Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.02.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-20-2517 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(10)

3-20-2517 8) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/ 9) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/ 10) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/ 11) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/ 12) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/ 13) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/ 14) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/ 15) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

3-20-2517 kaebaja tutvub (sh uued tuttavad, uued töökaaslased), leiavad soovi korral otsingumootorite kaudu hõlpsalt kaebajat puudutavad artiklid. Foto alusel on võimalik (sh Google, Yandex, Facebook) tuvastada isiku nimi. Kaebaja isikuandmeid on töödeldud tema nõusolekuta. Seoses sellega, et ta on talle inkrimineeritud kuritegudes õigeks mõistetud, puudub ajakirjanduslik ja avalik huvi kaebaja isikuandmete töötlemiseks. Andmete jätkuv avaldamine kahjustab kaebaja õigusi.

3-20-2517 subjektiivsete õiguste riivega. Seega tuleb analüüsida, kas vaidlusalustes artiklites on kaebaja kohta esitatud isikuandmeid, mille avaldamine riivab ülemääraselt kaebaja õigust eraelu puutumatusele ning kas seetõttu võib esineda alus kohustada vastustajat hindama järelevalvemenetluse jätkamise vajadust. AKI menetluse lõpetamise teates märgitud ajakirjanduslikes artiklites 1‒5 ja 9 ei ole kajastatud kaebaja isikuandmeid või ei ole artiklid kaebaja kohta. Artikkel 1 sisaldab üldisi kirjeldusi ning seal kajastatud sündmused ega kirjeldatud isikud ei võimalda üheselt luua seoseid kaebajaga. Kaebaja kohta ei ole avaldatud isikuandmeid (sh nime, initsiaale, fotot, vanust jne). Artikli põhjal on sisuliselt võimatu luua seoseid konkreetse isikuga. Artiklis 2 kirjeldatud sündmused ei ole seostatavad kaebajaga, vaid artikkel kajastab teise isikuga seotud süütegu. Artiklis 3 ei ole kajastatud tegu toime pannud isiku kirjeldust. Artiklis on üksnes toodud toimepanija hüüdnimi, mis ei ole kaebaja nimega sarnane ning kohtu hinnangul ei ole seega seostatav kaebajaga. Artiklis 4 ei ole avaldatud kaebaja isikuandmeid. Artikkel kajastab n-ö kannatanute kirjeldust sündmusest ning politsei kommentaari sündmuse kohta. Artiklit ei ole võimalik selles avaldatud info põhjal kaebaja isikuga seostada. Artikli 5 puhul on tegemist sama artikliga, mis on kajastatud artikli 2 viite all. Artikli 9 link kajastab venekeelse Delfi üldviidet kohtutega seotud teemadele, kuid ei viita konkreetsele artiklile. Seega puudub artikli 9 viite all konkreetne artikkel, mis kaebaja subjektiivseid õigusi isikuandmete töötlemise läbi saaks rikkuda. Seetõttu lõpetas AKI nende artiklite osas järelevalvemenetluse põhjendatult. Artikli 6 link ei ole aktiivne ning see ei olnud aktiivne ka AKI 25.06.2020 menetluse lõpetamise teate tegemise ajal. Kuivõrd artikli 6 viite all kaebaja isikuandmete töötlemist ei toimu, lõpetas AKI järelevalvemenetluse põhjendatult. Artiklis 7 on toodud kaebaja initsiaalid ja kohtumenetluses kajastatud asjaolud. Artikkel kirjeldab valdavas osas Harju Maakohtu, ringkonnakohtu ning Riigikohtu otsustes tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud kohtu järeldusi. Artikkel tugineb kohtuotsustes avaldatule, mistõttu on tegemist autoriteetse allikaga ning puudub alus arvata, et artiklis oleks kajastatud ebaõigeid andmeid. Kohtuasjas, mida artikkel kajastab, on jõustunud Riigikohtu lahend avalikult kättesaadav, mistõttu ei riku otsuse sisu refereerimine artiklis ka kaebaja õigusi. Seadusest ei tulene keeldu avaldada ajakirjanduses informatsiooni jõustumata kohtulahendite kohta, mistõttu ei ole ka maakohtu otsuse sisu käsitlemine artiklis keelatud. Jõustumata kohtulahendite kajastamist on ka Kohtute Haldamise Nõukoda oma suunistes kohtute meediasuhtluseks käsitlenud. Ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemisel tuleb arvestada avalikku huvi konkreetse teema või sündmuse vastu. Arvestades kaebajale ette heidetud süüteo raskust ja iseloomu, esines andmete avaldamise osas avalik huvi. Samas ei ole artiklis avaldatud kaebaja fotot ega täisnime. On avaldatud kaebaja nimetähed, nagu ka kohtuotsuses, mida artikkel käsitleb. Üksnes nimetähtede ning artiklis refereeritu põhjal ei ole võimalik artiklit kaebajaga üheselt seostada, kuivõrd kaebaja nimetähed ei ole sedavõrd erilised, mis võimaldaksid teda eksimatult tuvastada. AKI on menetluse lõpetamise teates toonud välja, et kaebajal esineb mitmeid nimekaime, sh Eestis, mistõttu on konkreetset isikut nende väheste avaldatud andmete põhjal võõral isikul raske kaebajaga seostada. Artiklis on ka toodud, et Riigikohus tühistas alama astme kohtute otsused kaebaja kasuks. Avaldatud andmete maht ei riiva seega ülemäära kaebaja õigusi. Kohtuotsuse tegemise hetkeks ei ole artikli 8 veebilingilt artikkel leitav. Seetõttu ei toimu artiklis 8 otsuse tegemise seisuga enam kaebaja isikuandmete töötlemist. Artiklites 10, 11 ja 12 on toodud kaebaja initsiaalid ning muudetud foto (silmad kaetud). Artiklid 10 ja 11 käsitlevad asjaolusid selle kohta, miks kaebaja talle ette heidetud süütegudes õigeks mõisteti. Artikkel 12 veebilingilt avaneb artikli 11 kommentaarium, kus ei ole kaebaja 5(10)

3-20-2517 isikuandmeid avaldatud. Seega ei toimu artikkel 12 veebilingil kaebaja isikuandmete töötlemist. Arvestades kaebajale ette heidetud süütegude raskust ning iseloomu, oli kaebajaga seotud kriminaalasja asjaolude kajastamise vastu meedias oluline avalik huvi. Kaebajat süüdistati tegudes, mille osas on ühiskond kõrgendatud tundlikkusega ning mis mõjutavad inimeste üldist turvatunnet. Avalik huvi kaalus üles kaebaja õiguse eraelu puutumatusele. Praeguseks ajaks ei ole avalik huvi kaebajaga seotud kriminaalasja asjaolude kajastamise osas vähenenud sedavõrd, et saaks öelda, et isikuandmete töötlemine artiklites 10, 11 ja 12 oleks ilmselgelt põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Kriminaalasja esemeks olnud sündmustest on möödunud vähe aega, mistõttu saab avalikku huvi kriminaalasja asjaolude kajastamise vastu pigem jaatada. Arvesse tuleb võtta, et fotot on töödeldud selliselt, et kaebaja silmade ja kulmude piirkond on varjatud. Google’i otsingumootori kaudu ei ole aga kaebaja nimeotsingu kaudu fotosid võimalik leida. Artiklites 10, 11 ja 12 avaldatud foto ja nimetähtede põhjal on võimalik kaebajat ära tunda ainult isikutel, kes kaebajat isiklikult tunnevad. Artiklis 14 on toodud kaebaja täisnimi ja vanus. Artiklis jagavad Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi esindajad selgitusi ja kommentaare kaebaja õigeksmõistva otsuse kohta. Artiklis on lisatud viide Riigikohtu otsusele, millega kaebaja õigeks mõisteti. Artiklis 15 on samuti toodud kaebaja täisnimi ja vanus. Artikkel kajastab olulisi päevateemasid, sh teavet selle kohta, et veebiväljaanne käsitleb ka selgitavat lugu kaebaja õigeksmõistmise kohta. Teemat sisuliselt kõnealusel veebilingil ei käsitleta. Artiklis 17 on toodud kaebaja täisnimi ja vanus ning artikkel kajastab Harju Maakohtu otsuse sisu, mis puudutab kaebaja suhtes toimunud kriminaalasja. Artiklile on 22.05.2020 lisatud pealdis kaebaja õigeksmõistmise kohta. Artiklis 13 on toodud kaebaja täisnimi ning on kajastatud Riigikohtu kommunikatsioonijuhi selgitused kaebaja õigeksmõistmisega seotud õiguslike aspektide kohta. Kuigi artiklite 14, 15 ja 17 veebilinkidel on avaldatud kaebaja täisnimi ja vanus ning artiklis 13 kaebaja täisnimi, ei ole kaebaja õigusi andmete avaldamisel ülemääraselt riivatud. Artiklid käsitlevad eelkõige kaebaja õigeksmõistmisega seonduvaid õiguslikke aspekte ning selgitusi. Artiklitest on üheselt võimalik välja lugeda, et kaebaja on talle ette heidetud süütegudes õigeks mõistetud. Artiklites avaldatud