lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1239/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1239/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
971
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 30. september 2020, Tartu 3-20-1239 Vahur Siku kaebus Tartu Vangla 21. mai 2020. a käskkirja nr 6-2/356 tühistamiseks Vahur Siku määruskaebus Tartu Halduskohtu 10. juuli 2020. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Vahur Sikk Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Vahur Siku määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 10. juuli 2020. a määruse resolutsiooni punkt 1.
2.Rahuldada Vahur Siku taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla tunnistas 21. mai 2020. a käskkirjaga nr 6-2/356 kinnipeetava Vahur Siku süüdi Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 1.6.3. rikkumises ja määras karistuseks neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt suhtles V. Sikk 22. aprillil 2020 Tartu Vangla teise üksuse juhiga kõrgendatud hääletoonil ebaviisakalt, öeldes talle: „Tõmba minema siit. Loll eesel“.
2.V. Sikk esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 21. mai 2020. a käskkirja nr 62/356 tühistamiseks. Kaebaja selgitas kaebuses, et esitas üksuse juhile küsimuse, miks viimane ei täida enda tööülesandeid 4ega teavitanud erakorralisest poest tellimise võimalusest. Kuna üksuse juht andis mõista, et kaebaja ei ole mitte keegi, vastas V. Sikk, et „Mida sa siin siis üldse teed ja mine minema“. See oli mõeldud töökoha suhtes. Kaebaja sõnakasutuses ei esine väljendit „loll eesel“. Vestlust kuulsid pealt kaebaja kambrikaaslane ja kõrvalkambris viibinud kinnipeetavad. Menetlusse kaasati tunnistajana valvur, kes tegelikult ei kuulnud midagi. V. Sikk esitas halduskohtule ka taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kuna tal puudub sissetulek ja vangla tööd ei võimalda.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohus jättis 10. juuli 2020. a määrusega V. Siku menetlusabi taotluse rahuldamata ja kaebuse käiguta, andes tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks.

Halduskohus leidis, et kuigi riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, tuleb kaebuse eduväljavaateid pidada kaebuses väljatoodud asjaoludel kasinaks. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kaebaja rikkus TVK p-i 1.6.3. Kaebaja kasutatud suhtlusmaneer oli negatiivse alatooniga ning ebaviisakas. Eeltoodu nähtub nii käskkirjas viidatud üksuse juhi 22. aprilli 2020. a ettekandest kui ka sündmuse juures olnud valvuri 12. mai 2020. a ütlustest. Kohtul puudub põhjus vanglaametnike selgituste usaldusväärsuses kahelda, kuivõrd eelduslikult ei ole vanglaametnikel huvi ja vajadust ebaõigeid ütlusi anda. Kaebaja väited valesüüdistuse kohta on paljasõnalised. Samuti ei esitanud kaebaja usutavaid põhjendusi, mis vanglaametnike väited ümber lükkaksid. Arvestades, et kaebaja ei olnud rahul üksuse juhi ametikohustuste täitmisega, on usutav, et ta võis olla ärritunud ning suhelda ametnikuga ebaviisakalt. Kaebaja varasemad samalaadsed käitumised ei tugevda tema positsiooni usaldusväärsust. Samuti ei saa kaebajale määratud karistust pidada ebaproportsionaalseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.V. Sikk esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu määruse tühistamist osas, millega ei rahuldatud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust. Kaebaja leiab, et tema tõeseid väiteid kinnitavad nii tunnistajate ütlused kui ka videosalvestis, mida vangla ei uurinud ning seetõttu ta pöördubki oma õiguste kaitseks kohtu poole. Menetlusse kaasati tunnistajana teine ametnik, kes asub madalamal ametiastmel. Reaalne olukord, videosalvestis ja tunnistajad tõendavad ametniku ütlustele vastupidist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele ning Tartu Halduskohtu 10. juuli 2020. a määrus tuleb tühistada.
6.Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, sest kuigi kaebajal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks saab kaebuse eduväljavaateid pidada kasinaks. Ringkonnakohus nõustub, et majanduslikud eeldused menetlusabi taotluse rahuldamiseks on täidetud, kuid leiab, et menetlusabi andmisest keeldumine kaebuse piisavate eduväljavaadete puudumise tõttu on ennatlik.
7.Kaebuse eduväljavaadete hindamisel jõudis halduskohus järeldusele, et kaebusega vaidlustatud käskkirja andmiseni viinud intsidendis oli kaebaja suhtlusmaneer ebaviisakas ning ta rikkus distsiplinaarkaristuse aluseks olnud TVK p-i 1.6.3. Halduskohtu järeldus põhineb haldusasja toimikus oleval Tartu Vangla 21. mai 2020. a käskkirjal nr 6-2/356, millega karistati V. Sikku ebaviisaka käitumise eest neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Toimikusse on võetud ka V. Siku vaie ja vaideotsus, kuid mitte muid tõendeid. Asja materjalide juurde ei ole võetud üksuse juhi 22. aprilli 2020. a ettekannet ega ka valvuri 12. mai 2020 ütluste protokolli. Samuti ei ole vaidlustatavast määrusest nähtav, et halduskohus oleks kaalunud kaebaja viidatud tõendite, s.o videosalvestise ja tunnistaja ütluste, kogumist. Samas tugineb hinnang kaebuse eduväljavaate puudumisest arusaamale, et kaebaja distsipliini rikkuv käitumine on tõendatud ja talle määratud karistus õigustatud. Selles väljendub hinnang, et kaevatava käskkirja aluseks olevad tõendid on piisavad distsiplinaarsüüteo tuvastamiseks ja kaebajal ei õnnestu kohtumenetluses vastupidist tõendada. Kuigi sarnaste vaidluste lahendamine võib lõpuks taandudagi nn sõna sõna vastu olukorra hindamisele ja seega ühe menetlusosalise versiooni eelistamisele teise ees, peab ringkonnakohus siiski ennatlikuks sellise hinnangu andmist ühe poole koostatud haldusaktide alusel, mille õiguspärasuse teine pool on kaebuses just kahtluse alla seadnud. Hilisemas menetluses võib tõepoolest selguda, et kohtu eelhinnang osutub õigeks ja kaebajal ei õnnestu saavutada kaevatava haldusakti tühistamist. Erapooletu kohtu poolt asja õigesti ja ausalt lahendamise põhimõttest ei kaldutaks kõrvale sel juhul kõrvale ka siis, kui kohus kaebuse edukusele antud eelhinnangu põhjal nõuab riigilõivu tasumist kaebajalt, kellel selleks majanduslikud võimalused puuduvad. Menetlusabi andmisest keeldumisel ei saa aga menetlusosalised kohtu eelhinnangu õigsuses tegelikult veenduda. Seega ei pruugi

menetlusosaliste jaoks selguda seegi, et õigusemõistmine on kooskõlas halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega.

8.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa HKMS § 111 lg-t 1 mõista selliselt, et menetlusabi andmisest tuleb keelduda, kui kaebuse lahendamine nõuab faktiliste asjaolude tuvastamist ja ei ole selge, kas kaebaja suudab oma väiteid kohtumenetluses tõendada. See viiks kaebeõiguse kitsendamisele, võttes isikutelt tegeliku võimaluse oma õigusi kohtus kaitsta. Tõendamismenetlus toimub asja sisulisel läbivaatamisel, kusjuures vajadusel peab kohus ise tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud saavad välja selgitatud. Arvestades, et kartserikaristuse määramise käskkirja vaidlustamist ei saa pidada kaebaja jaoks ebaoluliseks, tulnuks käesolevas asjas siiski eelistada kaebajale menetlusabi andmist isegi juhul, kui kohus kahtles kaebuse edukuses kaebuse väidete tõendamatuse tõttu.
9.Eeltoodu alusel ringkonnakohus rahuldab V. Siku määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 10. juuli 2020. a määruse ning teeb uue määruse, millega rahuldab menetlusabi taotluse ja vabastab V. Siku riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel käesolevas asjas. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium