Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 11.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-20-1485/64
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 11.05.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5202

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1485

Haldusasi

J.T. kaebus tühistada Kiili Vallavalitsuse 05.03.2014 ehitusluba nr 10796 osas, milles seda 05.11.2019 muudatusprojektiga ning tulemüüri pikendamise kooskõlastamisega muudeti, ja 24.07.2020 vaideotsus nr 8-11/893-2

Menetlusosalised

Kaebaja – J.T., volitatud esindajad Galina Danilišina ja Aleksandr Anissimov Vastustaja – Kiili vald, seaduslik esindaja Tarko Tuisk Kolmas isik I – V.K. Kolmas isik II ‒ O.P. Kolmandate isikute volitatud esindaja – vandeadvokaat Karl Haavasalu

Asja läbivaatamine

31.03.2021 istungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.

2.Mõista J.T.lt V.K. ja O.P. kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 5247 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2021 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus

1) Vastutaja ei ole 05.11.2019 muudatusprojekti kooskõlastamisel käsitlenud muudatusprojekti esitamist ehitusloa muutmise menetluse algatamise alusena. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-84-04 pidi vastustaja käsitama Kivi tn 11 muudatusprojekti ehitusloa muutmisena ja viima läbi algse ehitusloa väljastamisega samaväärse menetluse, sh kaasama kaebaja menetlusse kolmanda isikuna, kuid vastustaja ei ole seda teinud. 2) 2019. a muudatusprojekti kohaselt ei ehitata tulemüür enam Kivi tn 11 kinnistule, vaid rekonstrueeritakse olemasolev tulemüür, mis osaliselt asub kaebaja kinnistul, ehk projektiga on ehitustegevus ettenähtud ka Kivi tn 13 kinnistul. Kivi tn 11 omanik juba ehitas tulemüüri kaebaja nõusolekuta ümber. Juurde ehitatud tulemüüri osa varjab tänavavalgustust. Olemasoleva tulemüüri ümberehitamisega riivatakse kaebaja omandiõigust. Võõra omandi kasutamiseks ja käsutamiseks on vaja omaniku nõusolekut. 3) Veel ühe terrassi rajamine Kivi tn 13 piirile piirab kaebaja omandiõigust varasemast ulatuslikumalt, võttes ära võimaluse rajada teatud tüüpi ehitisi 8 m ulatuses kinnistu piirilt, kuna vastasel juhul ei ole võimalik tagada tuleohutusnõudeid. Täiendava tulemüüri rajamine tuleohutusnõuete täitmiseks tähendaks igasuguse vaate kadumist kinnistul, mis veelgi vähendaks Kivi tn 13 kinnistu väärtust. See vähendab kaebaja turvalisust. Kaebaja kinnistule ei ole ettenähtud täiendavalt valgustust peale tänavavalgustuse ning selle loomine nõuab kaebajalt investeeringuid. 4) 2019. a muudatusprojektis ettenähtav täiendav terrass riivab kaebaja õigust kodu puutumatusele ja tervisekaitsele. Terrassi kasutusega kaasneb paratamatult müra inimeste kogunemisel terrassidel ja suitsu levik grillimisel. Kivi tn 11 elanikud armastavad kuulata valjult muusikat ja on ettenähtav, et edaspidi hakkavad Kivi tn 11 elanikud kuulama muusikat terrassidel ning sellega kaasneb paratamatult lärm ning hakkavad esinema öörahurikkumised. Mõjutused oleksid väiksemad, kui terrass paikneks kinnistu piirilt kaugemal. Müra ja suits avaldavad negatiivset mõju kaebaja tervisele ja piiravad tema õigust privaatsele ja rahulikule puhkamisele kodus. Sellise ehitusprojekti lahendusega kaotab kaebaja oma majas elamisest tulenevaid eeliseid veelgi suuremas mahus, kuna käsitledes olemasolevat tulemüüri Kivi tn 11 maja seinana, muudetakse kaks eraldiseisvat maja üheks majaks. Ebaõige on vastustaja väide, et 2019. a muudatusprojektiga seatakse kaebaja paremasse olukorda kui esialgse projektiga. Tulemüüri ümberehitus võib kahjustada kaebaja elamut. 5) 15.04.2013 projekteerimistingimuste kohaselt projekteerimisel lähemale kui 4 m krundi piirist, tuli võtta naaberkinnistu kooskõlastus. 2019. a muudatusprojektil puudub kaebaja kooskõlastus, kuid on lisatud Kivi tn 9 kinnistu omaniku kooskõlastus. Sellega vastustaja sisuliselt jaatas, et ka muudatusprojekti puhul on projekteerimistingimuste järgimine siduv. Projekteerimistingimustes sätestatud 4 m kauguse tingimuse eesmärk oli lahendada Kivi tn 11 ja Kivi tn 13 omanike vahelisi ehituskonflikte ja kaitsta kaebaja õigusi. Vastustaja võttis kaebajalt selle kaitse ära väljastades ehitusloa, mille aluseks olev ehitusprojekt ei vastanud projekteerimistingimustele. Vastustaja ei olnud muudatusprojekti kooskõlastamisel erapooletu ja eelistas Kivi tn 11 omaniku huve. 6) 2019. a muudatusprojektiga muudeti Kivi tn 11 elamu tuleohutust loobudes uue tulemüüri rajamisest. Vastustaja ei ole oma vaideotsuses põhjendanud, miks ta ei ole rakendanud ehitusseadustiku (EhS) § 46 lg 1 p-i 1. Vale on vastustaja väide, et ehitusparameetreid ei muudeta. 2019. a muudatusprojektiga loobuti tulemüüri rajamisest Kivi tn 11 kinnistul, otsustati rekonstrueerida olemasolev tulemüür, mis osaliselt asub Kivi tn 13 kinnistul, ning lisati uus terrass, mille tõttu muutus Kivi tn 11 üksikelamu ehitusalane pindala. 7) Isegi kui vastustaja leidis, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine EhS § 46 lg 1 p 1 alusel ei ole võimalik, pidi ta kaaluma ehitusloa kehtetuks tunnistamist EhS § 46 lg 2 p 2 alusel. 2019. a muudatusprojekt ei vasta 15.04.2013 väljastatud projekteerimistingimustele nr PT 21-13, kuna

