MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Seltsi kaebus tühistada SA Erametsakeskuse 29.04.2021 otsus nr 5-1/21/73 ja 20.05.2021 vaideotsus nr 5-8/21/14-10 ning kohustada SAd Erametsakeskus MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Seltsi 10.03.2021 taotlusi nr 5.8/21/14 ja 5-4/21/22 uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – Mittetulundusühing Pärnumaa Metsaomanike Selts, seaduslik esindaja Eerik Philips, volitatud esindaja v.adv Ljudmilla Tamar Vastustaja – SA Erametsakeskus, seaduslik esindaja Tiina Mitt
Asja läbivaatamine
12.11.2021 istungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada SA Erametsakeskuse 29.04.2021 otsus nr 5-1/21/73 ja 20.05.2021 vaideotsus nr 5-8/21/14-10 ning kohustada SA-d Erametsakeskus MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Seltsi 10.03.2021 taotlusi nr 5.8/21/14 ja 5-4/21/22 uuesti läbi vaatama.
2.Mõista SA-lt Erametsakeskus MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Seltsi kasuks välja menetluskulud summas 1425 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.02.2022 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Selts on 1999. aastal loodud ühing, mis tegeleb metsade majandamiste, nende raie ja muu sellega seonduvaga. MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Selts esitas 10.03.2021 SA-le Erametsakeskus metsaühistu toetuse taotluse nr 5.8/21/14 ja erametsaomanike nõustamise toetuse taotluse nr 5-4/21/22.
2.SA Erametsakeskus tegi 29.04.2021 otsuse nr 5-1/21/73, millega 1) jättis kaebaja kui toetuse saamiseks õigustatud isiku kvalifitseerimata, kuna kaebaja pole esitanud äriregistrile tähtajaks viimase lõppenud majandusaasta aruannet; 2) tagastas kaebaja 10.03.2021 taotluse nr 5.8/21/14 ja taotluse nr 5-4/21/22 läbivaatamatult. SA Erametsakeskus jättis 20.05.2021 vaideotsusega nr 5-8/21/14-10 MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Seltsi vaide rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 21.06.2021 MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Seltsi kaebus tühistada SA Erametsakeskuse 29.04.2021 otsus nr 5-1/21/73 ja 20.05.2021 vaideotsus nr 58/21/14-10 ning kohustada SA-d Erametsakeskus MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Seltsi 10.03.2021 taotlusi nr 5.8/21/14 ja 5-4/21/22 uuesti läbi vaatama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vastustaja on ebaõigesti tuginenud Keskkonnaministri 14.04.2014 määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ (edaspidi: määrus nr 10) § 31 lg 6 p-le 1, mille kohaselt peab metsaühistu toetusele kvalifitseerumiseks olema äriregistrile tähtajaks esitanud viimase lõppenud majandusaasta aruande. Vastustaja on jätnud kaebaja taotluse rahuldamata põhjusel, et taotleja ei ole esitanud äriregistrile tähtajaks 2019. a majandusaasta aruannet (ületati tähtaega 3 päeva võrra). Vastustaja on leidnud, et taotleja vastustest ei selgu majandusaasta aruande esitamise viivitamise põhjused. Vaidlustatud otsuse p-s 24 on vastustaja järeldanud, et kõik need asjaolud kogumis näitavad, kas metsaühistu on jätkusuutlik ja võimeline teenindama metsaomanikke. Kas kaebaja on jätkusuutlik, ei ole vastustaja tegelikult tuvastanud. Kaebaja on varasematel aastatel (alates 2018) taotletud toetusi saanud ja vastustajal puudus alus või eeldus 2021. aastal arvata, et kaebaja ei ole jätkusuutlik. 