Roby Koik Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 29.10.2021. a käskkirja nr 6-2/462 peale, hüvitada mittevaraline kahju ning kohaldada esialgset õiguskaitset, peatades Tartu Vangla 29.10.2021. a käskkirja nr 6-2/462 kehtivus
Kohtuasi
Menetlusosalised
Kaebaja – Nikolai Lilitškin Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 29.10.2021. a käskkirja nr 6-2/462 tühistamise nõudes.
2.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu hüvitamisnõudes seoses keelelise diskrimineerimisega.
3.Jätta Nikolai Lilitškini esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
4.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus saada oma kaebusest koopia rahuldamata. Määruse resolutsiooni p 1-4 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte Tartu Vanglale ning kaebajale koos tõlkega vene keelde.
1.Tartu Vanglas kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule 19.12.2021 venekeelse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus korraldas avalduste tõlkimise eesti keelde.
2.Nikolai Lilitškin taotleb Tartu Vangla tegevuste õigusvastasuse tuvastamist, määrata esialgne õiguskaitse ja teha vanglale ettekirjutus 29.10.2021. a haldusakti nr 6-2/462 tagajärgede ja selle akti kehtivuse kõrvaldamiseks. Kaebaja taotleb vangla kohustamist uuendada menetlus akti nr 62/462 osas, kuna on olemas olulised tõendid antud asjas ja vangla rikkus HMS § 81, sest ei peatanud akti 6-2/462 kehtivust. Kaebaja soovib õigusabi ja õigusakte vene keeles (VangS , KrMS, KarS). Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, menetlusabi andmist ja tasuta riigi õigusabi.
3.Lisaks 29.10.2021. a haldusakti nr 6-2/462 vaidlustamisele taotleb Nikolai Lilitškin keelelise diskrimineerimise eest 1000 euro suuruse hüvitise välja mõistmist. Kaebuse kohaselt esitas kinnipeetav vanglale kahju hüvitamiseks taotluse 17.10.2021, samuti 19.10.2021, kuid taotlusi ei registreeritud ja jäeti õigusvastaselt menetlusse võtmata.
4.Kaebusele ei olnud lisatud asjakohaseid menetlusdokumente. Kohus kohustas kohtunõudega HKMS § 58 ja § 252 lg 1 alusel Tartu Vanglat edastama kaebuses nimetatud asjakohased menetlusdokumendid ning ühtlasi täpsustama, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse kahju hüvitamise nõudes (VangS § 11 lg 8) ja vaidemenetluse haldusakti nr 6-2/462 osas (VangS § 11 lg 5). Samuti tuli Tartu Vanglal esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse, põhjendatuse ja kohaldamise tagajärgede kohta. Tartu Vanglalt tuli lisaks kohtule teada anda, kas kaebuse esitajal on võimalik Tartu Vanglas tutvuda õigusaktidega (HMS, KarS, KrMS, VangS) vene keeles paberkandjal või on kinnipeetaval on juurdepääs Riigi Teataja kaudu veebilehele juristaitab.ee, et tutvuda seaduste tõlgetega vene keelde.
5.Tartu Vangla esitas Tartu Halduskohtule 29.12.2021 seisukoha koos asjakohaste kohtueelse menetluse dokumentidega. Kohtu seisukoht I
6.Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub seoses kaebuses viidatud käskkirjaga nr 62/462 alljärgnev.
7.Tartu Vangla 29.10.2021. a käskkirjaga nr 6-2/462 tunnistati kinnipeetav Nikolai Lilitškin süüdi Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.1 rikkumises ning karistati teda kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks oli 09.10.2021. a vanemvalvuri Martin Toompalu koostatud ettekanne nr 6-38/1918, mille kohaselt 09.10.2021 kella 12:50 ajal Tartu Vanglas E7 eluosakonnas toidujagamise ajal ärritus kambrist 2086 kinnipeetav N. Lilitškin, kuna toidujagaja andis ekslikult talle vale toidu. N. Lilitškin ütles toidujagajate suunas:"Dva debilapedofila, daze edu nemogut rasdovat". Valvur andis kinnipeetavale korralduse tegevus lõpetada ja kinnipeetav M. K. ütles N. Lilitškinile midagi arusaamatut venekeeles, mille peale ärritus N. Lilitškin veelgi ning ütles :"No eto dva pedofila, poimaju vas, pribju". 29.10.2021. a käskkirja kohaselt teavitati N. Lilitškini distsiplinaarmenetluse algatamisest 25.10.2021, kuid N. Lilitškin keeldus teavituse allkirjastamisest, koopiat vastu ei võtnud ning kirjalikke selgitusi ei esitanud. 28.10.2021 tutvustas menetleja kinnipeetavale distsiplinaarmenetluse protokolli. Kinnipeetav kirjutas protokolli peale, et soovib protokollist tõlget, keeldus protokollile märkimast, et on sellega tutvunud, võttis koopia vastu, kuid rebis selle kohe katki. Käskkirja koostamise hetkeks ei olnud N. Lilitškin omapoolseid vastuväiteid esitanud. Käskkirja vastuvõtmisel kirjutas N. Lilitškin märke: „ne oznakomili na russkom jazõke“.