ehitusprojektiga nähakse ette ehitustegevust lähemale kui 4 m Kivi tn 13 kinnistupiirist ning projekteerimistingimuste kohaselt on selliseks tegevuseks nõutav naaberkinnistu omaniku nõusolek, mis 2019. a muudatusprojektil puudub. 8) Kolmandad isikud on 20.07.2020 kirjas kaebajale toonud välja, et on lammutanud olemasolevat tulemüüri 2020. a. Kolmandad isikud perioodiliselt ronivad kaebaja kinnistule, kui kaebajat ei ole kodus, ja teevad midagi tulemüüriga. Kaebaja arvates viitab see sellele, et kolmandad isikud jätkavad tulemüüri ümberehitamist. Kaebaja ei tea, mis seisus on praegu tulemüür ja kaugele on kolmandad isikud jõudnud tulemüüri ümberehitusega, kuna kolmandad isikud on selle ehituskilega katnud. Pole ka teada, kas kolmandad isikud on kahjustanud tulemüüri ning kas kahjustused võivad olla ohtlikud kaebaja majale. Kolmandad isikud on 31.08.2020 seisukohas kohtule öelnud, et neil on pooleli hoone soojustamine. Vastustaja ei pidanud võimalikuks tulemüüri soojustamist, kuna see on kaebaja maja osa. Ka ei välistanud vastustaja, et Kivi tn 11 ehituse käigus võidakse kahjustada kaebaja maja seina. 9) Kolmandad isikud on omavoliliselt hakanud tulemüüri ümber ehitama. Kivi tn 11 ja 13 elamud on ühte seina pidi koos. Seega on tulemüür kaebaja ja kolmandate isikute kaasomandis. Tulemüür ei olnud avariilises seisus, samuti ei pidanud sellele tegema säilitamiseks vajalikke toiminguid, et kolmandad isikud oleksid saanud seda kaebaja nõusolekuta ümber ehitada. 10) 2019. a muudatusprojektiga kavandatava tulemüüri ümberehituse ja täiendava terrassi rajamisega piiratakse kaebaja õigust vabalt vallata ja käsutada oma omandit. Kaebajal on käsil sauna renoveerimine, mille käigus on plaanis rajada sauna eesruumi aken seinas, mille juurde ehitatakse terrass. Rikutakse kaebaja vaadet olemasolevast aknast. Veelgi rohkem hakkab vaade olema rikutud kavandavast aknast. Kaebaja jaoks on oluline ka vaade, mis avaneb maja ümbritsevalt alalt. Tulemüüri juurdeehitus ja terrassi ehitamine rikkuvad seda vaadet. 11) Kolmandad isikud on ehitanud 2019. a muudatusprojektist pikema ja kõrgema tulemüüri, mille vastustaja kooskõlastas. Järelikult on tegu 2019. a muudatusprojekti muutmise kooskõlastamisega, millega omakorda muudeti 05.03.2014 ehitusluba nr 10796. Majandus- ja taristuministri 17.05.2017 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) § 12 lg 5 kohaselt peab ehitusprojekti muudatus vastama sama staadiumi nõuetele, millele peab vastama muudetav ehitusprojekti osa. Kui sama staadiumi puhul oli nõutav naabri kooskõlastus, siis see nõue kandub üle ka projekti muutmisele. 15.04.2013 projekteerimistingimuste kohaselt projekteerimisel lähemale kui 4 m krundi piirist, tuli võtta naaberkinnistu kooskõlastus. Kuna 2019. a projekti muudatusega ja tulemüüri pikendamise kooskõlastusega kavandati tegevus kaebaja kinnistu piirile, siis tuli vastavad muudatused kooskõlastada kaebajaga. Vastustaja pidi kontrollima kaebaja nõusoleku olemasolu projekti muutva kooskõlastuse andmisel. Antud toimingu tegemata jätmisel on vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet. 12) Vastustaja ei ole ka välja selgitanud, mida täpsemalt 2019. a muudatusprojektiga muudetakse, ega hinnanud kaebaja õiguste riive ulatust. Tegemist on menetlusvigadega, mis võisid mõjutada ehitusloa muutmiste otsustamist. 13) Tulemüüri pikendamise kooskõlastamisega valla poolt riivatakse kaebaja õigusi. Kõrgem ja pikem tulemüür rikub kaebaja vaadet köögi aknast ning piirab oluliselt tänavavaadet, tulemüüripoolset kinnistu varjatust päevavalguse eest ja tänavavalgustuse pääsemist kinnistule. 14) Tulemüüri pikendamine ei vasta tuleohutusnõuetele. Tulemüüri pikendus praegusel kujul ei vähenda kolmandate isikute poolt ehitatava terrassi poolt tulevaid häiringuid. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (määrus nr 17) § 23 lg 2 p-i 1 kohaselt peab tulemüür olema ehitatud vähemalt 0,5 meetrit üle kõrgeima müüriäärse katuse, välja arvatud juhul, kui katuse tulepüsivus on vähemalt REI 60. Vastustaja kooskõlastatud tulemüüri pikendus on poole võrra madalam kui

