30. oktoober 2015. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-15-3147
Tsiviilasi
XXXXhagi osaühing XXXX vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
24 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXX(isikukood XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja: osaühing XXXX (registrikood XXXX), lepingulised esindajad Ulvi Moesaar ja Mari Rask
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 13. oktoobril 2015, millel osalesid hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ja kostja lepinguline esindaja Mari Rask
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hageja XXXX(isikukood XXXX) hagi kostja osaühing XXXX (registrikood
XXXX)
vastu pooltevahelise töölepingu kostjapoolse
5.veebruari 2015 ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja kohtus lõpetamise, samuti kostjalt töölepingu lõpetamise eest hüvitise 9 600 eurot, vähem ette teatatud aja eest hüvitise või alternatiivselt töötasu 2 400 eurot ja ületunnitöö eest tasu 12 000 eurot väljamõistmise nõuetes. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista hagejalt XXXX kostja osaühing XXXX kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 2 600 eurot (põhjendatud õigusabikulu).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
2-15-3147 menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XXXX(hageja, töötaja) esitas 1. märtsil 2015 kohtule hagiavalduse osaühing XXXX (kostja, tööandja) vastu töövaidluses.
2.Kohus võttis hagiavalduse 4. märtsi 2015. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Kostja esitas 20. märtsil 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Hageja esitas
7.aprillil 2015 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde. Kostja esitas
20.aprillil 2015 täiendava vastuse ja koos sellega ka täiendavaid tõendeid.
3.Kohus selgitas 7. septembri 2015. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad. Pooled esitasid seejärel täiendavad taotlused ja seisukohad, sh hageja täpsustas oma nõuete võimalikke alternatiive tulenevalt kohtu kohaldatavast õigusest.
4.Kohus kuulas pooled ära 13. oktoobri 2015 kohtuistungil.
POOLTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja väited
5.Hageja palub täpsustatud osaliselt alternatiivsete nõuetega: (1) tuvastada pooltevahelise töölepingu kostjapoolse 5. veebruari 2015 ülesütlemise tühisus; (2) lõpetada pooltevaheline tööleping alates 5. veebruarist 2015 või teise võimalusena alates 7. märtsist 2015; (3) mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel hüvitis 9 600 eurot; samuti (4) TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis 2 400 eurot (kui kohus lõpetab töölepingu
5.veebruarist 2015) või teise võimalusena samas summas töötasu (kui kohus lõpetab töölepingu 7. märtsist 2015) ja (5) ületunnitöö eest rahaline hüvitis (tasu) 12 000 eurot.
6.Hageja põhiväited on järgmised: − hageja töötas kostja juures töölepingu alusel, tema töötasu oli 2 400 eurot kuus; − kostja ütles töölepingu 5. veebruaril 2015 ilma ette teatamata üles; − kostjal puudus mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks. Hageja on alates tööle asumisest täitnud töölepingust tulenevaid tööülesandeid lojaalselt ja kostja huve silmas pidades, kahju pole hageja kostjale tekitanud. Ülesütlemisavalduses puuduvad selle põhjendused ja vastavaid põhjendusi ega ülesütlemise alust ei ole kostja ka kohtumenetluses tõendanud; − hageja ei ole ise muutnud enda palka, vaid vastav muudatus oli juba töölepingu sõlmimisel poolte vahel kokku lepitud;
2 (8)
2-15-3147 − hageja ei ole ka avaldanud ärisaladust ega põhjustanud usalduse kaotust enda või kostja vastu; − puudub eelnev hoiatus töölepingu lõpetamise kohta ja ülesütlemine ei toimunud mõistliku aja jooksul võimalikust rikkumisest teadasaamisest; − kostja ei järginud töölepingu ülesütlemisel etteteatamise tähtaega, aga lepingu koheseks lõpetamiseks alus puudus; − hageja tegi töölepingu perioodil 895 ületunni eest, mida ta väidetavalt tegi kogu töösuhte perioodil ja millest nõudega (5) nõuab ca 533 tunni hüvitamist tasumääraga 22,50 eurot tunnis. Hageja ametijuhendist tulenevate tööülesannetele kulus oluliselt rohkem aega kui töölepingus kokku lepitud tavapärane tööaeg. Sellest ja kostja juhatuse liikme korraldustest hagejale järeldub poolte kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. Töölepingu lõppemise tõttu ei ole enam võimalik ületunnitöö hüvitamine vaba aja andmisega, mistõttu on ainuvõimalik selle hüvitamine rahas. Teistele töötajatele kehtestatud korraldus ületundide arvestamiseks ei kehtinud hageja suhtes.