8.N. Lilitškin esitas 26.11.2021. a registreeritud venekeelse vaide nr 1-11/383-1 Tartu Vangla 29.10.2021. a käskkirja nr 6-2/462 peale. Vangla korraldas vaide tõlkimise vene keelest eesti keelde ja vaide tõlge saabus vanglasse 07.12.2021. Vaidega nõuab N. Lilitškin käskkirja nr 62/462 kehtetuks tunnistamist. Vaide esitaja ei nõustu, et pani toime rikkumise ning leiab, et temale ei ole distsiplinaarmenetluse dokumente arusaadavas keeles (vene keeles) tutvustatud. N. Lilitškin taotleb vaides ka haldusakti täitmise peatamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 81 järgi.
9.N. Lilitškin esitas 26.11.2021. a registreeritud venekeelse pöördumise nr 1-13/373-1 kahju hüvitamiseks. Vangla korraldas kahjunõude tõlkimise vene keelest eesti keelde ja kahjunõude tõlge saabus vanglasse 16.12.2021. Tartu Vangla leidis pärast tõlke saabumist, et pöördumise sisust lähtuvalt on tegemist vaide nr 1-11/383-1 lisaga, mistõttu registreeriti pöördumine ümber.
10.Tartu Vangla 29.12.2021. a vastuses kohtunõudele kinnitab, et vaidemenetlus veel käib ja vaideotsust ei ole veel koostatud.
11.Lisaks esitas N. Lilitškin 03.11.2021. a registreeritud venekeelse pöördumise Tartu Vangla meditsiiniosakonnale. Vangla korraldas pöördumise tõlkimise vene keelest eesti keelde ja tõlge saabus vanglasse 22.11.2021. Kinnipeetav soovis pöördumises, et arst teostaks tema tervise läbivaatuse ja kirjalikult tõendaks, arvestades tema kroonilisi haigusi, et N. Lilitškin talub hermeetilist ilma värske õhuga kartserit.
12.Tartu Vangla märkis 29.12.2021. a vastuses kohtunõudele, et vangla meditsiiniosakonna seisukoha kohaselt tervisekaardi andmetel vastunäidustusi ei esinenud. Pöördumisele ei ole käesoleva hetke seisuga eraldi kirjalikku vastust koostatud.
13.Eeltoodust tulenevalt on käesoleval hetkel pooleli vaidemenetlus ning N. Lilitškini kaebus Tartu Vangla 29.10.2021. a käskkirja nr 6-2/462 peale ei ole lubatav. Kaebaja on vaides taotlenud käskkirja kehtetuks tunnistamist, samuti on kaebaja vaides taotlenud käskkirja täitmise peatamist. Kaebajal tuleb ära oodata vaidemenetluse tulemus ning juhul, kui vanglateenistus vaide tagastab, jätab osaliselt või täielikult rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis on kinnipeetaval õigus esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel (VangS § 11 lg 5).
14.Kohus selgitab, et kaebajal on oma õiguste kaitseks tõhus esitada halduskohtule tühistamiskaebus käskkirja peale. Kaebaja õiguste kaitsele ei aitaks kaasa tuvastamiskaebuse esitamine käskkirja peale, sest sellisel juhul jääks kaebuse rahuldamise korral käskkiri kehtima. Lähtudes vaides taotletud nõudest on kaebaja eesmärk saavutada käskkirja kehtetuks tunnistamine. Järelikult on kaebajal sobiv ja lubatav pärast vaidemenetluse läbimist nõuda kohtus käskkirja tühistamist HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt. Koos kaebuse esitamisega kohtule on õigus taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist HKMS § 249 lg 5 järgi.
