lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2398/89

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 21.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2398/89
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
881
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-21-2398 21. juuni 2024 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot X kaebus Tervisekassalt ja Terviseametilt kahjuhüvitise väljamõistmiseks Kaebaja X, esindaja vandeadvokaadi abi Merili Laansoo Vastustaja Tervisekassa, esindaja Matis Rüütel Vastustaja Terviseamet, esindaja Agne Ojassaar Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari 2024. a määrus Q määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari 2024. a määrus.
3.Saata asi Tallinna Ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.
4.Määruse avaldamisel asendada kaebaja ja tema õigusjärglase nimed tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (kaebaja) esitas 22. oktoobril 2021 halduskohtusse kaebuse nõudega mõista Tervisekassalt (endine Eesti Haigekassa) välja mittevaralise kahju hüvitis 44 200 eurot ravikindlustuse puudumise eest ja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel kaebaja isikuandmete õigusvastase töötlemise eest ning mõista Terviseametilt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel perearsti nimistust kustutamise eest.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus jättis 6. veebruari 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kaebaja esitas 23. veebruaril 2023 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ning rahuldada kaebus.
3.Kaebaja suri 6. detsembril 2023. Tallinna Ringkonnakohus küsis kaebaja esindajalt seisukohta menetluse lõpetamise suhtes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 5 alusel. Kaebaja esindaja leidis, et tekkinud mittevaralise kahju hüvitamine ei ole lahutamatult kaebajaga seotud, ning esitas kohtule pärimistunnistuse, mille kohaselt on kaebaja pärijaks tema poeg Q (kaebaja õigusjärglane).
4.Tallinna Ringkonnakohus lõpetas 20. veebruari 2024. a määrusega menetluse HKMS § 152 lg 1 p 5 alusel ning tühistas Tallinna Halduskohtu 6. veebruari 2023. a otsuse. Ringkonnakohus leidis, et kui kaebajale on vastustajate tegevuse tõttu tekkinud mittevaraline kahju, siis oli see kahju lahutamatult kaebajaga seotud, sest kahju tekitanud hingeline valu ja kannatused on

3-21-2398 lahutamatult isikuga seotud. Avalik-õiguslikus suhtes ei hüvitata kahju alati rahas ning seetõttu ei pruugi kaebaja nõue olla varaline. Seega ei ole kohtu menetluses olev kahjunõue kaebaja vara ning ei läinud pärimisega kaebaja õigusjärglasele üle (pärimisseaduse (PärS) § 2). Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, siis tühistatakse ühtlasi alama astme kohtu lahend (HKMS § 155 lg 3).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kaebaja õigusjärglane palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega lõpetati menetlus. Kaebaja nõue on päritav ning seega ei olnud alust menetluse lõpetamiseks. Nõude päritavust ei mõjuta asjaolu, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 3 alusel võib avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitada ka muul moel. RVastS § 10 lg 1 alusel on kolmandal isikul õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist eraõiguses sätestatud alustel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-19-08 leidnud, et kui isikul on tekkinud mittevaralise kahju nõue kehavigastuste tekitamise või tervise kahjustamise tõttu, siis selline nõue on loovutatav ning päritav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-19-08, punkt 15). Seega on päritav ka kaebaja nõue. Juhul kui avalik-õiguslikus suhtes tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei oleks päritav, siis poleks isikud kaitstud riigi omavoli eest (põhiseaduse § 13 lg 2).
6.Tervisekassa nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari 2024. a määruse põhjendustega ning palub jätta määruskaebus rahuldamata.
7.Terviseamet ei vastanud määruskaebusele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Määruskaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu määrus tühistada HKMS § 238 lg 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Menetluse HKMS § 152 lg 1 p 5 alusel lõpetamise üks eeldustest ei olnud täidetud ning asi tuleb saata tagasi ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.
9.HKMS § 152 lg 1 p 5 alusel menetluse lõpetamine eeldab, et õigussuhe, milles vaidlus on tekkinud, ei võimalda õigusjärglust. Käesolevas asjas vaieldakse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise üle. Seda reguleeriv RVastS ega ükski teine seadus ei sätesta, et selline õigussuhe ei võimalda õigusjärglust.
10.Q on kaebaja õigusjärglane tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg-st 1. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on õigusjärgluse aluseks tehing või seadus. Q õigusjärgluse aluseks on PärS § 4.
11.PärS § 2 näeb ette, et pärandiks on pärandaja vara, mille hulka ei kuulu pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kolleegium leiab, et käesolevas asjas on asjakohane viidata Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele asjas nr 3-2-1-19-08, mille p-s 15 on Riigikohus märkinud, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude võib esitada ka kahju kannatanud isiku pärija, st see ei ole lahutamatult pärandaja isikuga seotud. Sama seisukohta väljendas ka Riigikohtu kriminaalkolleegium 27. oktoobri 2010. a otsuses asjas nr 3-1-1-57-10 (punkt 27). Seega on kohtupraktika eraõiguses võtnud seisukoha, et mittevaralise kahju nõue on päritav.
12.RVastS § 7 lg 4 näeb ette, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-ile ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS ei sisalda ühtegi sätet, 2(3)

3-21-2398 mis välistaks mittevaralise kahju hüvitamise nõudele eraõiguslike sätete kohaldamist. Samuti ei leia kolleegium, et praegusel juhul tuleneks avalik-õigusliku suhte olemusest põhjust, miks mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul mitte kohaldada eraõiguslikke kahju hüvitamise sätteid (vrd nt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. jaanuari 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-76-15, punkt 13). Ringkonnakohtu esile toodud asjaolu, et mittevaraline kahju ei ole RVastS § 11 lg 3 kohaselt alati rahas hüvitatav, ei välista praegusel juhul üldõigusjärglust, sest kohtu menetluses oli kaebaja rahaline nõue.

13.Seega ei olnud praegusel juhul täidetud HKMS § 152 lg 1 p-s 5 sätestatud eeldus menetluse lõpetamiseks, sest õigussuhe, milles vaidlus oli tekkinud, võimaldab õigusjärglust.
14.Kohtulahendi avaldamisel tuleb kaebaja ja tema õigusjärglase nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja