Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1485
Haldusasi
X kaebus Kiili Vallavalitsuse 5. märtsi 2014 ehitusloa nr 10796 muudatuse ja 24. juuli 2020. a vaideotsus nr 8-11/893-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. mai 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, esindajad Galina Danilišina ja Aleksandr Anissimov Vastustaja Kiili vald, seaduslik esindaja TT Kolmandad isikud Y ja Q, esindaja Karl Haavasalu
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta haldusasja toimikusse võtmata X 16. juuli 2021. a menetlusdokumendi lisa ja 28. oktoobri 2021. a menetlusdokumendi lisad 1–7.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. mai 2021. a otsus asjas nr 3-20-1485 muutmata.
3.Mõista X-lt Y ja Q kasuks solidaarselt välja apellatsiooniastme menetluskulu 2574 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21. jaanuaril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-20-1485 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kiili Vallavalitsus väljastas 15. aprilli 2013. a korraldusega nr 114 projekteerimistingimused (PT) nr PT 21 13. PT kohaselt oli Kivi tn 11 krundile lubatud projekteerida kuni 9 m kõrgune elamu ja 4,5 m kõrgune abihoone, mille ehitusalune pind oli kuni 260 m2.
2.Kiili Vallavalitsus andis 5. märtsil 2014 ehitusloa nr 10796 Kivi tn 11 kinnistule üksikelamu ehitamiseks.
3.Kiili vald kooskõlastas 5. novembri 2019. a otsusega Kivi tn 11 üksikelamu muudatusprojekti (töö nr 19K11M). Muudatusprojektiga muudeti 10. veebruari 2014. a projekti nr EL11Ü9 järgmiselt: likvideeriti katusekorrus,muudeti siseplaneeringut ning uste ja akende avasid. Samuti märgiti, et hoone rekonstrueerimise käigus ehitatakse olemasolev tulemüür ümber. Edelast piirab elamut olemasolev naabermaja (Kivi tn 13). Edelast piirab elamut olemasolev tulemüür, mida hoone rekonstrueerimise käigus vajalikus kohas tõstetakse 60 cm üle katuse [räästa] alla ja 30 cm väljapoole.
4.X (Kivi tn 13 omanik) märkis 20. juuni 2020. a avalduses Kiili vallale, et muudatusprojekt on õigusvastaselt kooskõlastatud.
5.X märkis 6. juuli 2020. a avalduses Kiili vallale, et muudatusprojekti kooskõlastamine toimus õigusvastaselt ja ehitusluba tuli tunnistada kehtetuks. Tulemüüri pole ehitatud.
6.Kiili Vallavalitsus selgitas 24. juuli 2020. a kirjas nr 8-11/8936-2, et väljastatud ehitusluba on kehtiv ja Kivi tn 11 omanikule siduv. Tulemüür ehitakse ehitustegevuse käigus. Naabreid ei tulnud kaasata, kuna muudatusprojekt sisaldas tulemüüri ja muudatused seadsid Kivi tn 13 omanikke paremasse olukorda kui algne projekt. Enne kasutusloa väljastamist kontrollitakse, kas muudatusprojekt ja ehitusdokumentatsioon vastavad kehtivatele nõuetele. 2014. a-l väljastatud ehitusloa projekti koostaja ei pidanud omama kutsetunnistust. Ehitustegevus toimub Kivi tn 11, mitte Kivi tn 13 kinnistul.
7.X esitas halduskohtule kaebuse Kiili Vallavalitsuse 5. novembri 2019. a muudatusprojekti kooskõlastamise ja 24. juuli 2020. a vastuse nr 8-11/893-2 tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja pidi 5. novembri 2019. a muudatusprojekti kooskõlastamisel käsitlema muudatusprojekti esitamist ehitusloa muutmise menetluse algatamisena ning viima läbi algse ehitusloa väljastamisega samaväärse menetluse, sh kaasama kaebaja menetlusse kolmanda isikuna; 2) 2019. a muudatusprojekti kohaselt ei ehitata tulemüüri enam Kivi tn 11 kinnistule, vaid rekonstrueeritakse olemasolev tulemüür, mis asub osaliselt kaebaja kinnistul. Omaniku nõusolekut selleks pole. Projektiga on ehitustegevus ettenähtud ka Kivi tn 13 kinnistul. Juurde ehitatud tulemüüri osa varjab tänavavalgustust ning kaebaja peaks valguse saamiseks kandma täiendavaid kulusid;
2(11)
3-20-1485 3) täiendava terrassi rajamine Kivi tn 13 piirile piirab kaebaja omandiõigust varasemast ulatuslikumalt, kuna kaebajal ei ole õigust rajada teatud tüüpi ehitisi lähemale kui 8 m kinnistu piirist. Täiendav tulemüür vähendaks Kivi tn 13 kinnistu väärtust. Terrassi kasutusega kaasneb müra ja suits; 4) naabrite kooskõlastusi tuli küsida, kuna ehitatakse lähemale kui 4 m krundi piirist; 5) 2019. a muudatusprojektiga loobuti uue tulemüüri rajamisest, vaid nähti ette olemasoleva tulemüüri rekonstrueerimine. Olemasolev tulemüür asub osaliselt kaebaja kinnistul. Uue terrassiga muutus Kivi tn 11 üksikelamu ehitusalane pindala; 6) kolmandad isikud ehitasid pikema ja kõrgema tulemüüri, kui vastustaja oli kooskõlastanud; 7) tulemüüri pikendamine ei vasta tuleohutusnõuetele. Siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (määrus nr 17) § 23 lg 2 p-i 1 kohaselt peab tulemüür olema ehitatud vähemalt 0,5 m üle kõrgeima müüriäärse katuse, v.a juhul, kui katuse tulepüsivus on vähemalt REI 60. Vastustaja kooskõlastatud tulemüüri pikendus on poole võrra madalam kui kõrgeim müüriäärne katus. Sisuliselt on tegemist juurdeehitusega; 8) vastustaja ei küsinud tulemüüri pikendamise kooskõlastusamisel Päästeameti nõusolekut.
