Xi kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 25.06.2020 menetluse lõpetamise teate nr 2.1.-5/19/230 ja Andmekaitse Inspektsiooni 31.08.2020 vaideotsuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-3/20/2238 tühistamiseks ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks Kaebaja: X Vastustaja: Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Liisa Ojangu Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada andmesubjekti nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.01.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.X (edaspidi kaebaja) esitas 16.01.2019 Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi AKI) pöördumise sisuga: Palun abi. Minu isiklikke andmeid on ebaseaduslikult korduvalt avaldatud. Pöördumisele oli lisatud kaasa manustena mitmeid kohtudokumente ja artiklitele viitavaid võrgulinke. AKI vastas 17.01.2019 pöördumisele kui selgitustaotlusele, sh andis selgitusi, mis tingimused peavad olema täidetud, et meediaväljaanded võiks ilma nõusolekuta isikuandmeid avalikustada ning isiku võimalusest nõuda avaldajatelt nende tingimuste täitmise osas selgitusi või vajadusel andmete kustutamist jms.
2.Kaebaja esitas 12.02.2019 AKI-le vaide. AKI tegi 21.02.2019 kaebajale puuduste kõrvaldamise ja palus anda teada, mis on isiku taotlus. 25.03.2019 esitas kaebaja IUSTUS õigusbüroo vahendusel taotluse sisuga: kaebaja taotleb AKI-lt teha väljaannetele ettekirjutus eemaldada internetist ning sulgeda kaebaja isikut tuvastavad andmed otsingumootoritele selliselt, et tema nime otsingumootorisse sisestades ei oleks artiklid/saated leitavad. AKI tagastas 26.03.2019 vaide uute asjaolude puudumise tõttu. Kaebaja esitas 29.03.2019 taotluse Tallina Halduskohtusse vaidlustada AKI 26.03.2019 vaide tagastamise otsus nr 2.1.-3/19/656. Tallinna Halduskohus tegi 22.11.2019 kohtuotsuse nr 3-19-579, millega rahuldati kaebaja kaebus. Sellega kohustati tühistama AKI 17.01.2019 vastuskirjas nr 2.1.-5/19/230 sisalduv järelevalvemenetluse algatamisest ja järelevalvemenetluse raames ettekirjutuste tegemisest keeldumise otsus ning 26.03.2019 vaide tagastamise otsus nr 2.1.-3/19/656 ning kohustada AKI-t kaebaja 16.01.2019 kaebuse uueks läbivaatamiseks.
3.AKI alustas 17.02.2020 Õhtuleht Kirjastus AS-i suhtes järelevalvemenetluse, millega palus anda selgitusi isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 4 nõuete täitmise osas eelpoolnimetatud artiklites. AKI tegi 21.05.2020 ettepaneku lisada pealdis artiklile võrgulingil https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/kinos-seitsmeaastast-tudrukutahistanud-meessai-tingimisi-vangistuse?id=6826330. AKI tegi 27.05.2020 ettepaneku lisada pealdis ka artiklile võrgulingil https://rus.ohtuleht.ee/833494/pristavavshii-k-detyam-v-avtobusax-ikinoteatraxpedofil-prigovoren-k-4-godam-tyurmy. AKI lõpetas 15.06.2020 AS-i Ekspress Meedia ja AS-i Õhtuleht Kirjastus osas järelevalvemenetluse nende kahe võrgulingi osas, kuna inspektsiooni ettepanekud pealdiste lisamise osas said täidetud.
5.Kaebaja esitas 25.06.2020 AKI-le vaide, taotledes menetluse lõpetamise otsuse tühistamist ja järelevalvemenetluse jätkamist. AKI jättis 31.08.2020 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 15.12.2020 kaebaja kaebus AKI 31.08.2020 vaideotsusele nr 2.1.-3/20/2238.
7.Kohus võttis 11.05.2021 määrusega kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: 1) AKI 25.06.2020 menetluse lõpetamise teate nr 2.1.-5/19/230 tühistamise nõue; 2) AKI 31.08.2020 vaideotsuse isikuandmete kaitse asjas nr. 2.1.-3/20/2238 tühistamise nõue; 3) kohustamisnõue AKI kohustamiseks jätkata järelevalvemenetlust. Kohus määras 26.11.2021 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
8.Kaebaja palub tühistada AKI 25.06.2020 menetluse lõpetamise teade nr 2.1.-5/19/230 ja 31.08.2020 vaideotsus nr. 2.1.-3/20/2238 ning kohustada AKI-t meediaväljaannete suhtes järelevalvemenetlust jätkama.