15.HKMS § 47 lg 1 kohaselt, kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, siis sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 pst 4 tulenevalt kuulub kaebus tagastamisele, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt, kuna kaebajal on tühistamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, siis tuleb kohtul kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. II
16.Seoses keelelise diskrimineerimisega esitas N. Lilitškin 27.10.2021. a registreeritud venekeelse kahjunõude nr 1-13/330-1. Vangla korraldas kahjunõude tõlkimise vene keelest eesti keelde ja kahjunõude tõlge saabus vanglasse 09.11.2021.
17.Tartu Vangla kinnitas 29.12.2021. a vastuses kohtunõudele, et kuigi N. Lilitškin viitab kuupäevadele 17.10.2021 ja 19.10.2021, ei nähtu vangla vaiete- ja kahjunõuete tabelist, et ta oleks nimetatud kuupäevadel keelelist diskrimineerimist puudutava kahjunõude esitanud. Käesoleval hetkel veel käib kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/330-1 menetlus.
18.Seega on kaebaja halduskohtu poole pöördunud ka hüvitamisnõudega ennatlikult. Juhul, kui kaebaja soovib Tartu Vangla vastu esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuna leiab, et
vangla on süüliselt tema väärikust alandanud (keeleliselt diskrimineerinud), siis ka sel puhul on vajalik ära oodata, kui vangla on tema taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 11 lg 8).
19.HKMS § 47 lg 1 kohaselt, kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, siis sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 pst 4 tulenevalt kuulub kaebus tagastamisele, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
20.Eeltoodust tulenevalt, kuna kaebajal on hüvitamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, siis tuleb kohtul kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
21.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse uuesti esitamisel tuleb järgida seaduses sätestatud kaebetähtaegasid (HKMS § 46 ja 47). III
22.Seoses venekeelse seadusandlusega esitas N. Lilitškin 01.09.2021. a taotluse registreeritud nr 6-24/3905-1 tutvuda õigusaktidega paberkandjal.
23.Tartu Vangla selgitas 29.12.2021. a vastuses kohtunõudele, et taotluse kirjutamise ajaks on omakäeliselt märgitud 26.08.2021. Info venekeelsete õigusaktidega tutvumiseks edastati raamatukogule, kuid raamatukogus puudusid sel hetkel soovitud aktid ja N. Lilitškini taotlusele kirjalikult ei vastatud.
24.N. Lilitškin esitas 20.10.2021 vanglale venekeelse pöördumise registreeritud nr 1-11/419-1. Vangla korraldas pöördumise tõlkimise vene keelset eesti keelde ja pöördumise tõlge saabus vanglasse 15.11.2021. Tartu Vangla selgitas 29.12.2021. a vastuses kohtunõudele, et kuivõrd N. Lilitškin esitas nimetatud venekeelse dokumendi vanglale koos muud vangla tegevust puudutava kahju hüvitamise taotlusega, registreeriti pöördumine algselt kahju hüvitamise taotlusena. Pöördumise sisust tulenevalt oli siiski tegemist vaidega, eksimuse ilmsiks tulekul registreeriti pöördumine ümber.
25.Tartu Vangla kinnitas 29.12.2021. a vastuses kohtunõudele, et 29.12.2021 väljastas vangla N. Lilitškinile kambrisse paberkandjal tutvumiseks venekeelse haldusmenetluse seadustiku, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseaduse, Tartu Vangla kodukorra ning Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“. Õigusaktidega on N. Lilitškin saanud tutvuda ka vangla arvutiklassis, kuhu ta oli registreeritud 34. nädalal. Ligipääsu juristaitab.ee veebilehele arvutis siiski ei ole. IV Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
26.Esialgse õiguskaitse korras taotleb kaebaja kohustada vanglat tõlkima asja 6-2/462 materjalid vene keelde ning peatama akti nr 6-2/462 kehtivus. Kinnipeetav taotleb HKMS § 249 alusel veel kohustada vanglat väljastama avaldajale seadused paberil põhiõiguste ja vabaduste kaitsmise jaoks.
