Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
06.05.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2398 X kaebus temale ravikindlustuskaitse võimaldamata jätmise ning perearsti nimistust välja arvamise asjus Kaebaja X Vastustaja Eesti Haigekassa, esindaja Ergo Pallo Vastustaja Terviseamet, esindaja Agne Ojassaar
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.04.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.04.2022 määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale menetlusse.
Rahuldada X määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.04.2022 määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3.
Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 49 lg 6, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 22.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebajal ei ole olnud mitmel perioodil ravikindlustuskaitset. Eesti Töötukassa ei ole edastanud Eesti Haigekassale ravikindlustuse tekkimiseks vajalikke andmeid või haigekassa ei võtnud neid vastu. Samuti ei ole Maksu- ja Tolliamet edastanud haigekassale ravikindlustuse tekkimiseks vajalikke andmeid või haigekassa ei võtnud neid vastu. Tekkinud on segadused retseptide väljaostmisega. Kaebaja on kustutatud perearsti nimistust. Kaebaja nõudis, et kõik andmed tema ravikindlustuse kohta saaksid korda ja palus, et talle hüvitataks varaline kahju 170 eurot kuus, kokku 2085 eurot (170 × 12 + 45). Kaebaja palus kohustada haigekassat tasuma tema terviseuuringu eest, et saada teada, mitu aastat haigekassa
3-21-2398 lühendas tema eluiga. Kaebaja nõudis haigekassa kohustamist andma selge vastus, kas diabeedi pärast antakse töövõimetus või mitte. Kahe aasta jooksul väldanud põhiseadusevastase tegevuse eest nõuab kaebaja hüvitist kokku 36 833,33 eurot.
2.Töötukassa selgitas halduskohtule, et kaebaja oli töötukassas töötuna arvel 11.09.2020– 04.03.2021 ja sai töötuskindlustushüvitist 23.09.2020–04.03.2021. Kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saav isik, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu maksma töötukassa sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 8 alusel (ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 5 lg 2 p 6). Töötukassa edastas 25.09.2020 haigekassale andmekogusse kandmiseks vajalikud andmed kindlustuskaitse tekkeks alates 23.09.2020 (RaKS § 91 lg 1), kuid sai vastuseks eitava teate. Haigekassa ei kandnud oma andmekogusse isiku ravikindlustust põhjendusega, et isik on lahkunud välismaale. Tavaliselt tähendab see, et rahvastikuregistris puudub isikul Eesti aadress. Täiendavalt edastas töötukassa andmed haigekassale 25.09.2020, 09.10.2020, 17.02.2021 ja 10.03.2021 ning sai kõikidel kordadel automaatvastuseks, et isik on lahkunud välismaale. Kuna kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht on enne töötuskindlustushüvitise maksmise õiguse tekkimist (23.09.2020) olnud Venemaa Föderatsioonis (kuni tänaseni), ei oleks kaebajal õigust ravikindlustusele Eestis sõltumata sellest, kas töötukassa oleks andmed edastanud haigekassale või mitte.
3.Haigekassa selgitas halduskohtule, et kaebajal oli ravikindlustus perioodil, kui ta töötas Eestis. Haigekassa andmekogus ei ole enam logisid töötukassa edastatud andmete kohta, sest logid säilivad piiratud aja jooksul. Veateade kuvatakse juhul, kui isikul puudub rahvastikuregistri andmetel Eestis elukoht. RaKS § 5 lg 1 kohaselt ei ole töötuskindlustushüvitist saaval isikul ravikindlustust juhul, kui tema elukoht ei ole Eestis. Isiku elukoha tuvastamiseks on haigekassa kohustatud lähtuma rahvastikuregistri andmetest. Haigekassa ei kontrolli Eestis viibimise alust või selle kehtivust.