9.AKI ei võtta arvesse seda, et isegi kaebaja initsiaalidega (või kui on vaid nimi ja vanus) on juba võimalik tuvastada kaebaja isik. Paljud samasisulised artiklid sisaldavad kaebaja nime, perekonnanime, vanust ning päritolu. Põhjendamatu on AKI seisukoht, et kui artikkel ei ole leitav Google’i otsinguga ning on kättesaadav vaid uudisteportaali arhiivis, siis ei riku kaebaja isikuandmete ebaseaduslik avaldamine kaebaja õigusi.
10.Kaebajat on korduvalt tuvastatud temale võõraste isikute poolt, kellega ta kokku puutub (endised töökaaslased, endised tööandjad, potentsiaalsed tööandjad, kes otsivad töötajaid). Selle tulemusena on kaebajat ähvardatud (töökaaslaste poolt) ja uue töö otsimine on raskendatud. Isikud, kellega kaebaja tutvub (sh uued tuttavad, uued töökaaslased), leiavad soovi korral otsingumootorite kaudu hõlpsalt kaebajat puudutavad artiklid. Foto alusel on võimalik (sh google, yandex, facebook) tuvastada isiku nimi.
11.Kaebaja isikuandmeid on töödeldud tema nõusolekuta. Seoses sellega, et ta on talle inkrimineeritud kuritegudes õigeks mõistetud, puudub ajakirjanduslik ja avalik huvi kaebaja isikuandmete töötlemiseks. Andmete jätkuv avaldamine kahjustab kaebaja õigusi.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.AKI jääb oma järelevalvemenetluses ja vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde.
12.1.Pooltel kaebaja tõstatatud artiklites ei ole ta tuvastatav (täpsem loetelu artiklitest, kus kaebaja on tuvastamatu ja tuvastatav, on esitatud AKI järelevalvemenetluse lõpetamise teates).
12.2.Nendes artiklites, kus kaebaja on tuvastatav, ka kaudselt tuvastatav, on tema isikuandmeid AKI hinnangul IKS § 4 alusel avalikustatud õiguspäraselt. IKS § 4 tingimuste täidetust on AKI hoolikalt ja põhjalikult kontrollinud nii järelevalvemenetluse kui vaidemenetluse käigus.
12.3.Vastustaja viitab isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunktile 4. IKÜM art 17 lg 3 punktis a) ette nähtud piirang oma isikuandmete kustutamise nõudmiseks on juhuks, kui isikuandmeid töödeldakse määral, mis on vajalik sõna- ja teabevabaduse teostamiseks. IKÜM art 17 alusel saab nõuda vaid oma isikuandmete kustutamist, mitte aga kogu artikli kustutamist.
12.4.Vaidlusalustes artiklites on kaebaja kohta avalikustatud minimaalselt andmeid. Andmed on õiged (sh ajakohastatud, et ta mõisteti Riigikohtus õigeks), kaebajal on nimekaime ning Google otsingutulemustes ei tule välja artikleid koos tema pildiga. Seetõttu ei ole kaebaja eksimatu tuvastamise võimalused kõrged. AKI kaalus kaebaja eraelu puutumatust ja õigust sõna- ja teabevabadusele teemal, kuidas täiskasvanud mees on avalikes kohtades liiga teinud lastele. Neid huvisid kaaludes leidis AKI, et kaebaja õigus eraelu puutumatusele ei kaalu üles õigust sõna- ja teabevabadusele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Käesolevas vaidluses on kesksel kohal eraelu puutumatuse (põhiseaduse (PS) § 26) ja sõnavabaduse (PS § 45) konflikt – kas vaidlusalustes artiklites avaldatud (isiku)andmed riivavad kaebaja subjektiivseid õigusi määral, mis ei ole sõnavabaduse (ning sh ajakirjandusvabaduse) teostamiseks õigustatud ning põhjendatud.
