Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 12.09.2021. a jalutuskäigu võimaldamata jätmisega (Tartu Vangla 19.11.2021. a otsus nr 1-13/277-2)
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni p 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale koos tõlkega vene keelde.
Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tartu Vanglale 12.09.2021. a taotluse registreeritud nr 23/2597-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks VangS § 55 rikkumise eest – 12.09.21 jäeti kinnipeetav ilma jalutuskäigust värskes õhus, kell 15.00 kutsuti vangla kabelisse, X läks, samal ajal läks sektor jalutama. Kell 16.00 tuli ta kabelist tagasi ja ütles, et ametnikud ta jalutama viiksid, kuid ei viidud. Selle eest nõudis X 30 eurot. Kell 17.45 tehti kambriuksed lahti ja kinnipeetav ütles ametnikule: „Vii jalutama“, millele vastati: „maisaru“ ja veel midagi, ametnik ei kuulanud, ignoreeris, ütles vene keeles: „Ei saa aru.“ Valvur läks vaikides ära, kirjad võeti kaasa, aga muud kommunikatsiooni ei olnud. X nõudis keelelise diskrimineerimise eest 50 eurot.
2.Tartu Vangla jättis 19.11.2021. a otsusega nr 1-13/277-2 Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Algselt registreeriti Xi kahju hüvitamise taotlus numbriga 2-3/2597-1. Sellise numbriga edastati see ka tõlkijale tõlkimiseks. Peale tõlke saabumist sai selgeks, et tegemist on siiski kahju hüvitamise taotlusega ning seejärel registreeriti dokument numbriga 1-13/277-1. Tartu Vangla leidis, et ei ole õigusvastselt tegutsenud, kuna X oleks saanud 12.09.2021. a kell 18.00 osakonna sektori ukse juures oodates ise tekkinud olukorda ja kahjuliku tagajärje saabumist vältida.
3.X esitas Tartu Halduskohtule 13.12.2021 venekeelse kaebuse, milles taotleb vangla tegevuste õigusvastasuse tuvastamist ja rahalise hüvitise välja mõistmist kaebaja põhiõiguste ja -vabaduste rikkumise eest. Kaebus on seotud dokumendiga nr 2-3/2597-1 ja 1-13/277-1, lisaks kaebajale teadmata numbritega dokumendid. Rikkumine on kestev. Kaebaja taotleb asja läbi vaatamist kohtuistungil, osutada menetlusabi kaebuse tõlkimisel, määrata tasuta riigi õigusabi ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebusele oli lisatud Tartu Vangla 19.11.2021. a otsus nr 1-13/277-2 Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta.
4.Kohus korraldus kaebuse tõlkimise vene keelest eesti keelde.
5.Kohus tegi Tartu Vanglale kohtunõude, paludes esitada Xi kahju hüvitamise taotlus ja selle tõlge, mille vangla edastas kohtule 20.12.2021. Kohtu seisukoht
6.Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kohus mõistab, et kaebaja ei nõustu Tartu Vangla 19.11.2021. a otsusega. Kohus tõlgendab, et kaebaja põhinõudeks on mittevaralise kahju hüvitamise nõue HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt, mille lahendamise käigus hindab kohus, kas vangla tegevus on olnud õigusvastane, seega hüvitamisnõue hõlmab ka tuvastamisnõuet. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla on kestvalt rikkunud tema põhiõigusi ja -vabadusi. Vangla ei selgita oma vastuste sisu ja kaebajale ei teha avaldaja taotlustest koopiaid. Kuna kohus võib HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt kohustusliku kohtueelse menetluse korral (VangS 11 lg 8) kaebuse läbi vaadata üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud, siis tõlgendab kohus, et kaebuses kirjeldatud põhiõiguste ja -vabaduste rikkumised on kokkuvõttes käsitletavad väärikuse alandamisena seoses 12.09.2021 sündmusega, kui kaebaja ei saanud jalutuskäigule, mille eest kaebaja kahju hüvitamist nõuab RVastS § 9 lg 1 kohaselt.
