Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 27.01.2022, Tartu 3-20-1239 Vahur Siku kaebus Tartu Vangla 21.05.2020. a käskkirja nr 6-2/356 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 10.03.2021. a otsus Vahur Siku apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vahur Sikk Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.1. Jätta Vahur Siku apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.03.2021. a otsus muutmata.
2.2. Jätta Vahur Siku menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 28.02.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla tunnistas 21.05.2020. a käskkirjaga nr 6-2/356 V. Siku süüdi Tartu Vangla kodukorra (kodukord) p 1.6.3 rikkumises ja määras talle karistuseks 4 ööpäeva kartseris, tuginedes vangistusseaduse (VangS) § 63 lg p-le 4 ja § 64 lg-le 4. Käskkirja kohaselt suhtles kaebaja 22.04.2020 Tartu Vangla II üksuse juhiga D. Bronzovaga ebaviisakalt kõrgendatud hääletoonil, öeldes talle järgmist: „Tõmba minema siit. Loll eesel“. Eeltoodut ei saa ametnikega suhtlusel pidada viisakaks. Teo toimepanemine on tõendatud üksuse juhi 22.04.2020. a ettekande nr 6-38/1034 ja valvuri I. Veikeni 12.05.2020. a selgitusega. Kinnipeetav on ka varasemalt käitunud ametnikega ebaviisakalt. Seega võib pidada ebaviisakat käitumist raskeks rikkumiseks. Kinnipeetaval on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust (on karistatud allumatuse, ebaviisaka käitumise ja kääritatud joogi hoidmise eest). Kinnipeetava karistamine on vajalik, kuna see mõjutaks teda edaspidi käituma vanglateenistujaga viisakalt ja järgima viisakusnorme,
mille täitmine on kinnipeetavatele vanglas kohustuslik. Proportsionaalne on määrata karistuseks kartserisse paigutamine.
2.Tartu Vangla jättis 26.06.2020. a vaideotsusega nr 1-11/341-2 rahuldamata V. Siku vaide vangla 21.05.2020. a käskkirja peale.
3.V. Sikk esitas Tartu Halduskohtule 28.06.2020 kaebuse ning 25.10.2020 ja 16.12.2020 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada Tartu Vangla 21.05.2020. a käskkiri nr 6-2/356. Kaebaja põhjendused: Käskkirjas kasutatud formuleering ei vasta tõele. Kaebaja sõnakasutuses ei ole sõnu, nagu „loll eesel“. Distsiplinaarmenetluses valvuri öeldu ei vasta tõele ning ta ei saanud midagi kuulda. Ka ei ole eluliselt usutav, et valvur mäletas täpset kaebaja kasutatud sõnastust. Lisaks tuleb arvestada, et valvur oli üksuse juhiga võrreldes madalamal ametikohal ja pidi alluma tema korraldustele. Valvur on hiljem märkinud, et tema ütlused ei vasta tõele. Kaebaja nõudis distsiplinaarmenetluses ka teiste kinnipeetavate ülekuulamist, kuid seda ei tehtud. Arusaamatu on, miks vangla ei pidanud vajalikuks üle kuulata valvuriga koos kambri läheduses asunud toidujagajat. Vaideotsuse on koostanud sama ametnik, kes esitas distsiplinaarmenetluse tinginud ettekande. Hiljem kohaldati kaebaja suhtes ebaõigesti täiendavaid julgeolekuabinõusid.
