Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme, Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
17.12.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1291
Haldusasi
Aktsiaseltsi C.H.P. kaebus Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 punkti 3 ja Pärnu Linnavalitsuse 10.05.2021 korralduse nr 311 tühistamise nõuetes
Menetlusosalised
Kaebaja – aktsiaselts C.H.P., volitatud esindaja Risto Uustal Vastustaja – Pärnu linn, esindaja linnasekretär Tiina Roht Kolmas isik – Martensi Maja OÜ, volitatud esindaja v.adv Triin Biesinger
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.06.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aktsiaseltsi C.H.P. määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta aktsiaseltsi C.H.P. määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.06.2021 määruse haldusasjas nr 3-21-1291 resolutsiooni p 3 muutmata.
Mõista aktsiaseltsilt C.H.P. Martensi Maja OÜ kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 323 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3).
Aktsiaseltsile C.H.P. (edaspidi: AS C.H.P.) kuulub Pärnu linnas Ranna pst 7 kinnistu, mille naaberkinnistu Kuuse tn 8 (sihtotstarve 100% üldkasutatav maa) kuulub Pärnu linnale.
2.Pärnu Linnavalitsuse 26.02.2021 arenguteenistuse otsusega nr 3-5.11/6 tunnistati Kuuse tn 8 kasutusse andmiseks toimunud eelläbirääkimistega valikpakkumisel parimaks Martensi Maja
3-21-1291 OÜ esitatud pakkumine üürimääraga 4500 eurot ühe suveperioodi (15. mai – 15. september) eest (punkt 3) ning otsustati sõlmida kasutuslepingud (punkt 4).
3.AS C.H.P. esitas 28.03.2021 Pärnu Linnavalitsusele vaide Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 punkti 3 kehtetuks tunnistamiseks, mille Pärnu Linnavalitsus jättis 10.05.2021 korraldusega nr 311 rahuldamata.
4.AS C.H.P. esitas 11.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 p-i 3 ja 10.05.2021 vaideotsuse tühistamiseks. Koos kaebusega oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 p 3 täitmise peatamiseks kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
5.Pärnu linn palus 17.06.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel selle esitajale.
6.Martensi Maja OÜ palus 17.06.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata seoses esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega või alternatiivselt rahuldamata. Lisaks esitas kolmas isik taotluse kaebuse tagastamiseks ning menetluskulude kaebaja kanda jätmiseks.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 21.06.2021 määrusega AS C.H.P. kaebuse läbivaatamatult (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), mõistis AS-lt C.H.P. välja Martensi Maja OÜ kasuks menetluskulud 1292 eurot (ilma käibemaksuta) ja jättis muus osas menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (resolutsiooni p 3). Kaebus Pärnu Linnavalitsuse 26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 p 3 peale tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebaja ei ole valikpakkumisel osalenud ega vaidlustanud 26.02.2021 otsust seoses sellega, et ta oleks soovinud Kuuse tn 8 kinnistut kasutama asuda. Ühtlasi ei ole kaebaja vaidlustanud 26.02.2021 otsuse p 3 põhjusel, et ta oleks soovinud valikpakkumises osaleda, aga mingil põhjusel seda talle ei võimaldatud ning avaliku ressursi kasutusse andmisel oleks rikutud õigusaktides sätestatud korda. Kaebaja on vaidlustanud 26.02.2021 otsuse p 3 põhjusel, et kaebaja hinnangul anti sellega kolmandale isikule ka õigus Kuuse tn 8 kinnistu hoonestamiseks. Vaidlusalune otsus ei puuduta ehitusõigust, sest sellega on antud üksnes maaomaniku nõusolek maa-ala kasutamiseks. Hoonestuse rajamiseks (ehitamise õiguse saamiseks) tuleb vajadusel otsustada asjakohases menetluses. Vaidlusalune haldusakt ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi riivata ning kaebus on esitatud ennatlikult. Kaebajal puudub õigus vaidlustada Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 26.02.2021 otsust nr 3-5.11/6 avalikes huvides, kuivõrd sellist õigust seadusest kaebajale ei tulene (HKMS § 44 lg 2). Kuigi kaebaja on vaidlustanud Pärnu Linnavalitsuse 10.05.2021 vaideotsuse eraldiseisvalt vaide esemest, tuleb kaebus selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja vaiet lahendatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul (haldusmenetluse seadus (HMS) § 84 lg 1). Ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, ei oleks üksnes vaideotsuse vaidlustamisega võimalik kaebuse eesmärki saavutada (vältida Kuuse tn 8 kinnistule hoonete püstitamist). Tegemist oleks menetlusnormi rikkumisega, mis ei saanuks lõppotsust mõjutada (HMS § 58). Seega on kaebus nimetatud osas ilmselgelt perspektiivitu. Kuivõrd kaebus tagastatakse selle esitajale läbivaatamatult, siis on kaebus ilmselgelt perspektiivitu ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 4 alusel kaebaja kanda. Kolmanda isiku menetluskulude taotlusele lisatud 18.06.2021 arve nr 21060483 kohaselt on õigusteenust osutatud kokku 8 tundi, millest 4 tundi on kulunud 15.06.2021 kohtuasja materjalide analüüsile, 2(5)