15.Kaebaja eesmärgiks on kohustada AKI-t jätkama järelevalvemenetlust 17 artikli osas ning tegema ettekirjutust, et meediaväljaanded eemaldaksid artiklitest kaebaja isikuandmed. Kaebaja on lisaks taotlenud artiklite täielikku kustutamist. AKI-l on kaalutlusõigus järelevalvemenetluse läbiviimise otsustamise üle. Kohus saab üksnes hinnata, kas AKI on järelevalvemenetluse lõpetamisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest.
16.IKS § 4 sätestab, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära
kahjustada andmesubjekti õigusi. Kuni 11.12.2018 kehtinud IKS sätestas samasisulise sätte (IKS v.r § 11 lg 2). Tegemist on isikuandmete töötlemise erialusega. Isiku õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele (IKÜM preambuli punkt 4). See põhimõte kehtib ka isikuandmete kustutamise kohta. Andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui kehtib üks lõike 1 punktides loetletud asjaoludest (IKÜM art 17, „õigus olla unustatud“). IKÜM art 17 lõige 3 sätestab aga erandid, mil lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata. IKÜM art 17 lõige 3 p a kohaselt ei kohaldata lõikeid 1 ja 2 sel määral, mil isikuandmete töötlemine on vajalik sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks. Eeltoodud sätetest tuleneb, et isikul on õigus nõuda üksnes isikuandmete kustutamist, kuid mitte artiklite kustutamist tervikuna. Isikuandmete kustutamise nõue on põhjendatud, kui avaldatud isikuandmete mahtu ei saa õigustada ajakirjandusvabaduse teostamisega. Ajakirjandusväljaannetel on isikuandmete töötlemiseks erialus, mille puhul tuleb hinnata, kas isikuandmete töötlemine ajakirjanduslikel eesmärkidel on proportsionaalne isiku subjektiivsete õiguste riivega. Seega tuleb kohtul käesoleva asja lahendamisel analüüsida, kas vaidlusalustes artiklites on kaebaja kohta esitatud isiku(andmeid), mille avaldamine riivab ülemääraselt kaebaja õigust eraelu puutumatusele ning kas seetõttu võib esineda alus kohustada vastustajat hindama järelevalvemenetluse jätkamise vajadust.
17.Kohus on tutvunud vaidlusaluste artiklitega ning on tuvastanud järgmist:
17.1.Artiklites 1-5 ja artiklis 9 ei ole kajastatud kaebaja isikuandmeid või ei ole artiklid kaebaja kohta. Artikkel 1 sisaldab üldisi kirjeldusi ning seal kajastatud sündmused ega kirjeldatud isikud ei võimalda üheselt luua seoseid kaebajaga. Kaebaja kohta ei ole avaldatud isikuandmeid (sh nime, initsiaale, fotot, vanust jne). Artikli põhjal on sisuliselt võimatu luua tõsikindlaid seoseid konkreetse isikuga. Artiklis 2 kirjeldatud sündmused ei ole seostatavad kaebajaga, vaid artikkel kajastab teise isikuga seotud süütegu. Seega ei töödelda artiklis 2 kaebaja isikuandmeid. Artiklis 3 ei ole kajastatud tegu toime pannud isiku kirjeldust. Artiklis on üksnes toodud toimepanija hüüdnimi, mis ei ole kaebaja nimega sarnane ning kohtu hinnangul ei ole seega seostatav kaebajaga. Artiklis 4 ei ole avaldatud kaebaja isikuandmeid. Artikkel kajastab n-ö kannatanute kirjeldust sündmusest ning politsei kommentaari sündmuse kohta. Artiklit ei ole võimalik selles avaldatud info põhjal kaebaja isikuga üheselt seostada. Artikli 5 puhul on tegemist sama artikliga, mis on kajastatud artikli 2 viite all. Artikkel 9 link kajastab venekeelse Delfi üldviidet kohtutega seotud teemadele, kuid ei viita konkreetsele artiklile. Seega puudub artikli 9 viite all konkreetne artikkel, mis kaebaja subjektiivseid õigusi isikuandmete töötlemise läbi rikkuda saaks. Kuivõrd artiklid 1-5 ja 9 ei sisaldanud kaebaja isikuandmeid või ei olnud kaebaja kohta/seostatavad kaebajaga, siis ei toimunud kaebaja isikuandmete töötlemist viisil, mis kahjustaks kaebaja õigust eraelu puutumatusele. Seetõttu lõpetas AKI nende artiklite osas järelevalvemenetluse põhjendatult.
