Korrakaitse › Vanglad

3-21-2919

ka, et ta poleks saanud 7. ja 14. augustil 2021 värskes õhus viibida. Õigusvastaseks ei saa pidada, et vangla võimaldas tal tegelda kehakultuuriga spordiväljaku asemel spordisaalis. Tartu Vangla kodukorra p 18.1. kohaselt toimub kehakultuuriga tegelemine vastavalt vangla võimalustele. Kuigi kinnipeetaval on subjektiivne õigus tegelda kehakultuuriga, ei ole tal õigus nõuda talle meelepärase sportimiskoha kasutamist. Spordiväljaku ja -saali kasutamise eesmärk on anda võimalus olla füüsiliselt aktiivne ja füüsist säilitada, kuid mitte anda täiendavat võimalust viibida värskes õhus. Tartu Vangla ei ole jätnud kinnipeetavat ilma võimalusest tegelda kehakultuuriga. Vangla võimaldas 7. augustil 2021 sportimist spordisaalis, kus X ei soovinud viibida, ja talle võimaldati sel päeval täiendav jalutuskäik, kuigi kinnipeetaval ei ole endal õigust otsustada, kus ta kehakultuuriga tegelda soovib. Ka 14. augustil 2021 anti talle võimalus tegelda kehakultuuriga spordisaalis. Kuna sel päeval soovis enamik kinnipeetavaid sportida spordisaalis, seda ka vastavalt kodukorra p-le 18.2.4 võimaldati. Kinnipeetava väide, et ta esitas kirjaliku avalduse spordiväljaku kasutamiseks inspektorkontaktisikule, ega sellise avalduse rahuldamine pole tõendamist leidnud. Vangla tavapärase praktika kohaselt ei otsusta inspektor-kontaktisik spordiväljaku kasutamise õigust.

KOHTU SEISUKOHT

3-21-2919

VangS § 55 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks, täpsustamata, mil viisil ja millistes tingimustes see peaks toimuma. VangS § 55 lg-st 2 tulenevalt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Kaebaja ei ole väitnud, et talle ei võimaldataks igapäevaselt VangS § 55 lg-s 2 sätestatud ulatuses viibida värskes õhus. Samas ei tulene VangS § 55 lg-st 1 ega ka ühestki muust kehtiva õiguse normist, et kinnipeetaval oleks subjektiivne õigus nõuda sportimisvõimalust just värskes õhus. Kinnipeetavana vanglas viibivatele isikutele võimaldatakse kehakultuuriga tegelemist lisaks jalutuskäikudele värskes õhus. Haldusasja materjalidest ei ilmne, et kaebajal olnuks takistusi tegelda kehakultuuriga koos teiste kinnipeetavatega. Tartu Vangla 9. novembri 2021. a otsusest nr 1-13/242-4 ilmneb, et ühel kõnealustest kuupäevadest (7. august) võimaldati kaebajale, kes keeldus spordisaalis sportimast, täiendav jalutuskäik värskes õhus. Samas ei olnud tal takistust kehakultuuriga tegelda siseruumis. 14. augusti osas selgub, et kuna enamik kinnipeetavaid soovis tegelda kehakultuuriga spordisaalis, võimaldati neile seda. Siinkohal on vangla viidanud Tartu Vangla kodukorra1 p-le 18.2.4., mis sätestab, et juhul kui sportima minnes antakse kinnipeetavatele osakonna põhiselt võimalus valida spordisaali ja spordiväljaku vahel, on kinnipeetaval õigus minna omal valikul kas spordisaali või spordiväljakule. Peale valiku tegemist kinnipeetavat teise kohta ei lubata. Eelnevat arvestades ei ole Tartu Vanglas välistatud ka kehakultuuriga tegelemine spordiväljakul värskes õhus, kuid seda valikut ei saa igakordselt teha iga üksik kinnipeetav, vaid osakonna kinnipeetavad ühiselt. Arvestades vanglateenistuse ülesannet tagada julgeolek ja päevakavajärgne tegevus vanglas (VangS § 66 lg 1), on eesmärgipärane, et sportimispaiga valikut saab teha osakonnapõhiselt. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleneb VangS § 55 lg-st 1 kinnipeetavale üksnes üldine õigus sellele, et tal võimaldatakse tegeleda kehakultuuriga, kuid vanglal puudub kohustus tagada igale kinnipeetavale spordi harrastamise võimalus tema poolt soovitud viisil või mahus ning konkreetsetes ruumides (nt Riigikohtu 7. aprilli 2010 otsus nr 3-3-1-5- 10, p-d 18 ja 19; Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-19-1165).

https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tartu_vangla_kodukord_7_0.pdf

3-21-2919

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.