4.Tallinna Halduskohus jättis 02.12.2021 määrusega rahuldamata menetlusabi taotluse ja jättis kaebuse käiguta. Kohus saab kaebajast aru selliselt, et tema tahteks on mh kohustada haigekassat tegema kaebaja kohta haigekassa andmekogusse kanne ravikindlustuskaitse kohta alates 11.09.2020, mil ta registreeriti töötuna. Kaebaja on esitanud kohtule e-kirjavahetuse haigekassaga perioodist märts 2021 kuni 15. aprill 2021, milles ta esitab nõudeid seoses asjaoluga, et tal puudub erinevatel perioodidel ravikindlustus. Haigekassa on kaebaja pöördumistele vastanud ning selgitanud, et kaebajal puudub ravikindlustus töötuks oleku ajal, kuna tema elukoht on rahvastikuregistri andmetel Venemaal. Haigekassa on kaebajale selgitanud, et ravikindlustuse saamiseks tuleks kaebajal juhul, kui tema elukoht on Eestis, muuta rahvastikuregistris tema kohta olevaid andmeid selliselt, et tema elukoht oleks Eestis. Kõige varasema vastuse kaebaja taotlusele edastas haigekassa 08.03.2021. Oma hilisemates selgitustes on haigekassa korranud oma seisukohta, miks kaebajal puudub õigus ravikindlustuse saamiseks. Ehkki keeldumine toimingu tegemisest ei ole vormistatud haldusaktina, on vastusest üheselt nähtav, et haigekassa keeldub kaebaja taotletud toimingu tegemisest vastuses toodud põhjendustel. Kuna kaebaja on haigekassa 08.03.2021 kirjale samal kuupäeval vastanud, siis on kaebaja olnud keeldumisest teadlik. Kuivõrd kaebus on esitatud kohtule 22.10.2021, siis on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebajal tuleb esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kus tal tuleb põhjendada, miks ta ei saanud tähtaegselt esitada nõuet haigekassa kohustamiseks teha kaebaja kohta haigekassa andmekogusse kanne ravikindlustuskaitse kohta alates 11.09.2020, mil kaebaja registreeriti töötuna. 2(6)
3-21-2398
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.01.2022 määrusega halduskohtu 02.12.2021 määruse menetlusabi taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas.
6.Tallinna Halduskohus otsustas 06.04.2022 määrusega võtta vastu kaebusest osaline loobumine ja lõpetada haldusasja menetlus haigekassa vastu varalise kahju hüvitamise nõudes (resolutsiooni p 1); lõpetada menetlus nõudes haigekassa kohustamiseks teha kaebaja kohta haigekassa andmekogusse kanne ravikindlustuskaitse kohta alates 11.09.2020 (p 2); mitte anda kaebajale luba kaebuse muutmiseks kaebuse täiendamise teel nõudes Eesti Haigekassa vastu kahju hüvitamiseks perioodide 14.03.2020–30.06.2020, 02.08.2020–10.09.2020 ja 05.05.2021–19.01.2022 eest (p 3); ning teha muud asja menetlust ettevalmistavad ja eelmenetluse toimingud (p-d 4–12). Kuna kaebaja ei esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, tuleb kohustamisnõude menetlus lõpetada. Menetlusse saab võtta kaebaja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks perioodide 15.01.2020– 13.03.2020, 01.07.2020–01.08.2020 ja 11.09.2020–04.03.2021 eest. Riigiportaali eesti.ee 21.10.2021 väljavõttest nähtub, et kaebaja töötas töölepingu alusel Y OÜs ja tal oli kindlustuskaitse 15.01.2020–13.05.2020. E-maksuameti väljavõttest nähtub, et kaebaja töötas Y OÜ-s perioodil 01.01.2020–13.03.2020. Kaebaja ei ole tõendanud ning kohtule edastatud andmetest ei nähtu, et kaebaja oleks töötanud Y OÜ-s 14.03.2020 kuni 30.06.2020. Seega on tõendamata, et kaebaja töötas või oli registreeritud töötuna nimetatud perioodi jooksul. Seega ei saa kaebaja ka nõuda nimetatud perioodide eest kahju hüvitamist. Seega ei saa kaebaja nõuda kaebuse muutmist ning nõuda kahju hüvitamist perioodi 14.03.2020–30.06.2020 eest, mistõttu ei anna kohus luba kaebuse muutmiseks nõude täiendamise teel kahju hüvitamise nõudega selle perioodi eest. Kaebaja töötas võlaõigusliku lepingu alusel C OÜ-s perioodil 01.07.2020–01.08.2020 ning oli seejärel töötuna arvel 11.09.2020–04.03.2021. Kaebaja on selgitanud, et perioodil 02.08.2020– 10.09.2020 oli ta hõivatud C OÜ lõpetamisega. Kuna C OÜ-s töötamise eest kindlustuskaitset ei tekkinud, siis ei saanud kindlustus hõlmata perioodi, mis jäi töötamise ja töötuna arvel oleku aja vahele. Seega ei anna kohus luba kaebuse muutmiseks selle täiendamise teel kahju hüvitamise nõudega perioodi 02.08.2020–10.09.2020 eest. Q OÜ on esitanud deklaratsioonid kaebaja töötamise kohta perioodil 04.05.2021–28.06.2021, mistõttu selle perioodi osas oli kaebajal ka ravikindlustus olemas ning kaebajale ei saa nimetatud perioodi eest olla kahju tekitatud. Ka haigekassa selgitas 27.10.2021 vastuses, et kaebaja oli kindlustatud perioodil 13.07.2021–10.10.2021. Seega ei saanud kaebajale nimetatud perioodil haigekassa tegevuse tulemusel kahju tekkida. Kaebaja ei ole esitanud andmeid oma töötamise ega töötuna arvel oleku kohta perioodil 11.10.2021 kuni 24.11.2021. Eesti.ee portaali 15.11.2021 väljavõttest haigekassa andmete kohta nähtub, et kaebaja töötas Z OÜ-s ning tal oli kindlustuskaitse 25.11.2021 kuni 10.03.2022. Kaebaja 19.11.2022 vastusele on lisatud tõend L OÜ-s töötamise kohta, millelt nähtub sotsiaalmaksu tasumine 2021 detsembris. Kaebaja on ka selgitanud, et töötas L OÜ-s kuni 23.12.2021. See tähendab, et tal oli kindlustuskaitse kuni 23.02.2022. Seega ei ole perioodil 05.05.2021 kuni 19.01.2022 kaebajale haigekassa tegevuse tõttu kahju tekkinud, mistõttu ei anna kohus luba kaebuse muutmiseks selle täiendamise teel kahju hüvitamise nõudega perioodil 05.05.2021–19.01.2022.
MÄÄRUSKAEBUS
3(6)
3-21-2398
7.X palub 21.04.2022 määruskaebuses (täiendatud 01.05.2022) tühistada Tallinna Halduskohtu 06.04.2022 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 49 lg 6, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Halduskohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.
10.HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud kohus selgitab asjas välja vaidluse eseme. HKMS § 120 lg 1 p 3 järgi kontrollib kaebuse saanud kohus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Nendest sätetest tulenevalt peab halduskohus andma hinnangu, millise eesmärgi saavutamiseks on kaebaja kohtusse pöördunud ning millist liiki nõue millise haldusakti või toimingu peale tuleks esitada, et kaebaja väidetavalt rikutud õigused saaksid taastatud. Siinses asjas nähtub kaebaja avaldustest, et muu hulgas peab kaebaja enda õiguste rikkumiseks ravikindlustuskaitsest ilmajäämist ajal, mil ta oli töötukassas töötuna arvele võetud ning sai töötuskindlustushüvitist ja tema eest maksis sotsiaalmaksu töötukassa (RaKS § 5 lg 2 p 6). Seega tuleb kindlaks teha, millise haldusakti või toimingu tulemusel on kaebaja ilma jäänud kindlustuskaitsest. Kindlustuskaitse tekkimist reguleerib RaKS § 91 lg 1, mis sätestab: „Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib haigekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku haigekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama haigekassale Eesti Töötukassa.“ Ka RaKS § 131 lg-st 1 tuleneb, et isiku kindlustuskaitse tekib, peatub ja lõpeb haigekassa andmekogusse kantud andmete alusel. Seega omavad haigekassa andmekogusse kantud andmed kindlustuskaitse tekkimisel õiguslikku tähendust. Vaidlust ei ole selles, et töötukassa edastas 25.09.2020 haigekassale kaebajal kindlustuskaitse tekkeks vajalikud andmed, kuid sai automaatselt vastuseks keelduva teate. Haigekassa ei kandnud oma andmekogusse kaebaja andmeid põhjendusega, et isik on lahkunud välismaale, tuginedes rahvastikuregistri andmetele. Haigekassa hiljem esitatud selgituste kohaselt ei ole ravikindlustatud isik, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht pole Eestis. Ringkonnakohus leiab, et haigekassa on kaebaja andmete oma andmekogusse kandmata jätmisega sisuliselt langetanud otsustuse keelduda kaebajale ravikindlustuse võimaldamisest. Tegemist on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud ja isiku õiguste reguleerimisele suunatud otsusega (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1). Kaebaja soovis töötukassa vahendatud taotluse vahendusel saada kindlustuskaitset, kuid haigekassa tegi automatiseeritud otsuse jätta taotlus rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 28.10.2020 määruses asjas nr 3-20-580, p 9, et elektroonilisele haldusaktile kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3). Haigekassa keelduvate otsuste tegemise täpsemat korda ja otsustest isikute teavitamise korda haigekassa 4(6)