17.2.Artikli 6 link ei ole aktiivne ning see ei olnud aktiivne ka AKI 25.06.2020 menetluse lõpetamise teate tegemise ajal. Kuivõrd artikli 6 viite all kaebaja isikuandmete töötlemist ei toimu, lõpetas AKI järelevalvemenetluse põhjendatult.
17.3.Artiklis 7 on toodud kaebaja initsiaalid. Artiklis on toodud kohtumenetluses kajastatud asjaolud. Artikkel kirjeldab valdavas osas Harju Maakohtu, ringkonnakohtu ning Riigikohtu otsustes tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud kohtu järeldusi. Artikkel tugineb kohtuotsustes avaldatule, mistõttu on tegemist autoriteetse allikaga ning puudub alus arvata, et artiklis oleks kajastatud ebaõigeid andmeid. Kohtuasjas, mida artikkel kajastab, on jõustunud Riigikohtu lahend avalikult kättesaadav, mistõttu ei riku otsuse sisu refereerimine artiklis ka kaebaja õigusi. Seadusest ei tulene ka keeldu avaldada ajakirjanduses informatsiooni jõustumata kohtulahendite kohta, mistõttu ei ole ka maakohtu otsuse sisu käsitlemine artiklis keelatud. Jõustumata kohtulahendite kajastamist on ka Kohtute Haldamise Nõukoda oma suunistes 1 kohtute meediasuhtluseks käsitlenud. Ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemisel tuleb arvestada avalikku huvi konkreetse teema või sündmuse vastu. Käesoleval juhul saab nentida, et arvestades kaebajale etteheidetud süüteo raskust ja iseloomu esines andmete avaldamise osas avalik huvi. Samas ei ole artiklis avaldatud kaebaja fotot ega täisnime. On avaldatud kaebaja nimetähed, nagu ka kohtuotsuses, mida artikkel käsitleb. Kohus on seisukohal, et üksnes nimetähtede ning artiklis refereeritu põhjal ei ole võimalik artiklit kaebajaga üheselt seostada, kuivõrd kaebaja nimetähed ei ole sedavõrd erilised, mis võimaldaksid eksimatult artiklist kaebaja isiku tuvastada. AKI on menetluse lõpetamise teates (inspektsiooni seisukohtade p 7) toonud ka välja, et kaebajal esineb mitmeid nimekaime, sh Eestis, mistõttu on konkreetset isikut nende väheste avaldatud andmete põhjal võõral isikul raske kaebajaga seostada. Artiklis on ka toodud, et Riigikohus tühistas alama astme kohtute otsused kaebaja kasuks. Kohtu hinnangul ei riiva avaldatud andmete maht seega ülemäära kaebaja õigusi.
17.4.Artiklis 8 oli kohtu 03.02.2021 määruse tegemise seisuga toodud kaebaja täisnimi ja vanus. Käesoleva otsuse tegemise hetkeks ei ole artikli 8 kohta toodud veebilingilt artikkel leitav. Seetõttu ei toimu artiklis 8 otsuse tegemise seisuga enam kaebaja isikuandmete töötlemist.