kõrgeim müüriäärne katus. Sisuliselt on tegemist juurdeehitusega. Kui tulemüür ehitatakse nõuetele vastavaks, siis see hakkab täielikult varjama tänavavalgustust ja vaadet tänavale. 15) Vastustaja ei ole tulemüüri pikendamise kooskõlastuse menetlemisel järginud EhS 36 lg-st 6 tulenevat nõuet ega ole küsinud kaebaja ja Päästeameti nõusolekut. 16) Tulemüüri pikendus ei ole mitteoluline element. On oluline, et projekti muudatuse kooskõlastamine toimuks kirjalikult, kuna see võimaldab tagada protsessi jälgitavuse. Õigeaegne projekti muutmise registreerimine ehitusregistris võimaldab puudutatud osapooltel kaitsta oma õigusi ehitise ehitusfaasis. Tihtipeale on hilisem õiguste kaitse võimatu, kuna ehitise lammutamise nõuet rahuldatakse harva. 17) Kolmandate isikute esitatud lisad 31 ja 32 ei tõenda tulemüüri vastavust määrusele ja projektile, kuna pole aru saada, kus täpsemalt ja mis maja osadest on need fotod tehtud ja kaebaja palub kohtult jätta need arvestamata. 18) Väär on kolmandate isikute väide, et kuna tulemüüri pikenduse eesmärgiks on eelkõige varjata Kivi tn 11 elamu terrassil toimuvat ja luua seeläbi suuremat privaatust, siis puudub vajadus tulemüüri pikenduse kõrgemaks ehitamiseks. Kuna tegemist on tulemüüri osaga, peab see vastama määruses nr 17 tulemüüri kohta sätestatud nõuetele. Võib oletada, et madalam tulemüüri pikendus loob kolmandatele isikutele privaatsust, kuid vastustaja ei ole nimetatud lahenduse kooskõlastamisel arvestanud kaebaja huvidega. 19) See, et Kivi tn 13 elamu paikneb tiheasustusalal ja Kivi tänava poole on ainult üks aken, ei tähenda seda, et puudutatud isikud võisid ümber ehitada kaasomandis olevat tulemüüri ja pikendada seda kaebajaga kooskõlastamata. Kolmanda isiku väide, et Kivi tn 11 elamu tulemüüri pikendus Kivi tänava suunas ei avalda mõju päikesepaistele on paljasõnaline ja ei ole tõendatud. Ka ei ole kolmandad isikud tõendanud, et sein ei või piirata kaebajale paistvat tänavavalgustust.

