Xi kaebus Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019 korralduse nr 176 osaliselt ja 14.07.2021 korralduse nr 263 (vaideotsus) tühistamise ning vastustaja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõuetes
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Muhu vald, esindaja Ave Toomsalu Kolmas isik Elering AS (registrikood 11022625), esindaja Kerti Kokk
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Xi kaebus osaliselt.
2.Tunnistada Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019 korraldus nr 176 xxxxxxxxx katastriüksuse (katastritunnus xxxxxxxxxx) osas õigusvastaseks, kuid jätta tühistamisnõue rahuldamata.
Mõista Muhu vallalt Xi kasuks välja menetluskulu 30 eurot.
Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi ja katastriüksuse andmed tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.02.2022 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182
3-21-1883
lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elering AS esitas 16.10.2018 läbi elektroonilise ehitisregistri (edaspidi EHR) projekteerimistingimuste taotluse (nr 1811001/09914) L173 Võiküla-Muhu-Orissaare 110kV õhuliini (EHR kood 220576386) laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust.
3.Planeeritav õhuliin läbib Xile kuuluvat xxxxxxxx katastriüksust (katastritunnus xxxxxxxx).
4.X esitas Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019 korralduse nr 176 peale vaide, mis jäeti 14.07.2021 korraldusega nr 263 (vaideotsus) rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Eeldame, et projekteerimistingimuste taotluse menetleja on kaalunud maaomanike kaasamise küsimust ja jõudnud järeldusele, et kuna kavandatava ehitise tehniline lahendus, täpne asukoht ja muud vajalikud detailid selguvad projekteerimise käigus, siis ei anna maaomanike kaasamine projekteerimistingimuste väljastamise protsessis olulist sisu ning menetleja on lähtunud kaasamise seisukohast ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg 4 p-st 2. Menetleja nägi maaomanike kaasamise ette hilisemas etapis ning seadis projekti maaomanikega kooskõlastamise tingimuseks. Samuti jätab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 6 menetlejale õiguse jätta menetlusosaliste arvamus küsimata, kui menetlusosaliste arv on suurem kui 50. Projekteerimistingimuste taotlusest nähtuvalt on ehitise asukohana loetletud 58 katastriüksust. Menetlusosaliste arv on eeldatavalt veelgi suurem, kuna katastriüksused võivad kuuluda ka ühis- või kaasomandisse. Isegi kui taotluse menetlemisel on tõlgendatud seadust vääralt ja vaide esitaja kaasamine menetlusse oleks pidanud toimuma projekteerimistingimuste väljastamise protsessis, ei ole selline menetlusnõude rikkumine projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamiseks põhjendatud, kuna see ei mõjutanud asja otsustamist. Õhuliini asukohta ei otsustatud projekteerimistingimustega, vaid selle kulgemise üle vaide esitaja kinnistu määras ära olemasolev õhuliin, mida kavandatakse laiendada. Kavandatava liinirajatise rajamise (ehitusprojekt on esitatud vaide esiajale kooskõlastamiseks) protsessi on vaide esitaja kaasatud ja uue menetluse läbiviimine ei ole põhjendatud. Vallavalitsus menetles laekunud projekteerimistingimuste taotlust olemasoleva ehitise laiendamise soovist lähtuvalt. Esitatud taotluses ei toodud välja põhjendust, et olemasolev liin oleks amortiseerunud. Eeldatavasti oleks esitatud projekteerimistingimuste taotlus uue õhuliini rajamiseks ja olemasoleva demonteerimiseks, kui õhuliin oleks sedavõrd amortiseerunud, et ei ole enam kasutuskõlblik. Ka sundvalduse seadmise taotluse materjalide koosseisus vallale esitatud projekteerija ja vaide esitaja vahelisest kirjavahetusest nähtub, et olemasolev õhuliin jääb alles ning uus liin ehitatakse põhjusel, et vana on oma aja ära elanud ning vajab remonti. 2(10)
3-21-1883
Remonti ei ole võimalik teostada ilma laienduseta, kuna remonttöödeks tuleks välja lülitada olemasoleva kaherealise liini mõlemad ahelad ja see tähendaks Muhu ning Saaremaal pikemaajalist elektrikatkestust. Vaide esitaja on märkinud, et õhuliini paigaldamisega soovitakse teostada tema kinnistul raiet, milleks vaide esitajal huvi ja aega tegeleda ei ole. Vallale teadaolevast kirjavahetusest projekteerija ja vaide esitaja vahel on näha, et maaomanik ise metsamaterjali realiseerimisega tegelema ei pea kui ei soovi. Võimalus on metsamaterjali realiseerimine kokku leppida raadajaga.
5.X esitas 13.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019 korralduse nr 176 ja 14.07.2021 korralduse nr 263 (vaideotsus) tühistamise ning vastustaja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõuetes
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019 korraldus nr 176 on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane.
6.1.Kaebajat ei kaasatud projekteerimistingimuste andmise menetlusse.
6.2.Muhu vald ei ole kaalunud kaebaja huve haldusmenetluses. Nii on vastustaja jätnud kaalumata, kas tänapäevaste tehniliste võimaluste juures oleks võimalik luua pidevat elektritarbimist tagav elektriliin ka ühe elektriliini abil; kui palju selline lahendus maksab ning kas kaasnevad majanduslikud ja tehnilised aspektid kaaluvad üles maaomanike huvid.
6.3.Vaideotsuses on mh märgitud, et vastustaja menetles laekunud projekteerimistingimuste taotlust olemasoleva ehitise laiendamiseks ning esitatud taotluses ei toodud välja põhjendust, et olemasolev liin oleks amortiseerunud. Samas on vastustaja oma 17.05.2021 kirjas nr 7-3/3423 teatanud kaebajale, et Empower AS projekteerib riigi põhivõrguettevõtja Elering AS-i tellimusel uut täiendavat Võiküla-Orissaare 110 kV õhuliini läbilaskevõime ja töökindluse suurendamise eesmärgil ning olemasoleva õhuliini amortiseerumise tõttu. Sama kinnitab ka Empower AS oma 07.12.2020 kirjas, et vana liin on amortiseerunud ehk oma aja ära elanud. Kaebaja leiab, et kui olemasolev kaheahelaline õhuliin on amortiseerunud ja oma aja ära elanud, siis on arusaamatu, miks ei rajata uut 110/110 kV õhuliini ega likvideerita vana õhuliini. Õigusvastane on maaomanikke ilma igasuguse analüüsi ja põhjendusteta koormata ja sundida taluma oma kinnistul kahte kõrvuti jooksvat kõrgepingeliini.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1.Vastustajale esitatud taotluse kohaselt küsiti projekteerimistingimusi olemasoleva L173 Võiküla-Muhu-Orissaare 110kV õhuliini (EHR kood 220576386, edaspidi õhuliini) laiendamiseks üle 33% selle esialgsest mahust. Laiendatav õhuliin on olulise avaliku huviga ehitis, kuna selle mõju ulatub mitmele kinnisasjale, ka puudutab liini toimimine Muhu, Saaremaa ja Hiiumaa elanikke, st on olemas väga suur avalik huvi (vt EhS lisa 1). Seetõttu oli tegemist ehitusloakohustusliku ehitise laiendamisega üle 33%, mille puhul on nõutavad projekteerimistingimused, kui puudub detailplaneeringu kohustus (EhS § 26 lg 1 ja lg 2 p 2; EhS § 28).
7.2.Vastustaja möönab, et EhS § 31 lg 3 sätestab kohustuse kaasata menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omanik, kui taotlust ei ole esitanud omanik. Vastustaja on maaomanike kaasamise küsimust kaalunud ja jõudnud järeldusele, et kuna kavandatava ehitise tehniline lahendus, täpne asukoht ja muud vajalikud detailid selguvad projekteerimise käigus, ei anna maaomanike kaasamine projekteerimistingimuste väljastamise protsessis olulist sisu ning on lähtunud kaasamise seisukohast EhS § 31 lg 4 p-s 2 sätestatust. Vastustaja nägi maaomanike 3(10)
3-21-1883
kaasamise ette hilisemas etapis ning seadis projekteerimistingimustes nõude, et ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada kõigi omanike kirjalikud kooskõlastused, kellele kuuluvaid maaüksusi õhuliini laiendus läbib. Haldusmenetluse seaduse (HMS) 40 lõige 3 punkt 6 alusel on lubatav jätta menetlusosalise arvamus küsimata, kui menetlusosaliste arv on suurem kui 50. Projekteerimistingimuste taotlusest on näha, et ehitise asukohana on loetletud 58 katastriüksust. Menetlusosaliste arv on eeldatavalt veelgi suurem, kuna katastriüksused võivad kuuluda ka ühis-või kaasomandisse.
7.3.Isegi kui projekteerimistingimuste taotluse menetlemisel on vastustaja tõlgendanud seadust vääralt ja kaebaja kaasamine menetlusse oleks pidanud toimuma projekteerimistingimuste väljastamise protsessis, ei ole selline menetlusnõude rikkumine niivõrd ulatuslik, et projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine oleks põhjendatud (vt EhS § 31 lõige 5). EhS § 32 nimetab juhud, millal võib projekteerimistingimuste andmisest keelduda. Seaduses toodud loetelust ei tulene alust projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks põhjendusel, et maaomaniku arvamust ei ole ära kuulatud. Isegi juhul, kui vastustaja viiks projekteerimistingimuste väljastamiseks läbi uue haldusmenetluse, kuhu kaasaks ka kaebaja, oleks otsuse tulemus kaebaja kinnistu osas samasisuline, mis hetkel kehtivate projekteerimistingimuste korral, kuivõrd kaebaja kaebuses esitatud nõuet või soovi ei oleks võimalik täita (vt HMS § 58; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-14-02, p 21).
