Xi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes (kehakultuuriga tegelemine värskes õhus) Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine
Menetlusosalised Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule 13. detsembril 2021 kaebuse, milles soovib mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebusest koos selle lisaga ilmneb, et väidetav kahju tekitati sellega, et kaebajale ei võimaldatud 7. augustil ja 14. augustil 2021 kehakultuuriga tegelemist spordiväljakul. Kaebaja viitab kaebuse juurde lisatud Tartu Vangla 9. novembri 2021. a otsusele nr 1-13/242-4 (dtl 2-3).
Tartu Vangla jättis eelnimetatud otsusega kaebaja 23. augustil 2021 esitatud kahju hüvitamise taotluse (dtl 11; tõlge dtl 14) rahuldamata. Tartu Vangla märkis viidatud otsuses kokkuvõtvalt järgmist. Tartu Vangla ei ole jätnud kinnipeetavat ilma õigusest viibida värskes õhus. Kehtiv õigus ei täpsusta, kuidas, kus ja milliste vahenditega tuleb võimaldada kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemine. Talle on see tagatud näiteks kambris või igapäevasel jalutuskäigul värskes õhus. Tartu Vanglas võimaldatakse kinnipeetavatele vähemalt üks tund päevas jalutades värskes õhus viibida. Kinnipeetav ei kaeba
3-21-2919
ka, et ta poleks saanud 7. ja 14. augustil 2021 värskes õhus viibida. Õigusvastaseks ei saa pidada, et vangla võimaldas tal tegelda kehakultuuriga spordiväljaku asemel spordisaalis. Tartu Vangla kodukorra p 18.1. kohaselt toimub kehakultuuriga tegelemine vastavalt vangla võimalustele. Kuigi kinnipeetaval on subjektiivne õigus tegelda kehakultuuriga, ei ole tal õigus nõuda talle meelepärase sportimiskoha kasutamist. Spordiväljaku ja -saali kasutamise eesmärk on anda võimalus olla füüsiliselt aktiivne ja füüsist säilitada, kuid mitte anda täiendavat võimalust viibida värskes õhus. Tartu Vangla ei ole jätnud kinnipeetavat ilma võimalusest tegelda kehakultuuriga. Vangla võimaldas 7. augustil 2021 sportimist spordisaalis, kus X ei soovinud viibida, ja talle võimaldati sel päeval täiendav jalutuskäik, kuigi kinnipeetaval ei ole endal õigust otsustada, kus ta kehakultuuriga tegelda soovib. Ka 14. augustil 2021 anti talle võimalus tegelda kehakultuuriga spordisaalis. Kuna sel päeval soovis enamik kinnipeetavaid sportida spordisaalis, seda ka vastavalt kodukorra p-le 18.2.4 võimaldati. Kinnipeetava väide, et ta esitas kirjaliku avalduse spordiväljaku kasutamiseks inspektorkontaktisikule, ega sellise avalduse rahuldamine pole tõendamist leidnud. Vangla tavapärase praktika kohaselt ei otsusta inspektor-kontaktisik spordiväljaku kasutamise õigust.
4.Tartu Vangla esitas 21. detsembril 2021 vastuseks kohtunõudele kaebaja 23. augusti 2021. a kahju hüvitamise nõude koos selle tõlkega ning selgituse eestikeelse kahjunõude lahendamise otsuse tõlkimise ja sisu selgitamise kohta (dtl 10).
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi praegusel juhul intensiivselt riivatud ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse ja mõistaks Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise.
7.Kuigi kaebaja väitel on teda juba alates 2019. a jäetud ilma võimalusest tegelda kehakultuuriga värskes õhus, on ta praegusel juhul viidanud konkreetselt Tartu Vangla 9. novembri 2021. a otsusele nr 1-13/242-4, millega lahendati kohustusliku kohtueelse menetluse raames kaebaja kahju hüvitamise nõuet, mis puudutas värskes õhus kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamist kahel taotluses märgitud kuupäeval (7. ja 14. august 2021). Vangistusseaduse (VangS) 11 lg-st 8 tuleneb kohustuslik kohtueelne menetlus vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõuetes ning halduskohus saab kahju hüvitamise nõuet lahendada vaid ulatuses, milles on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus (nt Riigikohtu 20. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-14-52649, p 9). Seega käsitab kohus praeguses haldusasjas esitatud kahju hüvitamise nõuet osas, mis puudutab eelnimetatud kaht kuupäeva.
8.Kaebaja väitel on kahju tekitatud talle seeläbi, et tal ei võimaldatud tegelda kehakultuuriga värskes õhus.