info on asjakohane ning avaldamise hetkel aktuaalne. Kuivõrd kaebajale ette heidetud ebakohase käitumise osas on avalikkusel suurem tundlikkus ja avalik huvi, on õigeksmõistva otsuse tagamaade ning asjaolude selgitamine ja selle kajastamine meediaväljaande poolt adekvaatne reaktsioon. Avaldatud andmete mahtu ja konteksti arvestades ei riiva andmete jätkuv töötlemine ebaproportsionaalselt kaebaja õigust eraelu puutumatusele. Artiklis 16 on toodud kaebaja foto ja vanus. Seejuures ei ole toodud välja kaebaja nime mistahes kujul. Artikkel kajastab politsei üleskutset võimalikele kannatanutele seoses kaebajale esitatud kahtlustuse osas ohvrite leidmiseks. Artikkel oli avaldatud eesmärgiga leida teisi võimalikke kannatanuid seoses kaebajale ette heidetud süütegudega. Foto avaldamine oli vajalik selleks, et võimalikud kannatanud teaksid ning tunneksid ära, kellega seoses on üleskutse tehtud. Artikli avaldamise eesmärk oli võimalike süütegude avastamine ning lahendamine, mille vastu on avalikkusel kahtlemata kõrgendatud huvi. Foto kasutamine oli asjakohane ja vajalik. Artiklis ei ole avaldatud kaebaja nime ega initsiaale, mistõttu ei ole kaebajat isiklikult mitte tundval isikul võimalik üheselt tuvastada, kellest artiklis on juttu. Kõnealune artikkel ega foto ei ole leitavad Google’i otsingumootori kaudu kaebaja nime järgi päringut teostades. Vaidlusalused artiklid, kus on mingil kujul avaldatud kaebaja isikuandmeid (nimi, initsiaalid, foto, vanus), kajastavad valdavas osas avalikku teavet (kohtuotsuste sisu), mis tugineb autoriteetsele ja usaldusväärsele allikale (kohus ja muud riigiasutused). Kajastatud on peaasjalikult kaebaja kriminaalasjaga seotud tuvastatud asjaolusid ja fakte. Artiklites on kajastatud asjaolu, et kaebaja on talle ette heidetud süütegudes õigeks mõistetud või on artiklile lisatud vastav pealdis. Seega ei jää vaidlusalustest artiklitest muljet, et kaebaja on süüdi mõistetud isik. Avalikustatud on kaebaja tegevust alaealiste suhtes, mille vastu on ülekaalukas 6(10)

3-20-2517 avalik huvi, kuna tegemist on kõige haavatavamate isikutega. Tähtsust ei oma, kas tegemist oli karistusõiguslikult karistatava teoga või mitte, sest oma olemuselt oli tegemist ebasündsa käitumisega avalikus ruumis, mida ei saa aktsepteerida ja sellise käitumise korral ei saa ka isik eeldada anonüümsust. Kaebajaga seotud kriminaalasja asjaoludest ei nähtu, et kaebaja ei oleks ebasündsalt käitunud. Juhul, kui isik käitub ühiskonnas mitte aktsepteeritaval viisil, mis võib olla mh karistusõiguslikult ette heidetav, ei saa isik eeldada, et tema tegevuse ja isiku vastu puudub avalik huvi. Andmekaitse põhimõtteid ei tule kohaldada anonüümse teabe suhtes, s.o teave, mis ei ole seotud tuvastatava füüsilise isikuga, või isikuandmete suhtes, mis on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada (IKÜM põhjendus 26). Üheski artiklis ei ole avaldatud kombinatsiooni kaebaja täisnimest ja fotost, mis võimaldaks kaebajat üheselt tuvastada. Juhuslikul lugejal oleks täiendavaid otsinguid, päringuid jne tegemata (mis on aga ebamõistlikult ressursi- ning ajamahukas) kaebaja isiku tuvastamine keeruline. AKI ei saa põhjendamatult sekkuda ajakirjandusvabadusse, kui artiklites kajastatud andmed on õiged, tuginevad autoriteetsele allikale ning on avaldamise hetkel aktuaalsed ja asjakohased. Asjaolu, et kaebaja teab, et artiklid on kirjutatud tema kohta, ei ole piisavaks aluseks nõuda artiklite kustutamist. Kaebus on eeltoodud asjaoludele tuginedes põhjendamatu. AKI on oma menetluse lõpetamise teates ja vaideotsuses õigustatult jõudnud järeldusele, et vaidlusalustes artiklites ei ole avaldatud kaebaja isikuandmeid määral, mis ebaproportsionaalselt rikuks kaebaja õigusi. Artiklites ei ole avaldatud väärinfot ning nendes kajastatud andmed tuginevad usaldusväärsetele allikatele. Artiklid on olnud aktuaalsed ning kajastanud asjaolusid, mille vastu on ülekaalukas avalik