8.Kiili vald taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaidlusalune riive esineb juba ajast, mil kinnisasjade endised omanikud otsustasid kaks hoonet ehitada piki kinnisasjade piiri. Sellest hetkest on poolte vahel kehtinud mõistliku häiringu talumise kohustus. Minimaalne häiring on seotud algusest peale olemas olnud ehitusmahu ja hoonestuslaadiga. Kui seda järgitakse, siis planeerimise ja projekteerimise kontekstis ei ole subjektiivseid õigusi riivatud; 2) Kivi tn 11 esifassaadi juurde terrassi kavandamine ei riiva kaebaja subjektiivset õigust ja seda ei ole ka kaebuses kohaselt põhistatud. Elamu tulemüüri, mis paikneb Kivi tn 13 kinnistu suunas, on pikendatud selle elamu esise terrassi võrra. See tähendab, et tulemüür varjab terrassil toimuvat ning kaitseb tule leviku eest Kivi tn 13 kinnistule; 3) kaebaja ei ole Kiili Vallavalitsusele vaiet esitanud ning vaiet pole menetletud; 4) Kiili Vallavalitsus ei ole 5. märtsil 2014 väljastatud ehitusluba sisuliselt muutnud. 2019. a ehitusprojekt ei ole käsitatav 2013. a ehitusprojekti olulise muutmisena, kuna muudatused taandusid algse hoonekuju taastamisele, mis sisuliselt oli varasemas haldusmenetluses saanud avaliku heakskiidu; 5) ehitusõiguse andmisest keeldumise alust ei esinenud. Ehitusprojekti on kooskõlastanud Päästeamet; 6) ärakuulamise kohustuse täitmata jätmine ei too kaasa kaebuse rahuldamist. Projekt vastas nõuetele, see oli kooskõlas juba varasemalt antud ehitusõigusega, selle on kooskõlastanud Päästeamet; 7) Kivi tn 11 omanik soovis puidust terrassi teha betoonist ja ehitada terrassile piirdeseina. Ehitusjärelevalve spetsialisti jaoks oli vastuvõetav lahendus, et tulemüüri jätkatakse terrassi ulatuses. Kooskõlastuse vormi valikul lähtus vastustaja majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (määrus nr 57) § 19 lg 6 p-st 10. Projekti muudatuse kirjalik nõue ei oleks kooskõlas efektiivse halduse põhimõttega ja proportsionaalne. Piisab, kui vastav muudatus kajastatakse kasutusloa menetluses. Naabri kaasamine antud kujundusliku ja mitteolulise muudatuse menetlusse ei olnud vajalik, kuna muudatus ei saa kuidagi kahjustada Kivi tn 13 omaniku huve (sein jääb põhjapoolsesse külge garaaži sissesõidutee kõrvale).
3-20-1485 1) 2019. a ehitusprojektiga on Kivi tn 11 hoone mahtu vähendatud, loobudes katusekorruse välja ehitamisest ja nähes selle asemel ette katusekorruse likvideerimise ning lamekatuse rajamise; 2) vastustaja ei pidanud kaebajat kaasama ehitusloa muutmise menetlusse. Tegemist ei olnud ehitusprojekti olulise muutmisega, mis oleks saanud mõjutada kaebajat; 3) kaebaja vaadet ei varjata. Kivi tn 13 hoonel pole aknaid Kivi tn 11 hoone poole. Vastu Kivi tn 11 elamut paikneb Kivi tn 13 hoone garaaž. Kavandatav terrass ei saa häirida seega ka kaebaja elukorraldust. Elamud paiknevad tiheasustusalal. Kaebaja kasutab Kivi tn 13 elamut suvilana ja ta viibib seal nädalavahetustel; 4) tulemüür ehitati kõrgemaks ja tööd lõpetati 2019. a-l. Kaebaja olukord ei halvenenud; 5) vastustaja 24. juuli 2020. a kiri pole vaideotsus; 6) 20. oktoobri 2020. a piiriprotokollist nr LY2004232185 ilmneb, et valdavas ulatuses paikneb Kivi tn 11 elamu tulemüür Kivi tn 11 kinnistul. Üksnes piiripunktide 5 ja 6 vahel läbib Kivi tn 11 elamu tulemüüri Kivi tn 13 kinnistu piiri diagonaalselt 1,74 m ulatuses. Piiriprotokolli nr LY2004232185 on allkirjastanud nii kolmandad isikud kui ka kaebaja; 7) Kivi tn 11 elamu tulemüür on elamu välissein ja see ehitati kõrgemaks kooskõlas tuleohutusnõuetega; 8) tänavavalgustus on mõeldud valgustama tänavaala, mitte konkreetseid sissesõite; 9) Kivi tn 11 elamu tulemüüri pikendus ei ole ehitatud projektis toodust kõrgemaks. Tulemüüri kõrgus Kivi tn 11 elamu katusest on 60 cm ning tulemüür eendub täies kõrguses Kivi tn 11 elamu Kivi tänava poolsest välisseinast 31,5 cm; 10) Kivi tn 11 elamu tänavapoolse väliterrassi juurde on ehitatud tulemüüri pikendus, mida 2019. a muudatusprojekt küll ette ei näe, kuid mille ehitamine oli eelnevalt kooskõlastatud vastustajaga. Tulemüüri pikendus paikneb Kivi tn 11 kinnistul. Tulemüüri pikenduse laiuseks on 197,5 cm ning tulemüüri pikenduse kõige kõrgema osa kõrguseks alates terrassi pinnast on 179,5 cm. Tulemüüri pikenduse eesmärgiks on eelkõige varjata Kivi tn 11 terrassil toimuvat ja luua suuremat privaatust. 11) Kivi tn 13 kinnistu paikneb kagus, mistõttu on Kivi tn 13 kinnistu päev läbi päikesevalgusele avatud; 12) Kivi tänava poolne tulemüüri pikendus on käsitletav eelkõige hoone arhitektuurse elemendina.