27.Tartu Vangla teatas 29.12.2021. a vastuses, et N. Lilitškinile Tartu Vangla 29.10.2021. a käskkirjaga nr 6-2/462 määratud 3-ööpäevaline kartserikaristus pöörati täitmisele 23.12.2021. Seega on kinnipeetav määratud kartserikaristuse ära kandnud ning käskkirja täitmise peatamine ei ole enam objektiivselt võimalik.
28.Kohus nõustub vanglaga, et vaidlustatud käskkirja täitmist ei ole võimalik peatada muutunud asjaolude tõttu käesoleval hetkel. Kuigi kaebaja on märkinud kaebuses taotluseks käskkirja kehtivuse peatamise, siis lähtudes kaebaja pöördumisest meditsiiniosakonna poole 03.11.2021, saab tõlgendada, et kaebaja tegelik tahe oli, et vaidlustatud käskkirja ei pöörataks täitmisele.
29.Tartu Vangla leiab, et olukorras, kus N. Lilitškin on talle määratud karistuse ära kandnud, ei võimalda talle distsiplinaarmenetluse käskkirja ja menetlusmaterjalide vene keelde tõlkimine enam kuidagi karistuse täideviimist mõjutada. Ühtegi põhjendust, millest nähtuks, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneksid talle pöördumatud kahjulikud tagajärjed või et kohtuotsuse täitmine oleks hilisemalt raskendatud või võimatu, tema taotlusest ka ei nähtu. Üksnes N. Lilitškini õigustunde riivamine ei ole selliseks kahjulikuks tagajärjeks, mis õigustaks õiguskaitse kohaldamist. N. Lilitškin on esitanud vanglale käskkirja nr 6-2/462 peale vaide, kus on heitnud ette talle dokumentide vene keelde tõlkimata jätmist ning tõlgi mittekaasamist. Kui vaidemenetluses leitakse, et N. Lilitškini etteheited on põhjendatud ning teda ei ole arusaadavalt vene keeles distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitatud, ta on jäetud ära kuulamata ning talle ei ole distsiplinaarmenetluse käskkirja sisu selgitatud, saab vangla selles osas vaideotsuses seisukoha võtta. Tartu Vangla selgitas siiski, et distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt teavitas N. Lilitškini distsiplinaarmenetluse algatamisest ning käskkirjast nr 6-24/462 inspektor-kontaktisiku ülesannetes praktikant Alex Arusoo, kes valdab vene keelt kõrgtasemel. Juures viibinud inspektorkontaktisik Kristin Kirillovi selgituste kohaselt ei küsinud N. Lilitškin ise distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja sisulist tutvustamist, kuid A. Arusoo selgitas talle vene keeles põhjalikult, miks ta on süüdi ja millised on tagajärjed. Seejuures on N. Lilitškin 26.11.2021 esitanud vanglale vaide, kus on põhjalikult käsitlenud ka oma arvamust solvamisest ehk talle käskkirjaga nr 6-2/462 süüks pandud teost. Tartu Vangla hinnangul ei saa vastavast pöördumisest teha järeldust, et N. Lilitškin ei saa aru, milles teda süüdistatakse ning tal ei ole võimalust oma õigusi kaitsta.
30.Kohus, tutvunud N. Lilitškini pika ja põhjaliku vaidega, nõustub vangla seisukohaga, et kaebajale peab olema arusaadav, milles teda süüdistatakse ja millised on käskkirja põhjendused, vastasel korral ei oskaks kinnipeetav sellisel määral vanglale vastuväiteid esitada. Kaebajal puudub vajadus saada abi distsiplinaarmenetluse dokumentide tõlkimiseks ja kohtul puudub alus kahelda vangla kinnituses, et kaebajale on piisavalt ka vene keeles distsiplinaarmenetluse tulemust juba selgitatud.
31.Kohus leiab, et kuna Tartu Vangla 29.10.2021 käskkiri nr 6-2/462 on täidetud ja kaebaja on praeguseks kartserikaristuse ära kandnud, siis on ära langenud esialgse õiguskaitse vajadus. HKMS § 249 lg 3 viimase lause kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata.