7.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulu 6 552 eurot 42 h õigusabi eest tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 156 eurot tunnis). Hageja avaldab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, ja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
8.Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja vastu. Kostja esindaja töömaht on ülepaisutatud. Kuna kostja esindaja ei ole advokaat, siis ei nõustu hageja kostja esindaja tunnitasu määraga. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb hagile kõigis nõuetes vastu järgmiselt: − kostja ütles hagejaga töölepingu üles tuginedes TLS § 88 lg 1 p-le 3 (töökohustuste rikkumine), p-le 5 (usalduse kaotamine), p-le 6 (kolmandate isikute usalduse kaotuse), p-le 7 (olulisel määral kahju tekitamine tööandja varale) ja p-le 8 (saladuse hoidmise kohustuse rikkumine): o töökohustuste rikkumine ja olulise kahju tekitamine seisnesid selles, et hageja rakendatud juhtimisvõtted viisid kostja kahjumisse; o kostja kaotas usalduse hageja vastu, kui selgus, et hageja on esiteks ühepoolselt suurendanud oma kuutöötasu summalt 2 267,62 eurot summani 2 400 eurot, teiseks teinud kostja juures töötavale kliendihaldurile XXXX(edaspidi „kliendihaldur”) korduvalt ettepaneku asuda tööle hageja tütardele kuuluvasse reisifirmasse ja võtta kaasa tema teenindatavad suur- ja ärikliendid ning kolmandaks kohelnud oma alluvaid ebaväärikalt; o hageja põhjustas kostja suurkliendi (XXXX, edaspidi „XXXX”) usaldamatuse kostja vastu sellega, et avaldas suurkliendile pakutud hinna kolmandale isikule, kes oli hageja tuttav, ja pidas temaga kirjavahetust tennisakadeemia tellitud reispaketi hinna ja reisikohtade vähendamise osas; sama teoga rikkus hageja ka saladuse hoidmise kohustust; − kostja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul pärast hageja rikkumistest teadasaamist: töötasu omavolilisest suurendamisest sai kostja teada 2015. aasta jaanuari lõpus, tennisakadeemia usalduse kaotamisest 3. veebruaril 2015 ja kliendihaldurile tehtud ettepanekutest 4. veebruaril 2015;
3 (8)
2-15-3147 − kostja võis töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, sest kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud enam mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni; − pooltel puudus ületunnitöö kokkulepe, samuti ei olnud kokkulepet ületundide rahaliseks hüvitamiseks.
10.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kulu seoses lepingulise esindaja osutatud õigusabiga 4 059 eurot 30,75 h eest tunnihinnaga 132 eurot ilma käibemaksuta.
11.Hageja menetluskulude nimekirjale vaidleb kostja vastu. Hageja õigusabi kulu ei saa olla niivõrd oluliselt suurem ja peaks vastama samas asjas kostja õigusabile kulunud ajale. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas on arvutusvead. Kostja on samuti seisukohal, et hageja kulud on ülepaisutatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.
13.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − pooled sõlmisid 16. juulil 2013 töölepingu nr 78, mille alusel asus hageja tööle kostja juures tegevjuhina ja töölepingu dokumendi järgi oli kokku lepitud töötasus 2 267,62 eurot (I kd tl 14–19); − alates 2014. aasta augustist sai hageja töötasu 2 400 eurot kuus; − kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles 5. veebruaril 2015 (I kd tl 84).