10.Tallinna Halduskohus jättis 31. mai 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning mõistis kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja menetluskulu 5247 eurot (resolutsiooni p 2). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) halduskohtu menetluses on kaebaja nõue tühistada 5. märtsi 2014. a ehitusluba nr 10796 osas, milles seda on 5. novembri 2019. a muudatusprojektiga ning tulemüüri pikendamise kooskõlastamisega muudetud. Samuti on halduskohtumenetluses nõue tühistada 24. juuli 2020. a vaideotsus. Ülejäänud nõudeid halduskohtumenetluses ei ole ning seetõttu ei kuulu hindamisele, kas kolmanda isiku rajatud terrass on õiguspärane. Majatagune terrass nähti ette ehitusloa aluseks olnud 2014. a projektis. Hinnata ei tule seda, kas ehitusluba on kooskõlas projekteerimistingimustega põhjusel, et ehitusprojektil puudub Kivi tn 13 omaaegse omaniku kooskõlastus. Ehitusluba on kehtiv haldusakt ning 2019. a muudatuste kaudu ei saa seda uuesti vaidlustada; 2) ehitusloa nr 10796 aluseks olnud ehitusprojekti kohaselt kuulus olemasolev tulemüür hoone rekonstrueerimise käigus ümberehitamisele (vt projekti seletuskirja p 1.2, dtl 66). Projekti seletuskirjas oli viidatud, et tulemüür asub osaliselt naabri kinnistul Kivi tn 13. Olemasolev tulemüür säilitati ja vajadusel tugevdati. Samuti oli projekti seletuskirjas kajastatud, et Kivi tn 11 kinnistule projekteeritakse uus tulemüür. Tulemüüri pikkus on 12,2 m ja kõrgus 10,2 m. Tulepüsivus REI 120. Kivi tn 11 projekteeritav tulemüür tõstetakse 60 cm üle katuse [räästa] alla ja minimaalselt 30 cm väljapoole (projekti seletuskirja p 4, dtl 68). 2019. a projekti 4(11)
3-20-1485 muudatused ei toonud tulemüüri osas kaasa põhimõttelisi muutusi. Rõhutati jätkuvalt, et olemasolev tulemüür ehitatakse hoone rekonstrueerimise käigus ümber (projekti seletuskirja p 2.2.1, dtl 25). Taaskord oli välja toodud, et olemasolevat tulemüüri tõstetakse rekonstrueerimise käigus 60 cm katuse [räästa] alla ja 30 cm väljapoole (p 5.2, dtl 32). Projekti seletuskirja p-s 5.1.2 olid toodud välja muudatused, mis viidi varasemasse projekti. Muudatused puudutasid hoone kasutusviisi, tulepüsivusklassi, hoone korruselisust (1-korruseline hoone 2- korruselise asemel) ja katuse tüüpi (lamekatus viilkatuse asemel) ja hoone kõrgust maapinnast (5,0 m); 3) 2019. a muudatusprojektiga ei ole muudetud hoonete paiknemist üksteise suhtes ega tulemüüri asukohta. Suuremaks muudatuseks oli, et kahekorruselise hoone asemel ehitati ühekorruseline hoone, sh muutus katuse tüüp. Selle tulemusena muutus 2019. a projektijärgne tulemüür eelmise projektiga võrreldes oluliselt madalamaks. Kui hoone algse tulemüüri kõrgus oli 10,2 m, siis 2019. a muudatusprojekti järgse tulemüüri kõrgus on 3,9 m (vt kolmanda isiku esindaja selgitus 31.03.2021 kohtuistungil, alates kl 10:34:48). Seega ei ole andmeid, mille pinnalt järeldada, et kaebaja olukord on 2019. a muudatusprojekti tõttu läinud halvemaks. Ebaõige on kaebaja väide, et 2019 muudeti tuleohutuse nõudeid ning loobuti uue tulemüüri rajamisest. Kuna tulemüüri planeerimisega ei kaasnenud muid muutusi kui üksnes see, et tulemüür muutus teisest korrusest loobumise tõttu madalamaks, ei olnud kaebajalt kooskõlastuse küsimine 2019. a-l seoses tulemüüriga vajalik. Seetõttu ei tingi kaebaja kooskõlastuse puudumine 2019. a ehitusloa muudatuste õigusvastasust. Vaidlust ei ole selles, et Päästeamet on kooskõlastanud ehitusloa nr 10796 aluseks olnud ehitusprojekti (dtl 21). Asjaolu, kas ehitamise lõpptulemus vastab projektdokumentatsioonile ja õigusaktide nõuetele, kontrollitakse kasutusloa väljastamisel. 