3-21-1291 telefoninõupidamisele kliendiga ning esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisele ning 4 tundi 16.06.2021 esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisele ja kirjavahetusele kliendiga. Kolmanda isiku menetluskulusid ei saa pidada ülemääraseks ega põhjendamatuks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.AS C.H.P. palub 06.07.2021 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 21.06.2021 määruse resolutsiooni p 3 tühistada ja teha uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud halduskohtus poolte endi kanda või alternatiivselt vähendada kolmanda isiku menetluskulusid. Määruskaebuse läbivaatamise kulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastustaja ja/või kolmanda isiku kanda. Kaebaja määruskaebuse koostamise kulu on 60 eurot (käibemaksuta). Kolmanda isiku menetluskulud on üle paisutatud ning volitatud esindaja tunnitasumäär (161,50 eurot) ei vasta asja keerukusele ja mahule. Kaebaja volitatud esindaja ajakulu halduskohtus oli kokku 5 tundi, millest 0,5 tundi kulus materjalidega tutvumiseks ning suhtluseks kliendiga ja 4,5 tundi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks. Kaebaja menetluskulu halduskohtus oli kokku 300 eurot, millele lisandusid riigilõivud kokku summas 30 eurot. Kolmanda isiku volitatud esindaja ajakulu on olnud 8 tundi. Eelduslikult peaks vandeadvokaadist esindajal kuluma dokumentide koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal. Kaebuse koostamine on eelduslikult ka raskem ja ajamahukam tegevus kui sellele vastuse koostamine. Halduskohtus kolmanda isiku esindamine ei nõudnud mahuka dokumentatsiooni läbitöötamist ega suurt jõupingutust. Kolmanda isiku 17.06.2021 vastuse sisuline osa oli 2,5 lehekülge pikk ning sarnanes suures osas vastustaja vastusega, mis esitati kohtule enne kolmandat isikut. Kolmanda isiku menetluskulud ei olnud kaebajale ettenähtavad (vt nt Riigikohtu 15.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-35-13, p 32; Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1; Riigikohtu 15.10.2015 määrus asjas nr 3-3-1-21-15, p 16), sest need ületavad kaebaja menetluskulusid. Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud ja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust. Kolmanda isiku õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ning tulemus peab olema õiglane. Õiglane oleks olnud jätta poolte kulud endi kanda (HKMS § 108 lg 11). Alternatiivselt ei tohiks kolmanda isiku kasuks väljamõistetavad menetluskulud ületada kaebaja menetluskulusid.
9.OÜ Martensi Maja palub 26.08.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja mõista aktsiaseltsilt C.H.P välja OÜ Martensi Maja määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud 323 eurot (käibemaksuta). Kolmandale isikule ei ole etteheidetav, et ta kasutas talle halduskohtu poolt antud võimalust esitada esialgse õiguskaitse taotlusele vastuväiteid ning ühtlasi ka taotlus kaebuse tagastamiseks, kuivõrd tegemist oli perspektiivitu ja ilmselgelt kaebaja õigusi mittepuudutava kaebusega. Tänu sellele, et kohus nõustus kaebuse tagastamisega, on välditavad menetluskulud, mis oleksid kaasnenud alusetu kaebuse menetlusega. Vastupidiselt kaebaja väidetule on halduskohus kohaselt arvestanud kolmanda isiku esindaja kvalifikatsiooniga. Kolmanda isiku esindajaks on erinevalt kaebaja esindajast vandeadvokaat, kelle puhul ei saa mõistlikult eeldada tegutsemist tunnihinnaga 60 eurot. Tuleb arvestada, et kaebaja oli juba enne kaebuse esitamist vaidluse asjaoludega tuttav ning kaebuse koostamisele eelnes vaide esitamine vaidemenetluses, seejuures kordasid kaebuse väited suuresti vaide väiteid. Ent kolmanda isiku esindaja ei olnud vaidluse asjaoludega tuttav enne 17.06.2021 vastuse koostamist, töötas läbi kaebuse ja selle lisad ning kujundas vastuväited esialgse õiguskaitse taotlusele ja esitas taotluse kaebuse tagastamiseks. Vastustaja ega kohus ei ole tänaseni edastanud vastustaja vastust kolmandale isikule, mistõttu ei ole kolmanda isiku 3(5)
