XX kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 31.08.2020 vaideotsuse peale isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.3/20/2238
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.02.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.02.2021 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale haldusasjas nr 3-20-2517.
Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.02.2021 määruse haldusasjas nr 3-20-2517 resolutsiooni p 1 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada XX kaebuselt tasutavast riigilõivust. Halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 2 jätta muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).
XX esitas 16.01.2019 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) pöördumise, milles leidis, et tema andmeid avaldatakse ebaseaduslikult.
2.AKI käsitles pöördumist selgitustaotlusena ning teavitas XX 17.01.2019 kirjaga võimalustest oma õigusi kaitsta, andis selgitusi tingimuste kohta, mis peavad olema täidetud, et meediaväljaanded ei võiks ilma nõusolekuta isikuandmeid avalikustada, ning meediaväljaannetele esitatavatest taotlustest.
3.XX esitas AKI-le 12.02.2019 vaide (täiendatud 25.03.2019), milles palus teha väljaannetele ettekirjutus eemaldada Internetist ja sulgeda tema isikut tuvastavad andmed
3-20-2517 otsingumootoritele selliselt, et tema nime otsingumootorisse sisestamisel ei oleks artiklid/saated leitavad. AKI tagastas vaide 26.03.2019 vastusega.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 22.11.2019 otsusega nr 3-19-579 XX kaebuse, tühistas 17.01.2019 vastuskirjas väljenduva otsuse ja 26.03.2019 otsuse vaide tagastamise kohta ning kohustas AKI-t kaebust uuesti läbi vaatama.
5.AKI algatas AS Ekspress Meedia ja AS Õhtuleht Kirjastus suhtes 17.02.2020 järelevalvemenetluse, milles palus anda selgitusi isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 täitmise kohta ning tegi 21.05.2020 ja 27.05.2020 ettepaneku lisada kahele artiklile pealdis.
6.AKI lõpetas 15.06.2020 AS Ekspress Meedia ja AS Õhtuleht Kirjastus osas järelevalvemenetluse kahe võrgulingi osas, sest artiklitele lisati pealdised. AKI teavitas kaebajat 25.06.2020 menetluse lõpetamisest AS Õhtuleht Kirjastus ja AS Ekspress Meedia suhtes. Menetluse lõpetamine puudutas järgmisi artikleid: 1) X 2) X 3) X 4) X 5) X 6) X 7) X 8) x 9) X
10) X
11) X
12) X
13) X
14) X
15) X
16) X
17) X
7.XX esitas AKI-le vaide, mille AKI jättis 31.08.2020 vaideotsusega nr 2.1.-3/20/2238 rahuldamata.
8.XX esitas Tallinna Halduskohtule 15.12.2020 e-kirja, kus ta selgitas, et tal on vaja vaidlustada ka AKI 31.08.2020 vaideotsus nr 2.1.-3/20/2238, ning küsimus, kas ta ei ole seda juba kohtule saatnud. Ta lisas, et see on kõige olulisem kaebus. Tallinna Halduskohus käsitas e-kirja kaebusena ning jättis selle 16.12.2020 määrusega käiguta, sest kaebaja ei olnud tasunud nõutavat riigilõivu. Ühtlasi määras kohus kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks.
2(5)
3-20-2517
9.Kaebaja esitas 22.12.2020 menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust ja kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks ning riigi õigusabi taotluse. 20.01.2021 esitas ta taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.
10.Tallinna Halduskohus jättis 03.02.2021 määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 2); rahuldas menetlusabi taotluse menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks (resolutsiooni p 3); jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 4–5). Halduskohus hoiatas, et riigilõivu tasumata jätmisel tagastatakse kaebus läbivaatamatult (resolutsiooni p 6). Menetlusabi andmine eeldab, et isik ei suuda oma majanduslikust seisundist tulenevalt menetluskulusid kanda ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on tema jaoks edukas (HKMS § 111 lg 1). Menetlusabi ei anta, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 111 lg 3). Kaebuse eduväljavaated on kasinad. Kaebuse eesmärk on kohustada AKI-t algatama vaideotsuses nimetatud 17 artikli osas järelevalvemenetlus ning meediaväljaannetele ettekirjutuse tegemine artiklitest kaebaja isikuandmete eemaldamiseks, et need ei oleks Interneti otsingumootorite kaudu leitavad; lisaks artiklite täielik kustutamine. AKI-l on järelevalvemenetluse läbiviimise otsustamisel kaalutlusõigus, mistõttu saab kohus hinnata üksnes seda, kas AKI on järelevalvemenetluse algatamata jätmisel või lõpetamisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest. Vaidlusalustes artiklites ei kajastata kaebaja isikuandmeid määral, mis riivaks ülemäära tema subjektiivseid õigusi: -
artiklites 1–5 ja 9 ei ole kajastatud kaebaja isikuandmeid või ei ole artiklid kaebaja kohta;
-
artikkel 6 link ei ole aktiivne ning see ei olnud aktiivne AKI 25.06.2020 menetluse lõpetamise teate tegemise ajal;
-
artiklis 7 on toodud kaebaja initsiaalid;
-
artiklites 8, 14, 15 ja 17 on toodud kaebaja täisnimi ja vanus;
-
artiklis 10 on toodud kaebaja initsiaalid ja vanus;
-
artiklites 11 ja 12 on toodud kaebaja initsiaalid ja muudetud foto (silmad kaetud);
-
artiklis 13 on toodud täisnimi;
-
artiklis 16 on toodud kaebaja foto ja vanus.
Kohus jõudis sarnasele järeldusele haldusasjas nr 3-20-1076. Juhuslikul lugejal ei ole võimalik kaebaja isikut tuvastada initsiaalide ja vanuse või ainult täisnime kaudu. Kaebaja nimi ei ole eriline ning tal on nimekaime. Üheski artiklis pole avaldatud kombinatsiooni kaebaja täisnimest ja fotost, mis võimaldaks isiku üheselt tuvastada. Kaebaja tuvastamiseks peaks lugeja kaebajat tundma. Kaebaja tuvastamine on võimalik, tehes täiendavaid otsinguid ja päringuid, ent see on ressursi- ja ajamahukas. AKI ei saa põhjendamatult sekkuda ajakirjandusvabadusse, kui kajastatud andmed on õiged, tuginevad autoriteetsele allikale ning on avaldamise hetkel aktuaalsed ja asjakohased. Artiklite 8 ja 17 osas on ajakirjandusväljaanded lisanud pealdise kaebaja õigeksmõistmise kohta. Teadmine endast kirjutatud artikli kohta ei ole piisav, et nõuda artiklite kustutamist. Esinevad riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-des 5 ja 12 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud, sest kaebuse eduväljavaated on kasinad. 3(5)
3-20-2517
11.XX palub 18.02.2021 määruskaebuses (allkirjastatuna esitatud 23.02.2021) tühistada halduskohtu määrus osas, milles teda ei vabastatud kaebuselt tasutavast riigilõivust ning jäeti rahuldamata riigi õigusabi taotlus, ning teha uus määrus, millega anda talle menetlusabi ja riigi õigusabi. Võõrad inimesed (endised töökaaslased, tööandjad, potentsiaalsed tööandjad) on kaebaja korduvalt tuvastanud. Kaebajat on ähvardatud ja uue töö leidmine on raskendatud. Kaebajat puudutavad artiklid on hõlpsalt leitavad. Näotuvastussüsteemi ja sotsiaalmeedia kaudu võib kindlaks teha tema nime. Kaebusel on eduväljavaated. Kaebaja isikuandmeid on töödeldud tema nõusolekuta. Kuna ta on õigeks mõistetud, puudub ajakirjanduslik ja avalik huvi isikuandmete töötlemiseks. Andmete kättesaadavus põhjustab kaebajale kannatusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-d 9 ja 10). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
13.Halduskohus ei kahelnud, et kaebaja on maksejõuetu 15 euro suuruse riigilõivu tasumisel HKMS § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 tähenduses. Maksejõuetus ei ole siiski ainus kriteerium, mida riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel arvestada. Menetlusabi andmine eeldab lisaks, et isiku kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures arvestatakse menetluses osalemise edukuse hindamisel muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale (HKMS § 111 lg 2). HKMS § 111 lg 3 järgi ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik. Menetluses osalemist loetakse ebamõistlikuks, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, asjast tulenev kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega, või kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