2019. a-l ei olnud vaja hankida uut Päästeameti kooskõlastust, sest tulemüüri puudutavad tehnilised lahendused jäid samaks. Asjas esitatud 2021. a muudatusprojekti kohaselt (dtl 586-616) on tulemüüri tulepüsivusnäitajaks fikseeritud REI60, kuid vastav muudatus ei saa mõjutada 2019. a projektimuudatuste õiguspärasust. Kaebaja on esitanud tõendid, et tulemüüri hoonevälised parameetrid vastavad projektile (kolmandate isikute 18. jaanuari 2021 menetlusdokumendi lisad nr 31 ja 32). Neid tõendeid käsitles kohus ka 31. märtsi 2021 istungil ning kolmandate isikute esindaja esitas usutavad selgitused, et tulemüür on ehitatud nõuetekohaselt; 4) kui Kivi tn 11 tulemüüri ehitamise käigus on tekitatud kahju kaebajale kuuluvale hoonele, tuleb kaebajal esitada hüvitamisnõue kolmandate isikute vastu. Faktilise ehitamise käigus toime pandud võimalikud õigusrikkumised ei muuda 2019. a muudatusprojekti õigusvastaseks; 5) asjaolu, et Kivi tn 11 hoone välissein paikneb osaliselt (s.o diagonaalselt 1,74 m ulatuses) Kivi tn 13 kinnistul (vt piiriprotokoll ja maamõõtja LN koostatud skeem, dtl 453‒457), ei muuda 2019. a muudatusprojekti järgset ehitamist õigusvastaseks. Asjaolule, et Kivi tn 11 tulemüür paikneb osaliselt naabri kinnistul Kivi tn 13, oli viidatud juba ehitusloa nr 10796 aluseks olnud projektis. Vaidlust pole selles, et Kivi tn 11 ja Kivi tn 13 hooned on algusest peale olnud kokku ehitatud. Mingeid muudatusi 2019. a muudatusprojekt kaasa ei toonud. Naabrite vahelised tsiviilõiguslikud küsimused ei mõjuta reeglina ehitusloa kehtivust. Kaebajal on asjaõigusseaduse §-st 148 tulenevad õiguskaitsevahendid olukorras, kus tema kinnistul on õigusvastaselt ehitatud. Kohaliku omavalitsuse üksus saab kontrollida ehitusprojekti aktsepteerimisel, kas ehitis või ehitamine toob naabrile kaasa sellise püsiva negatiivse mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt leevendada (EhS § 12 lg 3 ja § 44 p 4). Käesoleval juhul selline püsiv negatiivne mõju, mis lähtuks just 2019. a muudatusprojektist, ei ole äratuntav. See, et kaebaja ei ole naaberkinnistul asuva elumaja rekonstrueerimisega nõus, ei muuda ehitamist veel õigusvastaseks; 6) tulemüüri pikenduse aktsepteerimine ei ole õigusvastane. Kivi tn poolne tulemüüri pikendus on käsitatav hoone arhitektuurse elemendina (vt fotod dtl 304‒306, 461, 534), mis loob naabrite vahel rohkem privaatsust ning terrassi vaheseina kavandamise eesmärgiks ei olnud takistada tule levimist ühelt hoonelt teisele. Vaidlust ei ole selles, et see nn tulemüüri pikendus asub täielikult Kivi tn 11 kinnistul. Vastav projektimuudatus omab kaebajale vähest mõju. Kivi tn 5(11)
3-20-1485 13 maja paiknes juba varasemalt Kivi tn 11 maja suhtes Kivi tänava poolt vaadatuna tagasiastega, st mingil määral on vaadet Kivi tn 13 kinnistult Kivi tänava suunas ahendanud Kivi tn 11 hoone välissein. Seda olukorda muudab terrassi piirdesein vähesel määral. Terrassi piiravat seina on Kivi tn 13 krundilt küll näha, kuid selle mõju kaebaja elukorraldusele on minimaalne. Kivi tn 11 seina kõrvalt kulgeb Kivi tn 13 garaaži sissesõidutee. Kivi tänava poole jääb üksnes üks Kivi tn 13 aken. Asjas esitatud fotodelt nähtub, et kaebaja elutegevus on koondunud hoone sisehoovi, mitte Kivi tn poolsesse ossa. Kolmandate isikute terrassi piirav vahesein ega tulemüüri lahendus tervikuna ei mõjuta päikesevalguse jõudmist kaebaja kinnistule. Kolmandate isikute 31.08.2021 menetlusdokumendi lisast 5 (dtl 217) nähtub, et päikesevalgusest tekkivad varjud langevad Kivi tn 11 kinnistu suunas, mistõttu ei saa tulemüüri osad varjutada Kivi tn 13 kinnistule langevat päikesevalgust. Terrassi vaheseina tõttu ei vähene Kivi tn 13 kinnistule langev tänavavalgustus. Tänavavalgustuse eesmärk on valgustada tänavat, mitte elumajade sisehoove. Kaebajal ei ole takistust paigutada enda kinnistule kohtvalgusti, kui ta soovib sinna rohkem valgust. Kohus ei pea usutavaks, et Kivi