7.4.Projekteerimistingimuste väljastamise korraldus on vastavuses ka kehtiva valla üldplaneeringu peatükk 3. „Maakasutus- ja ehitustingimused ning alused detailplaneeringute koostamiseks vastavalt maakasutuse juhtfunktsioonile“ alapunkti 3.13 „Elektrivarustus“ maakasutus- ja ehitustingimustega, mille kohaselt toimub elektriliinide rajamine vastavalt kehtiva ehitusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse sätetele, mille kohaselt kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja - rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi, v.a. juhul kui tehnovõrk või -rajatis ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist. Tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisasjale on nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Ka tuleb elektriliinide rajamisel soovitavalt kasutada olemasolevaid trasse ja/või maakaabelliine. Viimast toetab EhS § 70 lg 6, mille kohaselt tuleb samale kinnisasjale ehitatava mitme kaitsevööndiga ehitise puhul võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. Riigikohus on leidnud, et korraldus on õiguspärane, kui ta on antud organi või ametniku poolt pädevuse piires ja vastab õiguskorra põhimõtetele; korraldus ei tohi olla vastuolus üldaktiga (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-22-98, p 1). Antud juhul vastab korraldus eelpoolnimetatud põhimõtetele, on õiguspärane ning ei ole vastuolus valla üldplaneeringu põhimõtetega.
7.5.Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019 korralduse nr 176 tühistamine rikuks ülemäära haldusakti adressaadi õigusi seoses seni läbi viidud projekteerimistööde ja kooskõlastamiste olulise mahuga, millest tulenevalt korralduse tühistamine tooks kolmandale isikule kaasa olulise kahju tekkimise (kolmanda isiku poolt on projekteerimistööde ja ehitustööde teostamiseks läbi viidud hange; ehitamise ajakava mõjutavad keskkonnaalased piirangud).
7.6.Vastustaja on projekteerimistingimuste taotlust menetlenud oma pädevuse piires ja järgides võrdse kohtlemise põhimõtet. Projekteerimistingimustega ei otsustatud õhuliini laienduse asukohta, vaid selle kulgemise üle kaebaja kinnistu määras ära olemasolev õhuliin (vt EhS § 4 lg 2). Olemasoleva õhuliini laiendamisega ehk olemasoleva 110 kV õhuliini olemasoleva kaitsevööndi laienemisega 15 m võrra, koormatakse kõikide asjaosaliste (maaomanikud, ametkonnad) huve kõige vähem. Alternatiivina tuleks rajada uus 110 kV õhuliin uude
4(10)
3-21-1883
trassikoritori, mis põhjustaks kolmandate kinnistute ning keskkonna- ja muinsuskaitsealade põhjendamatut koormamist uue kitsendusega.
7.7.Projekteerimistingimuste andmisel on vastustaja arvestanud EhS § 26 lõikes 3 toodut, sh seda, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. Riigihalduse ministri poolt 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud „Saare maakonnaplaneering 2030+" tuuakse välja, et üle Muhu saare kulgev ning Muhu ja Saaremaa vaheline kaheahelaline 110 kV elektriülekandeliin on oluliseks riskiteguriks, kuna liini rikke korral on võimalik päevi kestev elektrikatkestus Saaremaal ja Hiiumaal. Selle maandamiseks on maakonnaplaneeringus nähtud ette vajadust paigaldada eraldi mastidele üle Muhu kulgevad liinid L172A ja L173. L172A ja L173 liinide paigaldamisel eraldi mastidele laieneb õhuliinide kaitsevöönd praeguselt 50 meetrilt 75 meetrile. Seega juba kehtestatud maakonnaplaneeringu dokument toob välja saarte elektriga varustamise kitsaskohad ja kavandatavad tegevused nende likvideerimiseks.
7.8.Kolmandal isikul on kohustus tulenevalt elektrituruseadusest osutada võrguteenust ja tagada elektri varustuskindlus. Et kvaliteetset teenust pakkuda, st tagada saarte elanike elektri varustuskindlus, on tehnovõrgu omanikul õigus ja kohustus korrastada temale kuuluvaid tehnorajatisi või rajada selleks uusi vajalikke võrguühendusi (antud juhul teostada õhuliini laiendamine). AÕS § 1581 lg 1 kohustab kinnisasja omanikku taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Talumiskohustus tekib kinnisasja omanikul KAHOS-s sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Kirjavahetusest kaebajaga (Kõrgepingeliini projekteerimistöödest teatamine) ja vastustajaga (Võiküla-Orissaare L173 110 kV õhuliini ja kaabelliini põhiprojekti kooskõlastuse taotlus) nähtub, et olemasolev õhuliin jääb alles ning uus liin ehitatakse Võiküla ja Orissaare alajaama vahelise 110/110 kV õhuliini läbilaskevõime ja töökindluse suurendamise eesmärgil. Kolmas isik on selgitanud, et olemasolev õhuliin on amortiseerunud, mistõttu tuleb see rekonstrueerida. Olemasoleva õhuliini rekonstrueerimist ei ole võimalik tehniliselt teostada ilma laienduseta, kuna rekonstrueerimistöödeks tuleb välja lülitada olemasoleva kaheahelalise liini mõlemad ahelad, mis tähendaks Muhu ja Saaremaal pikemaajalist elektrikatkestust.
7.9.Vastustaja pädevuses ei ole koostada tehnilist või majanduslikku analüüsi, samuti on ebaproportsionaalne nõuda projekteerimistingimuste taotlejalt eelnimetatud dokumentide esitamist projekteerimistingimuste taotluse juurde.
7.10.Kavandatava liinirajatise rajamise protsessi on kaebaja olnud kaasatud ehitusprojekti koostamise ja sundvalduse seadmise menetluse raames ning uue haldusmenetluse läbiviimine projekteerimistingimuste andmiseks kaebaja kinnistu osas ei ole põhjendatud ega viiks teistsugusele tulemusele võrreldes praegusega.
7.11.Vastustajale vaide esitamise tähtaeg oli möödas (HMS § 75) ja vastustaja oleks võinud vaide tagastada (HMS § 79 lg 1 p 3). Vaatamata eeltoodule pidas vastustaja vajalikuks vastata esitatud vaidele sisuliselt. Esmakordselt võttis töövõtja kaebajaga ühendust 24.07.2020, mil teavitas teda kõrgepingeliini projekteerimistöödest. Seega sai kaebaja vastustaja 26.06.2019 korralduse olemasolust teada 24.07.2020. Juba siis oli kaebajal võimalik korraldusega tutvuda valla dokumendiregistris või kui ta korralduse leidmisega hätta jäi, küsida nimetatud korralduse edastamist vastustaja poolt.
8.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
8.1.Kolmandal isikul on kehtivast õigusest tulenev kohustus tagada tarbijate varustuskindlus ja elektrienergia olemasolu üleriigiliselt (vt elektrituruseadus (ELTS) § 65 lg 1; § 66 lg 1). Kaebajale kuuluv xxxxxx katastriüksus omab puutumust kavandatava Võiküla-Muhu5(10)
3-21-1883
Orissaare 110 kV elektriõhuliiniga. Saaremaa ja Hiiumaa elektritarbijate varustuskindluse parandamiseks on vajalik rajada olemasoleva kaheahelalise 110/110 kV õhuliini L173/L174 kaitsevööndisse mastide vahemiku nr 17-54Y kõrvale uus 110 kV pingega õhuliin L173 Võiküla-Muhu-Orissaare pikkusega ca 8,6 km. Kavandatav õhuliin suurendab oluliselt olemasolevate elektriliinide läbilaskevõimet ja töökindlust. Vaidlusalust õhuliini kavandatakse olemasoleva õhuliini kõrvale varustuskindluse tagamiseks, kuivõrd hetkel on kogu Saaremaa elektrivarustus sõltuv ühtedel mastidel paiknevatest liinidest. Kui näiteks liini amortiseerumisest ja rasketest ilmastikuoludest tulenevalt üks mast pikali kukub, siis on toiteta kogu Saaremaa ja ka Hiiumaa. Selleks, et tagada saarte varustuskindlus, tuleb toitvad liinid paigaldada eraldi mastidele, et ühe elemendi rikkeline väljalülitumine ei põhjustaks elektrikatkestust. Kavandatav õhuliin on vajalik olemasoleva õhuliini amortiseerumise tõttu, sest olemasolevat õhuliini ei ole võimalik tööst välja viia ja rekonstrueerida ilma uut õhuliini rajamata. Vaidlusaluse õhuliini kavandamisel on lähtutud optimaalseimast trassivalikust ja sellest, et see tekitaks kinnisasja omanikele võimalikult väheses ulatuses täiendavaid piiranguid. Kavandatava kõrgepingeliini kaitsevöönd kattub osaliselt juba olemasoleva õhuliini kaitsevööndiga. Uue võrguühenduse rajamist ei ole võimalik teostada kaebajale kuuluvat kinnistut läbimata, kuivõrd kõrgepingeliin toimib funktsionaalselt tervikuna. Kaebajale tuleneb AÕS § 1581 lg-st 1 talumiskohustus.
8.2.Kaebaja kinnistut ei jää koormama vana ja amortiseerunud õhuliin, vaid olemasolev elektriliin rekonstrueeritakse. Eelnevalt on kolmas isik selgitanud, miks on täiendava kõrgepingeliini püstitamine olemasoleva rekonstrueeritava liini kõrvale vältimatult vajalik. Kolmas isik riigi põhivõrguettevõtjana ei püstita elektriliine kinnisasjadele oma suva järgi, vaid sellisele vajadusele eelneb põhjalik analüüs ning seda tehakse tarbijate varustuskindluse tagamise ja elutähtsa teenuse osutamiseks, mis on ülekaalukas avalik huvi.
8.3.Projekteerimistingimuste menetlusse kaebaja kaasamata jätmine ei too automaatselt kaasa vaidlusaluse haldusakti õigusvastasust (vt EhS § 31 lg 4 p 2 ja HMS § 40 lg 3 p 6). Vastustaja kohaldas projekteerimistingimuste andmise menetlusse kaasamata jätmisel HMS § 40 lg 3 p 6. Isegi, kui vastustaja jättis puudutatud kinnisasjade omanikud projekteerimistingimuste andmise menetlusse nõuetekohaselt kaasamata, tuleb hinnata, kas menetlusse kaasamata jätmine võis antud juhul mõjutada otsuse sisu (vt HMS § 58, riigivastutuse seadus (RVastS) § 3 lg 3 p 1; Riigikohtu lahend nr 3-18-763, p 13). Projekteerimistingimused ei oleks olnud teistsugused, kui kaebaja oleks olnud menetlusse kaasatud, kuivõrd kaebaja huviks on tema kinnistule täiendava kõrgepingeliini ehitamise vältimine.
8.4.Vaidlusaluse kõrgepingeliini ehitamiseks ei anna õigust projekteerimistingimused, vaid ehitusluba. Projekteerimistingimused on eelhaldusakt, millest ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-28-06, p 8; nr 3-3-1-25-02, p 16). Sisuline otsus vaidlusaluse õhuliini rajamise lubatavuse kohta tehakse ehitusloa väljastamise menetluses, kuhu kaasatakse ka kaebaja.
8.5.Vaie projekteerimistingimuste andmise korraldusele ei ole esitatud tähtaegselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada.
10.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas vastustaja on projekteerimistingimuste väljastamisel kaalunud kaebaja omandiõiguse riivet, järginud proportsionaalsuse põhimõtet ning jätnud põhjendatult kaebaja haldusmenetlusse kaasamata.
6(10)
3-21-1883
11.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
12.Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud projekteerimistingimused. EhS § 31 lg 3 kohaselt kaasab pädev asutus menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku.
13.Vaidlus puudub, et projekteerimistingimuste taotluses on märgitud mh kaebaja kinnistu, mida kavandatav õhuliin läbib. Samuti ei ole vaidlust selles, et vastustaja kaebajat projekteerimistingimuste menetlusse ei kaasanud ega kaebaja arvamust taotletud projekteerimistingimustele küsinud.
14.Ekslik on kolmanda isiku seisukoht, et kaebaja menetlusse kaasamata jätmine ei muuda vaidlusalust korraldust õigusvastaseks. Olukorras, kus vastustaja oli kohustatud kaasama kaebaja haldusmenetlusse, kuid seda ei tehtud, oleks tegemist menetlusnormi rikkumisega, mistõttu kaasneks sellega formaalselt õigusvastane haldusakt. Juhul, kui kaasamata jätmine on mõjutanud haldusakti ka sisuliselt, siis on menetlusse kaasamata jätmise tagajärjeks ka sisuliselt õigusvastane haldusakt. Seetõttu tuleb esmalt analüüsida, kas vastustajal tuli kaasata kaebaja projekteerimistingimuste menetlusse ning juhul, kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis tuleb hinnata, kas kaasamata jätmine on mõjutanud vaidlusalust haldusakti sisuliselt. Juhul, kui haldusakti tulemus oleks teistsugune kaebaja menetlusse kaasamisel, siis on tegemist materiaalselt õigusvastase haldusaktiga, mis kuulub tühistamisele.
15.Vastustaja on selgitanud, et kaalus kaebaja kaasamist menetlusse, kuid tuginedes HMS § 40 lg 3 p-le 6 otsustas jätta kaebaja haldusmenetlusse kaasamata. Sellele on viidatud ka vaideotsuses, kus mh märgitakse järgmist: „Projekteerimistingimuste menetluse nõuded on sätestatud EhS §-s 31. Mööname, et nimetatud paragrahvi lõige kolm sätestab kohustuse kaasata menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omanik, kui taotlust ei ole esitanud omanik. Samas EhS § 31 lg 4 punkti 2 kohaselt esitatakse projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Eeldame, et taotluse menetleja on kaalunud maaomanike kaasamise küsimust ja jõudnud järeldusele, et kuna kavandatava ehitise tehniline lahendus, täpne asukoht ja muud vajalikud detailid selguvad projekteerimise käigus, ei anna maaomanike kaasamine projekteerimistingimuste väljastamise protsessis olulist sisu ning ta on lähtunud kaasamise seisukohast EhS § 31 lg 4 p-s 2 sätestatust. Menetleja nägi maaomanike kaasamise ette hilisemas etapis ning seadis projekti maaomanikega kooskõlastamise tingimuseks.“ (vastustaja 24.09.2021 menetlusdokumendi lisa 12, lk-d 2-3). Seetõttu on usutav, et vastustaja lähtus toodud kaalutlustest vaidlusaluste projekteerimistingimuste andmisel ning kohus võtab neid selgitusi arvesse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).
16.HMS § 40 lg 3 punkti 6 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50.
17.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ei ole 26.06.2019 korralduses ega ka vaideotsuses märkinud, kui palju on projekteerimistingimuste andmise menetluses menetlusosalisi. Vaideotsuses on üksnes selgitatud, et projekteerimistingimuste taotluses on ehitise asukohana loetletud 58 katastriüksust ning menetlusosaliste arv on eeldatavalt veelgi suurem, kuna katastriüksused võivad kuuluda ka ühis- või kaasomandisse. Seega on vastustaja hinnang hüpoteetiline. Tegelikkuses võib ka vastupidi olla, et menetlusosaliste arv on eeldatavalt väiksem kui 58, kuivõrd ühele isikule võib kuuluda mitu katastriüksust. HMS § 40 lg 3 punkti 6 kohaldamiseks peab vastustaja tuvastama menetlusosaliste arvu. Ei piisa sellest, kui vastustaja
7(10)
3-21-1883
hüpoteetiliselt arvab, et menetlusosaliste arv võib olla suurem kui 50. Seega on jätnud vastustaja HMS § 40 lg 3 p 6 kohaldamiseks olulised asjaolud välja selgitamata.
18.Olenemata HMS § 40 lg 3 p-s 6 sätestatust leiab kohus, et kaebaja oleks tulnud kaasata haldusmenetlusse ning seda tulenevalt EhS § 31 lg-st 3. Kohtu hinnangul ei anna viidatud norm vastustajale kaalutlusõigust, kas kinnisasja omanikku menetlusse kaasata või mitte. Seda nii tulenevalt normi grammatilisest tõlgendusest kui ka selle eesmärgist. Olukorras, kus projekteerimistingimuste taotlus sisaldab kinnisasju, mille omanik ei ole taotluse esitaja, on ilmne, et nende isikute õigusi puudutab taotletava ehitise ehitamine. Seetõttu oli taotluse menetlejal, käesoleval juhul vastustajal kohustus küsida enne projekteerimistingimuste väljastamist ka kaebajalt seisukohta. Seda vastustaja praegusel juhul teinud ei ole, mistõttu on tegemist formaalselt õigusvastase korraldusega.
19.Täiendavalt lisab kohus, et kaebaja kaasamata ja ära kuulamata jätmisega on vastustaja kohelnud teda, kui haldusmenetluse objekti, mitte kui subjekti, kelle seisukohad väärivad ärakuulamist ja arvestamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p 19).
20.HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
21.Kaebaja hinnangul on arusaamatu, miks rajatakse tema kinnistule uus elektriõhuliin, kuid ei likvideerita olemasolevat amortiseerunud elektriõhuliini.
22.Vaidlusaluse 26.06.2019 korraldusega väljastati projekteerimistingimused L173 VõikülaMuhu-Orissaare 110 kV õhuliini laiendamiseks üle 33% selle esialgsest mahust vastavalt kaalutlusotsuses esitatud tingimustele. Seega ei taotletud olemasoleva õhuliini demonteerimist ja selle asemel uue ehitamist. Küll aga on Empower AS kaebajale saadetud kirjas selgitanud, et Empower AS projekteerib riigi põhivõrguettevõtja Elering AS tellimusel uut täiendavat Võiküla-Orissaare 110 kV õhuliini olemasoleva Muhumaal asuva Võiküla ja Orissaare alajaama vahelise 110/110 kV õhuliini läbilaskevõime ja töökindluse suurendamise eesmärgil ning olemasoleva õhuliini amortiseerumise tõttu (kaebuse lisa 3, lk 2; vt Muhu Vallavalitsuse 17.05.2021 kiri nr 7-3/342-3, vastustaja 24.09.2021 menetlusdokumendi lisa 9). Samas olemasoleva õhuliini amortiseerumisele vaidlusaluses korralduses viidatud ei ole. Seetõttu on arusaadavalt tekkinud kaebajal küsimus, kas väljastatud projekteerimistingimuste alusel kavandatakse täiendavat õhuliini ning jäetakse tööle mõlemad õhuliinid või olemasolev õhuliin enam kasutamisele ei kuulu.
23.Vaidlust ei ole selles, et 26.06.2019 korralduses ei ole esitatud kaalutlusi, kuidas mõjutab olemasoleva õhuliini laiendamine kaebaja omandiõigust ning millistest kaalutlustest lähtuvalt on peetud põhjendatuks projekteerimistingimuste taotlust kaebaja kinnistu osas. Seetõttu on tegemist põhjendamispuudustega haldusaktiga (HMS § 56 lg 1-3), mistõttu on ka seetõttu tegemist formaalselt õigusvastase haldusaktiga.
24.Vastustaja on kohtumenetluses viidanud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kinnitatud Saare maakonnaplaneeringule 2030+. Saare maakonnaplaneeringus 2030+ on märgitud järgmist: „Oluline riskitegur on üle Muhu saare kulgev ning Muhu ja Saaremaa vaheline kaheahelaline 110 kV elektriülekandeliin, mille masti purunemisel on võimalik päevi kestev elektrikatkestus Saaremaal ja Hiiumaal. Selle maandamiseks on kavas rajada dubleeriv/täiendav kaabelliin üle Väikse väina Muhu saarelt otse Orissaare alajaama. Samal ajal on vajalik paigaldada eraldi mastidele üle Muhu kulgevad liinid L172A ja L173. L172A ja L173 liinide paigaldamisel eraldi mastidele laieneb õhuliinide kaitsevöönd praeguselt 50
8(10)
3-21-1883
meetrilt 75 meetrile.“1 Seega tuleneb Saare maakonnaplaneeringust 2030+, et elektrienergia varustuskindluse tagamiseks tuleb ehitada olemasoleva elektriliini kõrvale ka täiendav kaabelliin. Sellest lähtuvalt on kolmas isik õigesti märkinud, et Saaremaa ja Hiiumaa elektritarbijate varustuskindluse parandamiseks on vajalik rajada olemasoleva kaheahelalise 110/110 kV õhuliini L173/L174 kaitsevööndisse mastide vahemiku nr 17-54Y kõrvale uus 110 kV pingega õhuliin L173 Võiküla-Muhu-Orissaare pikkusega ca 8,6 km. Kavandatav õhuliin suurendab olemasolevate elektriliinide läbilaskevõimet ja töökindlust.
25.Vaideotsuses on märgitud, et esitatud projekteerimistingimuste taotluses ei toodud välja põhjendust, et olemasolev liin oleks amortiseerunud. Asjaolu, et olemasolev õhuliin ei ole sedavõrd amortiseerunud, et see kuuluks demonteerimisele, on kinnitanud kohtumenetluses ka kolmas isik. Nimelt on kolmas isik selgitanud järgmist: „Vaidlusalust õhuliini kavandatakse olemasoleva õhuliini kõrvale varustuskindluse tagamiseks, kuivõrd hetkel on kogu Saaremaa elektrivarustus sõltuv ühtedel mastidel paiknevatest liinidest. Kui näiteks liini amortiseerumisest ja rasketest ilmastikuoludest tulenevalt üks mast pikali kukub, siis on toiteta kogu Saaremaa ja ka Hiiumaa. Et tagada saarte varustuskindlus, tuleb toitvad liinid paigaldada eraldi mastidele, et ühe elemendi rikkeline väljalülitumine ei põhjustaks elektrikatkestust. /... / kavandatav 110 kV õhuliin on vajalik olemasoleva õhuliini amortiseerumise tõttu, sest olemasolevat õhuliini ei ole võimalik tööst välja viia ja rekonstrueerida ilma uut õhuliini rajamata. /.../ vaidlusaluse õhuliini kavandamisel on lähtutud optimaalseimast trassivalikust ja sellest, et see tekitaks kinnisasja omanikele võimalikult väheses ulatuses täiendavaid piiranguid. Kavandatava kõrgepingeliini kaitsevöönd kattub osaliselt juba olemasoleva õhuliini kaitsevööndiga. /.../ uue võrguühenduse rajamist ei ole võimalik teostada kaebajale kuuluvat kinnistut läbimata, kuivõrd kõrgepingeliin toimib funktsionaalselt tervikuna.“ (kolmanda isiku 27.09.2021 vastus kaebusele, lk-d 2-3). Kohus peab neid väiteid usutavateks. Seega ei jää vaidlusaluse õhuliini kõrvale vana amortiseerunud elektriõhuliin, vaid olemasolev elektriõhuliin rekonstrueeritakse, kuid seda ei ole võimalik teha ilma uue liini olemasoluta. Vastasel juhul katkeks elektriõhuliini rekonstrueerimise ajaks Saaremaa ja Hiiumaa tarbijate elektriga varustamine. Seega jäävad peale uue elektriõhuliini rajamist ja olemasoleva elektriõhuliini rekonstrueerimist kaebaja kinnistut läbima kaks elektriõhuliini.
26.Saare maakonnaplaneeringust 2030+ nähtuvalt puudus vastustajal kaalumisruum, kuhu täiendav elektriliin rajada, kuivõrd maakonnaplaneeringus on juba märgitud, et L172A ja L173 liinide paigaldamisel eraldi mastidele laieneb õhuliinide kaitsevöönd praeguselt 50 meetrilt 75 meetrile2. Proportsionaalsuse põhimõttega on kooskõlas kavandada uus õhuliin juba olemasoleva õhuliini kaitsevööndisse, vältimaks uute kinnistute koormamist. Seda on sedastatud ka Muhu valla üldplaneeringus (kehtestatud Muhu Vallavolikogu 17.10.2008 määrusega nr 29). Nimelt sätestatakse Muhu valla üldplaneeringus, et elektriliinide rajamisel on soovitav kasutada olemasolevaid trasse ja/või maakaabelliine3.
27.Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebaja kaasamata jätmine projekteerimistingimuste menetlusse ei saanud mõjutada kavandatava õhuliini asukohta. Kohus nõustub vastustajaga ka osas, et olemasoleva õhuliini laiendamisega ehk olemasoleva 110 kV õhuliini olemasoleva kaitsevööndi laienemisega 15 m võrra, koormatakse kõikide asjaosaliste (maaomanikud, ametkonnad) huve kõige vähem. Vastustaja on asjakohaselt märkinud, et alternatiivina tuleks rajada uus 110 kV õhuliin uude trassikoritori,
mis põhjustaks kolmandate kinnistute ning keskkonna- ja muinsuskaitsealade põhjendamatut koormamist uue kitsendusega.
28.Täiendavalt märgib kohus, et ekslik on vastustaja seisukoht, et vaidlusaluse korralduse tühistamine rikuks ülemäära haldusakti adressaadi õigusi seoses seni läbi viidud projekteerimistööde ja kooskõlastamiste olulise mahuga. HMS § 67 lg 4 punkti 1 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, samuti haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud halduskohtule kaebuse tähtaegselt, sõltumata asjaolust, et vastustaja ja kolmanda isiku hinnangul oli vaie esitatud tähtaja rikkumisega. Seetõttu ei saaks kolmas isik tugineda usalduse kaitsele.
29.Asjassepuutumatud on vastustaja ja kolmanda isiku väited, et kaebaja vaie oli esitatud tähtaja rikkumisega. Kuivõrd vastustaja lahendas vaide sisuliselt, siis ei oma enam vaide esitamise tähtaeg ning vastustajal esinev võimalus vaie tagastada, asja lahendamisel tähtsust. Arvestades, et vaidlustatud korraldus on formaalselt õigusvastane, kuid materiaalselt õiguspärane, siis on vaie jäetud õiguspäraselt rahuldamata.
30.Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust kinnisasja omaniku talumiskohustus ega sundvalduse seadmise küsimus, kuivõrd sundvalduse seadmise otsustamine ei ole käesoleva vaidluse ese. Seetõttu jätab kohus need vastustaja ja kolmanda isiku väited tähelepanuta.
31.Ülaltoodust lähtuvalt on Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019 korraldus nr 176 vaidlustatud osas formaalselt õigusvastane, kuid materiaalselt õiguspärane. Seepärast tunnistab kohus Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019 korralduse nr 176 xxxxxxxxxxx katastriüksuse (katastritunnus xxxxxxxx) osas õigusvastaseks, kuid jätab tühistamisnõude rahuldamata.
32.Kaebaja on tasunud kaebuselt kokku riigilõivu 30 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 61 kohaselt võib vastustaja kanda jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu.
33.Kui vastustaja oleks korrektselt haldusmenetluse läbi viinud (sh kaasanud kaebaja projekteerimistingimuste menetlusse) ning esitanud vaidlusaluses korralduses põhjendused kaebaja omandiõiguse riive osas (sh küsimuses, miks peetakse vajalikuks olemasolevat elektriliini laiendada uue elektriõhuliiniga), siis ei ole välistatud, et sellega oleks olnud võimalik kohtumenetlust vältida. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 30 eurot.
34.Kolmas isik menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad kolmanda isiku võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.