huvi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-2517 kui artiklites kajastatud andmed on õiged, tuginevad autoriteetsele allikale ning on avaldamise hetkel aktuaalsed ja asjakohased. Asjaolu, et kaebaja teab, et artiklid on kirjutatud tema enda kohta, ei ole piisavaks aluseks nõuda artiklite kustutamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-2517 üldsusele kättesaadavaks tegemisel. Internetiarhiivid aitavad oluliselt kaasa uudiste ja teabe säilitamisele ja kättesaadavaks tegemisele. Digitaalarhiivid on oluline haridus- ja ajaloouuringute allikas, eriti kuna need on üldsusele kergesti kättesaadavad ja üldiselt tasuta. Seega tuleb veebist leitava teabe puhul tasakaalustada andmesubjekti õigusi üldsuse õigusega saada teavet minevikusündmuste ja kaasaegse ajaloo kohta digitaalsete pressiarhiivide kasutamise kaudu. EIK möönis, et kui panna ajakirjandusväljaannetele kohustus analüüsida mingi aja möödudes veebiartiklite, mille esialgse avaldamise seaduslikkust ei ole kahtluse alla seatud, avaldamise kestvat õiguspärasust, mõjutab see pressivabadust ja toob kaasa ohu, et ajakirjandus hoidub üldse veebiarhiivi pidamisest või muudab artiklid automaatselt anonüümseteks. Veebiarhiivide muutmine õõnestab arhiivide terviklikkust ja seega nende olemust. EIK märkis, et siseriiklikud kohtud peavad olema eriti valvsad, kui nad rahuldavad taotluse arhiveeritud artikli elektroonilise versiooni muutmiseks või anonüümseks muutmiseks eraelu austamise tõttu. EIK toonitas siiski, et õigus hoida arhiive veebis üldsusele kättesaadavana ei ole absoluutne, vaid seda tuleb tasakaalustada teiste asjaomaste õigustega. Sellega seonduvalt oli EIK seisukohal, et kriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta seoses arhiveeritud materjali elektroonilise avaldamise või jätkuva kättesaadavusega, on põhimõtteliselt samad, mis kohalduvad esialgsele avaldamisele hinnangu andmisel, võttes arvesse ka konkreetse kaasuse eripärasid ja esialgse artikli avaldamisest möödunud aega. Ringkonnakohus märgib, et viidatud kohtuasjas peeti kõiki vastanduvaid huvisid tasakaalustavaks lahendust, kus isiku ees- ja perekonnanimi asendati ajalehe veebiarhiivis tähega X artiklis, mis esialgu oli avaldatud ajalehe 1994. a paberväljaandes (surmaga lõppenud autoõnnetuse põhjustamine) ja mis alates 2008. a-st oli isiku nimeotsingu alusel taas ajalehe veebiarhiivi kaudu leitav. Isiku taotluse esitamise ajaks oli esialgse artikli avaldamisest möödunud üle 16 aasta.

3-20-2517 kasutamist avalikkusele nähtavalt. Isiku kujutise kasutamine võib olla lubatav siis, kui kujutist muudetakse tehniliste vahenditega selliseks, mis ei võimalda isikut tuvastada (EIK 28.01.2003 otsus asjas Peck vs. Suurbritannia, p 80; Riigikohtu 13.01.2010 otsus nr 3-2-1-152-09, p-d 13 ja 14). Kaebaja vaidlustatud artiklis 16, kus on avaldatud üksnes kaebaja pilt (otsitakse ohvreid), kajastati selle avaldamise hetkel asjakohast informatsiooni, mis oli saadud politseilt (vrd EIK 29.03.2016 otsus asjas Bedat vs. Šveits, p 58). Tegude kajastamise vastu, milles kaebajat kahtlustati ning millega vaidlusalune kriminaalasi seondus, oli ülekaalukas avalik huvi. Tegemist oli olulise teemaga ja kahtlustus viitas teole, mis ohustab ühiskonna üldist heaolu ja turvatunnet. Seega oli avalikkuse huvi kaebaja huvist kaalukam (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2021 otsus nr 3-20-1076, p-d 40‒42). Kuna avalikkusel on huvi tutvuda ka minevikus toimunud sündmustega ning meediaettevõtjatel on mh ülesanne tagada avaliku huvi all olevate minevikusündmuste kajastamine avalikes arhiivides, ei ole kaebaja pildi eemaldamiseks või muul moel varjamiseks või viidatud artiklite muutmiseks praeguses olukorras alust ning artiklite jätkuv avaldamine on senini õiguspärane. Kaebaja õigus olla unustatud ei kaalu üles avalikku huvi minevikusündmuste vastu ega ajakirjandusvabadust.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.