tn poolse terrassi või selle vaheseina tõttu on piiratud kaebaja võimalus rajada teatud tüüpi ehitisi kinnistu piirile. Kuna vahetult Kivi tn 11 seina kõrvalt kulgeb Kivi tn 13 garaaži sissesõidutee, tähendaksid mistahes juurdeehitised kinnistu piiril sissesõidutee blokeerimist; 7) tõendatud ei ole, et 2019. a muudatusprojektis ettenähtud täiendav terrass riivab kaebaja õigust kodu puutumatusele ja tervise kaitsele. Terrassi kasutusega kaasnev võimalik müra ei muuda terrassi ehitamist õigusvastaseks. Olemasolevad riived on alates ajast, kui kinnisasjade endised omanikud otsustasid kaks hoonet ehitada piki kinnisasjade piiri. Sellest hetkest on poolte vahel kehtinud mõistliku häiringu talumise kohustus. Kivi tn 13 rekonstrueerimisega kaasnevad mõjud ja häiringud kaebajale ei ole ülemäärased.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus pole põhjendatud. Kaebaja kõiki väiteid pole analüüsitud; 2) 2019. a muudatusprojekt tõi kaasa põhimõttelised muudatused. Muudeti tulemüüri asukohta ja kaebaja olukord läks halvemaks. 2013. a ehitusprojekt nägi ette Kivi tn 11 kinnistule uue tulemüüri. 2019. a muudatusprojektiga loobuti uue tulemüüri rajamisest. Samuti loobuti olemasoleva tulemüüri tugevdamisest. Kui realiseeritud oleks 2013. a projekt, oleks kaebajale olnud tagatud suurem privaatsus, kuna Kivi tn 11 oleks eraldatud kaebaja elamust eraldiseisva seinaga, st puudunuks ühine sein ja tagatud oleks olnud parem müraisolatsioon; 3) 2013. a projektiga kavandatud terrass oleks olnud oluliselt kaugemal kaebaja maja seinast. Täna pole teada see, kuidas olemasolev tulemüür mõjutab kaebaja maja seina; 4) 2019. a muudatusprojekt tuli kooskõlastada kaebajaga. Ehitustegevus toimub lähemal kui 4 m krundi piirist. Vastustaja kooskõlastas projekti ja muudatuse nt Kivi tn 9 kinnistu omanikuga; 5) vastustaja pidi väljastama haldusakti ehitusloa muutmiseks, mida aga ei tehtud; 6) 2019. a muudatusprojekti pole Päästeametiga kooskõlastatud; 7) 2019. a muudatusprojekti kooskõlastamisel ei hinnatud seda, kas kaebaja hoonete tuleohutus on tagatud. Halduskohus ei analüüsinud seda, et teise seinaga suletakse kaebajale ligipääs tulemüürile. Kaebaja ei saa tulevikus tulemüüri nõuetekohaselt rekonstrueerida või hooldada; 8) kolmandad isikud alustasid ehitamist ilma ehitamise alustamise teatiseta; 9) olemasolevat tulemüüri pikendati 197,5 cm võrra ja see varjab vaadet tänavale, päevavalgust ja tänavavalgust; 10) 5247 eurot ei ole põhjendatud menetluskulu. Menetlusdokumentide analüüs ja tutvumine ning kliendiga suhtlemine ei ole seotud konkreetse menetlustoimingu tegemisega.
6(11)
3-20-1485
12.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja jääb varem esitatu juurde; 2) 2013. a ehitusprojekt nägi ette tunduvalt kõrgema tulemüüri, kui 2019. a projekt. Kivi tn 11 elamu ehitati 1989. Selle hoone ümberehitamisega seonduvalt koostati 2013. a ehitusprojekt ja 2019. a muudatusprojekt. Vaidlusalune tulemüür on tegelikkuses olnud suures ulatuses olemas juba aastakümneid; 3) kaebaja pole müraisolatsiooni kohta varem väiteid esitanud; 4) projekti kooskõlastamine kaebaja nõutud viisil pole vajalik. EhS ei nõua 2019. a muudatusprojektis kajastatud ehitustööde teostamiseks ehitusluba. Seega ei pidanud ehitusloa menetluses projekti hindama; 5) ebaselge on, milles seisneb kaebaja õiguste riive; 6) Päästeameti kooskõlastus küsitakse kasutusloa või kasutusteatise menetluses; 7) tuleohutuskuja nõudeid pole rikutud. Tegemist on uue väitega, mida apellatsiooniastmes ei saa esitada. Määruse nr 17 § 17 lg 5 ei ole kohaldatav; 8) terrass puudutas 5. märtsi 2014. a ehitusluba ja see akt ei ole praeguse vaidluse esemeks; 9) kaebaja vaade ei halvene tulemüüri pikendamise tõttu. Vastavat asjaolu hindas halduskohus paikvaatlusel.