4.Tartu Halduskohus jättis 10.03.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata; jättis kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 15 eurot Eesti Vabariigi kanda ja muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kui tõele vastab käskkirjas kajastatud kaebaja väidetavalt öeldud lause, siis on kodukorra p 1.6.3 rikkumine ilmselge, sest selline sõnastus sisaldab negatiivset hinnangut adressaadi kohta ja on suunatud isiku alavääristamisele ning on seetõttu käsitatav ebaviisakusena. Kaebaja distsiplinaarsüütegu on tõendatud. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest ja kohtule esitatud materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis seaksid vanglaametnike ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Arvestades, et kaebaja ei olnud 22.04.2020 rahul üksuse juhi ametikohustuste täitmisega, on usutav, et ta võis olla ärritunud olekus ja suhelda ametnikuga ebaviisakalt. Puuduvad objektiivsed tõendid, mis kinnitaks, et vanglaametnikud kaebajat vaenaks. Puudub alus arvata, et vanglaametnikud kirjutavad ettekandeid sündmuste kohta, mida tegelikult ei ole aset leidnud. 2) Asjaolu, et valvur asus üksuse juhi suhtes madalamal ametikohal ja temalt võeti selgitused distsiplinaarmenetluse raames (üksuse juht viitas intsidendi toimumiskoha läheduses asunud valvurile juba 22.04.2020. a ettekandes) ei sea ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Materjalid ei kinnita, et valvurit oleks survestatud kindla sisuga selgitusi andma. Distsiplinaarmenetluse läbiviija kirjavahetusest valvuriga nähtub, et ta ei suuna valvurit, vaid palub esitada teavet intsidendi kohta. Intsidendi toimumise ja valvuri ütluste andmise vahelist suhteliselt lühikest ajavahemikku arvestades ei ole tõsiseltvõetav kaebaja seisukoht, et valvur ei saanud sõnastust mäletada. Kaebaja väide, et valvur hiljem tunnistas kinnipeetavale, et tema ütlused ei olnud õiged, on paljasõnaline ja seda ei kinnita ükski tõend. Valvuri paiknemist arvestades (kaebaja kambri vahetus läheduses) ei ole ebausutav, et valvur vestlust kuulis. Üksuse juhi ja valvuri sündmuse kirjeldused on põhiosas ühtelangevad ja loogilised ning nende tõele vastavuses ei ole põhjust kahelda. 3) Kuna kaebaja ei taotlenud distsiplinaarmenetluses konkreetsetelt kinnipeetavatelt selgituste võtmist (tl 44 ja 49) ja vanglaametnike selgitused intsidendi kohta olid ühtelangevad, loogilised, ei olnud alust kahelda nende usaldusväärsuses, siis ei olnud teiste kinnipeetavate vangla omal algatusel ärakuulamine vajalik. Ei ole põhjust kahelda vastustaja hinnangu õigsuses, et intsidendi lähedal asunud toidujagajana töötanud kinnipeetav eesti keelt vajalikul määral ei valda. Seetõttu ei saanuks toidujagajana töötanud kinnipeetav kinnitada või ümber lükata
konkreetset kaebaja eesti keeles öeldud lauset, mistõttu ei olnud toidujagajana töötanud kinnipeetavalt selgituse võtmine distsiplinaarmenetluses vajalik. 4) Hilisem täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes ei mõjuta distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasust. Samuti ei oma kaebaja viited ajakirjanduses kajastatud väidetavatest probleemidest vanglates konkreetse intsidendi analüüsimisel tähtsust ega saa olla käskkirja tühistamise aluseks. 5) Vaide läbivaatamine väidetavalt ebapädeva isiku poolt saab mõjutada vaideotsuse õiguspärasust, mida kaebaja vaidlustanud ei ole. Väidetavad rikkumised vaidemenetluses ei oma vaide esemeks oleva haldusakti õiguspärasuse hindamisel tähtsust ega saa tingida käskkirja tühistamist. VangS ei sätesta keeldu, et ettekande teinud vanglaametnik, kelle ettekande alusel algatatakse distsiplinaarmenetlus, ei või läbi viia hilisemat vaidemenetlust. Materjalidest ei nähtu, et ettekande koostanud vanglaametnikul oleks isiklik huvi menetluse lõpptulemuse vastu, mistõttu ei ole alust kahelda tema erapooletuses ettekande tegemisel ega hilisemas vaidemenetluses. 6) Rikkumise raskust ja karistuse eesmärki arvestades on kaebajale määratud kartserikaristus proportsionaalne. Vastustaja viitas õigesti kaebaja varasemale sarnasele käitumisele ja arvestas seda karistuse määramisel. Kaebaja on ka varasemalt silma paistnud vangla korra rikkumisega ja ebaviisaka käitumisega. 7) Käskkirjas ei esine menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada käskkirja õigusvastaseks. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitati menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, distsiplinaarmenetlus viidi läbi vastavalt VangS § 64 nõuetele. Kinnipeetavale tutvustati üksuse juhi ettekannet distsiplinaarmenetluses ja ta sai selle suhtes oma seisukoha avaldada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.V. Sikk esitas 15.03.2021 apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 10.03.2021. a otsuse peale. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Inimese viisakus ei ole ühegi seadusega reguleeritav. Kaebaja oletatav ebaviisakus on tõendamata. Tartu Ringkonnakohus tegi sellekohase märkuse ka 30.09.2020. a määruses (p 7). Halduskohus tugines ainult üksuse juhi sõnadele ja nende usaldusväärsusele. Kui üksuse juht oleks enda töökohustusi täitnud, ei oleks jutuajamist 22.04.2020 üldse toimunud. Objektiivsed tõendid, mis kinnitaksid üksuse juhi vaenulikkust, võivad puududa, kuid faktilised tõendid näitavad muud. Alates 2019. a augustist on kaebaja pidevalt lukustatud kambris või kartseris. Ka ei ole asjatu mainida Õhtulehe 10.06.2019. a artiklit.
6.Tartu Vangla esitas 06.04.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.03.2021. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: Ringkonnakohus tegi 30.09.2020. a määruse p-s 7 järelduse tõendite puudumise kohta sellest, et asja materjalide juurde ei olnud selleks hetkeks võetud muid tõendeid kui kaebaja vaie ja vangla vaideotsus. Kohus käsitles otsuses põhjalikult esitatud tõendeid ja nendele tuginedes pidas ametnike ütlusi usaldusväärsemaks ja sellest tulenevalt kaebaja distsiplinaarsüütegu tõendatuks. Asjakohatud on apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad üksuse juhi vaenulikkust, valvuri teenistusest lahkumist ja viiteid ajakirjanduses kajastatud probleemidest vanglates, kuna neil puudub seos kaebajale määratud distsiplinaarkaristusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Tartu Halduskohus asus 10.03.2021. a otsuses seisukohale, et kaebaja distsiplinaarsüütegu (kodukorra p 1.6.3 rikkumine) on tõendatud ning rikkumise raskust ja karistuse eesmärki arvestades on kaebajale määratud kartserikaristus proportsionaalne. Halduskohus analüüsis otsuses põhjalikult haldusmenetluse õiguspärasust, kaebaja menetluslike õiguste järgimist distsiplinaarmenetluses ja põhjendas, miks asjas kogutud tõendid annavad aluse järeldada, et kaebaja pani talle ette heidetava teo toime. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
9.VangS § 105 lg 21 p 14 alusel ning § 41 lg-s 2 ja §-s 6 sätestatud eesmärkidest lähtudes on kodukorras lubatud kehtestada vangla distsipliini ja seeläbi vangla julgeoleku tagamiseks piiranguid kinnipeetavate käitumis- ja väljendusviisile. Kinnipeetavate käitumisviisi piiranguid on pidanud vajalikuks ja vanglas distsipliini tagamiseks kohaseks meetmeks ka Riigikohus (RKHKo 15.04.2015, 3-3-1-3-15, p 24). Kodukorra p 1.6.3 näeb ette, et kinnipeetav on kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Seega eeltoodust tuleneb selgelt kaebaja kohustus käituda viisakalt.
