Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-48
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 5. novembri 2020. a käskkirja nr 5-2/20/706 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. mai 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20. mai 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-48.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. mai 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-48 muutmata.
Jätta rahuldamata X taotlus tõlkida käesolev määrus vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 124 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla määras 05.11.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/706 X-le kolm distsiplinaarkaristust kolme distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnesid loenduse ajal nimesildi kandmise kohustuse (s.o Tallinna Vangla kodukorra p 4.10) rikkumises. Karistuseks määrati iga rikkumise eest kartserisse paigutamine 2 ööpäevaks (s.o kokku 6 ööpäevaks).
2.X esitas käskkirja peale 05.11.2020 vaide, märkides, et tal ei võimaldatud anda menetluse käigus ütlusi. Tallinna Vangla jättis 03.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/365-2 vaide rahuldamata. X teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest 03.11.2020 ja pakuti võimalust esitada selgitusi, kuid isik keeldus teatisele alla kirjutamast. Vaide esitajale käidi 04.11.2020 tutvustamas distsiplinaarmenetluse protokolli ja pakuti taas võimalust esitada oma selgitused,
3-21-483-21-48 kuid isik ei soovinud protokolliga tutvuda. Seega jättis vaide esitaja vähemalt kahel korral ise kasutamata õiguse anda selgitusi ja esitada vastuväiteid.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 07.01.2021 kaebuse Tallinna Vangla 05.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/706 tühistamiseks. Kaebus on esitatud hilinemisega põhjusel, et vastutav vanglaametnik selgitas kaebajale 2020. a detsembri alguses, et edasikaebamine käib vaidevormi kaudu ja vormi pealdisesse tuleb märkida „halduskohus“, kuid jättis selgitamata, et dokument tuleb panna ümbrikusse. Seetõttu saadeti vaidevormile kirjutatud ja 29.12.2020 allkirjastatud kaebus ilma ümbrikuta ning see tagastati kaebajale 06.01.2021. Kohtule kaebuse esitamise korrast sai kaebaja teada halduskohtumenetluse seadustikust, mis toodi kaebajale pärast pikka palumist 2020. a detsembris. Kaebaja taotles 01.03.2021 ja 05.05.2021 täiendustes lisaks mittevaralise kahju hüvitamist ning palus lugeda kohtueelse menetluse läbituks, kuna vangla pole tema 01.03.2021 taotlusele tähtaegselt vastanud.
4.Tallinna Halduskohus võttis 05.04.2021 määrusega menetlusse X kaebuse Tallinna Vangla 05.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/706 tühistamiseks.
5.Tallinna Vangla palus 29.04.2021 seisukohas lõpetada HKMS § 124 lg 4 alusel asja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu. X 05.11.2020 vaie lahendati 03.12.2020 vaideotsusega, mille X sai kätte 04.12.2020. Seega tulnuks kaebus Tallinna Vangla 05.11.2020 käskkirja tühistamiseks esitada hiljemalt 04.01.2021. X andis kaebuse kohtule edastamiseks vanglale üle alles 07.01.2021. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes, mida kaebaja on ise tunnistanud, põhjendades hilinemist vanglaametniku tegevusega. Kaebaja etteheited seoses vanglaametniku tegevusega jäävad arusaamatuks ning vastustaja hinnangul puudusid kaebajal mis tahes takistused kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Kaebajal olid olemas vajalikud kirjatarbed, ta sai kirju vanglale üle anda ja vaideotsuses oli selgitatud selle vaidlustamise tähtaega. Kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust.
6.Tallinna Halduskohus luges 20.05.2021 määrusega kaebuse mittetähtaegseks, jättis kaebetähtaja ennistama, rahuldas Tallinna Vangla 29.04.2021 taotluse ning lõpetas HKMS § 124 lg-te 2 ja 4 alusel haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1). Ühtlasi keeldus halduskohus 05.05.2021 kaebuse muutmise taotluse vastuvõtmisest (resolutsiooni p 2). Kuna kaebaja sai Tallinna Vangla 05.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/706 kohta tehtud Tallinna Vangla 03.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/365-2 kätte 04.12.2020, tulnuks kaebus käskkirja tühistamiseks halduskohtule esitada hiljemalt 04.01.2021. Kaebaja allkirjastas kaebuse ja esitas selle 07.01.2021, seega kaebetähtaega rikkudes. Kaebetähtaja ennistamiseks ei anna alust väide, et kontaktisik eksitas kaebajat otsuse edasikaebamise korra selgitamisel. Kohtute infosüsteemi andmetel on X esitanud hulgaliselt kaebusi ja määruskaebusi, mistõttu ei ole usutav, et talle oli üldse vajalik kaebetähtaega selgitada. Isegi kui kaebaja sellist selgitust vajas, tulnuks selgus saada 30-päevase kaebetähtaja jooksul. X 05.05.2021 kahju hüvitamise nõue on käsitatav kaebuse muutmise taotlusena. Kahju hüvitamise nõue ei seondu distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olnud asjaoludega ja kahjunõude rahuldamise eeldused on distsiplinaarkäskkirja puudutava vaidlusega võrreldes märkimisväärselt erinevad. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks tasunud riigilõivu või kahjunõude osas läbinud kohtueelse menetluse. Kokkuvõttes ei oleks kaebus muudetud kujul lubatav ja kaebuse muutmist ei saa seetõttu HKMS § 49 lg 1 järgi aktsepteerida. Kaebajal on võimalik esitada kahjunõue hiljem pärast kohtueelse menetluse läbimist.
2(4)
3-21-483-21-48
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub 01.06.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 20.05.2021 määrus ning uue määrusega ennistada kaebetähtaeg ja saata asi halduskohtule menetlemiseks. Tallinna Vangla kodukorra p 14.1.4 kohaselt vastutab edasikaebamise korra selgitamise eest kontaktisik, kes viibis 05.12.2020–13.01.2021 puhkusel ja keegi teda ei asendanud. Seega ei selgitanud keegi ka edasikaebamise korda ja kaebus on hilinemisega esitatud vangla süü tõttu. Tallinna Vangla on esitanud ebaõiget teavet, et kaebaja õppis aastatel 2005–2007 eesti keeles ja kaebaja poolt vanglale esitatud lihtsad avaldused tõendavad tema suuri saavutusi eesti keele oskuse alal. Selle tulemusel kaebajat diskrimineeritakse keeleoskuse alusel. Kaebaja palub saata vastus vene keeles.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisavalt HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta Tallinna Vanglalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab vastustaja poolt varem avaldatuga.
9.Vaidlust ei ole selles, et X 07.01.2021 kaebus Tallinna Vangla 05.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/706 tühistamiseks on esitatud kaebetähtaega ületades, sest kuivõrd Tallinna Vangla 03.12.2020 vaideotsus nr 5-15/20/365-2 tehti kaebajale teatavaks 04.12.2020, tulnuks kaebus halduskohtule HKMS § 47 lg 2 kohaselt esitada hiljemalt 04.01.2021. Halduskohus ei pidanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendatuks, sest X-l on arvestatav kohtumenetluses osalemise kogemus.
10.Kaebaja leiab, et kaebetähtaja ületamine toimus vangla süül. Seejuures on X põhjendused osaliselt vastuolulised. Nimelt väitis kaebaja esimese astme kohtumenetluses, et kontaktisik selgitas temale kaebuse esitamise korda valesti või puudulikult, jättes selgitamata, et vaidevormil esitatav kaebus tuleb kohtule edastamiseks panna lisaks ümbrikusse. Seetõttu jäi kaebajal enda sõnul vaidevormil 29.12.2020 koostatud kaebus halduskohtule esitamata ja see tagastati talle 06.01.2021. Määruskaebuses on seevastu väidetud, et inspektor-kontaktisik viibis 05.12.2020–13.01.2021 puhkusel ja kuna teda keegi ei asendanud, siis ei olnud vanglas isikut, kes oleks kaebajale edasikaebamise korda selgitanud.
11.Ringkonnakohus märgib esmalt, et halduskohtule vaide blanketil esitatud ja 29.12.2020 dateeritud kaebuses on märgitud, et selle lisaks on kaebus nr 93.7.1.2021. Kõnealuse numbriga on tähistatud kaebus, mille X on koostanud ja kohtule esitanud 07.01.2021. Seetõttu esineb alus arvata, et mõlemad dokumendid on tegelikult koostatud 07.01.2021, mil kaebuse esitamise tähtaeg oli juba möödunud. Asja lahendamise seisukohalt ei ole siiski määrav, kas kontaktisik selgitas kaebajale halduskohtusse pöördumise korda või kas kaebaja esitas kohtule adresseeritud kaebuse 29.12.2020 tõepoolest ilma seda ümbrikusse panemata, mille tõttu jäi see edastamata. Esmajoones on oluline hoopis see, et kaebaja ei väida, et kontaktisik oleks temale selgitanud, et kaebust ei tulegi panna ümbrikusse, ning kaebajale ei saanud mõistlikult olla teadmata, millisel viisil tuleb muu hulgas kohtutele edastatavad pöördumised vanglale üle anda. Tallinna Vangla kodukorra p-dest 14.1.5 ja 14.1.6 nähtub selgelt, et vangla kulul (sh kohtule) saadetava kirja ümbrik antakse kinnipeetavale vahetult enne kirja väljasaatmist, kinnipeetav suleb kirja vanglaametniku juuresolekul ümbrikusse, kirjutab ümbrikule adressaadi nimetuse ja 3(4)
3-21-483-21-48 annab selle kohe vanglaametnikule postitamiseks. Kuigi Tallinna Vanglas viibimise ajal (s.o alates vahistamisest 21.09.2020) on X halduskohtule esimesed kaebused esitanud alles 07.01.2021 (st praeguses asjas esitatud kaebus oli üks kõige esimestest), oli kaebaja selleks ajaks siiski juba korduvalt saatnud Tallinna Vanglast kohtutele erinevaid pöördumisi näiteks kriminaalasjas nr 1-20-6714 ning tsiviilasjades nr 2-20-17106 ja nr 2-20-19131. Kaebaja ei väida, et talle ei olnud teada halduskohtusse pöördumise tähtaeg ja see oli välja toodud ka 03.12.2020 vaideotsuses sisalduvas vaidlustamisviites. Tähtaja ennistamist ei saa tingida mh viide, et kaebajal ei olnud pikka aega võimalik tutvuda halduskohtumenetluse seadustikuga, sest kaebaja välja toodud HKMS § 38 reguleerib küll kaebuse sisule esitatavaid nõudeid, kuid ei anna mingit teavet selle kohta, kuidas toimub kaebuse kohtule edastamine (sh vangistuse tingimustes). Halduskohus ei ole leidnud, et X kaebus ei vastaks HKMS §-de 37–39 nõuetele. Seega jättis halduskohus kaebetähtaja ennistamise taotluse põhjendatult rahuldamata.
12.Kuigi määruskaebuses ei ole esitatud vastuväiteid halduskohtu 20.05.2021 määrusele osas, millega halduskohus keeldus kaebuse täiendamisest kahju hüvitamise nõudega, märgib ringkonnakohus, et halduskohtu määrus on ka selles osas lõppastmes õiguspärane. HKMS § 47 lg 1 ja vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kaebusega halduskohtusse üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ja vangla on taotluse tagastanud või jätnud selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. X on 05.05.2021 menetlusdokumendis palunud võtta kohtul vastu taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks maksimummääras ja lugeda kohtueelne menetlus läbituks, sest vangla ei ole tema 01.03.2021 avaldusele vastanud. Kaebaja 26.03.2021 seisukohast saab välja lugeda, et X esitas 01.03.2021 vanglale taotluse kahjuhüvitise saamiseks seoses tema kartserisse paigutamisega Tallinna Vangla 05.11.2020 käskkirja alusel. Kuna riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus lahendada kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates, siis ei saa välistada, et 05.05.2021 seisuga võis 01.03.2021 kahjunõude lahendamiseks ettenähtud tähtaeg olla möödunud ja kaebajal ei pruukinud olla takistust pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtusse. Sellele vaatamata ei olnuks kaebuse täiendamine HKMS § 49 lg 1 tähenduses otstarbekas, kuivõrd Tallinna Vangla 05.11.2020 käskkirja tühistamiseks esitatud kaebuse menetlus kuulus kaebetähtaja rikkumise tõttu juba algstaadiumis lõpetamisele. Kaebajal oli võimalik esitada tähtaegne hüvitamiskaebus ka pärast halduskohtu 20.05.2021 määruse tegemist.
13.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.05.2021 määrus muutmata.
14.X taotlus tõlkida käesolev määrus vene keelde jääb rahuldamata. Usutav on, et kuigi kaebaja valdab eesti keelt määral, mis on vajalik lihtsamaks igapäevaseks suhtluseks, ei pruugi tema keeleoskusest alati piisata tõhusaks kohtumenetluses osalemiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2021 määrus nr 3-21-467, p 11; 17.06.2021 määrus nr 3-21-947, p 9; 15.07.2021 määrus nr 3-21-1017, p 13). Praegusel juhul kinnitab asjaolu, et X on esitanud halduskohtu määruse peale arusaadava määruskaebuse, et vaidlustatava kohtulahendi tõlkimata jätmine ei ole takistanud edasikaebeõiguse teostamist. Tõlkeabi ei ole põhjust anda üksnes selleks, et kaebajal oleks lihtsam ja mugavam lugeda teda puudutavaid kohtulahendeid oma emakeeles, vaid see peaks olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on lisaks vanglast vabanenud ja saab vajadusel ise korraldada ringkonnakohtu määruse tõlkimise. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.