13.Kolmandad isikud taotlevad vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) olemasolevat tulemüüri ehitati natuke kõrgemaks. See on seal aastakümneid olnud. Olemasolevat tulemüüri ei tule tugevdada; 2) Kivi tn 11 elamu ja mh selle elamu tulemüür paikneb Kivi tn 11 kinnistul, v.a piiripunktide 5 ja 6 vahele jääv 1,74 meetrine tulemüüri osa; 3) uue tulemüüri projekteerimise all on 2014. projektis mõeldud tulemüüri välja ehitamist Kivi tn 11 elamu teise korruse ulatuses. Uue tulemüürina on 2014. a projekti seletuskirja tähenduses mõeldud kõrgemaks ehitatavat tulemüüriosa hoone teisel korrusel; 4) esimese astme kohtumenetluses ei ole apellant esitanud mingisuguseid väiteid seonduvalt Kivi tn 11 elamu tulemüüri müraisolatsiooniga ja neid väiteid ei saa enam esitada. Heliisolatsiooni nõuete rikkumine pole tõendatud; 5) kehtiva EhS-i kohaselt ei ole olemasoleva hoone ümberehitamiseks ehitusluba tarvis. 2019. a ehitusprojekti kooskõlastamist ei saa käsitada 5. märtsi 2014. a ehitusloa muutmisena (vt ka EhSRS § 18). Kui pädev asutus on nõustunud ehitamisega, mis eeldab ehitusteatise esitamist, siis saab pädeva asutuse tegevusetust vaidlustada kohustamiskaebusega. Nõuet riikliku järelevalve tegemiseks ei ole apellant käesolevas kohtumenetluses esitanud; 6) vastustajal on võimalik Päästeameti kooskõlastust küsida kasutusloa menetluses (vt ka tuleohutuse seadus § 5 lg 1); 7) Kivi tn 11 hoone ees paiknev terrass on ehitatud kivist ja raudbetoonist. Tegemist ei ole põlevmaterjaliga ja see ei ole maapinnast kõrgemal kui 1 m. Määruse nr 17 § 17 lg 5 ei ole seega kohaldatav; 8) 5. märtsi 2014. a ehitusluba ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kivi tn 11 terrass nähti ette viimati märgitud ehitusloaga; 9) apellandi kaasamine menetlusse ei olnud vajalik. Kaebaja vaade ei halvene; 10) halduskohus mõistis kolmandate isikute menetluskulud kaebajalt välja õigesti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7(11)
3-20-1485
14.Kaebaja on 16. juuli 2021. a seisukohale lisanud väljavõtte standardist EVS 812-7:2018, mille kohaselt mõõdetakse tuleohutuskuja välisseina välispinnast ning rõdu või räästast kuja mõõtmisel ei arvestata, kui selle laius on alla 0,5 m ning terrassi kõrgus alla 1 m (dtl 769). Ringkonnakohus jätab viidatud dokumendi asja juurde võtmata, kuna kaebajal oli võimalik see esitada halduskohtule ning kaebaja pole esitanud mõjuvat põhjust selle esitamata jätmiseks õigel ajal (HKMS § 198 lg 2 ja lg 3). Samuti pole see asja lahendamiseks vajalik (HKMS § 62 lg 2). Kaebaja taotleb 28. oktoobri 2021. a seisukohas lisade 1–7 asja juurde võtmist: 1) fotod, ülevaatuse akt, kindlustuse vastus ja hinnapakkumine, millelt nähtub, et seinas olevad praod on tekitanud kolmandad isikud oma tegevuse käigus ja seeläbi põhjustanud kaebajale kahju 1334 eurot; 2) Siseministeeriumi kiri ning Siseministeeriumi ja Päästeameti seisukoht, milles viimased on tõlgendanud tuleohutuse seaduse (TuOS) § 5. Ringkonnakohus jätab need tõendid asja juurde võtmata, kuna need ei tõenda vaidluse esemeks olevaid asjaolusid (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Praeguse vaidluse esemeks ei ole väidetavalt kolmandate isikute tekitatud kahju hüvitamine kaebajale. Kuigi viidatud tõendid võivad omada tähendust ehitusjärelevalve läbiviimiseks kohustamise küsimuses, ei ole ehitusjärelevalve läbiviimiseks kohustamine praeguse vaidluse esemeks. Kolmandad isikud taotlesid 8. detsembri 2021. a seisukohas lisade 1–8 asja materjalide juurde võtmist üksnes juhul, kui ringkonnakohus peaks apellatsiooniastmes esitatud kaebaja tõendid asja juurde võtma. Kuna ringkonnakohus seda ei teinud, puudub vajadus kolmandate isikute taotlust eraldi sisuliselt lahendada.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsus õiguspärane. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu esitatud kõiki põhjendusi üle (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.
15.Kolmandate isikute kinnistul asub 1989. a-l ehitatud elamu. Kinnistu varasem omanik asus 2011. a-l hoonet laiendama ehitusloa ja ehitusprojektita. Vastustaja tegi 2013. a-l omanikule märkuse, et juurdeehitused tuleb ehitusloa menetluses seadustada ja saada kasutusluba. Vastustaja väljastas 15. aprilli 2013. a korraldusega Kivi tn 11 kinnistule projekteerimistingimused, mille kohaselt oli kinnistule lubatud projekteerida kuni 9 m kõrgune elamu ja 4,5 m kõrgune abihoone, ehitusalune pind kuni 260 m2. Vastustaja andis 5. märtsil 2014 ehitusloa, mille aluseks oli 10. veebruari 2014. a projekt nr EL11Ü9. Projekti eesmärgiks oli seadustada 1989. a-l ehitatud hoone. Projekti seletuskirja kohaselt oli hoonel 40- ja 50kraadise kaldega viilkatus, samuti kavandati katusekatte vahetamist ja seinte soojustamist (dtl 66). Projektis oli tulemüüri kohta märgitud järgmist: „Edelast piirab elamut olemasolev tulemüür. Tulemüür osaliselt asub naabri kinnistul Kivi tn 13. Olemasolev tulemüür säilitatakse ja vajadusel tugevdatakse. Käesoleva projektiga Kivi tn 11 kinnistul projekteeritakse uus tulemüür. Olemasolev Kivi tn 13 kõrgus orienteeruvalt 4.0 m ja projekteeritav Kivi tn 11 maja kõrgus 10,2 m. Enne ehitustöid tuleb kindlaks määrata säilitatavad seinad Kivi tn 13 kinnistul ja abinõud nende kaitseks. Kivi tn 13 kinnistul ehitatakse tulemüür mittepõleva materjalist klass A (vt. asendiplaan). [---] Tulemüüri pikkus 12,2 m ja kõrgus 10,2 m. Tulemüür ehitatakse aeroc plokkidest 400 mm. Maja keldrikorrusel olemasolev R/B põrandal ehitatakse tulemüüri betooni vöö 600x200(h) mm. Ehitustööd toimuvad järgnevas järjekorras: - Kivi tn 13 katus ja seinad säilitatakse. 8(11)
3-20-1485 -
Kivi tn 11 kinnistul ehitatakse tulemüüri betooni vöö ja seinad, olemasoleva Kivi tn 11 katus lammutatakse osaliselt, Kivi tn 13 tulemüüri peale paigaldatakse parapetti katteplekk. Kivi tn 11 proj. tulemüür tõstetakse 60 sm üle katuse alla ja min 30 sm väljapoole. Kivi tn 11 ehitatakse kokku katus ja tulemüüri konstruktsioon. Kivi tn 11 tulemüüri peale paigaldatakse parapetti katteplekk.“ (dtl 68).
16.20.07.2019 muudatusprojekti (eelprojekti) kohaselt likvideeriti katusekorrus, mille asemele ehitati lamekatus, ning muudeti siseplaneeringut, samuti uste ja akende avasid. Tulemüüri osas märgiti 20.07.2019. a muudatusprojektis järgmist: „Edelast piirab elamut olemasolev tulemüür, mida hoone rekonstrueerimise käigus vajaliku kohal tõstetakse 60 sm üle katuse alla ja 30 sm väljapoole.“ (eelprojekti seletuskiri, p 5.2, dtl 31).
17.Vastustaja ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja saatis 20.07.2019. a muudatusprojekti kohta järgmise vastuse: „Muudatusprojekt on kooskõlastatud. Muudatused EHR-i kantakse peale kasutusloa taotluse esitamist ja kasutusloa saamist.“ (dtl 330).
18.Praeguses asjas on kohtud pidanud võimalikuks tühistamisnõudega vaidlustada
5.novembri 2019. a muudatusprojekti kooskõlastamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu
6.oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-20-1485, p 16; 5. novembri 2020. a määrus asjas nr 3-201485, p 13).
19.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja olukorda pole 2019. a muudatusprojekt halvendanud ning vastustaja tegevus selle kooskõlastamisel ei ole õigusvastane. Halduskohus on õigesti märkinud, et 2019. a muudatusprojektiga pole olemasoleva tulemüüri, mis on ka Kivi tn 11 ja Kivi tn 13 hoonete otsaseinaks, asukohta muudetud. 2019. a muudatusega on Kivi tn 11 hoone katusekonstruktsiooni muutusest (viilkatus muudeti lamekatuseks) vähenenud algselt kavandatud tulemüüri kõrgus 10,2 m-lt muudatusprojektiga 3,9 m-le. Tulemüür tõstmine 60 cm üle katuse ja minimaalselt 30 cm väljapoole oli ette nähtud juba 2014. a projektis. Ringkonnakohus jagab kolmandate isikute seisukohta, et 2014. a projektis märgitu, et Kivi tn 11 projekteeritakse uus tulemüür, tuleb mõista selliselt, et ei rajata mitte täiendavat tulemüüri, vaid olemasolevat tulemüüri asutakse muutma, ehitades selle kõrgemaks. Nimelt ei täida olemasolev tulemüür mitte üksnes tuleohutuse funktsiooni, vaid see on ka kahe hoone (Kivi tn 11 ja Kivi tn 13) ühiseks välisseinaks. Kuna tulenevalt Kivi tn 11 hoone kõrgusest pidi olemasoleva tulemüüri kõrguseks saama 10,2 m, tuli teostada olemasoleva tulemüüri vundamendi jms töid, milliste tööde kirjeldus oli projektis eraldi välja toodud. Kaebaja väidab, et 2019. a projektiga on loobutud 2014. a projektis märgitud tulemüüri tugevdamisest. 2014. a projektist ei nähtu, et tulemüüri tuleks selle seisukorra tõttu tugevdada. Projektis on märgitud, et vajadusel seda tugevdatakse. Nimetatud vajadus oleks saanud tekkida pärast seda, kui olemasolevat tulemüüri oleks asutud ehitama taotletud kõrguseni. Olemasoleva tulemüüri kõrgemaks ehitamisest loobuti, mistõttu ei esinenud vajadust otsustada selle üle, kas tulemüüri on tarvis tugevdada. Kaebaja väidab täiendavalt, et 2019. a muudatusprojekti tõttu halvenes olemasoleva tulemüüri müraisolatsioon ja varasema projekti järgi oleks kaebajale olnud tagatud suurem privaatsus.