32.Kuna N. Lilitškinile väljastati 29.12.2021 kambrisse tutvumiseks paberkandjal venekeelne haldusmenetluse seadustik, karistusseadustik, kriminaalmenetluse seadustik, vangistusseadus, Tartu Vangla kodukord ning Justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskiri“. Seega on venekeelsete õigusaktide väljastamisega kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb ka selles osas jätta läbi vaatamata HKMS § 249 lg 3 viimase lause alusel.
33.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele ning esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
V Kaebusest koopia väljastamine
34.Kaebaja taotleb kaebuse koopiat HKMS § 27 alusel ja saata vanglasse menetlusosalisele, kuna vangla väljastab 1 A-4 lehe ööpäevas ja ei ole mingisugust võimalust endal koostada koopiat.
35.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 esimene lause lubab seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Vastavaid aluseid praegusel juhul ei esine.
36.Lisaks osutatud piirangutele on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et ka HKMS § 28 lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (08.09.2015. a määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [---] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri.“ Riigikohtu halduskolleegium märkis, et menetlusdokumendist ärakirja väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus ei ole edasikaevatav.
37.Kaebaja soovib ärakirja tema enda poolt kohtule esitatud taotlusest. Kaebaja on selle dokumendi ise koostanud, selle sisu on talle teada ning tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte. Arvestades kohtueelselt vanglale esitatud dokumentide mahtu, ei ole veenev kaebaja väide, et tal pole võimalik lühikokkuvõtet teha. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks kaebusest koopiat saada. Kohus jätab kaebaja taotluse koopia saamiseks rahuldamata. VI Riigi õigusabi taotlus
38.Kaebuses sisaldus taotlus määrata tasuta riigi õigusabi.
39.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 alusel võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotleja majanduslik seisund ei ole samas ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb RÕS §-s 7 sätestatud alus, ei pea kohus kaaluma taotleja majanduslikku seisundit. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, sest on veendunud, et kaebaja on suuteline ise väljendama oma tahet ja esitama taotlusi enda õiguste kaitseks. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud, mistõttu ta on kursis kohtumenetluse käiguga. Halduskohus annab kaebajale ka menetlusabi, tõlkides kaebaja venekeelseid avaldusi. Seega saab kaebaja oma emakeeles väljendada, mis on tema kohtusse pöördumise põhjus ja eesmärk. Kohtu veendumusel on taotleja võimeline ise halduskohtu poole pöörduma ja oma kaebust sisustama. Tulenevalt HKMS § 2 lõigetest 4 ja 5 on halduskohtul ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus, mistõttu isegi õigusliku kogenematuse korral tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse ning kohus kogub tõendeid vajadusel omal algatusel. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
40.Kohus peab vajalikuks kaebaja tähelepanu täiendavalt juhtida, et Tartu Halduskohus leidis jõustunud 10.11.2021. a otsuses asjas nr 3-20-1056 punktis 23, et vaatamata vangla õigusvastasele tegevusele oli kaebaja panus kahju tekkimisse oluline: „Olukorras, kus kaebaja on kinnipeetav Eesti vanglas, tuleb tal leppida asjaoluga, et vanglaametnikud ja -töötajad ei pruugi vallata tema soovitud keelt, ning näidata ka omalt poolt head tahet kahepoolse suhtluse soodustamiseks. Kaebaja püüab aga vastupidiselt maksma panna oma oletatavat õigust esitada kõik oma nõudmised eranditult vene keeles ning kaebaja suhtumine eesti keelde on rõhutatult vaenulik ja pahatahtlik.“
41.Kaebajal ei ole kehtiva õiguse järgi seega subjektiivset õigus esitada kõiki oma nõudmisi vanglas eranditult vene keeles ja nõuda kõigi menetlusdokumentide tasuta tõlkimist vene keelde. Halduskohus selgitas viidatud lahendis, et haldusmenetluses tõlgi kaasamise, s.h kaebaja avalduste oma kulul tõlkimise kohustus ei ole igakordne ega absoluutne. Vanglal on õigus kaaluda tõlke korraldamise vajadust tulenevalt avalduses soovitud toimingu olulisusest ja kaalul olevast õigushüvest. Üksnes vaiete ja kahju hüvitamise taotluste puhul on vanglal tõlkimise kohustus, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid ja isik ei valda eesti keelt piisaval tasemel (Vangla sisekorraeeskiri § 491 lg 4 ja 5).
42.Halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (HKMS § 119 lg 1). Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7). Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.