Viru Vangla 17.01.2022 käskkirjaga nr 6-3/31-1 karistati C.C vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest 7 ööpäeva kartseriga. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.
3.Viru Vangla vastas kohtunõudele 25.01.2022. Vangla on seisukohal, et julgeoleku tagamisel vanglas on oluline avalik huvi. C.C keeldus täitmast vanglaametniku korraldust tagastada manustamata ravimid. C.C kannab praegust vangistust Viru Vanglas alates 03.01.2017, ta on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja arvestades pikaajalist vangistuses viibimise aega, suurepäraselt kursis vanglas kehtiva korraga. Seega on taotluse esitaja ka teadlik, et ametniku korraldus on täitmiseks kohustuslik ning näidates üles allumatust, paneb toime distsipliinirikkumise, mis toob kaasa distsiplinaarkaristuse. Lisaks on C.C pikaajaline ravimite tarvitaja ja seega ka teadlik, et ravimite manustamisel teostab vanglaametnik kontrolli. Vangla jääb seisukohale, et antud juhul on avalik huvi distsiplinaarkaristuse täitmiseks oluliselt
3-22-167 kaalukam kui taotluse esitajale selle kohaldamisest tulenevad piirangud. Vangla on asjaolusid arvestades seisukohal, et kaebuse perspektiiv on vähene –käskkirjas nr 6-3/31-1 ei esine puudusi, mis tingiksid haldusakti vältimatult kehtetuks tunnistamise.
Tuginedes eeltoodule palub Viru Vangla jätta C.C esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja palub tühistada (tingimuslikult) Viru Vangla 17.01.2022 käskkirja nr 6-3/31-1. Seega on kaebaja esitanud tühistamiskaebuse.
6.Haldusasja materjalide järgi esitas kaebaja 18.01.2022 Viru Vanglale vaide.
7.Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
8.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Tühistamisja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud VangS § 11 lg-s 5. Nimetatud haldusakti vaidlustamiseks kohtus peab kaebaja esmalt läbima HKMS § 47 lg 1 ja VangS § 11 lg 5 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse. Alles siis, kui vangla on kaebaja vaide ebaõigesti tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, on kaebajal õigus esitada tühistamiskaebus kohtule.
9.Kaebaja on seega antud juhul pöördunud kohtusse ennatlikult ning seetõttu tagastab kohus C.C kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
11.Tartu Halduskohus menetleb Viru Vangla kinnipeetava C.C esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlust 17.01.2022 käskkirja nr 6-3/31-1 täitmise peatamiseks. HKMS § 249 lõike 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
12.Viru Vangla 25.01.2022 kohtunõudes leitakse, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-1917, punkt 15) ning vangla hinnangul ei ähvarda taotlejat eelkirjeldatud tagajärjed ning tal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
3-22-167
13.Kohus vabastab kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel 20 euro suuruse riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. HKMS § 116 lg 1 alusel teeb kohus määruse põhjendusi esitamata.
14.HKMS § 249 lg 1 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. See tähendab, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui teisiti võivad kaebajale kohtumenetluse ajal saabuda tagajärjed, mille kõrvaldamine ei ole pärast kaebajale soodsa kohtuotsuse jõustumist enam võimalik, või kui kaebajal tuleks kohtumenetluse ajal taluda ebamõistlikke piiranguid.
15.Kaebaja soovis, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud akti, s.t Viru Vangla 17.01.2022 käskkirja nr 6-3/31-1 alusel määratud distsiplinaarkaristuse täideviimine. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata järgmistel põhjendustel.
16.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kartserisse paigutamine piirab kaebaja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui kaebaja esitab tulevikus kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, ei muuda kaebuse rahuldamine vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Seega on taotlus lubatav, kuid see ei tähenda veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Taotluse lahendamisel kaalub kohus võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
17.Kohtu hinnangul ei ole 18.01.2022 esitatud vaide ega võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaated head. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vanglaametniku korralduse täitmata jätmine kinnipeetava poolt saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.09.2015. a otsus asjas nr 3-3-2-1-15, p 17; 01.03.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 14).
18.Kaebaja põhjendas korralduse täitmata jätmist enda terviseseisundiga ja tegi viite asjale 3-212152. Taotleja hinnangul ta kas manustab ravimeid või mitte ja see on tema otsustada. Maha kukkunud ravimeid ei saanud ta üles võtta. Sellest põhjendusest saab järeldada, et tegemist on kaebaja arusaama ja hinnanguga talle antud korralduse õiguspärasusele. Kohus on seisukohal, et see asjaolu ei too kaasa kaebajale antud korralduste tühisust (keeldus täitmast vanglaametniku korraldust tagastada manustamata ravimid.. Kohus nõustub vaidlusaluses käskkirjas märgituga, et kaebaja ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, miks tal ei olnud võimalik tagastada manustamata ravimeid. Kaebaja oleks pidanud korralduse täitma ja soovi korral selle hiljem vaidlustama. Kohtuasja materjalidest nähtub, et kaebaja on seda ka teinud, s.t vaidlustanud korralduse, esitades selleks vaide vangla käskkirja peale. Asjaolu, kas kaebaja on võimeline maha kukkunud ravimeid üles korjama, selgitab kohus välja asja sisulise menetluse raames. Seega kokkuvõttes ei nähtu antud juhul kohtumaterjalidest asjaolusid, mis võinuksid tuua kaasa kaebajale antud korralduse tühisuse.
19.Avaliku huvina on praeguses asjas käsitatav distsipliini ja seeläbi ka julgeoleku tagamine vanglas. Distsipliinirikkumise korral peab vangla saama reageerida adekvaatse karistusega. Karistuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui
3-22-167 karistus täidetakse kohe. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks võib olla see, et karistust ei ole enam võimalik täitmisele pöörata. VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Võimalik kohtumenetlus koos sellele eelneva kohustusliku vaidemenetlusega võib seda tähtaega ületada. See ühtlasi tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral on kaebaja vaidluse eesmärgi vähemalt osaliselt saavutanud.
20.Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, küll aga tuleb seda koos muude asjaoludega arvestada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole sellises olukorras tingimata välistatud, kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (Riigikohtu 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Sellist ülekaalukat vajadust praegusel juhul ei esine.
21.Kokkuvõttes kaaluvad kaebuse vähesed eduväljavaated ja oluline avalik huvi antud juhul üles kaebaja huvi peatada distsiplinaarkaristuse täideviimine kuni vaidluse lahendamiseni. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.