2020. aastal autasustati kaebajat SA Erametsakeskuse poolt toetuste kasutamise heade tulemuste eest ja siis ei omanud tähtsust, et mõnel aastal esitas kaebaja oma majandusaasta aruanded registrile hilinenult. 2) Taotluste esitamise ajaks 10.03.2021 oli juba valminud ning äriregistrile 08.03.2021 esitatud lõppenud 2020. a aasta aruanne, kuigi selle esitamise tähtajaks on 01.07.2021. Seega viimaseks äriregistrile esitatud aruandeks oli 2020. aasta aruanne. Vastustaja on ebaõigesti tuvastanud taotluste lahendamiseks tähtsust omava asjaolu ja ebaõigesti tuginenud taotluste lahendamisel taotleja 2019. a majandusaasta aruande hilinemisega esitamise faktile. Isegi, kui asuda seisukohale, et taotluste lahendamisel oli vajalik 2019. aasta aruanne, siis selle esitamine äriregistrile kolm päeva seaduses sätestatud tähtajast hiljem ei ole määrava tähtsusega olukorras, kus taotlused esitati neli kuud hiljem ja taotluste lahendamise ajaks oli 2020. a aruanne olemas. Kaebaja esitas äriregistrile 2019. aasta aruande 01.06.2020. Vastustaja ei aktsepteeri 2019. aasta aruande äriregistrile esitamist 01.06.2020, sest loeb seda toimingut vaid andmete sisestamiseks. Vastustaja eristab mõisteid „sisestamine“ ja „esitamine“. Kaevatava otsuse punktis 28 on vastustaja ise tsiteerinud registripidaja selgitust, et „majandusaasta aruanne loetakse registrile esitatuks hetkest, millal aruanne tegelikult on portaali kaudu ära esitatud ning äriregistri teabesüsteemis nähtav. Teabesüsteemis on aruanne nähtav koheselt peale esitamist“. Kaebaja nõustub registripidaja tõlgendusega. 3) Vastustaja on otsuses analüüsinud ka taotleja 2020. majandusaasta aruandega seonduvat, kuid ei ole otsuse resolutsioonis nendele asjaoludele tuginenud. Kuna tuginemine 2019. aasta aruandega seotud asjaoludele oli ebaõige ja 2020. aasta aruandega seotud asjaoludele ei ole vastustaja otsuses tuginenud, jäi kaevatav otsus faktiliselt motiveerimata. Tegemist on olulise kaalutlusveaga, mille tõttu tuleb kaevatav otsus tühistada. Kuna 2020. aasta aruanne oli esitatud 08.04.2021, st pärast taotluste esitamist, loeb vastustaja nõuet mittetäidetuks. Kaebaja vastustajaga ei nõustu. Kaebaja on vastustajale selgitanud, et äriregistri portaali oli 2020. aasta
aruanne esitatud 08.03.2021, st enne taotluste esitamist, kuid allkirjastati juhatuse liikme poolt teabesüsteemis 08.04.2021. Seega tuleb asuda seisukohale, et taotleja 2020. aasta aruanne oli äriregistrile esitatud 08.03.2021, st enne taotluste esitamist. Siinjuures ei oma tähtsust vastustaja vaideotsuses tõstatatud küsimus, kas aruannete „sisestamist“ registrisse saab käsitleda „esitamisena“. Eesti keele seletav sõnaraamatu (2009) kohaselt tähendab "esitama“ kellelegi midagi kirjalikku otsustamiseks, töötlemiseks, kontrollimiseks vms üle andma, midagi kirjalikku kuhugi sisse andma, st “ esitama“ ja “ sisestama“ on sünonüümid. 4) Määruse nr 10 § 31 lg-s 6 sätestatud nõuded peavad olema täidetud otsuse tegemise hetkeks. 29.04.2021 otsuse tegemise ajal oli 2020. aasta aruanne äriregistrile nii esitatud kui ka allkirjastatud ning vastustajal oli võimalik aruande andmeid taotluste lahendamisel hinnata. Vastustaja on ebaõigesti tõlgendanud määrust nr 10, kui käsitles taotluse rahuldamata jätmise alusena määruse nr 10 § 31 lg-t 6. Määruse nr 10 § 17 lg 3 sätestab, et taotlus jäetakse rahuldamata metsaseaduse (MS) § 10 lõikes 91 sätestatud juhtudel. Vastustaja ei ole osundanud ühelegi MS § 10 lg-s 91 sätestatud alusele. Seega ei saanud vastustaja tugineda taotluste rahuldamata jätmisel ministri määrusele. Vastustaja jättis taotlused läbi vaatamata tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p-le 2. Nimetatud sätte kohaselt tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata teistel seadusega ettenähtud juhtudel. HMS § 14 lg 7 sätestab, et haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama. Seega pidi vastustaja oma otsuses osundama seaduse sättele, mis annab aluse jätta taotlus läbi vaatamata, ja siduma seda faktiliste asjaoludega, mis võimaldavad osundatud sätet kohaldada. Sellist seaduse sätet ei ole kaevatavas otsuses esile toodud. Seega puudus vastustajal alus taotluste läbi vaatamata jätmiseks. Vaideotsus kuulub samuti tühistamisele, sest otsus tugineb asjaolude ebaõigele tõlgendamisele ja seega ebaõigetele järeldustele. 5) Vastustaja on avaldanud kohtule, et kvalifitseerimisnõuete täitmist hinnati 25 metsaühistu osas, nendest 17 ühistu osas tehti positiivsed otsused. See tähendab seda, et vastustaja pidi hindama ka nende ühistute puhul mh määruse nr 10 § 31 lg 6 p 1 täitmist ‒ aruannete registrisse õigeaegset esitamist, s.o 2020. majandusaasta aruande registrile õigeaegset esitamist. Kaebaja arvates võis vastustaja menetleda ka teiste taotlejate taotlusi lähtuvalt 2019. aasta aruande esitamise nõudest, seega kõik positiivsed otsused on tehtud õigusvastaselt. Käesoleva vaidluse kontekstis on oluline teave, kas kõik 17 taotlejat on 2019. a aruanded (kui teoreetiliselt pidada õigeks, et tuli arvestada 2019. a aruannetega) esitatud õigeaegselt.
5.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Äriregistri andmetest nähtub, et kaebaja esitas 2019. a majandusaasta aruande 05.11.2020 ehk tähtaega ületades (viimane päev registripidajale aruande esitamiseks oli 02.11.2020). Kaebaja väidetu, et majandusaasta aruanne esitati tähtaegselt juba 01.06.2020 ei ole õige: sellel kuupäeval esitati registrisse tõepoolest majandusaasta aruanne, kuid tegemist oli 2018. a majandusaasta aruandega, mille esitamise tähtaeg saabus juba 01.06.2019 ehk see aruanne esitati aasta hiljem. 2019. a aruanne esitati 05.11.2020. 2020. a aruanne esitati registrile 08.04.2021 (ehk kaks kuud enne tähtaja saabumist), mitte 08.03.2021, nagu kaebaja on väitnud. Kuna taotlus toetuse saamiseks esitati 10.03.2021, ei saa tagantjärgi tehtud toiminguid aktsepteerida. 2) Äriregistris majandusaasta aruande toimingutel on „sisestamine“ ja „esitamine“ eristatavad keeleliselt ja ka infotehnoloogiliselt ning nimetatud toimingud toovad kaasa äriregistris ka erinevad õiguslikud tagajärjed kaebajale. Tegemist pole sünonüümidega. Äriregistris eristatakse (nagu ka teistes infosüsteemides-andmekogudes) selgelt „sisestamist“ ja „esitamist“ (ka salvestamine, ka kinnitamine, ka allkirjastamine). Infosüsteemi võib sisestada tuhandeid kirjeid, kuid kui neid ei esitata/kinnitata/allkirjastata, siis need andmed vaid salvestatakse infosüsteemis ning need on kättesaadavad vaid sisestajale endale, need ei muutu avalikuks
vaateks ning ei oma mingeid juriidilisi ega tehnilisi tagajärgi. Isegi kui tegemist võib olla mõne tegevuse kirjeldamisel nende sõnade „esitamine“ ja „sisestamine“ sünonüümidega, on juriidilise tagajärje ja infotehnoloogilise toimingu teostamise mõttes tegemist erinevate toimingute-tegevustega, mis eeldab kaebajalt kahte tahteavaldust s.o kahe toimingu (mitte ühe) tegemist. Seda tõendab ka äriregistri juhend majandusaasta aruannete sisestamiseks, mis eristab “sisestamist“ ja “esitamist“ kui allkirjastamist. Ühestki vaidele lisatud dokumendist ega ka äriregistris nähtavas kirjest ei tuvastata muud, kui et kaebaja 2019. a majandusaasta aruanne on esitatud hilinemisega ehk 05.11.2020. See on kooskõlas ka määruse nr 10 § 31 lg 6 p 1 õigusnormi sõnastusega. Kaebaja ei ole vastustajale esitanud mõjuvaid põhjusi, miks neid andmeid ei „esitatud“ õigeaegselt või mis nende toimingute lõpuleviimist takistas. Seetõttu ei ole saanud vastustaja hinnata, kas selline hilinemine võis olla vabandatav. Õigusnormid ei võimalda tähtaja ületamisel kaalutlemist. 3) Kaebaja on samamoodi 2020. a majandusaasta aruande puhul segi ajanud toimingud „esitamine“ ja sisestamine“, mida tehti 2020. a aruande puhul vastavalt: 08.03.2021 ja 08.04.2021. Kaebaja pole ainuke taotleja, kelle osas kvalifitseerimise tingimuse täitmist hinnati. 11 kvalifitseerimistingimuse täitmist hinnati 25 metsaühistu osas (19 taotlust - sh 4 ühistaotlust). Mittekvalifitseerimise otsus tehti 8 ühistu osas erinevatel põhjustel. 17 ühistu osas tehti positiivsed otsused. Vastustaja menetluses on igal aastal ca 6000 Euroopa Liidu ja siseriiklikku toetuse taotlust, kus kuulub jagamisele ca 8,6 mln eurot toetusraha. Nimetatud andmeid vaadates pole reaalne ega asjakohane kaebaja väide, justkui peaks vastustaja menetlemise jooksul iga päev taotleja esitatud (siin: äriregistris) uusi andmeid menetluses üle vaatama ja võrdlema. Taotleja peab vastama taotlusele ja taotlejale esitatud toetuse saamise nõuetele (sh ka kvalifitseerimisnõuetele) hiljemalt taotluse esitamise tähtpäevaks ehk taotleja nõuded pidid olema täidetud hiljemalt 10.03.2021. Selleks tähtajaks polnud kaebaja 2020. a majandusaasta aruanne veel äriregistrile esitatud ega isegi allkirjastatud. Lisaks ei nähtu äriregistrist, et kaebaja üldkoosolek oleks üldse 2020. a toimunud selleks, et majandusaasta aruannet kinnitada nagu seadus sätestab. Kaebaja väide, et vastustaja oleks pidanud Otsuse 51/21/73 vastuvõtmisel 29.04.2021 arvestama 2020. a majandusaasta aruannet, on otsitud ega ole praktikas reaalselt täidetav. Jääb arusaamatuks, millistele õigusnormidele kaebaja siinkohal tugineb. 4) Kvalifitseerimise puhul on tegemist eelmenetlusega, mille läbimisel tekib taotlejal alles õigus, et tema metsaühistu- ja nõustamistoetuse taotlusi hakatakse menetlema. Kui ühistu ei kvalifitseeru, siis puudub mistahes põhjendus sisuliselt läbi vaadata toetuste taotluseid ja teha määruse nr 10 § 17 lg 3 mõttes taotluse rahuldamata jätmise otsus. Seega vastab Otsus 5-1/21/73 HMS § 14 lõike 6 (ka HMS § 43 lg 1 p 3 menetluse lõppemise alustele). See lähenemine on kooskõlas ka haldusmenetluse ökonoomika põhimõttega. Ilmselgelt põhjendamata taotluse puhul ei pea haldusorgan avatud menetlust tervikuna läbi viima ja see kuulub lõpetamisele HMS § 46 lg 3 kohaselt. Otsuses 5-1/21/73 märgitud juhtum on kooskõlas ka määruse nr 10 kui madalamalseisva õigusakti ja kõrgemalseisva õigusakti (MS) eesmärkide ja sätetega. Puuduvad asjaolud, mis annaks alust järeldada, et vastustaja on akti andmisel üldnormi valesti tõlgendanud või rakendanud. Üldnorm MS-s vastustaja volituste kohta võimaldab laiemat tõlgendust otsuste vastuvõtmisel. 5) Jätkusuutlikkuse tuvastamine ei ole määruses nr 10 esitatud kui tingimus - õigusnorm, vaid tegemist on kvalifitseerimise eesmärgiga. Määruseandja on selgelt määratlenud, et taotleja peab täitma toetuse saamiseks kvalifitseerimise tingimusi, mille täitmine näitab metsaühistu jätkusuutlikkust. Majandusaasta aruande esitamine on üks olulisemaid märke ühistu toimimise hindamisel. Kui vead esinevad aruande esitamisel või üldkoosoleku korraldamisel, siis on tihti vajakajäämisi ka teiste kvalifitseerimisnõuete täitmisega. Majandusaasta aruande kvalifitseerimistingimuse asjakohasust näitab ka see, et kaebaja ei ole registripidajale esitanud ka 2017, 2018 ega 2019. a majandusaasta aruandeid tähtaegselt. Seega võib asuda seisukohale,
et raamatupidamise korraldamine, st mittetulundusühingu juhtimine ei ole olnud juba eelnevatel aastatel korrektne ja et tegemist ei ole üksikjuhtumiga vaid trendiga. Kaebaja põhjendab oma üldkoosolekute läbiviimise korrektsust 2020. a ka COVID-19 pandeemiaga. Eriolukord kehtis ajavahemikul 13.03‒18.05.2020, nn teise laine piirangud hakkasid kehtima 19.08.2020. Kuni 29.09.2020 olid siiski avalikud üritused lubatud, mis võimaldas korraldada ühingul üldkoosolekut. 6) Kaebajal pole subjektiivset õigust toetusele. Kaebajal endal lasub kõrgendatud hoolsuskohustus ja tõendamiskoormus toetuse nõuete täitmisel. Kui taotleja-metsaühistu ei suuda elementaarseid nõudeid täita: oma majandusaasta aruannet esitada tähtaegselt, korraldada üldkoosolekut nõuetekohaselt, siis on see ohu märk, mis näitab, et tal võib esineda vajakajäämisi ka metsaomanike teenindamisel ning riigi toetuste sihipärasel kasutamisel. 7) Taotlus vaideotsuse tühistamiseks on paljasõnaline ja tõendamata. 8) Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas teiste ühistute taotluste menetlemine saab üldse kaebaja õigusi rikkuda või kaebaja otsust mõjutada. Kaebaja poolt viidatud 17 metsaühistu otsuste andmed on avalikud eramets.ee portaalis. Kaebajal on endal olnud võimalus tõendite kogumiseks äriregistri ja Google andmete kaudu (registrikoodid), seda enam, et kaebajal on ideaalne võimalus veenduda äriregistri andmete kontrollimisel, et kas avalikult on ikkagi nähtavad teiste ühistute „mitte esitatud“ aruanded või nende allkirjastamise menetlus, nagu kaebaja väidab.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Esimene vaidlusküsimus on selles, millal esitas kaebaja 2019. a ja 2020. a majandusaasta aruanded äriregistrile. Kohus märgib, et „esitamine“ on registrimenetluses kasutatav juriidiline termin, seega sõnade „sisestama“ ja „esitama“ tavatähenduse selgitamine ei oma asjas tähtsust. Oluline on tuvastada, millise tähenduse omistavad „esitamisele“ õigusaktid ja neid selgitavad abimaterjalid. Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et raamatupidamise seadus (RPS) § 25 lg 2 kohaselt loetakse majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäevaks kuupäeva, millal tegevjuhtkond või füüsilisest isikust ettevõtja kiitis majandusaasta aruande heaks. Vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige või füüsilisest isikust ettevõtja allkirjastab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande viivitamata pärast selle heakskiitmist, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva (RPS § 25 lg 3). Äriregistrile esitatud 2019. a majandusaasta aruandest nähtuvalt (dtl 172‒185) on kaebaja juhatuse liikmed kinnitanud 2019. a majandusaasta aruande 05.11.2020 (aruande digitaalallkirjad, dtl 184), mistõttu ei ole saanud 2019. a majandusaasta esitamine toimuda 01.06.2020, nagu väidab kaebaja. 2020. a majandusaasta aruanne on kinnitatud kaebaja juhatuse liikme poolt 08.04.2021, mistõttu ei saanud ka 2020. a majandusaasta esitamine toimuda kaebaja väidetud ajal (08.03.2021). Majandusaasta aruande esitamist äriregistrile reguleerib ka Justiitsministri 28.12.2005 määrus nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“. Nimetatud määruse § 122 lg 1 kohaselt, kui majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid on aruandluskeskkonnas koostatud, siis nende esitamiseks digitaalallkirjastatakse majandusaasta aruanne aruandluskeskkonnas. Seega ei tähenda mistahes andmete sisestamine (koostamise alustamine) äriregistri elektroonilises keskkonnas veel majandusaasta aruande registrile esitamist, vaid esitamine on eraldiseisev ning vastavalt vormistatud toiming. Ka e-äriregistri abiinfo kohaselt (vt https://abiinfo.rik.ee/index.php/majandusaasta-aruannete-esitamine) on majandusaasta aruande registrile esitamine eraldiseisev toiming, mis saab toimuda, kui aruanne on eelnevalt digitaalselt allkirjastatud. Äriregistri andmete kohaselt on kaebaja 2019. a majandusaasta aruanne esitatud 05.11.2020 ning 2020. a majandusaasta aruanne 08.04.2021. Mittetulundusühingute seaduse § 1115 kohaselt tuli 2019. a majandusaasta aruanne registrile
esitada hiljemalt 2020. a 31. oktoobril. Kuna tegemist oli laupäevaga, pidanuks kaebaja majandusaasta aruande esitama hiljemalt 2. novembril. Kaebaja esitas aruande kolm päeva hiljem, st mittetähtaegselt. Seda on kinnitanud ka Registrite ja Infosüsteemide Keskus vastusena vastustaja päringule (dtl 170).
7.Kaebaja väidab, et vastustaja oleks pidanud lähtuma 2020. a majandusaasta aruande esitamisest, mis on toimunud tähtaegselt ‒ selles ei ole vaidlust. Vastavat lähenemist toetab tõepoolest määruse nr 10 § 31 lg 6 p 1 grammatiline tõlgendus. Nimetatud sätte kohaselt peab metsaühistu olema äriregistrile esitanud tähtajaks viimase lõppenud majandusaasta aruande. Metsaühistu ja erametsaomanike nõustamise toetuse taotlusvooru väljakuulutamise ajal (20.01.2021) oli kaebaja 2020. majandusaasta lõppenud. Kuna 2020. a majandusaasta aruande esitamise tähtaeg ei olnud aga veel saabunud, lähtus vastustaja eelmisest, st 2019. a majandusaastast. Sellega seoses näeb kohus aga õiguslikku probleemi. Nimelt määruse nr 10 muudatused, millega lisati määrusesse nr 10 esmakordselt taotlejate kvalifitseerimise nõuded ja vastav menetlus (sh määruse nr 10 § 31), jõustusid 22.01.2021. Samas avaldati teadaanne metsaühistu ja erametsaomanike nõustamise toetuse 2021. a taotlusvooru avamise kohta Ametlikes Teadaannetes 20.01.2021, st enne määruse nr 10 muudatuste jõustumist. Seega kohaldati määruse nr 10 muudatustega sisse viidud kvalifitseerimisnõudeid juba käimasolevale menetlusele, st konkursi tingimusi muudeti konkursi keskel. Määruse nr 10 muudatused ei sisaldanud rakendussätet selle kohta, et määruse nr 10 muutunud nõudeid võib kohaldada ka juba väljakuulutatud taotlusvoorudele, st sisuliselt tagasiulatuvalt. Seda teavet ei teinud vastustaja ka taotlusvooru toimumise ajal taotlejatele kättesaadavaks. Üldreeglina omavad õigusaktid toimet etteulatuvalt, kui õigusakti vastuvõtja ei otsusta konkreetsel juhul teisiti. Määrusandja ei kavandanud määruse nr 10 muudatusi jõustuma tagasiulatuvalt, sh juba toimuvatele taotlusvoorudele. Vastustaja lõi kohtu hinnangul õigusselgusetu olukorra, kuna taotlusvoorus osalejatel ei olnud teada, kuidas vastustaja määruse nr 10 nõudeid kohaldab (kas lähtub 2019. a majandusaasta või 2020. a majandusaasta aruande esitamisest).
8.Sellist ebaselget olukorda said aga osad taotlusvoorus osalejad ära kasutada, nagu vastustaja esindaja kohtuistungil antud selgitustest nähtub (istungi salvestis 11:04:57 jj). Vastustaja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et neil juhtudel, kui taotlusvoorus osalejatel oli taotluse esitamise ajaks 2020. a majandusaasta aruanne juba esitatud, lähtuti hindamisel sellest, mitte aga 2019. a aruande esitamisest. Seega need taotlusvoorus osalejad, kes tulid selle peale, et vastustajalt konkursi tingimuste kohta täpsustusi küsida, said end konkursi tingimustele vastavaks muuta, esitades äriregistrile enne taotluse esitamist 2020. a majandusaasta aruande. Teistel, kellel ei tulnud pähe vastavaid küsimusi esitada või kes eeldasid, et kontrolli aluseks on 2020. aasta või et määruse nr 10 nõudeid ei kohaldata tagasiulatuvalt, sellist võimalust ei olnud. Sellega pandi taotlusvoorus osalejad ebavõrdsesse olukorda. Vastustaja seadusliku esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli kaks taotlejat, kes selliselt end nõuetele vastavaks muutsid, st kelle 2019. a majandusaasta aruanne oli esitatud tähtaega ületades, kuid kes esitasid enne taotlusvooru sulgumist 2020. a majandusaasta aruande. Kvalifitseerimisel on seega kaebajat viidatud kahe teise taotlejaga koheldud ebavõrdselt ‒ kõik nad on esitanud 2019. a majandusaasta aruande mittetähtaegselt, kuid 2020. a aruande tähtaegselt. Tähtsust ei oma siin asjaolu, et lõppastmes neile kahele metsaühistutele toetusi ei määratud, nagu vastustaja esindaja kohtuistungil selgitas. Sellest ei saa järeldada, et kaebaja ei võinuks kvalifitseerumise korral olla edukas toetuse saamisel. Pealegi on kvalifitseerimine toetuse määramisest eraldiseisev (nn eelmenetlus) ning kvalifitseerumine omab kehtivust kolmeks järgmiseks aastaks (määruse nr 10 § 31 lg 3). Vastustaja oleks pidanud looma selguse (võrdsed võimalused) kõigile taotlejatele. Vastustaja käitumist ei saa õigustada asjaolu, et taotlejal pole subjektiivset õigust toetusele. Taotlejatel on subjektiivne õigus nõuda taotlusvooru läbiviimist selgete ja läbipaistvate põhimõtete alusel ning kõigi taotlejate võrdset kohtlemist.
9.Kohtu arvates ei ole ka sisuliselt 2020. aasta oma eripärade tõttu kohane taotlejate haldus- ja jätkusuutlikkuse kohta järelduste tegemiseks. Kuigi määruse nr 10 § 31 lg 6 p 1 sisaldab eelkõige formaalset kontrolli (vastustaja avaldas istungil, et sisulisest küljest majandusaasta aruandeid ei hinnata), siis sätte laiemaks eesmärgiks on jätkusuutlike metsaühistute toetamine, nagu vastustaja on välja toonud ja nagu nähtub ka määruse nr 10 muutmise seletuskirjast. Kohtu arvates ei ole põhjust asuda seisukohale, et kaebaja on jätkusuutmatu metsaühistu. Esiteks on kaebaja varasematel aastatel toetusi korduvalt taotlenud ja ka saanud. Majandusaasta aruannete hilisemat esitamist ei ole varasemalt probleemina nähtud. Teisalt tuleb arvestada ka 2020. a eripäraga. Tegemist oli COVID-19 pandeemia alguse aastaga, millal kehtis osaliselt eriolukord ning suuremate avalike ürituste korraldamine oli pikema aja jooksul välistatud või raskendatud. Ebamäärasust oli palju, sh peale eriolukorra lõppemist. Suurte kogunemiste (kaebajal on ca 400 liiget) korraldamine oli raskendatud, ka digitaalsed lahendused puudusid. Majandusaasta aruande esitamisega kolmepäevane viivitamine ei anna kohtu arvates alust teha kaugeleulatuvaid järeldusi kaebaja haldus- ja jätkusuutmatuse kohta. Olukorras, kus varem polnud majandusaasta esitamise nõuet kvalifitseerimistingimustena sätestatud, ei saa samuti varasemate aastate praktikast järeldada ühingu jätkusuutmatust. Kui nõudeid karmistatakse, on usutav, et kohustuste täitmisesse suhtutakse hoolsamalt. Kohtu arvates ei ole vastustaja otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata haldus- ja jätkusuutmatuse tõttu sisuliselt põhjendatud ning on ebaproportsionaalne, arvestades ebaselget õiguslikku keskkonda, milles taotlusvoor läbi viidi.
10.Seega tuleb kohtu arvates kaebus rahuldada. Kohus ei pea vajalikuks hinnata teisi kaebaja esitatud väiteid, mh selle kohta, kas vastustaja oleks pidanud jätma taotluse läbi vaatamata jätmise asemel rahuldamata. Sõltumata otsuse vormistamisest oleks tulemus kaebaja jaoks sama. Vastustaja on selgitanud, et eristab kvalifitseerimist kui eelmenetlust taotluse sisulisest läbi vaatamisest. Kohtule ei nähtu, et vastustaja tegevus oleks selles osas olnud õigusvastane.
11.Ülaltoodut arvestades tuleb tühistada SA Erametsakeskuse 29.04.2021 otsus nr 5-1/21/73 ja 20.05.2021 vaideotsus nr 5-8/21/14-10 ning kohustada SA-d Erametsakeskus MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Seltsi 10.03.2021 taotlusi nr 5.8/21/14 ja 5-4/21/22 uuesti läbi vaatama.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 1425 eurot, millest riigilõiv on 15 eurot ja õigusabikulud 1410 eurot (käibemaksuta). Vastustaja vaidles kohtuistungil kaebaja menetluskuludele vastu. Vastustaja tõi välja, et kaebaja 10.11.2021 tõendit (EV õiguskantsleri 06.10.2021 kiri nr 6-3/211220/2106665) ei võtnud kohus asja juurde. Ka ei rahuldatud kaebaja taotlust kõigi metsaühistute andmete väljaküsimiseks. Kaebaja leidis istungil, et sisuliselt on vastustaja kaebaja taotluse rahuldanud, edastades nõutud andmed metsaühistute kohta. Kohtu arvates on kaebaja menetluskulud põhjendatud ulatuses ja mõistliku maksumusega. Kohus nõustub, et vastustaja on sisuliselt kaebaja taotluse teiste metsaühistute osas rahuldanud, ka käsitleti seda teemat kohtuistungil. Tõendi hankimise kulu on esitatud koos kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise kuluga (2,5 h). Seda kulukirjet ei pea kohus ülepaisutatuks ega pea seetõttu põhjendatuks asuda seda vähendama. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1425 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.