3-21-2398 tegevust reguleerivad eriseadused ei näe, kuid see ei tähenda, et neile ei kohaldu HMS-i sätted haldusaktide kohta. Seega tulnuks halduskohtul suunata kaebajat vaidlustama haigekassa haldusakti, s.o taotlema selle tühistamist (HKMS § 37 lg 2 p 1, riigivastutuse seaduse § 3). Kuna halduskohus määratles kaebuse esemena haldusakti asemel toimingu, on ta ekslikult kohaldanud ka kaebetähtaja kohta käivaid menetlusnorme (HKMS § 46 lõigete 1 ja 7 asemel lõiget 2). Kui kaebaja esitab kohtu selgituse tulemusel toimingu vaidlustamise nõude asemel haldusakti tühistamise taotluse, peab halduskohus kindlaks tegema, millal hakkas kulgema tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg. Kui see on möödunud, tuleb lahendada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kui kaebaja selle esitab. Määruskaebusest nähtub, et kaebaja tegelikult sooviks taotleda kaebetähtaja ennistamist. HMS § 57 lg 3 sätestab, et vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Tühistamisnõudele kohustamisnõude lisamine võiks olla vajalik juhul, kui on alust eeldada, et haldusorgan võib jätta täitmata oma ülesande taotlus uuesti lahendada (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 määrus asjas nr 3-20-367, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul selliseks eelduseks alust ei ole. Eeltoodud põhjustel asus halduskohus ekslikult kontrollima kohustamisnõude tähtaegsust ning halduskohtu määrus tuleb selles osas tühistada.
11.Halduskohus kohaldas kaebuse muutmise sätteid (HKMS § 49) nõuetele, mis olid esitatud enne kaebuse menetlusse võtmist. Nõnda toimides rikkus halduskohus oluliselt menetlusnormi. Kaebaja on menetluse käigus esitatud arvukates avaldustes esitanud mitmeid nõudeid, mis puudutavad erinevaid perioode. Nõuded on omavahel piisavalt seotud, kuna kõik puudutavad kindlustuskaitsest ilmajäämist. Seega on tegemist enne kaebuse menetlusse võtmist korduvalt täpsustatud ja täiendatud liitkaebusega (HKMS § 37 lg 3). Halduskohus peab menetlusse võtmise otsustamisel kontrollima liitkaebuse kõigi nõuete lubatavust eraldi, mitte pidama ühte või mõnda läbisegi esitatud nõuetest n-ö põhinõudeks ja osasid nende „muutmise nõueteks“. Vajaduse korral saab HKMS § 48 lg 2 alusel nõudeid eraldada. HKMS § 49 lg-st 1 saab kaebuse nõude muutmisel lähtuda pärast kaebuse menetlusse võtmist (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.12.2013 otsus asjas nr 3-3-1-63-13, p 19). Enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist kaebuse nõude muutmisest keeldumise võimalusele ei viita ka HKMS § 120 lg 1 p 3. Selle sätte sõnastusest nähtuvalt peetakse siin silmas seda, et halduskohus peab soovitama esialgu esitatud nõude asendamist või täiendamist mõne teise nõudega, kui selleta pole võimalik täies ulatuses saavutada kaebuse eesmärki. Eeltoodu tõttu tuleb tühistada ka halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 3. Halduskohus peab kontrollima nende nõuete lubatavust ning tegema HKMS §-s 120 sätestatud toimingud. Nõuete menetlusse võtmisest on võimalik keelduda vaid HKMS §-s 121 ettenähtud alustel.
12.HKMS § 31 lg-st 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 lg-st 8 tuleneb, et kui kohus leiab, et menetlusosaliseks olev füüsiline isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, selgitab kohus talle võimalust saada riigi õigusabi. Olukorras, kus halduskohus näeb, et kaebaja võib keeleoskuse või õigusteadmiste või üldise asjaajamisoskuse puudulikkuse tõttu või muul põhjusel käsutada oma menetlusõigusi viisil, mis võivad olla vastuolus tema eeldatavate tegelike huvidega, peab kohus kaaluma selle sätte kohaldamist. Praegusel juhul on kaalul kaebaja olulised huvid, sh võib kaebaja uuesti
5(6)
3-21-2398 sattuda kaebuses kirjeldatud olukorda. Seega võib kaebajal olla põhjendatud huvi esitada ka tuvastamiskaebus.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.