16.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Tuleb arvestada, et vastastikune riive kinnisasjade kasutamise suhtes poolte vahel on alates ajast, kui kinnisasjade endised omanikud otsustasid kaks hoonet ehitada pikki kinnisasjade piiri. Sellest hetkest on poolte vahel kehtinud mõistliku häiringu talumise kohustus. Kumbki naaber ei ole sisuliselt õigustatud teist piirama mõistliku ehitustegevuse piirides. Minimaalne häiring on seotud algusest peale olemas olnud ehitusmahuga ja hoonestuslaadiga. Kui seda järgitakse, siis planeerimise ja projekteerimise kontekstis ei saa kõneleda subjektiivse õiguse riivest. 2) 2019. a muudatusprojektiga Kivi tn 11 esifassaadi juurde terrassi kavandamine ei saa riivata kaebaja subjektiivset õigust ja seda ei ole ka kaebuses kohaselt põhistatud. Elamu tulemüüri, mis paikneb Kivi tn 13 kinnistu suunas, on pikendatud selle elamu esise terrassi võrra. See tähendab, et tulemüür varjab terrassil toimuvat ning kaitseb tule leviku eest Kivi tn 13 kinnistule. Lisaks märgime, et EhS lisa 1 kohaselt ei ole maapinnast alla ühe meetri kõrguse terrassi rajamine loakohustuslik tegevus. Niisamuti ei eelda see ehitusteatise esitamist. 3) Kiili Vallavalitsusele ei ole esitatud ühtegi vaiet kaebaja poolt ja Kiili Vallavalitsus ei ole menetlenud ühtegi vaiet kaebajaga seoses, mistõttu jäävad kõik kaebaja sellesisulised taotlused arusaamatuks ja nendele on vallavalitsusel võimatu sisuliselt vastata. Dokumendi, mida kaebaja soovib kvalifitseerida kui vaiet, koostas õigusteadmistega isik, kes oleks pidanud teadma ja arvestama sisu ja vorminõuetega, mis HMS vaidele esitab. Kuna kaebaja on esitanud kaebuse sisuliselt sama eseme suhtes, siis ei oma iseeneses tähtsust vaide vaidlusküsimus. 4) Vastustaja ei pea võimalikuks vastu vaielda kaebaja paljasõnalistele väidetele müra- ja valgusreostuse kohta, sest need väited on täielikult põhjendamata, mistõttu puudub arusaam, millist konkreetset subjektiivse õiguse riivet kaebaja kaitseb, millele vald vastu peab vaidlema.

Väide, et kolmas isik hakkab terrassil muusikat kuulama ei ole endiselt tõsiselt võetav argument, mida kohtumenetluse vormis kaitsta. 5) Kiili Vallavalitsus ei ole 05.03.2014 väljastatud vaidlusalust ehitusluba sisuliselt muutnud. 2019. a ehitusprojekt ei ole Kiili vallavalitsuse hinnangul käsitletav 2013. a ehitusprojekti olulise muutmisena, kuna muudatused taandusid algse hoonekuju taastamisele, mis sisuliselt oli avaliku heakskiidu saanud varasema haldusmenetluse vormis, mistõttu ei ole tegemist sellise olulise muudatusega, mis sisuliselt ja oluliselt mõjutab kaebajat või rikub tema subjektiivseid õigusi määras, mis on seadusega keelatud. 6) Kaebaja ei ole ka kohtumenetluse ajal viidanud alusele, mille kohaselt oleks tulnud/saanud keelduda ehitusõiguse andmisest kolmandatele isikutele. Ehitusprojekti on kooskõlastanud Päästeamet, mis sisuliselt tähendab naabrusõiguse kaitset, kinnitades, et ehitatav hoone ei ole kolmandatele isikutele ohtlik. 7) Kaebaja ei ole tänaseni kaebuses toonud välja ega põhjendanud sisuliselt, milles seisneb konkreetne sisuline, mitte vormiline, minetus vaidlustatud ehitusloa väljastamisel EhS kontekstis. Ärakuulamise kohustuse täitmata jätmine võib tähendada maksimaalselt sellise menetlusreegli riivet, mis ei too endaga kaasa võimalust sisuliselt teistsuguse otsuse tegemiseks, sest selleks puudus õiguslik alus. Projekt vastas nõuetele, see oli kooskõlas juba varasemalt antud ehitusõigusega, selle on kooskõlastanud Päästeamet. 8) Kivi tn 11 omanik tuli vallavalitsusse vastuvõtule ja küsis luba ehitusprojektis muudatuste tegemiseks ‒ terrass puidu asemel betoonist teha ja terrassile naabriga piirdesein ehitada. Valla ehitusjärelevalve spetsialisti jaoks oli asjakohane ja vastuvõetav lahendus tulemüüri jätkamine terrassi ulatuses. Kooskõlastuse vormi valikul lähtus vastustaja majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (määrus nr 57) § 19 lg 6 p-st 10. Projekti muudatuse kirjalik nõue ei oleks kooskõlas efektiivse halduse põhimõttega ja proportsionaalne. Piisab kui vastav muudatus kajastatakse kasutusloa menetluses. Naabri kaasamine antud kujundusliku ja mitteolulise muudatuse menetlusse ei olnud vajalik kuna muudatus ei saa kuidagi kahjustada Kivi tn 13 omaniku huve (sein jääb põhjapoolsesse külge garaaži sissesõidutee kõrvale).