14.Nõude (1) õiguslik alus on TLS § 104 lg 1, mille kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Töölepingu ülesütlemise aluse esinemist peab tõendama ülesütlemise kehtivusele tuginev pool ehk kostja. Ülesütlemisavalduse teksti ja kostja kohtumenetluses esitatud väidete järgi tugineb kostja TLS § 88 lg 1 p-le 3 (töökohustuste rikkumine), p-le 5 (usalduse kaotamine), p-le 6 (kolmandate isikute usalduse kaotus), p-le 7 (olulisel määral kahju tekitamine tööandja varale) ja p-le 8 (saladuse hoidmise kohustuse rikkumine). Töölepingu ülesütlemiseks on piisav vähemalt ühe aluse esinemine. Kohtu hinnang ülesütlemise aluste esinemise ja tõendatusse kohta on järgmine.
15.Töökohustuse rikkumisena heidab kostja hagejale peamiselt ette lojaalsuse ja hoolsuse liiga vähesel määral järgimist, ebaõigeid juhtimisvõtteid ning soovitud majandustulemuse (kasumi) saavutamata jätmist; hageja seevastu leiab, et kostja 2014. aasta majandustulemus võis halveneda hoopis juhatuse tegevuse ja poolte mõjualast väljapoole jäävate sündmuste tõttu. Kostja märgitu ei ole siiski töökohustus TLS § 88 lg 1 p 3 tähenduses. TLS eelnõu seletuskirja kohaselt peab tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel esinev mõjuv põhjus kindlasti olema seotud töötajaga, tema isiku või käitumisega, või majanduslike asjaoludega, mille hulka kuulub ka kollektiivne ülesütlemine. Mõjuv põhjus, mille esinemisel on tööandjal õigus leping üles öelda, on rangelt seotud töötaja või tööandja ettevõttega (299 SE III, lk 66). Arvestades TLS §-de 88 ja 89 pealkirju järeldab kohus eelnevast, et ülesütlemine TLS § 88 lg 1 alusel eeldab töötajast tulenevat konkreetset põhjust (st p 3 osas konkreetset rikkumist ja p 7 osas konkreetse teoga põhjustatud olulist kahju), mitte aga nt suutmatust oma tööülesandeid täites saavutada sellist tulemust nagu tööandja algselt lootis või milles kokku lepiti. Neil kaalutlustel ei tuvasta kohus, et kostjal oleks olnud põhjust öelda tööleping üles TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 7 alusel.
4 (8)
2-15-3147
16.Usalduse kaotamise väidete osas kontrollib kohus, kas töötaja pani toime mõne teo, mis võis põhjustada usalduse kaotust (vt Riigikohtu 22. juuni 1999. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-21-48-99, põhjenduste kolmas lõik, ja 21. aprilli 2003. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-03, p 13). Varem kehtinud tööõiguse sarnase sätte kohta on Riigikohus sedastanud, et töölepingu ülesütlemiseks on piisav, kui töötaja teod on loonud usaldamatuse tekkimise võimaluse, st töötaja käitus viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas, või äripartneris usaldamatust tööandja vastu (ibid p 10). Kohtu hinnangul on kirjeldatud käsitlus üle kantav praegu kehtiva TLS § 88 lg 1 p-dele 5 ja 6. Kostja väitel põhjustasid tööandja usalduse kaotust hageja palga ühepoolne suurendamine, ettepanek kliendihaldurile nö „tulla koos klientidega üle” teise ettevõttesse ja ebaväärikas käitumine töötajatega, samuti aga suurkliendi hinna avaldamine hageja tuttavale. Kohus tuvastab, et hageja pani toime järgmised talle ette heidetavad teod, mis kohtu hinnangul võisid põhjustada usalduse kaotust: − hageja korraldas endale töölepingu dokumendis kokku lepitust suurema kuutöötasu 2 400 eurot maksmise, aga tõendamist ei leidnud, et pooled oleksid leppinud kokku suuremas töötasus kui 2 267,62 eurot. TLS § 5 lg 1 p 5 järgi on töötasu töölepingu oluline tingimus, milles saavutatud kokkulepe tuleb vormistada kirjalikult, samas ei välista vastava kirjaliku kokkuleppe puudumine suurema töötasu maksmist ega selle põhjal omakorda tasu suurendamise kokkuleppe tuvastamist (vrd Riigikohtu 7. aprilli 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-09, p 13 viies lõik). Võttes arvesse hageja tööalast positsiooni tegevdirektorina ja töötasu muutumise kohta antud seletusi (II kd tl 92–93) leiab kohus, et kokkulepitust suuremat töötasu sai hageja üksnes tema enda korraldusel, mitte aga kostja vastava otsustuse tulemusel. Sellisel juhul ei saa eeldada, et pooled olid töötasu muutmises kokku leppinud. Tegevjuhi korraldus endale kokkulepitust suurema töötasu määramisel on selline tegu, mis võib põhjustada tööandja usalduse kaotuse; − kliendihalduri kirjalik seletus kostjale (I kd tl 141) koosmõjus hilisema kinnitusega (II kd tl 94–95) on piisav tuvastamaks hageja ettepanekut kliendihaldurile tulla koos klientidega üle teise ettevõttesse. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole leppinud, kuidas peaks tööandja tõendama töötajale ette heidetavaid rikkumisi. On tavapärane ja mõistlik, et tööandja võtab kaastöötajatelt või kolmandatelt isikutelt seletuskirjad nende asjaolude kohta, mis võivad anda alust töölepingu lõpetamiseks. Tööandjal ei ole töösuhte lõpetamise kaalumisel ka muud mõistlikku võimalust koguda teavet töötaja käitumise ja tegude kohta sel viisil, et ta saab vaidluse korral oma otsust töölepingu ülesütlemiseks põhjendada. Kuigi kostja taotles algselt kliendihalduri ülekuulamist tunnistajana, siis ei välista see käesoleval juhul sama isiku varasema seletuse hindamist dokumentaalse tõendina. Olukord võiks olla erinev, kui seletus antakse ainult kohtuvaidluse jaoks, aga kliendihalduri hilisema seletusega soovis kostja praegusel juhul kinnitada üksnes seda, et varasema seletuse andis sama isik. Kuna kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et hageja tegi kostja tegevjuhina töötades sama ettevõtte kliendihaldurile ettepaneku asuda koos oma kliendibaasiga tööle teise ettevõttesse, siis põhjustas hageja sellega enda vastu usalduse kaotuse kostja juures; − XXXX ja sellele kliendile pakutud reisiga seonduvast e-kirjade vahetusest (I kd tl 133–139 ja II kd tl 91) tuvastab kohus, et hageja avaldas kolmandale isikule teavet kostja pakutava teenuse hinna kohta ja vähemalt võis jätta nii kõnealusele kolmandale isikule kui ka XXXX mulje, et ta seab kolmanda isiku huvi madalama hinnaga reisipaketi ostmise vastu kõrgemale kostja huvist olla lojaalne oma suurkliendile. Sellise tegevusega võis hageja põhjustada nii tennisakadeemia usalduse kaotuse kostja suhtes kui ka kostja usalduse kaotuse hageja suhtes.
5 (8)
2-15-3147
17.Lõpuks heidab kostja hagejale ette saladuse hoidmise kohustuse rikkumist, mis seisnes XXXX müüdud reisipaketi müügihinna avaldamisest kolmandale isikule. Hageja väitel avaldas ta üksnes kõigile klientidele suunatud pakkumuse hinna, aga sellekohast väidet hageja ei tõendanud. Kohtu hinnangul tuleb TLS § 88 lg 1 p 8, § 22 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 625 järgi pidada saladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ka seda, kui töötaja avaldab tööandja (suur)kliendiga kokku lepitud hinna kolmandale isikule, kellele tööandja sama hinnaga toodet ei pakuks. Seetõttu tuvastab kohus, et eelmise punkti viimases taandes märgitud asjaoludel rikkus hageja saladuse hoidmise kohustust.
