Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-21-2896/16
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 07.01.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 675

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2022. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2896 Foreva Veod OÜ kaebus Viimsi Vallavalitsuse 22.11.2021 ettekirjutus-hoiatuse täitmisele pööramise keelamiseks Kaebaja – Foreva Veod OÜ (registrikood 11726125), volitatud esindaja Enn Talp Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja Karin Mägi

Haldusasi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada haldusasja menetlus.

2.Tagastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot.

3.Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.Foreva Veod OÜ esitas 14.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 05.08.2020 ettekirjutus-hoiatuse täitmisele pööramise tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse seoses sunniraha rakendamisega. Kohus kohaldas 15.12.2021 määrusega esialgset õiguskaitset ja keelas Viimsi vallal 22.11.2021 ettekirjutus-hoiatuse täitmisele pööramise rakendamise, sh ka sunniraha sissenõudmise ja kohtutäiturile täitmisavalduse esitamise kuni 23.12.2021.

2.Viimsi vald teavitas 21.12.2021 e-kirjaga kohut, et 22.11.2021 allkirjastatud 05.08.2020 ettekirjutus-hoiatuse täitmisele pööramine on ekslikult adresseeritud kaebajale ja kaebaja ei ole menetlustoimingu tegelik adressaat. Samas edastas vald kohtule 21.12.2021 koostatud teavituse menetlustoimingust loobumise kohta ja kaebaja ees vabandamise kohta.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus

6.Kaebaja taotleb vastustajalt esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 15 eurot ja õigusabikulude 1300 eurot väljamõistmist. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel jäävad menetluskulud üldjuhul vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 6). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS 109 lg 6) ja kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11). Kohus leiab, et kaebaja õigusteadmistega esindaja kulud ei ole olnud vajalikud ega põhjendatud ning praegusel juhul oleks vastustajalt kaebaja menetluskulude väljamõistmine ka ebaõiglane ja ebamõistlik. Kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus koosnevad pea täielikult 22.11.2021 allkirjastatud 05.08.2020 ettekirjutus-hoiatuse täitmisele pööramisele dokumendi ning HMS-i ja HKMS-i sätete, millele kaebaja tugineb, tsitaatidest. Ka kaebuse üldine kvaliteet on kehv – kaebusest ei ole aru saada, millist haldusakti või toimingut soovib kaebaja vaidlustada (22.11.2021 menetlustoimingut või 05.08.2020 ettekirjutust, mida ei ole kunagi kaebajale edastatudki), kaebuse õiguslikud argumendid ja nõuete sõnastus on ebakvaliteetsed ning kaebusele ei olnud lisatud vaidlustatavat dokumenti. Arvestades kaebuse koostamisele kulunud aega (koos esialgse õiguskaitse taotluse koostamisega 5 tundi), ei ole see ilmselgelt põhjendatud. Ka menetluse lõpetamise taotluse koostamisele kulunud aeg 3 tundi on arvestades haldusasja lihtsust ja kiiret lahendust põhjendamatu. Seejuures pidi kohus õigusabikulusid tõendavat kuludokumenti kaebajalt eraldi küsima, kuigi kohtu 21.12.2021 e-kirjas oli arvete esitamise vajadusele tähelepanu juhitud. Kuigi reeglina peab haldusorgan eeldama, et tema mistahes tegevust võidakse kohtus vaidlustada, oleks praegusel juhul asja saanud lihtsamal viisil lahendada ka ilma kohtusse pöördumata. Selleks oleks piisanud lihtsalt vastustaja poole pöördumisest ning veale tähelepanu juhtimisest. Selliselt toimides ei oleks vajalik olnud ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ja sellelt riigilõivu tasumine. Vastustaja ilmselge eksimus oleks pidanud olema nii kaebaja seaduslikule esindajale kui ka õigusteadmistega esindajale arusaadav juba ettekirjutus-hoiatuse täitmisele pööramise dokumendi kättesaamisel; sh kuna Foreva Veod OÜ ja vastustaja poolt tegelikult silmas peetud äriühingul on sama juhatuse liige. Sellise ilmselge vea avastamise ei vajanud tegelikkuses põhjalikku õiguslikku analüüsi. Seetõttu jäävad kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõistmata ja poolte muud menetluskulud nende endi kanda.