8.Kaebaja nõudis Tartu Vanglalt kohtueelselt kahju hüvitist summas 80 eurot kokku. Kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja märkinud nõutava rahalise hüvitise suurust. Siiski ei pea kohus vajalikuks kaebuse käiguta jätmist, et täpsustada hüvitise suurust, sest nõutava hüve väärtus jääb selgelt alla 1000 euro. Kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks, arvestades, et kaebaja jäi väidetavalt vangla õigusvastase tegevuse tõttu ilma ühel päeval, s.o 12.09.2021 jalutuskäigust värskes õhus. Analoogia korras saab seetõttu lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
9.Tartu Vangla tuvastas kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamisel, et kõik kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Tartu Vangla 19.11.2021. a otsuse kohaselt viibis X 12.09.2021 osakonna tavapärase jalutuskäigu ajal kirikus, mistõttu ei saanud ta koos teistega jalutada. Vangla selgitas otsuses, et osakonnas on igapäevane tavapärane praktika, et kinnipeetavad, kes osakonna päevase jalutuskäigu ajal teevad muid toiminguid ning seetõttu päevasel ajal jalutada ei saa, kogunevad kell 18.00 sektori ukse juurde. Õhtuse jalutuskäigu korraldust on kinnipeetavatele selgitatud ning teatavaks tehtud, et kui kinnipeetav soovib õhtust jalutuskäiku peab ta kell 18.00 olema sektori ukse ees. Tartu Vangla kontrollis 12.09.2021. a videokaamerasalvestisi. Videokaamera salvestistest nähtus, et 12.09.2021. a kell 17.45 keeras valvur Xi elukambri ukse lukust lahti. X
avas kambriukse ning väljus kambrist kell 17.46 ning suundus seejärel kruusiga kööki. Sel ajal olid ametnikud eluosakonnast lahkumas. Kinnipeetava ja ametnike vahel vestlust ei olnud. Kell 17.46-17.55 jalutas kinnipeetav X eluosakonnas ringi, seejuures kell 17.53 kontrollis ta oma käekella. Kell 17.55 suundus kinnipeetav enda elukambrisse, kust väljus uuesti kell 18.05 kruusiga. Elukambrist väljudes jutustas X teise kinnipeetavaga. Videosalvestiselt nähtub, et X viibis ajal, mil tavapäraselt sektori ukse ette kogunetakse, oma elukambris. Enne elukambrisse suundumist kontrollis X kell 17.53 enda käekella, seega pidi ta teadma, et mõne minuti pärast saab kell 18.00 ning ta peaks elukambrisse minemise asemel õhtuse jalutuskäigu jaoks sektori ukse ette liikuma. Seda aga X ei teinud. Seda, et X oli teadlik osakonna tavapärasest õhtuse jalutuskäigu praktikast, kinnitab ka asjaolu, et X on esitanud 03.06.2020. a kahju hüvitamise taotluse nr 113/122-1, mille kohaselt ta jäi kirikus käimise tõttu õhtusest jalutuskäigust ilma ja milles kinnipeetav ise kinnitas, et ametnikud andsid teada, et jalutamist võimaldatakse kell 18.00. Seega vastab küll tõele, et 12.09.2021 ei saanud X viibida värskes õhus, kuid tegemist ei olnud vangla õigusvastase ja süülise tegevuse vahetu tagajärjega. Kui X oleks järginud tavapärast praktikat ja olnud kell 18.00 osakonna trelluste juures valmis jalutuskäigule minema, siis oleks talle ka võimaldatud jalutuskäiku. Samuti ei leidnud menetluses kinnitust Xi väide, et ta palus mitmelt ametnikult korduvalt 12.09.2021 peale eluosakonna avamist, et ta viidaks õhtul jalutama. Nimelt ei nähtu kaamerasalvestistest, et X oleks 12.09.2021 peale eluosakonna avamist ametnikega vestelnud või neile enda soove väljendanud.
10.Kohtul puudub alus kahelda vangla 19.11.2021. a otsuses sisalduvas kinnituses, et kaebaja teadis osakonna tavapärasest õhtuse jalutuskäigu praktikast ning oleks ise saanud vältida jalutuskäigust ilma jäämisega kaasnevaid tagajärgi.
11.Kahju hüvitamise eelduseks on lisaks haldusorgani õigusvastasele tegevusele ka kahju tekkimine. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtu hinnangul ei saanud vangla tegevus 12.09.2021 riivata kaebaja õigusi määral, mis õigustaks rahalise hüvitise välja mõistmist. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (vt Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-83-16 ja 3-3-1-42-15). Ühel päeval jalutuskäigust ilma jäämine ei ole tõsise intensiivsusega riive. Seejuures on tõendatud, et kaebajal oli võimalik ise kahjulikke tagajärgi ära hoida, mistõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tuginedes vangla 19.11.2021. a otsuses kinnitatule, ei suhelnud kaebaja vaidlusalusel ajal ametnikega, mistõttu ei ole tõendatud, et kaebaja väärikust võis alandada see, kuidas või millises keeles temaga suheldi.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isegi, kui vangla jättis kaebaja õigusvastaselt 12.09.2021 jalutuskäigust ilma, mis pole küll asjas esitatud tõenditega tuvastatud, siis võis see kaebaja õigusi riivata üksnes vähesel määral. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole vangla õigusvastaselt jätnud kaebajat ilma jalutuskäigust, kaebaja ise seda ei soovinud, seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus peab põhjendatuks kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
13.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebus uuesti esitamisel tuleb järgida seaduses sätestatud kaebetähtaegu (HKMS § 46-47).
14.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus sisuliselt. Kohus jätta kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
15.Kaebaja on kaebuses esitanud veel taotluse riigi õigusabi saamiseks.
Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 6 järgi ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Kohtule esitatud kaebuses on mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kohtu hinnangul ei esine asja suhtes tungivat avalikku huvi. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 6 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.
16.Kohus rahuldas kaebaja taotluse tõlkida tema kaebus vene keelest eesti keelde. Kohus korraldab ka määruse tõlkimise vene keelde.
17.Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4). Halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (HKMS § 119 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.