lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-858/16

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-858/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1280
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-858

Haldusasi

X kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri tegevusetusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2021. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Prokuratuur

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X taotlus kaebuse muutmiseks läbi vaatamata.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-858 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

Jätta rahuldamata X taotlus tõlkida käesolev määrus vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Tallinna Halduskohtule 21.04.2021 kaebuse, milles palus hüvitada temale Põhja Ringkonnaprokuratuuri tegevusetusega tekitatud mittevaraline kahju. Kaebaja on alates 2020. a oktoobrist esitanud prokuratuurile üle 60 avalduse kriminaalasja algatamiseks seoses kaebaja turvalisuse rikkumisega mitmetes valdkondades. Igas avalduses palus kaebaja vastata talle vene keeles, kuid prokuratuur vastas talle ainult eesti keeles ning tema avaldusi ei saatnud edu. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitist maksimaalses suuruses.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus tagastas 30.04.2021 määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult. Kaebusest tulenevalt soovib kaebaja kriminaalmenetluste alustamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuid ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud kriminaalmenetluste alustamata jätmist vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 207

3-21-858 lg-le 1. Kuigi kriminaalmenetluse alustamata jätmisega seonduvad küsimused ei kuulu halduskohtu pädevusse ja halduskohus ei saa kaebaja avalduste kohta tehtud otsustusi muuta, on kaebajal siiski võimalik esitada avaliku võimu kandja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid riigivastutuse seaduse ning HKMS § 5 lg 1 p 4 ja § 37 lg 2 p 4 alusel ning selliste nõuete lahendamine on halduskohtu pädevuses. Kaebuses toodud väidete pinnalt oleks kahjunõue aga ilmselgelt perspektiivitu. Mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on küllaltki erandlik ning see võimalus on nähtud ette üksnes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 märgitud kõige olulisemate põhiõiguste süüliste rikkumiste puhul.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.X palub 12.05.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 30.04.2021 määrus ning lubada kaebuse täiendamist nõuetega kohustada prokuratuuri vastama kaebaja pöördumistele vene keeles ja tagastama tema avaldused. Kaebaja palub saata mittevaralise kahju hüvitamise nõue halduskohtule menetluse jätkamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks on asjaolu, et prokuratuur on keeldunud kriminaalmenetluse alustamisest seoses kaebaja diskrimineerimisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 29.09.2020–11.05.2021. Kaebaja palub vastata vene keeles.
4.Prokuratuur palub 29.06.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti, sest kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Prokuratuur on kaebajale korduvalt selgitanud, et prokuratuuril ei ole seadusest tulenevat kohustust vastata isikule tema soovitud keeles. X arvukate avalduste ja pöördumiste edutuse põhjuseks ei ole olnud asjaolu, et prokuratuur on koostanud talle vastused eesti keeles. Seega ei saa eesti keeles vastamisest olla kaebajale tekkinud ka mittevaralist kahju. Kaebaja on järjepidevalt pöördunud Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole erinevate avalduste, selgitustaotluste ja kuriteokaebustega, mille sisuks on valdavalt olnud kaebaja rahulolematus vanglaametnike käitumise, vangistustingimuste, vangla arhitektuuriliste lahenduste, kaebaja suhtes aset leidvate kohtumenetluste, läbiviidud menetlustoimingutega jmt. Prokuratuur on pöördumistele vastanud alati tähtaegselt ja ammendavalt ning andnud asjakohaseid selgitusi. Muu hulgas on kaebajale korduvalt selgitatud prokuratuuri pädevust tema avalduste ja kaebuste lahendamisel ning asjassepuutuvate õigusnormide sisu. Kaebajale on lisaks korduvalt selgitatud keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt vastab riigiasutus võõrkeelsele dokumendile eesti keeles, ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 9 p-s 5 sätestatut, mille kohaselt ei ole adressaat kohustatud vastama võõrkeelsele märgukirjale või selgitustaotlusele. Kaebajale on selgitatud ka seda, et kui adressaat soovib võõrkeelset vastust, siis võidakse vastus tõlkida saaja kulul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.X on määruskaebuses taotlenud kaebuse täiendamist uute nõuetega kohustada prokuratuuri vastama kaebaja pöördumistele vene keeles ja tagastama kaebajale tema avaldusi. Kuigi HKMS § 49 lg-st 2 tulenevalt on kaebust võimalik muuta ka määruskaebuse menetluses, peab selleks esinema mõjuv põhjus. Kaebuse muutmine peaks lisaks olema kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas ja kaebuse esitamine muudetud kujul lubatav (HKMS § 49 lg 1). Ringkonnakohus märkis 24.08.2021 kohtunõudes, et X-l tuleb täpsustada, millistele avaldustele vene keeles vastamist ja milliste pöördumiste tagastamist ta soovib ning kas ta on seda taotlenud ka prokuratuurilt. Ühtlasi hoiatati, et kui kaebaja ei kõrvalda kaebuse muutmise taotluses esinevaid puudusi 10 päeva jooksul kohtunõude kättetoimetamisest arvates, siis jätab ringkonnakohus taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. X sai kohtunõude kätte

2(3)

3-21-858 30.08.2021, kuid ei ole sellele senini vastanud. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebuse muutmise taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

6.Kaebusest nähtuvalt on X seostanud temale mittevaralise kahju tekkimist Põhja Ringkonnaprokuratuuri tegevusetusega, mis seisneb selles, et kaebaja pöördumiste alusel ei ole alustatud kriminaalmenetlusi või kaebaja venekeelsetele avaldustele ei ole sisuliselt vastatud. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine mõnel KrMS § 199 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel on kriminaalmenetluse toiming, millega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (vt SKHS § 1 lg 3 ja § 4). Taotlus kriminaalasja kohtueelses menetluses menetlusõiguse süülise rikkumisega (vt SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb SKHS § 14 lg 2 kohaselt esitada prokuratuurile. Kui prokuratuur jätab taotluse (osaliselt) rahuldamata või läbi vaatamata, võib SKHS § 16 lg 1 järgi esitada kaebuse Riigiprokuratuurile ning vajaduse korral on Riigiprokuratuuri määrust võimalik SKHS § 17 lg 1 alusel vaidlustada maakohtus. Eeltoodust arvestades ei kuulu kriminaalmenetluste alustamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ja kaebus tulnuks selles osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2021 määrus nr 3-21-1184, p-d 5–6).
7.Kui kaebaja on seostanud temale mittevaralise kahju tekkimist ka sellega, et prokuratuur on tema muudele pöördumistele (st milles ei taotletud kriminaalmenetluse alustamist) samuti vastanud ainult eesti keeles või keeldus venekeelsete avaldustele vastamisest, kuuluks sellise kahjunõude menetlemine küll halduskohtu pädevusse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2018 määrus nr 3-18-116, p 10), kuid see tulnuks samuti tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt ebatõenäoline. Prokuratuur on õigesti selgitanud, et seadusest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda oma pöördumisele võõrkeelset vastust (KeeleS § 12 lg 3) ning märgukirjale või selgitustaotlusele vastamisest võib loobuda, kui see ei ole esitatud eesti keeles (MSVS § 5 lg 9 p 5). Võõrkeelsele dokumendile võõrkeeles vastamine saab toimuda üksnes poolte kokkuleppel ja vastuse võõrkeelde tõlkimine toimub dokumendi saaja kulul (KeeleS § 12 lg 3). Seega ei nähtu, et prokuratuuri tegevus olnuks õigusvastane ja võinuks kaebajale tekitada hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju (nt alandada kaebaja väärikust). Kaebaja õiguste riive on lisaks väheintensiivne, sest kohtud on korduvalt tuvastanud, et X on tegelikkuses võimeline temale edastatud eestikeelseid vastuseid mõistma piisaval määral, et vajaduse korral kaitsta oma õigusi nende vaidlustamisega.
8.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.04.2021 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
9.X taotlus tõlkida käesolev määrus vene keelde jääb rahuldamata. Usutav on, et kuigi kaebaja valdab eesti keelt määral, mis on vajalik lihtsamaks igapäevaseks suhtluseks, ei pruugi tema keeleoskusest alati piisata tõhusaks kohtumenetluses osalemiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2021 määrus nr 3-21-467, p 11; 17.06.2021 määrus nr 3-21-947, p 9; 15.07.2021 määrus nr 3-21-1017, p 13). Praegusel juhul kinnitab asjaolu, et X on esitanud halduskohtu määruse peale arusaadava määruskaebuse, et vaidlustatava kohtulahendi tõlkimata jätmine ei ole takistanud edasikaebeõiguse teostamist. Tõlkeabi ei ole põhjust anda üksnes selleks, et kaebajal oleks lihtsam ja mugavam lugeda teda puudutavaid kohtulahendeid oma emakeeles, vaid see peaks olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on lisaks vanglast vabanenud ja saab vajadusel ise korraldada ringkonnakohtu määruse tõlkimise. (allkirjastatud digitaalselt) 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium