Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2895
Määruse kuupäev
28.12.2021
Kohtunik
Roby Koik
Kohtuasi
Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 12.09.2021. a jalutuskäigu võimaldamata jätmisega (Tartu Vangla 19.11.2021. a otsus nr 1-13/277-2)
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Asjaolud ja menetluse käik
avas kambriukse ning väljus kambrist kell 17.46 ning suundus seejärel kruusiga kööki. Sel ajal olid ametnikud eluosakonnast lahkumas. Kinnipeetava ja ametnike vahel vestlust ei olnud. Kell 17.46-17.55 jalutas kinnipeetav X eluosakonnas ringi, seejuures kell 17.53 kontrollis ta oma käekella. Kell 17.55 suundus kinnipeetav enda elukambrisse, kust väljus uuesti kell 18.05 kruusiga. Elukambrist väljudes jutustas X teise kinnipeetavaga. Videosalvestiselt nähtub, et X viibis ajal, mil tavapäraselt sektori ukse ette kogunetakse, oma elukambris. Enne elukambrisse suundumist kontrollis X kell 17.53 enda käekella, seega pidi ta teadma, et mõne minuti pärast saab kell 18.00 ning ta peaks elukambrisse minemise asemel õhtuse jalutuskäigu jaoks sektori ukse ette liikuma. Seda aga X ei teinud. Seda, et X oli teadlik osakonna tavapärasest õhtuse jalutuskäigu praktikast, kinnitab ka asjaolu, et X on esitanud 03.06.2020. a kahju hüvitamise taotluse nr 113/122-1, mille kohaselt ta jäi kirikus käimise tõttu õhtusest jalutuskäigust ilma ja milles kinnipeetav ise kinnitas, et ametnikud andsid teada, et jalutamist võimaldatakse kell 18.00. Seega vastab küll tõele, et 12.09.2021 ei saanud X viibida värskes õhus, kuid tegemist ei olnud vangla õigusvastase ja süülise tegevuse vahetu tagajärjega. Kui X oleks järginud tavapärast praktikat ja olnud kell 18.00 osakonna trelluste juures valmis jalutuskäigule minema, siis oleks talle ka võimaldatud jalutuskäiku. Samuti ei leidnud menetluses kinnitust Xi väide, et ta palus mitmelt ametnikult korduvalt 12.09.2021 peale eluosakonna avamist, et ta viidaks õhtul jalutama. Nimelt ei nähtu kaamerasalvestistest, et X oleks 12.09.2021 peale eluosakonna avamist ametnikega vestelnud või neile enda soove väljendanud.
Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 6 järgi ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Kohtule esitatud kaebuses on mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kohtu hinnangul ei esine asja suhtes tungivat avalikku huvi. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 6 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.