14.Ringkonnakohtu hinnangul võib vaidlust pidada kaebaja jaoks oluliseks, sest tema seostamine artiklites kirjeldatud tegudega võib mõjutada tema elukorraldust ja mainet. Tal võib olla keerulisem ennast teostada, leida tööd, talle võivad osaks saada ähvardused vms. Halduskohus ei ole väitnud, et kaebajal puuduks asjas ilmselgelt kaebeõigus või et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Iseenesest on õige, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvemenetluse algatamise otsustamisel ja meetme rakendamisel on järelevalveorganil kaalutlusõigus. Isikul on siiski õigus nõuda, et järelevalvemenetluse algatamine või selle lõpetamine meetmeid kohaldamata otsustataks kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb isiku õigushüve (vrd Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 318-1442, p 16). Praegusel juhul kaitseb järelevalvet sätestav õigusnorm – IKS § 56 lg 1 ja lg 3 p 8 ja isikuandmete kaitse üldmääruse art 77 lg 1 – kaebaja õigushüve. IKS § 56 lg 3 p-de 4, 5 ja 7 kohaselt on AKI-l muu hulgas õigus nõuda isikuandmete töötlemise piiramist ja lõpetamist ning keelata isikuandmete töötlemine. Samasisulised volitused on AKI-l ka isikuandmete kaitse üldmääruse art 55 lg 1 ja art 58 lg 2 p-dest c–g tulenevalt. AKI algatas järelevalvemenetluse Õhtuleht Kirjastuse AS ja AS Ekspress Meedia suhtes, kuid lõpetas selle, sest osades artiklites polnud kaebaja tuvastatav ning artiklites, kus ta oli tuvastatav, ei rikuta tema õigusi ülemääraselt. Ringkonnakohus leiab, et vähemalt nende artiklite puhul, milles kaebaja on selgelt tuvastatav, tuleks kaalutlusreeglite järgimist põhjalikumalt kontrollida asja sisulisel läbivaatamisel. Halduskohtu 27.01.2021 otsus nr 3-20-1076, millele halduskohus on praeguses asjas vaidlustatud määruses viidanud, ei ole jõustunud. Halduskohus ei ole kindlaks teinud kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivat nõuet, mille esitamisest oleks kaebaja keeldunud (HKMS § 121 lg 2 p 2). Kaebus jäeti käiguta põhjusel, et sellelt oli tasumata riigilõiv. Seega ei 4(5)
3-20-2517 saa väita, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Ka asjast tulenev kasu ei ole ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Kaebuse rahuldamisel tuleks AKI-l asi uuesti otsustada ning sellel võib kaebaja õigustele olla soodne mõju. Seega ei saa praegusel juhul pidada menetluses osalemist ebamõistlikuks ja jätta menetlusabi taotlus sel põhjusel rahuldamata.
15.Ringkonnakohus möönab, et lahendada tuleb kaebuse tähtaegsuse küsimus. Vaideotsus on tehtud 31.08.2020 ning kaebus esitati halduskohtule 15.12.2020. Asja materjalidest nähtub, et vaideotsus oli kaebajale juba varem saadetud, kuid ta ei olnud selle kättesaamist kinnitanud (dtl 140). Tegemist ei ole siiski asjaoluga, mida menetlusabi taotluse lahendamisel kaebuse eduväljavaadete kontekstis arvestada, sest seda küsimust ei ole halduskohus lahendanud. Kaebaja riigilõivust vabastamine ei tähenda, et kaebetähtaeg kuulub ennistamisele.
16.Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tuleb eelnevat arvestades tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab menetlusabi taotluse ja vabastab kaebaja kaebuselt tasutavast riigilõivust.
17.Halduskohus jättis lõppkokkuvõttes õigesti rahuldamata kaebusele lisatud riigi õigusabi taotluse. Ringkonnakohus leiab aga, et taotlus tulnuks jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel: isik on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Isiku võimekus ise enda õigusi kaitsta ei sõltu mitte tema õigusteadmistest, vaid vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest. Vaidlus ei ole faktiliselt kuigi keerukas. Kaebaja ei pea kohtule esitatavates avaldustes viitama õigusnormidele ja selgitama, kuidas neid tõlgendada, samuti ei pea ta otsima asjakohast kohtupraktikat. Asjakohaste normide ja kohtupraktika leidmine on kohtu ülesanne (HKMS § 157 lg 1). Liiati on kaebaja seda määruskaebuses teinud. Kaebaja on end seni selgelt väljendanud ja tema taotlused on arusaadavad. Kaebajale on ka vabastatud menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmisest, mis lihtsustab tema õiguste kaitset.
18.Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tallinna Halduskohtu 03.02.2021 määruse resolutsiooni p 1 ning teeb uue määruse, millega rahuldab menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks. Halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 jääb muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.