18.Otsuse p-des 16 ja 17 tuvastatust järeldub, et kostja võis öelda töölepingu erakorraliselt üles TSL § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja 8 alusel. Pooled vaidlevad lisaks siiski veel küsimuses, kas ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul (TLS § 88 lg 4) ja kas sellele pidi eelnema hoiatus (TLS § 88 lg 3). Kostjal ütles lepingu üles 5. veebruaril 2015. Hageja ei ole seadnud kahtluse alla kostja väiteid selle kohta, et tennisakadeemia usalduse kaotamisest sai kostja teada
3.veebruaril 2015 ja kliendihaldurile tehtud ettepanekutest 4. veebruaril 2015 – need kuupäevad nähtuvad ka eespool p-s 16 viidatud vastavatest dokumentidest. Kohus nõustub kostjaga, et tööandja võib langetada otsuse töölepingu ülesütlemise kohta ka alles pärast seda, kui talle on saanud teatavaks töötaja mitmed minetused, sest siis saab tööandja mõistlikult anda hinnangu töötaja käitumisele tervikuna. Kuna töölepingu ülesütlemiseks piisab ka ühest alusest (vt eespool p 14) ja vähemalt kahe asjaolu puhul järgnes ülesütlemine vahetult neist teadasaamisele, siis on ülesütlemine avaldatud mõistliku aja jooksul. Samuti nõustub kohus kostjaga, et eespool p-des 16 ja 17 tuvastatud asjaoludel ei olnud vajalik töötaja eelnev hoiatamine. Tegevjuhilt tuleb eeldada tegutsemist tööandjale lojaalselt ja usaldust väärivalt. Töölepingust ja ametijuhendist nähtuvalt oli hagejal ulatuslik pädevus kostja igapäevase majandustegevuse korraldamisel ja juhtimisel. Sellises olukorras on tuvastatud rikkumised eriliselt rasked ja nende sisu tõttu ei saa hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata töötaja eelnevat hoiatamist. Kokkuvõtvalt on kostja ülesütlemine tehtud seadusest tuleneval alusel ja see vastab seaduse nõuetele. Nõude (1) jääb rahuldamata.
19.Nõude (2) õiguslik alus on TLS § 107 lg 2, mis näeb muu hulgas ette, et samas lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna nõue (1) jäi rahuldamata, siis puudub vajadus töölepingu kohtus lõpetamiseks, sest see lõppes kehtivalt ülesütlemisega. Nõue (2) jääb rahuldamata.
20.Nõude (3) õiguslik alus on TLS § 109 lg 1, mis sätestab muu hulgas, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, siis maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Nõuete (1) ja (2) rahuldamata jätmise tõttu puudub hagejal õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel ja nõue (3) jääb samuti rahuldamata.
21.Nõude (4) esimese alternatiivi õiguslik alus on TLS § 100 lg 5, mille kohaselt töötajal on õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei pidanud etteteatamistähtaega järgima. TLS § 97 lg-le 3 näeb ette, et sama seaduse § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. TLS § 97 lg 3 alusel on etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine kaalutlusotsus, mille tegemisel kohus arvestab kõiki poolte esile toodud asjaolusid ja mõlema poole huve (Riigikohtu 25. veebruari 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-14, p 12 teine lõik). Lähtudes samadest kaalutlustest nagu märgitud eespool p-s 18 leiab kohus, et hageja ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Nõude (4) teine alternatiiv ei saa samuti olla edukas, sest nõue (2) jäi rahuldamata. 6 (8)
2-15-3147
22.Nõude (5) õiguslik alus on TLS § 44 lg-d 6 ja 7, mis näevad ette, et kui töölepingu pooled on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas, siis tuleb maksta 1,5-kordset töötasu. Ületunnitöö tegemise ja selle rahas hüvitamise kokkulepe tuli tõendada hagejal. Kohus ei nõustu hagejaga, et vastav kokkulepe sisaldub kaudselt töölepingus ja ametijuhendis, samuti ei saa kokkulepet järeldada hageja kirjavahetusest juhatuse liikmega hageja puhkuse teemal (I kd tl 82–83). Samuti on põhjendamatu hageja käsitlus, et tema suhtes ei tuleks kohaldada kostja juures üldise korrana kehtestatud ületundide arvestamise korda (I kd tl 143–143). Tegevjuhina pidi hageja olema korrast teadlik ja pooled ei ole sõlminud kokkuleppeid selle kohta, et hageja puhul kehtiks mingi muu kord. Kui töötaja ei tule tööülesannete täitmisega toime kokku lepitud tööaja jooksul, siis ei järeldu sellest ületunnitöö kokkuleppe sõlmimine. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kuna neile tingimustele vastav kokkuleppe sõlmimine on tõendamata, siis ei ole nõue (5) edukas.
23.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata ületundide arvestuse (I kd tl 20–23) ja ületunnitöö tegemisele osundavate e-kirjade nimekirjad (I kd tl 24–81, 180), kostja tegevuse tulemuslikkust ja majanduslikku olukorda kajastavad andmed (I kd tl 105–110, II kd tl 11, 55) ja igapäevast majandustegevust käsitlevad dokumendid (I kd tl 111–112, 115–130, 167–179, 181–201; II kd tl 12–18, 32–43), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
24.Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg-te 1 ja 3 ning § 124 lg 1 alusel 24 000 eurot.
25.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks vajalikke erandlikke asjaolusid käesoleval juhul ei esine, sest pelgalt hageja roll töötajana ei ole piisav alus menetluskulude jaotuse üldisest põhimõttest kõrvale kaldumiseks (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9; 27. veebruari 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 12, ja 15. aprilli 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16). TsMS § 174 lg-st 1, § 177 lg 1 p-st 1 ja § 174 lg-st 8 juhindudes määrab kohus hüvitatavad kulud kindlaks rahaliselt. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole kostja esindaja tasumäär ega ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kogu ulatuses põhjendatud.
26.Kostja esindaja tasumäär on 132 eurot tunnis, mis ei ole põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt 9. detsembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Riigikohus on ka hilisemas lahendis jäänud selle seisukoha juurde (11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 esimene lõik). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (ibid p 14 teine lõik). Käesolevas asjas on hageja esindaja vandeadvokaat, kelle tunnitasu määr on 130 eurot tunnis Kostja esindaja tunnitasu määr ületab nii seda summat kui ka praktikas vandeadvokaadi põhjendatud ja vajalikuks peetavat tunnitasu. Arvestades asjaoluga, et kostja esindaja ei ole advokaat, loeb maakohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot tunnis. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muu hulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
7 (8)
2-15-3147
27.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja nõuab kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, mistõttu kohus arvestab hüvitatava menetluskulu summa käibemaksuta.
28.Kohtu hinnang kostja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: Nr Toiming ja ajakulu taotluses
kliendiga kohtumine toimikuga tutvumine 21.09.15 seisukoha koostamine nõuete kaupa
0:40
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta vastuse ettevalmistamise ja 7:00 koostamise ajakulu kokku on põhjendatud 7 h ulatuses arvestades kostja vastuse sisu ja mahtu ning esitatud tõendeid põhjendatud toiming, aga arvestades 4:00 poolte menetlusdokumentide mahtu on vajalik ajakulu 4 h põhjendatud toimingud ja ajakulu 4:40
1:00 3:00 0:50 põhjendatud ajakulu on 30 min arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu ning kohtu selgitusi 0:40 põhjendatud toiming ja ajakulu 1:20 põhjendatud toiming ja ajakulu 6:00 vastuse ettevalmistamise ja koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku on 3,5 h arvestades selle sisu ja mahtu, samuti juba eespool nr 9–12 juures hinnatud aega 0:40 põhjendatud toimingud ja ajakulu
0:30
0:40 1:20 3:30
hageja 21.09.15 vastusega 2:20 tutvumine 28.09.15 vastuväite koostamine 1:40 13.10.15 istungi ettevalmistamine 2:00 kohtuistung kestis kl 11:00-12:45, 2:00 ja istung seega on ajakulu põhjendatud Kokku (tund:minut) 30:45 Kokku (tund:minut) 26:00 (tundides) 30,75 (tundides) 26,00
29.Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 2 600 eurot (lepingulise esindaja tasu 26 tunni eest tasumääraga 100 eurot tunnis). Rahuldamata jääb kostja taotlus 1 459 euro saamiseks õigusabikulude osas ( = 4059 – 2600). Selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud ning välja mõistetud kulud katavad mõistlikus suuruses kostja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud kulutusi. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.