3-21-2919
VangS § 55 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks, täpsustamata, mil viisil ja millistes tingimustes see peaks toimuma. VangS § 55 lg-st 2 tulenevalt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Kaebaja ei ole väitnud, et talle ei võimaldataks igapäevaselt VangS § 55 lg-s 2 sätestatud ulatuses viibida värskes õhus. Samas ei tulene VangS § 55 lg-st 1 ega ka ühestki muust kehtiva õiguse normist, et kinnipeetaval oleks subjektiivne õigus nõuda sportimisvõimalust just värskes õhus. Kinnipeetavana vanglas viibivatele isikutele võimaldatakse kehakultuuriga tegelemist lisaks jalutuskäikudele värskes õhus. Haldusasja materjalidest ei ilmne, et kaebajal olnuks takistusi tegelda kehakultuuriga koos teiste kinnipeetavatega. Tartu Vangla 9. novembri 2021. a otsusest nr 1-13/242-4 ilmneb, et ühel kõnealustest kuupäevadest (7. august) võimaldati kaebajale, kes keeldus spordisaalis sportimast, täiendav jalutuskäik värskes õhus. Samas ei olnud tal takistust kehakultuuriga tegelda siseruumis. 14. augusti osas selgub, et kuna enamik kinnipeetavaid soovis tegelda kehakultuuriga spordisaalis, võimaldati neile seda. Siinkohal on vangla viidanud Tartu Vangla kodukorra1 p-le 18.2.4., mis sätestab, et juhul kui sportima minnes antakse kinnipeetavatele osakonna põhiselt võimalus valida spordisaali ja spordiväljaku vahel, on kinnipeetaval õigus minna omal valikul kas spordisaali või spordiväljakule. Peale valiku tegemist kinnipeetavat teise kohta ei lubata. Eelnevat arvestades ei ole Tartu Vanglas välistatud ka kehakultuuriga tegelemine spordiväljakul värskes õhus, kuid seda valikut ei saa igakordselt teha iga üksik kinnipeetav, vaid osakonna kinnipeetavad ühiselt. Arvestades vanglateenistuse ülesannet tagada julgeolek ja päevakavajärgne tegevus vanglas (VangS § 66 lg 1), on eesmärgipärane, et sportimispaiga valikut saab teha osakonnapõhiselt. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleneb VangS § 55 lg-st 1 kinnipeetavale üksnes üldine õigus sellele, et tal võimaldatakse tegeleda kehakultuuriga, kuid vanglal puudub kohustus tagada igale kinnipeetavale spordi harrastamise võimalus tema poolt soovitud viisil või mahus ning konkreetsetes ruumides (nt Riigikohtu 7. aprilli 2010 otsus nr 3-3-1-5- 10, p-d 18 ja 19; Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-19-1165).
9.Kuigi kohus möönab, et sportimise kasulikkusele annab lisaväärtust, kui seda võimaldatakse värskes õhus (vt ka Riigikohtu viidatud otsus asjas nr 3-3-1-5-10), ei ilmne praegusel juhul, et kehakultuuriga tegelemine värskes õhus oleks Tartu Vanglas välistatud ning seda üldse ei võimaldataks. Spordiväljaku kasutamisega seonduvat on reguleeritud ka Tartu Vangla kodukorra p-s 8.2 ja alapunktides ning Tartu Vangla 9. novembri 2021. a otsusest nr 1-13/242-4 järeldub samuti, et spordiväljakut kasutatakse ühe võimalusena kehakultuuriga tegelemiseks. Eelnevat silmas pidades on kohus arvamusel, et kaebaja õiguste riive, kus tal ei olnud võimalik kahel päeval spordiväljakul kehakultuuriga tegelda, ei ole kuigivõrd intensiivne. Kohus arvestab siinkohal, et samal ajal sai kaebaja kasutada ka võimalust igapäevaseks jalutuskäiguks vastavalt VangS § 55 lg-le 2 ning kohtupraktika on möönnud, et ka jalutuskäigu ajal värskes õhus on soovi korral võimalik kehakultuuriga tegelda (nt Riigikohtu 17. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-19-1416, p 40).
10.Kohus leiab ka, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine (rahalise hüvitise maksmine) ei oleks praegusel juhul tõenäoline.
10.1.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastavalt RVastS § 9 lõikele 1 võib füüsiline isik mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on mittevaralise kahju rahas hüvitamise eelduseks oluliste põhiseaduslike õiguste tõsine riive.
10.2.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tõsiselt riivatud isiku selliseid põhiseaduslikku järku õigusi. Arvesse tuleb võtta, et praeguses asjas lahendatav kahju hüvitamise nõue hõlmab vaid kaht päeva ning kummalgi päeval ei ole asjas esitatud tõenditest võimalik järeldada, et kaebajal olnuks takistatud jalutuskäik värskes õhus ja samas ka puudunud sportimisvõimalus. Vastustaja selgituste kohaselt anti kaebajale ühel päeval (7. august) spordiväljaku kasutamise mittevõimaldamise kompenseerimiseks täiendav jalutuskäik värskes õhus.
11.Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist isiku õiguste intensiivse riivega ja kohus ei pea mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse rahuldamist tõenäoliseks. Seega on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise mõlemad eeldused ning kohus tagastab kaebuse sel alusel.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab need läbi vaatamata
13.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Kaebusega uuel kohtusse pöördumisel tuleb aga arvestada RVastS § 18 lõikes 2 sätestatud tähtajaga ja vajadusel taotleda kaebetähtaja ennistamist.
14.Kaebaja on kaebuses veel viidanud vangla õigusvastasele tegevusele seonduvalt tema mitmete pöördumistega: 5. augusti 2020. a pöördumine nr 2-3/2901-1, 11. septembri 2020. a pöördumine nr 2-3/3251-1 ja 2. juuni 2021. a pöördumine nr 3-3/1379-1 (õige number 2-3/13791). Kaebaja on viidanud vangla õigusvastasele tegevusele seonduvalt eelnimetatud pöördumistega ka teistes halduskohtule esitatud kaebustes (mh haldusasi nr 3-21-2894). Kuna kohus on jätnud kaebuse haldusasjas nr 3-21-2894 käiguta ja lisaks muude puuduste kõrvaldamisele kohustanud kaebajat ka selgitama, kas ta soovib esitada kaebust ka nende pöördumistega seoses, ei käsitle kohus praeguses haldusasjas (nr 3-21-2919) kaebaja väiteid seoses pöördumistega nr 2-3/2901-1, 2-3/3251-1 ja 2-3/1379-1, vaid selgitab kaebaja tahte neid vaidlustada välja haldusasjas nr 3-21-2894.