4) Kaebaja viited sellele, nagu varjaks veidi kõrgemaks ehitatud tulemüür tänavavalgustust, on meelevaldsed ja paljasõnalised. Kivi tn 13 hoonest ei avane Kivi tn 11 hoone poole mitte ühtegi akent. Kivi tänava poolt vaadates paikneb vastu Kivi 11 elamut Kivi 13 hoone garaaž. Garaažiukse kõrval on Kivi 13 hoone koridori aken. Kivi tn 11 ja 13 tagakülje poolt vaadates ei ole Kivi tn 13 hoonel mitte ühtegi akent Kivi tn 11 elamu poole. Seega on raske ka rääkida sellest, nagu häiriks 2019. a ehitusprojektiga kavandatud terrass kaebaja elukorraldust. Nii Kivi tn 11 kui ka 13 kinnistu paiknevad tiheasustusalal. Kaebaja kasutab Kivi tn 13 hoonet suvilana ja viibib seal eelkõige üksnes nädalavahetustel. Pahatahtlikud ja alusetud on etteheited, nagu kuulaksid kolmandad isikud valju muusikat ning Kivi tn 11 elamu terrassi välja ehitamine tähendaks seda, et hakkavad toimuma öörahurikkumised, mis häirivad kaebaja und. 5) Ehitustööd seonduvalt Kivi tn 11 kinnistu tulemüüri veidi kõrgmaks ehitamisega on lõpetatud 2019. a. Olukorras, kus Kivi tn 11 elamu taastatakse võimalikult sarnasena sellele, nagu see oli enne ebaseaduslikku ümberehitamist, ei ole võimalik rääkida kaebaja olukorra halvenemisest. 6) Kaebaja on ebaõigesti pidanud vastustaja 24.07.2020 kirja nr 8-11/893-2 vaideotsuseks. Kaebaja 20.06.2020 kiri ei vasta vaide tingimustele. Ka kaebuse esitaja 06.07.2020 kiri ei ole käsitletav vaidena. Kui isegi käsitleda kaebaja 06.07.2020 kirja vaidena ning vastustaja 24.07.2020 kirja vaideotsusena, puuduks tarvidus vastustaja 24.07.2020 kirja tühistamiseks, kuivõrd on vastustaja kaalutlused õiged ja asjakohased. 7) 20.10.2020 piiriprotokollist nr LY2004232185 ilmneb, et valdavas ulatuses paikneb Kivi tn 11 elamu tulemüür Kivi tn 11 kinnistul. Üksnes piiripunktide 5 ja 6 vahel läbib Kivi tn 11 ja 13 kinnistute piir Kivi tn 11 elamu tulemüüri diagonaalselt 1,74 meetri ulatuses. Piiriprotokolli nr LY2004232185 on allkirjastanud nii kolmandad isikud kui ka kaebaja. Seega peaksid olema lõppenud vaidlused selle üle, kus paikneb Kivi tn 11 ja 13 kinnistute vaheline piir. 8) Kaebuse esitamise ajal olid Kivi tn 11 elamu tulemüüri ümberehitustööd lõpetatud. Kolmandad isikud ei ole kunagi salaja käinud Kivi tn 13 kinnistul ehitustöid tegemas. Ka ei tea nad midagi väidetavast väärteomenetlusest. 9) Puuduvad igasugused viited sellele, nagu oleks Kivi tn 11 elamu tulemüüri mõneti kõrgemaks ja mõneti pikemaks ehitamise töö tekitanud mingisugustki kahju Kivi tn 13 elamule. Käesolevaks ajaks on kolmandad isikud Kivi tn 11 elamu esifassaadi soojustamise lõpetanud. Kolmandad isikud rõhutavad, et Kivi tn 11 elamu tulemüür on selle elamu välisseinaks ja see on ehitatud kõrgemaks kooskõlas tuleohutuse nõuetega. Kuivõrd Kivi tn 11 elamu tulemüür paikneb valdavalt Kivi tn 11 kinnistul, siis ei saa 2019. a muudatusprojekti heakskiitmine vastustaja poolt ning Kivi tn 11 elamu rekonstrueerimine rikkuda kaebuse esitaja õigusi. 10) Kivi tn 11 ja 13 kinnistud paiknevad endise aianduskooperatiivi territooriumil. Kunagisest aianduskooperatiivist on saanud tänaseks Aiandusühing Kivikogu, mis jätkuvalt hoiab korras kunagise aianduskooperatiivi kommunikatsioone. Aiandusühingu Kivikogu juhatuse liikme T. Kuppart on 25.10.2020 e-kirjas selgitanud, et tänavavalgustus ei ole mõeldud valgustama konkreetse kinnistu sissesõitu, vaid valgustama tänavaala. Kinnistule sissesõidu valgustamine on iga kinnistu omaniku enda korraldada. Tänavavalgusti ei valgustaks nii ehk teisiti Kivi tn 13 kinnistut. Seega on valed ja eksitavad kaebaja väited selle kohta, nagu tingiks Kivi tn 11 elamu tulemüüri mõneti kõrgemaks ja pikemaks ehitamine selle, et tänavavalgustus ei paistaks enam Kivi tn 13 kinnistule. 11) Kaebaja väited käsil olevast sauna renoveerimisest on paljasõnalised. Ka jääb arusaamatuks, millisel viisil takistavad Kivi tn 11 elamu juures teostatud rekonstrueerimistööd kaebajal sauna väidetavat renoveerimist.

12) Kuivõrd on Kivi tn 11 elamu juures 2019. a ja 2020. a teostatud ehitustööd vaadeldavad selle elamu rekonstrueerimisena, milleks kehtiva EhS kohaselt ehitusloa olemasolu ei ole tarvilik, siis ei ole õiguslikult võimalik ka ehitusloa tühistamine. 13) Ebaõige on väide nagu oleks Kivi tn 11 elamu tulemüüri pikendus ehitatud projektis toodud näitajatest kõrgemale. Vastavalt 2019. a muudatusprojekti seletuskirja punktile 5.2. on Kivi tn 11 elamu tulemüüri kõrguseks 60 cm ja tulemüür peab paiknema välisseinast vähemalt 30 cm kaugusel. Tulemüüri kõrgus Kivi tn 11 elamu katusest on 60 cm ning tulemüür eendub täies kõrguses Kivi tn 11 elamu Kivi tänava poolsest välisseinast 31,5 cm. 14) Kivi tn 11 elamu Kivi tänava poolse välisterrassi juurde on ehitatud tulemüüri pikendus, mida 2019. a muudatusprojekt küll ette ei näe, kuid mille ehitamine oli eelnevalt kooskõlastatud vastustajaga. See tulemüüri pikendus paikneb täielikult Kivi tn 11 kinnistul. Tulemüüri pikenduse laiuseks on 197,5 cm ning tulemüüri pikenduse kõige kõrgema osa kõrguseks alates terrassi pinnast on 179,5 cm. Tulemüüri pikenduse eesmärgiks on eelkõige varjata Kivi tn 11 terrassil toimuvat ja luua suuremat privaatust. 15) Et Kivi tn 13 elamu ümber paiknevad teised elamud, aiad ja haljastus, siis on paratamatu, et teataval määral on vaated Kivi tn 13 elamu kõikidest akendest ning hoovist piiratud. Kivi tn 13 kinnistu paikneb kagus, mistõttu on Kivi tn 13 kinnistu päev läbi päikesevalgusele avatud ning Kivi tn 11 elamu Kivi tänava poolne tulemüüri pikendus siin mingisugust rolli ei mängi. 16) Kivi tn 11 elamu Kivi tänava poolse välisterrassi juurde ehitatud tulemüüri pikendus ei ole tuleohtlik ega suurenda tuleohtu. Kuna Kivi tn 11 rekonstrueeritud elamu tulemüür vastab nõuetele, siis puudub igasugune tarvidus Kivi tn 11 elamu Kivi tänava poolse tulemüüri pikenduse kõrgemaks ehitamiseks. 17) Alates 01.03.2021 on kehtetu määruse nr 17 § 23, mis reguleeris tulemüürile esitatavaid nõudeid. Määruse nr 17 § 22 lg-st 5 nähtub, et tulelevik peab olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja kahe elamu vahel on alla nelja meetri. Nagu ilmneb 2019. a muudatusprojekti seletuskirja punktist 5.2.1., on Kivi tn 11 elamu puhul see nõue täidetud. Kivi tn 11 elamu tulemüür vastab ka kuni 28.02.2021 kehtinud määruse nr 17 § 23 nõuetele. 18) Kaebaja samastab ekslikult Kivi tn 11 elamu tulemüüri selle pikendusega. Kivi tn 11 elamu Kivi tänava poolne tulemüüri pikendus on käsitletav eelkõige hoone arhitektuurse elemendina. Tulemüüri pikenduse peamine eesmärk ei ole takistada tule levimist ühelt hoonelt teisele. Seetõttu on täiesti meelevaldsed kaebuse esitaja viited sellele, nagu tuleks tulemüüri pikendust kõrgemaks ehitada. Tulemüüri pikendus ei välista ega takista Kivi tn 13 kinnistu kasutamist.

20.Ehitusloa nr 10796 aluseks olnud ehitusprojekti kohaselt kuulus olemasolev tulemüür hoone rekonstrueerimise käigus ümberehitamisele (vt projekti seletuskirja p 1.2, dtl 66). Projekti seletuskirjas oli viidatud, et tulemüür asub osaliselt naabri kinnistul Kivi tn 13. On välja toodud, et olemasolev tulemüür säilitatakse ja vajadusel tugevdatakse. Samuti on projekti seletuskirjas kajastatud, et antud projektiga projekteeritakse Kivi tn 11 kinnistule uus tulemüür. Tulemüüri pikkus on 12,2 m ja kõrgus 10,2 m. Tulepüsivus REI 120. Kivi tn 11 projekteeritav tulemüür tõstetakse 60 cm üle katuse alla ja minimaalselt 30 cm väljapoole. (projekti seletuskirja p 4, dtl 68). 2019. a projekti muudatused ei toonud tulemüüri osas kaasa põhimõttelisi muutusi. Rõhutati jätkuvalt, et olemasolev tulemüür ehitatakse hoone rekonstrueerimise käigus ümber (projekti seletuskirja p 2.2.1, dtl 25). Taaskord oli välja toodud, et olemasolevat tulemüüri tõstetakse rekonstrueerimise käigus 60 cm katuse alla ja 30 cm väljapoole (p 5.2, dtl 32). Projekti seletuskirja p-s 5.1.2 olid toodud välja muudatused, mis viidi varasemasse projekti. Muudatused puudutasid hoone kasutusviisi, tulepüsivusklassi, hoone korruselisust (1korruseline hoone 2- korruselise asemel) ja katuse tüüpi (lamekatus viilkatuse asemel) ja hoone kõrgust maapinnast (5,0 m). 2019. a muudatusprojektiga ei ole muudetud hoonete paiknemist üksteise suhtes ega tulemüüri asukohta. Suuremaks muudatuseks oli, et kahekorruselise hoone asemel ehitati ühekorruseline hoone, sh muutus katuse tüüp. Selle tulemusena muutus 2019. a projektijärgne tulemüür võrreldes eelmise projektiga oluliselt madalamaks. Kui hoone algse tulemüüri kõrgus oli 10,2 meetrit, siis 2019. a muudatusprojektijärgse tulemüüri kõrgus on 3,9 meetrit (vt kolmanda isiku esindaja selgitus 31.03.2021 kohtuistungil, alates kl 10:34:48). Seega ei ole andmeid, mille pinnalt järeldada, et kaebaja olukord on 2019. a muudatusprojekti tõttu läinud halvemaks. Ebaõige on kaebaja väide, et 2019. a muudeti tuleohutuse nõudeid ning loobuti uue tulemüüri rajamisest. Kuna tulemüüri planeerimisega ei kaasnenud muid muutusi kui üksnes see, et tulemüür muutus teisest korrusest loobumise tõttu madalamaks, ei olnud kohtu arvates kaebajalt kooskõlastuse küsimine 2019. a seoses tulemüüriga vajalik. Seetõttu ei tingi kaebaja kooskõlastuse puudumine 2019. a ehitusloa muudatuste õigusvastasust. Vaidlust ei ole selles, et Päästeamet on kooskõlastanud ehitusloa nr 10796 aluseks olnud ehitusprojekti (dtl 21). Seda, kas ehitamise lõpptulemus vastab projektdokumentatsioonile ja õigusaktide nõuetele, kontrollitaks kasutusloa väljastamisel. 2019. a ei olnud vaja hankida uut Päästeameti kooskõlastust, sest tulemüüri puudutavad tehnilised lahendused jäid samaks. Asjas esitatud 2021. a muudatusprojekti kohaselt (dtl 586-616) on tulemüüri tulepüsivusnäitajaks fikseeritud REI60, kuid vastav muudatus ei saa mõjutada 2019. a projektimuudatuste õiguspärasust. Kaebaja on esitanud tõendid, et tulemüüri hoonevälised parameetrid vastavad projektile (kolmandate isikute 18.01.2021 menetlusdokumendi lisad nr 31 ja 32). Neid tõendeid käsitles kohus ka 31.03.2021 istungil ning kolmandate isikute esindaja esitas usutavad selgitused, et tulemüür on ehitatud nõuetekohaselt. Juhul, kui Kivi tn 11 tulemüüri ehitamise käigus on tekitatud kahju kaebajale kuuluvale hoonele, tuleb kaebajal esitada hüvitamisnõue kolmandate isikute vastu. Faktilise ehitamise käigus toime pandud võimalikud õigusrikkumised ei muuda 2019. a muudatusprojekti õigusvastaseks.

22.Kohtu arvates ei ole ka tulemüüri pikenduse aktsepteerimine vastustaja poolt õigusvastane. Kohus nõustub vastustajaga, et Kivi tn poolne tulemüüri pikendus on käsitletav pigem hoone arhitektuurse elemendina (vt fotod dtl 304‒306, 461, 534), mis loob naabrite vahel rohkem privaatsust ning terrassi vaheseina kavandamise eesmärgiks ei olnud takistada tule levimist ühelt hoonelt teisele. Vaidlust ei ole selles, et see nn tulemüüri pikendus asub täielikult Kivi tn 11 kinnistul. Vastav projektimuudatus omab kohtu arvates kaebajale väga vähest mõju. Kivi tn 13 maja paiknes juba varasemalt Kivi tn 11 maja suhtes Kivi tänava poolt vaadatuna tagasiastega, st mingil määral on vaadet Kivi tn 13 kinnistult Kivi tänava suunas ahendanud Kivi tn 11 hoone välissein. Seda olukorda muudab terrassi piirdesein väga vähesel määral. Terrassi piiravat seina on Kivi tn 13 krundilt küll näha, kuid selle mõju kaebaja elukorraldusele on minimaalne. Kivi tn 11 seina kõrvalt kulgeb Kivi tn 13 garaaži sissesõidutee. Kivi tänava poole jääb üksnes üks Kivi tn 13 aken. Asjas esitatud fotodelt nähtub, et kaebaja elutegevus on koondunud pigem hoone sisehoovi, mitte Kivi tn poolsesse ossa. Kolmandate isikute terrassi piirav vahesein ega tulemüüri lahendus tervikuna ei mõjuta päikesevalguse jõudmist kaebaja kinnistule. Kohus käsitles seda küsimust ka 31.03.2021 kohtuistungil. Kolmandate isikute 31.08.2021 menetlusdokumendi lisast 5 (dtl 217) nähtub, et päikesevalgusest tekkivad varjud langevad Kivi tn 11 kinnistu suunas, mistõttu ei saa tulemüüri osad varjutada Kivi tn 13 kinnistule langevat päikesevalgust. Kohtu arvates ei vähene terrassi vaheseina tõttu ka Kivi tn 13 kinnistule langev tänavavalgustus. Kohus nõustub kolmandate isikutega selles, et tänavavalgustuse eesmärk on valgustada tänavat, mitte elumajade sisehoove. Kaebajal ei ole takistatud paigutada enda kinnistule kohtvalgusti, kui ta soovib sinna rohkem valgust. Kohus ei pea usutavaks, et Kivi tn poolse terrassi või selle vaheseina tõttu on piiratud kaebaja võimalus rajada teatud tüüpi ehitisi kinnistu piirile. Kuna vahetult Kivi tn 11 seina kõrvalt kulgeb Kivi tn 13 garaaži sissesõidutee, siis tähendaksid mistahes juurdeehitised kinnistu piiril sissesõidutee blokeerimist.

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmandate isikute 31.03.2021 menetlusdokumendi kohaselt on nende menetluskulude suuruseks esimese astme kohtus 6864 eurot (käibemaksuga), millele lisandub 198 eurot (käibemaksuga) kohtuistungiga seotud kulusid. Seega on kolmandate isikute menetluskulud kokku 6864+198=7062 eurot. Kaebaja on esitanud 01.04.2021 vastuväite kolmandate isikute menetluskuludele, leides, et need on ülepaisutatud ning menetluskuludena on näidatud kohtumenetlusega mitteseotud toiminguid. Kaebaja on ka seisukohal, et kolmandate isikute õigusabikulu tunnitasu 132 eurot (käibemaksuga) on ülepaisutatud. Kaebaja hinnangul on õigustatud õigusabikulu kuni 2520 eurot. Kaebaja enda menetluskulud on kokku 3150 eurot. Kohtu arvates on kolmandate isikute menetluskulud valdavas osas põhjendatud. Kohus ei pea esindaja tunnitasu 132 eurot käibemaksuga ülemääraseks. Kohus ei pea põhjendatuks määruskaebuste esitamisega seonduvate kulude väljamõistmist kaebajalt. Kolmandad isikud esitasid määruskaebuse halduskohtu 07.09.2020 määruse põhjendustele (õigusabikulu 4h), ehkki halduskohus oli jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 06.10.2020 määrusega kolmandate isikute määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 07.09.2020 määrusele läbivaatamatult. Samuti ei ole kohtu arvates põhjendatud kaebajalt välja mõista määruskaebuse koostamise kulusid halduskohtu 06.10.2020 määrusele (4 h) ja määruskaebuse esitamine kulusid Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 määrusele (5 h+45 minutit). Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.11.2020 määrusega kolmandate isikute määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 06.10.2020 määrusele rahuldamata ning ka Riigikohus ei võtnud määruskaebust menetlusse. Seega tuleb põhjendatud õigusabikulust maha arvata (4×132)+(4×132)+(5×132)+99=1815 eurot. Seega on kolmandate isikute põhjendatud menetluskulud 7062‒1815=5247 eurot. Kolmandate isikute menetluskulu on 5247 eurot tuleb kaebajalt solidaarselt kolmandate isikute kasuks välja mõista. Kohus ei nõustu kaebajaga, et põhjendamatud on menetluskulud, mis seonduvad menetlusdokumentide analüüsi ja tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega. Kohtu arvates ei pea iga õigusabi kulukirje väljundiks olema kindel menetlusdokument. (allkirjastatud digitaalselt)