9(11)
3-20-1485 2014. a ega 2019. a projektid ei ole omistanud olemasolevale tulemüürile müraisolatsiooni funktsiooni.
20.Kaebaja õigusi ei riku asjaolu, et olemasoleva tulemüüri Kivi tn poolsesse otsa on laotud kividest sein umbes 197 cm pikkuses (fotot selle kohta vt dtl 534), mis ei täida tulemüüri funktsiooni, vaid on mõeldud terrassi privaatsuse tagamiseks. Halduskohus on õigesti järeldanud, et laotud kividest sein avaldab kaebajale vaid minimaalset mõju, kuna see asub kolmandate isikute kinnistul, sellel on tagasiasted, loomulikule valgusele negatiivne mõju puudub, Kivi tn 13 kinnistul külgneb sellega garaaži sissesõidutee ning eemal asub hoone üks aken, seejuures on kaebaja elutegevus koondunud eeskätt hoone sisehoovi. Ringkonnakohus ei korda neid väiteid põhjalikumalt üle (HKMS § 201 lg 4).
21.Kaebuse rahuldamist ei tingi asjaolu, et vastustaja pole 2019. a muudatuse kooskõlastamisel küsinud eraldi Päästeameti kooskõlastust. Ehitusloa andmise menetluses on Päästeamet oma kooskõlastuse andnud. Kui ehitusprojekti muudetakse, küsitakse Päästeameti kooskõlastust vajadusel kasutusloa andmise menetluses. Päästeamet hindab valminud ehitise tuleohutusnõuete järgimist (vt EhS § 54 lg 6 p 1; TuOS § 5 lg 1).
22.Kuna vaidlusalune majaesine terrass on ehitatud betoonist (fotod selle kohta vt dtl 304 – 305), ei ole määruse nr 17 § 17 lg 5 kohaldatav. Majataguse terrassi küsimus lahendati 2014. a projektiga, mitte 2019. a projektiga. Seetõttu on halduskohus õigesti jätnud majataguse terrassi küsimuse analüüsimata. Kolmandad isikud juhivad seejuures õigesti tähelepanu asjaolule, et majatagune terrass ei ole üle 1 m kõrge (dtl 534). Hoolimata viimati märgitust, hinnatakse seda küsimust tuleohutuse aspektist kasutusloa andmise menetluses.
23.Isegi kui nõustuda kaebaja seisukohaga, et 2019. a muudatusprojekti kooskõlastamine oleks nõudnud ehitusloa muutmist ja seetõttu kaebaja ärakuulamist, ei tingiks see tühistamisnõude rahuldamist. Kohtumenetluses esitatud kaebaja seisukohad ei võimalda järeldada, et kaebaja ärakuulamata jätmine oleks võinud tingida vastustaja teistsuguse tegevuse 2019. a muudatusprojekti kooskõlastamisel.
24.Praeguse vaidluse esemeks pole see, kas kolmandad isikud esitasid ehitamise alustamisel teatise või mitte.
25.Kaebaja väidab, et halduskohus on mõistnud kaebajalt kolmandate isikute kasuks ekslikult välja 5247 eurot, kuna kõik menetluskulu nimekirjas nimetatud toimingud ei olnud seotud kindla menetlustoiminguga. Kolmandad isikud kandsid halduskohtus menetluskulu 7062 eurot (õigusabi tunnihind 132 eurot koos käibemaksuga) ning halduskohus mõistis kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja 5247 eurot. Halduskohus arvas põhjendatud õigusabikuludest maha halduskohtu 7. septembri 2020. a määruse ja 6. oktoobri 2020. a määruse peale esitatud määruskaebustega seotud kulu, samuti ringkonnakohtu 5. novembri 2020. a määruse peale esitatud määruskaebusega seotud kulu kokku 1815 eurot ((4x132)+(4x132)+(5x132)+99). Halduskohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et menetlusdokumentide analüüsi ja nendega tutvumise ning kliendiga suhtlemise kulu on põhjendamatu. Halduskohtu hinnangul ei pidanud iga kulukirje väljundiks olema kindel menetlusdokument. Kolmandad isikud on halduskohtule esitanud menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid, samuti menetluskulude nimekirja (dtl 633–646; 652–655). Arvete spetsifikatsioon võimaldab järeldada, et õigusabi on osutatud käesoleva vaidluse raames. 10(11)
3-20-1485 HKMS § 103 lg 1 p 1 ning § 109 lg-d 1 ja 6 ei piira nende õigusabikulude hüvitamist, mis on tekkinud seoses õigusabi osutamisega kliendiga suhtlemisel, kohtuistungiks ettevalmistamisel vmt tegevusega.
26.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
27.Kaebaja apellatsiooniastme õigusabikulu 2220 eurot (120 eurot tunnis, töötunde 18,5) jääb tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kolmandad isikud taotlevad kaebajalt 2574 euro väljamõistmist. Õigusabi osutati 19,5 tundi järgmiselt: apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine ning täiendavate menetlusdokumentide koostamine. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Kuigi apellatsiooniastmes on vaidlusaluste küsimuste ring jäänud samaks, mis halduskohtus, on menetluskulu suurus apellatsiooniastmes tingitud paljuski kaebaja esitatud täiendavate seisukohtadele ja taotlustele vastamisest. Seetõttu tuleb kolmanda isiku kantud õigusabikulu 2574 eurot kaebajalt tervikuna välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.