10.Kohtul on kohustus hinnata tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Vastuolulisi tõendeid peab kohus hindama kogumis ja otsustama, millised tõendid on kohtu jaoks veenvad ning selgitama, miks kohus neid veenvaks peab ja miks ta need otsuse tegemisel aluseks võtab. Põhjendada tuleb ka, miks kohus ei pea veenvaks kõrvale jäetud tõendeid. Ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka neis väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (RKHKo 19.05.2009, 3-3-1-32-09, p 19).
11.Kaebaja ei vaidle haldusasjas vastu sellele, et vanglaametnikule öelduna on lause „Tõmba minema siit. Loll eesel“ sõnastus käsitatav ebaviisakusena. Kaebaja väidetest ilmneb, et ta oli 22.04.2020 aset leidnud vestluse ajal üksuse juhi suhtes ärritunud, olles rahulolematu viimase poolt töökohustuste täitmata jätmisega. Eeltoodut silmas pidades saab ringkonnakohtu hinnangul pidada eluliselt usutavaks, et kaebaja oli emotsionaalses seisundis, kus ta oma rahulolematuse väljendamisel kasutas väljendit, mis ei olnud kohane suhtluses vanglaametnikuga. Taoline kaebaja käitumine kvalifitseeriti õigesti ebaviisakana kodukorra p 1.6.3 tähenduses.
12.Ametiülesandeid täitva vanglaametniku pahausklikku käitumist ja ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada. Halduskohus ei tuvastanud distsiplinaarmenetluses kogutud tõendite ja kohtule esitatud materjalide pinnalt ühtegi asjaolu, mis seaksid vanglaametnike ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Ka ringkonnakohtule ei nähtu haldusasja materjalidest sellekohast asjaolu. Seejuures kaebaja ka ise möönab apellatsioonkaebuses, et puududa võivad objektiivsed tõendid, mis kinnitaksid üksuse juhi vaenulikkust. Kuigi vanglaametnike ütlustel ei ole suuremat kaalu võrreldes kinnipeetava ütlustega, nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et käesoleval juhul on põhjendatud lugeda vanglaametnike ütlused usaldusväärsemaks kui kaebaja ütlused. Kaebaja apellatsioonkaebuses väidetu ei lükka ümber halduskohtu hinnangut, et üksuse juhi ja valvuri
sündmuse kirjeldused on põhiosas ühtelangevad ja loogilised ning nende tõele vastavuses ei ole põhjust kahelda.
13.Kaebaja väitel tegi Tartu Ringkonnakohus 30.09.2020. a määruse (tl 27-28), millega ta tühistas halduskohtu menetlusabist keeldumise määruse, p-s 7 märkuse, et kaebaja oletatav ebaviisakus on tõendamata. Kaebaja sisustab ebaõigesti ringkonnakohtu 30.09.2020. a määruse p-s 7 märgitut. Ringkonnakohus üksnes leidis eelnimetatud määruses, et halduskohtu hinnang (10.07.2020. a määruses, tl 19-20) kaebuse eduväljavaate puudumisest on ennatlik, kuna haldusasja materjalide juurde ei olnud võetud üksuse juhi 22.04.2020. a ettekannet ega valvuri 12.05.2020. a ütluste protokolli ning halduskohus ei olnud kaalunud ka viidatud tõendite kogumist. Vastavad tõendid esitas vastustaja halduskohtule pärast kaebuse menetlusse võtmist (vastavalt tl 42 ja 45). Kaebaja jätab tähelepanuta, et ringkonnakohus märkis samas määruses, et hilisemas menetluses võib selguda, et kohtu eelhinnang osutub õigeks ja kaebajal ei õnnestu saavutada kaevatava haldusakti tühistamist.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja viited ajakirjanduses (ka apellatsioonkaebuse viide Õhtulehe artiklile) kajastatud väidetavatest probleemidest vanglates konkreetse intsidendi analüüsimisel tähtsust ei oma ega saa olla käskkirja tühistamise aluseks.
15.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.03.2021. a otsuse muutmata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Ringkonnakohus jätkas 18.03.2021. a määrusega (tl 77-78) kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.