1.Jätta rahuldamata Siim Grossbergi kabetähtaja ennistamise taotlus.
2.Lõpetada haldusasja menetlus.
3.Jätta Siim Grossbergi menetluslikud taotlused läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg esitas 16.08.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1) Viru Vangla vastu. Kaebaja väitis, et Viru Vangla ei lahendanud tema pöördumisi nr 616/108-1, nr 6-16/119-1, nr 6-16/159-1 ja nr 6-16/115-1 tähtaegselt ja ületas mõnikord vastamise tähtaega 6-7 kuu võrra. Kaebaja arvates riivab vangla jämedalt tema põhisõigusi. Seonduvalt sellega esitas kaebaja 28.04.2021 Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/76-1, kuid vangla jättis 29.06.2021 otsusega nr 6-16/76-2 tema kahjunõude rahuldamata. Kaebaja sai vangla otsuse kätte 30.06.2021. Kaebaja taotleb Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja rikkumise korral talle kahjutasu mittevaralise kahju tekitamise eest määramist. Kaebaja märgib, et hilines kaebuse esitamisega, kuna lootis leida esindajat.
2.Tartu Halduskohus tegi 19.08.2021 Viru Vanglale päringu (tl 3), milles küsis vanglalt seisukohta kaebuse lubatavuse osas. Vastuses kohtunõudele (tl 5) teatas vangla, et kaebaja poolt vanglale esitaud kahjunõue ja kaebus hüvitamisnõude osas on üldjoontes identsed. Tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega ja selle iseseisev menetlemine ei ole lubatud. Vangla lahendas kahjunõude tähtaegselt ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 järgi möödus kohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg 29.07.2021, kuid kaebus esitati
3-21-1910 16.08.2021. Kuna kaebaja esitas kohtule kaebuse ise, ei pidanud vangla kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist põhjendatuks.
3.Tartu Halduskohus jättis 24.11.2021 määrusega (tl 12-13) kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Kaebajal tuli esitada kohtule taotlus möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks ja tasuda kaebuse esitamise eest riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus. Samuti tuli kaebajal selgitada kohtule, kas ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
4.Kaebaja esitas 5.12.2021 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse koos lisadega (tl 15-18), milles taotles möödalastud kaebetähtaja ennistamist, riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi määramist. Avalduse kohaselt oli kaebajal suur koormus (kohtumenetluses on 4-6 asja). Seega ei ole ta suutnud ennast esindada ja tegeles esindaja otsingutega. Ühtlasi märkis kaebaja, et tegemist on ainult hüvitamiskaebusega ja taotles kahju hüvitise määramist kohtu äranägemisel. Kaebaja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht
5.Kohus märgib esmalt, et tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 ja kaebaja 5.12.2021 puuduste kõrvaldamise avaldusest mõistab kohus kaebust, mis on esitatud ainult kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
6.Kohus tegi varasemas menetluse staadiumis kindlaks, et kaebaja on pöördunud kahjunõudega Viru Vangla poole, mis registreeriti 5.05.2021. Kahjunõude kohaselt ei vastanud Viru Vangla kaebaja pöördumistele nr 6-16/108-1, nr 6-16/119-1, nr 6-16/159-1 ja nr 6-16/115-1 seaduses sätestatud tähtaja jooksul, vaid oluliselt hiljem. Viru Vangla langetas 29.06.2021 otsuse nr 616/76-2, millega jättis kahjunõude rahuldamata. Viru Vangla otsuse kohtueelse menetluse kohta sai kaebaja kätte 30.06.2021 (tl 10). Seega hakkas RVastS § 18 lg-s 2 ja HKMS § 47 lgs 2 sätestatud tähtaeg kulgema alates 1.07.2021 ja lõppes 29.07.2021. Kaebaja pöördus kohtusse kaebusega 16.08.2021, ületades kaebetähtaega 17 päeva võrra. Seega ei ole kohtule esitatud hüvitamiskaebus tähtaegne.
7.HKMS § 71 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg-s 1 nimetatud mõjuv põhjus on määratlemata õigusmõiste, kuid selle sisustamiseks on kohaldatav analoogia korras muu hulgas ka HKMS § 150 lg-s 1 mainitu. Nimelt HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.
7.1.Kaebetähtaja ennistamise taotluses tõi kaebaja välja, et ei saanud pöörduda kohtusse hüvitamiskaebusega tähtaegselt, kuna oli koormatud teiste kohtuasjadega ning otsis endale esindajat.
7.2.Kohus ei pea kaebaja poolt nimetatud põhjust mõjuvaks. Kohus märgib esmalt, et kaebaja ei ole väitnud, et 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg jäi talle arusaamatuks jne või kaebaja oleks vaielnud kaebetähtaja ületamise üle. Vastab tõele, et on olemas teised kohtumenetlused,
3-21-1910 kus kaebaja on menetlusosaline. Seega ei ole välistatud, et kaebaja pidi seonduvalt muude kohtuasjadega koostama ja saatma kohtule menetlusdokumente. Samas viibis kaebaja ajavahemikul 30.06.2021- 29.07.2021 vanglas, mis viitab sellele, et tal on piisavalt vaba aega, kaebuse või muu õigusdokumendi koostamiseks. Kaebaja on esitanud nii Viru Vanglale kui ka halduskohtule põhjendatud kahjunõude ja kaebuse. Kohtu infosüsteemi andmete kohaselt on kaebaja ise (ilma esindajata) edukalt osalenud ja osaleb halduskohtumenetlustes. See annab kohtule aluse arvata, et kaebaja ei ole tingimata vajanud õigusteadmistega isiku abi hüvitamiskaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kaebuse õiguslik küsimus ei ole kohtu hinnangul keeruline, et isegi kaebaja kui isik, kellel puuduvad juriidilised teadmised, ei oleks saanud koostada kaebust ja soovi korral vähemalt vastu vaielda vangla poolt kahjunõude vastuses esitatud põhjendustele. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle koha, et just ajavahemikul 1.07.2021-29.07.2021 oli ta täielikult hõivatud kirjavahetustega seonduvalt muude kohtuasjade menetlustega, aga samuti tõendeid, mis kinnitaksid, et ta tegeles esindaja otsingutega alates 1.07.2021 kuni 16.08.2021 ehk tal esineks püsiv takistus kohtusse pöördumiseks. Kaebaja ei ole esitanud kohtule kaebetähtaja jooksul riigi õigusabi taotlust. Kohus märgib täiendavalt, et lõppkokkuvõttes on kaebaja ise koostanud kaebuse ja esitanud selle kohtule. Eelnevat arvestades ei näe kohus mitte ühtegi nii subjektiivset kui ka objektiivset takistust kaebajal tähtaegselt hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja poolt nimetatud põhjused kaebetähtaja möödalaskmise kohta ei ole mõjuvad HKMS § 71 lg-s 1 sätestatud tähenduses, mistõttu lasi kaebaja kaebetähtaja mööda mõjuva põhjuseta. Kuna kaebetähtaeg on ületatud ilma mõjuva põhjuseta, ei hakka kohus kaaluma vastanduvaid huve ning jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
7.3.Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
7.4.HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2. HKMS § 152 lg 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
7.5.Kohus märgib, et nähtuvalt kaebaja 5.12.2021 puuduste kõrvaldamise avaldusest esitas ta kohtule kaebuse ainult hüvitamisnõudega, millega on ühtlasi hõlmatud ka tuvastamisnõue. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p-st 2, lõpetab kohus haldusasja menetluse tervikuna. Võttes arvesse, et kohus jättis rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotluse, lõpetab kohus menetluse käesolevas asjas kaebust menetlusse võtmata.
8.Kaebaja taotles kohtult muu hulgas menetlusabi andmist (kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamisel), riigi õigusabi määramist ja asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et seonduvalt haldusasja menetluse lõpetamisega jätab kohus kõik kaebaja menetluslukud taotlused läbi vaatamata nende läbivaatamise vajaduse äralangemise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.