3-21-1291 esindaja saanud ka sellega tutvuda, rääkimata sellest, et see oleks olnud aluseks 17.06.2021 vastuse koostamisel. Kohtupraktika järgi ei saa tunnitasu 161,50 eurot pidada ülemääraseks. See, et kohus annab kolmandale isikule võimaluse esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoht esitada, ei saanud kaebajale tulla üllatusena. Kaebaja näol on tegemist äriühinguga ning esitades kohtusse kaebuse teist äriühingut puudutavate õigustega seonduvalt, peab ta arvestama kolmanda isiku kaasnevate kuludega. Kaebaja ei pöördunud kohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid eesmärgiga välistada kolmanda isiku õiguste teostamist. Sellistele eesmärkidele halduskohtus kaitset ei anta ning seega ei saa ka sellistest eesmärkidest kantud kaebuse puhul menetluskulude suurust vähendada isiku kaebeõiguse liigse piiramise vältimise argumendil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja hinnanguga, et õiglane oleks olnud jätta halduskohtus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab sellisel juhul menetluskulud kaebaja. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka puudutatud isiku õigusi ning HKMS § 20 lg 1 järgi kaasab halduskohus isiku kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kolmanda isiku menetluses osalemise põhjendatuse korral saab aktsepteerida ka tema vaikimisi menetlusse kaasamist (vt Riigikohtu 15.10.2015 määrus asjas nr 3-3-1-2115, p 13; Riigikohtu 21.03.2019 määrus asjas nr 3-16-799, p 8; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2019 määrus asjas nr 3-19-457, p 35). Kuna kaebaja taotles kaebuses Martensi Maja OÜd soodustava haldusakti tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras selle täitmise peatamist, küsis halduskohus 14.06.2021 kohtunõudes HKMS § 252 lg 1 alusel seega kolmandalt isikult Martensi Maja OÜ-lt seisukohta õigustatult. Kaebaja pidi seega halduskohtusse pöördumisel arvestama ka kolmanda isiku menetluses osalemise kuludega.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et tema jaoks sai ettenähtav olla vaid sellises suuruses menetluskulu, mida kaebaja ise kaebust esitades kandis. HKMS § 32 lg 1 p 1 kohaselt võib halduskohtumenetluses volitatud esindajaks olla advokaat. Seega on mõistlik eeldada, et menetlusosaline kasutab kohtus oma õiguste kaitseks vandeadvokaadi abi. Kohtusse pöörduvale äriühingule peaks olema ettenähtav ka vandeadvokaadi kõrgem teenuse hind. Samuti ei saa automaatselt eeldada, et kaebusele vastamiseks ei saa kuluda rohkem aega kui kaebuse koostamiseks. Arvestada tuleb ka vastuse koostamisele kulunud eeltööd.
12.HKMS § 109 lg 6 sätestab samas, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtul tuleb vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks analüüsida läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse või vastuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11; 15.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Ringkonnakohtul on alust korrigeerida halduskohtu väljamõistetud menetluskulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud esindajatasu suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on esindajatasu suuruse hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 määrus asjas nr 3-13-925, p 22; 15.04.2021 otsus asjas nr 3-18-164, p 18).
13.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole menetluskulude väljamõistmisel eksinud. Kolmanda isiku esindajal kulus esialgse õiguskaitse taotlusele vastamiseks, sh kaebuse läbi vaatamata jätmise taotluse koostamiseks aega kokku 8 tundi. Tegemist oli esimese menetlusdokumendiga, kolmanda isiku esindaja polnud varem kaebuse ja vaidluse asjaoludega 4(5)
3-21-1291 tutvunud. Eeltoodut arvestades ei saa kolmanda isiku esindaja ajakulu pidada põhjendamatuks. Ajakulu mõõtmisel ei saa lähtuda vaid esitatud menetlusdokumendi lehekülgede arvust. Kohtupraktikat arvestades ei saa ka kolmanda isiku esindaja tunnihinda 161,5 eurot pidada põhjendamatult suureks.
14.Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebemenetluse kulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kolmas isik palub seoses määruskaebuse menetlusega kaebajalt välja mõista esindajakulu 323 eurot (käibemaksuta). Kolmanda isiku esindajal kulus määruskaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 2 tundi. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga (HKMS § 109 lg 6), mis tuleb kaebajalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.