17.5.Artiklis 14 on toodud kaebaja täisnimi ja vanus. Artiklis jagavad Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi esindajad selgitusi ja kommentaare kaebaja õigeksmõistva otsuse kohta. Artiklis on lisatud viide Riigikohtu otsusele, millega kaebaja õigeks mõisteti. Artiklis 15 on samuti toodud kaebaja täisnimi ja vanus. Artikkel ise kajastab olulisi päevateemasid, sh teavet selle kohta, et veebiväljaanne käsitleb ka selgitavat lugu kaebaja õigeksmõistmise kohta. Teemat sisuliselt kõnealusel veebilingil ei käsitleta. Artiklis 17 on toodud kaebaja täisnimi ja vanus ning artikkel kajastab Harju Maakohtu poolt tehtud otsuse sisu, mis puudutab kaebaja suhtes toimunud kriminaalasja. Artiklile on 22.05.2020 lisatud pealdis kaebaja õigeksmõistmise kohta. Pealdis oli olemas ka AKI vaideotsuse tegemise hetkel (vt vaideotsuse p 5.2). Artiklis 13 on toodud kaebaja täisnimi ning on kajastatud Riigikohtu kommunikatsioonijuhi selgitused kaebaja õigeksmõistmisega seotud õiguslike aspektide kohta. Kuigi artiklite 14, 15 ja 17 veebilinkidel on avaldatud kaebaja täisnimi ja vanus ning artiklis 13 kaebaja täisnimi, ei ole kohtu hinnangul kaebaja õigusi andmete avaldamisel ülemääraselt riivatud. Artiklid käsitlevad eelkõige kaebaja õigeksmõistmisega seonduvaid õiguslikke aspekte ning selgitusi. Artiklitest on üheselt võimalik välja lugeda, et kaebaja on talle ette heidetud süütegudes õigeks mõistetud. Artiklites avaldatud info on asjakohane ning avaldamise hetkel aktuaalne. Kuivõrd kaebajale ette heidetud ebakohase käitumise osas on avalikkusel
suurem tundlikkus ning avalik huvi, siis õigeksmõistva otsuse tagamaade ning asjaolude selgitamine ning selle kajastamine meediaväljaande poolt on adekvaatne reaktsioon. Avaldatud andmete mahtu ning konteksti arvestades ei leia kohus, et andmete jätkuv töötlemine riivaks ebaproportsionaalselt kaebaja õigust eraelu puutumatusele.
17.6.Artiklites 10, 11 ja 12 on toodud kaebaja initsiaalid ning muudetud foto (silmad kaetud). Artiklid 10 ja 11 käsitlevad asjaolusid selle kohta, miks kaebaja talle ette heidetud süütegudes õigeks mõisteti. Artikkel 12 veebilingilt avaneb artikli 11 kommentaarium, kus ei ole kaebaja isikuandmeid avaldatud. Seega ei toimu artikkel 12 veebilingil kaebaja isikuandmete töötlemist. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud asjakohast kohtupraktikat seoses isiku kujutise kasutamisega kaebajaga seotud haldusasjas nr 3-20-1076 (Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2021 otsus nr 3-20-1076, käesoleva otsuse tegemise hetkel jõustumata). Isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on üldjuhul lubatav vaid isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks, kusjuures kujutise kasutamine peab olema päevasündmuse kajastamiseks vajalik ja avalikkuse huvi kaaluma üles isiku huvi (Riigikohtu 13.01.2010 otsus nr 3-2-1-152-09, p 13). Avalikkuse huvi saab järeldada vähemalt isiku raskest õigusrikkumisest (Riigikohtu 13.01.2010 otsus nr 3-2-1-152-09, p 13, Riigikohtu 18.02.2015 otsus nr 3-2-1-159-14, p 15). Isiku kujutise ilma nõusolekuta kasutamine ei ole üldjuhul õigusvastane ka siis, kui isik ise asetab end teadvalt sellisesse olukorda, mille korral võib eeldada tema kujutise kasutamist avalikkusele nähtavalt. Isiku kujutise kasutamine võib olla lubatav siis, kui kujutist muudetakse tehniliste vahenditega selliseks, mis ei võimalda isikut tuvastada. Seejuures ei tohi isiku tuvastamist võimaldada ka kontekst (EIK 28.01.2003 otsus asjas Peck vs. Suurbritannia, p 80; Riigikohtu 13.01.2010 otsus nr 3-2-1-152-09, p-d 13 ja 14). Pärast teatud perioodi möödumist võib isikul olla õigustatud huvi, et tema kohta ei avaldata enam kriminaalasjaga seonduvaid fakte ja asjaolusid. Sarnaselt võib muutuda avalikkuse huvi saada informatsiooni käimasoleva protsessi kohta, sõltuvalt menetluse edasisest käigust (EIK 28.06.2018 otsus asjas M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p 100). Arvestades kaebajale ette heidetud süütegude raskust ning iseloomu, nendib kohus, et kaebajaga seotud kriminaalasja asjaolude kajastamise vastu meedias oli oluline avalik huvi. Kaebajat süüdistati tegudes, mille osas on ühiskond kõrgendatud tundlikkusega ning mis mõjutavad inimeste üldist turvatunnet. Kohus on seisukohal, et avalik huvi kaalus käesoleval juhul üles kaebaja õiguse eraelu puutumatusele. Tallinna Ringkonnakohus viitas 14.12.2021 otsuses nr 320-1076 (jõustumata) Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile (EIK 28.06.2018 otsus asjas M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p-d 101 ja 102), mille kohaselt on avalikkusel huvi tutvuda ka minevikus toimunud sündmustega ning meediaettevõtjatel on mh ülesanne tagada avaliku huvi all olevate minevikusündmuste kajastamine avalikes arhiivides. Kohus ei leia, et käesolevaks hetkeks oleks avalik huvi kaebajaga seotud kriminaalasja asjaolude kajastamise osas vähenenud sedavõrd, et saaks öelda, et isikuandmete töötlemine artiklites 10,11 ja 12 oleks ilmselgelt põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Kriminaalasja esemeks olnud sündmustest on möödunud vähe aega, mistõttu saab avalikku huvi kriminaalasja asjaolude kajastamise vastu käesoleval hetkel pigem jaatada. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et fotot on töödeldud selliselt, et kaebaja silmade ja kulmude piirkond on varjatud. Google’i otsingumootori kaudu ei ole aga kaebaja nimeotsingu kaudu fotosid võimalik leida. Kohtu hinnangul on artiklites 10, 11 ja 12 avaldatud foto ja nimetähtede põhjal võimalik kaebajat ära tunda ainult isikutel, kes kaebajat isiklikult tunnevad. AKI lõpetas järelevalvemenetluse artiklite 10, 11 ja 12 osas seega põhjendatult.
17.7.Artiklis 16 on toodud kaebaja foto ja vanus. Seejuures ei ole toodud välja kaebaja nime mistahes kujul. Artikkel kajastab politsei üleskutset võimalikele kannatanutele seoses kaebajale esitatud kahtlustuse osas ohvrite leidmiseks. Kohus selgitas eelnevalt kaebaja kujutise (foto) kasutamisega seonduvat ning jääb oma seisukohtade juurde. Artikkel oli avaldatud eesmärgiga leida teisi võimalikke kannatanuid seoses kaebajale ette heidetud süütegudega. Foto avaldamine oli vajalik selleks, et võimalikud
kannatanud teaksid ning tunneksid ära, kellega seoses üleskutse on tehtud. Artikli avaldamise eesmärk oli võimalike süütegude avastamine ning lahendamine, mille vastu on avalikkusel kahtlemata kõrgendatud huvi. Foto kasutamine oli asjakohane ja vajalik. Samas ei ole artiklis avaldatud kaebaja nime ega initsiaale, mistõttu ei ole kaebajat isiklikult mitte tundval isikul võimalik üheselt tuvastada, kellest artiklis juttu on. Kõnealune artikkel ega foto ei ole leitavad ka Google’i otsingumootori kaudu kaebaja nime järgi päringut teostades. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole isikuandmete töötlemisega artiklis 16 ülemääraselt riivatud.
18.Kohus leiab, et vaidlusalused artiklid, kus on mingil kujul avaldatud kaebaja isikuandmeid (nimi, sh initsiaalid, foto, vanus), kajastavad valdavas osas avalikku teavet (kohtuotsuste sisu), mis tugineb autoriteetsele ja usaldusväärsele allikale (kohus ja muud riigiasutused). Kajastatud on peaasjalikult kaebaja kriminaalasjaga seotud tuvastatud asjaolusid ja fakte. Artiklites on kajastatud asjaolu, et kaebaja on talle ette heidetud süütegudes õigeks mõistetud või on artiklile lisatud vastav pealdis. Seega ei jää vaidlusalustest artiklitest muljet, et kaebaja on süüdi mõistetud isik. AKI on vaideotsuses asjakohaselt märkinud, et avalikustatud on kaebaja tegevust alaealiste suhtes, mille vastu on kahtlemata ülekaalukas avalik huvi, kuna tegemist on kõige haavatavamate isikutega. AKI on ka põhjendatult leidnud, et ei oma tähtsust, kas tegemist on karistatava teoga või mitte, sest oma olemuselt on tegemist ebasündsa käitumisega avalikus ruumis, mida ei saa aktsepteerida ja sellise käitumise korral ei saa ka isik eeldada anonüümsust. Kaebajaga seotud kriminaalasja asjaoludest ei nähtu, et kaebaja ei oleks ebasündsalt käitunud. Juhul kui isik käitub ühiskonnas mitteaktsepteeritaval viisil, mis võib talle olla karistusõiguslikult ette heidetav, ei saa isik ka eeldada, et tema tegevuse ja isiku vastu avalik huvi puuduks, isegi kui tegemist ei ole klassikalises tähenduses avaliku elu tegelasega.
19.Füüsilise isiku tuvastatavuse kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta kõiki vahendeid, mida vastutav töötleja või keegi muu võib füüsilise isiku otseseks või kaudseks tuvastamiseks mõistliku tõenäosusega kasutada, näiteks teiste hulgast esiletoomine. Selleks et teha kindlaks, kas füüsilise isiku tuvastamiseks võetakse mõistliku tõenäosusega meetmeid, tuleb arvestada objektiivseid tegureid, näiteks tuvastamise maksumus ja selleks vajalik aeg, võttes arvesse nii andmete töötlemise ajal kättesaadavat tehnoloogiat kui ka tehnoloogilisi arenguid. Andmekaitse põhimõtteid ei tule seetõttu kohaldada anonüümse teabe suhtes, nimelt teave, mis ei ole seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga, või isikuandmete suhtes, mis on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada (IKÜM preambuli punkt 26). Üheski artiklis ei ole avaldatud kombinatsiooni kaebaja täisnimest ja fotost, mis võimaldaks kaebajat neist üheselt tuvastada. Juhuslikul lugejal oleks tuvastamine keeruline tegemata täiendavaid otsinguid, päringuid jne, mis on aga ebamõistlikult ressursi- ning ajamahukas. Kohus on seisukohal, et AKI ei saa põhjendamatult sekkuda ajakirjandusvabadusse, kui artiklites kajastatud andmed on õiged, tuginevad autoriteetsele allikale ning on avaldamise hetkel aktuaalsed ja asjakohased. Asjaolu, et kaebaja teab, et artiklid on kirjutatud tema kohta, ei ole piisavaks aluseks nõuda artiklite kustutamist.
20.Kaebaja taotles ka AKI-lt ettekirjutuse tegemist veebiväljaannetele sulgeda kaebaja isikut tuvastavad andmed otsingumootoritele selliselt, et tema nime otsingumootorisse sisestades ei oleks artiklid/saated leitavad. Käesolevaks hetkeks on Google’i otsingumootorist kaebaja nime järgi leitav Delfi 18.03.2014 avaldatud artikkel (artikkel 17). Kuivõrd kohus leidis, et AKI lõpetas artikli 17 osas järelevalvemenetluse õigustatult, puudub alus ka AKI kohustamiseks teha meediaväljaandele ettekirjutus otsingumootori teavitamiseks konkreetse artiklite eemaldamise vajadusest. Artiklis 17 on avaldatud kaebaja täisnimi, kui ei ole avaldatud kaebaja fotot. Kaebaja fotot ei tule välja ka Google’i otsingumootorist kaebaja nime järgi otsides.
21.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kaebus on eeltoodud asjaoludele tuginedes põhjendamatu. AKI on oma menetluse lõpetamise teates ja vaideotsuses õigustatult jõudnud järeldusele, et vaidlusalustes artiklites ei ole avaldatud kaebaja isikuandmeid määral, mis ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi rikuks. Artiklites ei ole avaldatud väärinfot ning nendes kajastatud andmed tuginevad usaldusväärsetele allikatele. Artiklid on olnud aktuaalsed ning kajastanud asjaolusid, mille vastu on ülekaalukas avalik huvi.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
23.Kohtuotsuses võidakse asendada andmed, mis võimaldavad kaebajat identifitseerida (HKMS § 175 lg 3). Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab andmeid, mis kogumis võimaldavad seostada andmesubjekti isiku ning tema kohta ajakirjanduses avaldatud informatsiooni, mis võib omakorda ülemäära riivata andmesubjekti eraelu puutumatust. Seetõttu asendab kohus kaebaja nime omal algatusel tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.