3.Mõista Keskkonnaametilt Osaühing X kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
4.Kaebajal teatada vastustajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda 5 päeva jooksul käesoleva määruse saamisest.
5.Menetluskulud tuleb vastustajal kanda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates kaebaja poolt näidatud arveldusarvele.
6.Sekretäril saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule.
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on Osaühing X kaebus Keskkonnaameti 16.02.2022 ettekirjutuse nr 2350 ja 07.04.2022 vaideotsuse nr 1-7/22/50-4 tühistamiseks.
2.22.06.2022 saabus kohtule vastustaja seisukoht, milles ta teatab, et soovib menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlustatud ettekirjutus ja vaideotsus on alates 20.06.2022 kehtetuks tunnistatud (tl 194-196).
3.Vastuseks kohtunõudele teatas kaebuse esitaja 01.07.2022 kohtule, et ei nõustu haldusasja menetluse lõpetamisega.
3.1.Kaebaja märgib, et nõustub, et ettekirjutus on õigusvastane ja põhjendatud oli selle kehtetuks tunnistamine. Seda eesmärki täidab vastustaja 20.06.2022 otsus. Kaebaja ei ole nõus sellega, et ettekirjutuse õigusvastasuse tingivad üksnes eelnõus nimetatud asjaolud. Samuti on kaebajale ebaselge, mis on vastustaja edasine plaan veskijärvega. Kaebaja hinnangul võib esineda oht, et vastustaja algatab uue haldusmenetluse, kus tagab menetluse väidetava kooskõla kehtiva õigusega justkui läbi selle, et kaasab MTÜ Z ja kaalub ka kaitsealuse pargiga seonduvaid asjaolusid. Sel põhjusel on kaebaja esitanud vastustajale ka küsimused, mida palusime käsitleda selgitustaotlustena ehk vastustaja on kohustatud vastama 30 päeva jooksul. Vastustaja on kinnitanud 20.06.2022 otsusega, et küsimustele vastatakse. Kaebaja esitas ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise eelnõule järgnevad küsimused: 1) Kas vastustaja kavandab uue haldusmenetluse algatamist seoses sellega, et kaebaja teostas peale 17.08.2021 vandalismiakti avarii likvideerimistöid ning vastustaja tuvastas Loobu jõe veetaseme puhul väidetava veetaseme tõusu? 2) Kas vastustaja nõustub, et kaebajal ja/või MTÜ-l Z on õigus avarii puhul teostada tõid, mis on vajalikud endise olukorra taastamiseks? 3) Kas vastustaja nõustub, et haldusmenetlus oli puudulik, mh ei vaadatud üle 2014 a. paisude inventariseerimise käigus esitatud andmeid. Kaebaja on juhtinud tähelepanu, et Undla paisu puhul ei ole tegemist tõkestusrajatisega vaid loodusliku paisutusega. 4) Kas vastustaja nõustub, et kaebajal ei olnud vaja parandustöödeks veeluba? Eelnevat arvesse võttes soovib kaebaja jätkata haldusmenetlust HKMS § 152 lg 2 alusel vaidluse sisuliseks lahendamiseks. Sisuline vaidlus käib kaebaja arvates selle üle, kas 2014 aastal läbi viidud paisu inventariseerimise andmed vastavad tegelikkusele, või on andmete koostamisel tehtud viga. Kaebaja hinnangul on Undla paisu inventariseerimise seletuskirjas tehtud viga. Nimelt on seletuskirjas nimetatud Undla paisutuse tekitajaks tee muldkeha, aga sama inventariseerimise käigus läbi viidud geoloogilisest uuringust selgub, et paisutuse tekitab looduslik kehand. Kahetsusväärselt tekkinud viga ei märgatud ja registrisse kanti väär kanne, ehk peale 2014 a inventariseerimist muutus looduslik Undla veskijärv paisjärveks, mille moodustajaks on tee muldkeha. Tekkinud viga kandus edasi ka riigitee nr 17152 Vohnja – Kadrina katastriüksuse moodustamisesse. Sellega seoses toimus kaebajale kuuluvate hoonete teenindusmaa, paisu muutumine riigiteeks. On tekkinud ka olukord kus Transpordiamet ei pea arvestama kaebaja õigustega, kuna tegutseb teemaa piires, aga võib olla hoopis olukord, kus teemaa katastriüksus ei ole moodustatud õiguspäraselt. Lisaks on Transpordiamet algatanud KAHOS-e menetluse säilinud loodusliku paisuosa võõrandamiseks (tl 201 ja selle pöördel). Lisaks on tekkinud viga levinud ka Keskkonnaameti erinevatesse kooskõlastustesse. Eelnevast tulenevalt on kaebaja õiguste kaitseks vajalik asja sisuline lahendamine. Kaebaja ei soovi alustada uut kohtuteed, mille esemeks on sisuliselt samadel asjaoludel tehtud uus haldusotsus.
3.2.Kaebaja palub kohtu selgitusi järgnevate asjaolude kohta: 1) Kuidas toimub hetkel toimunud haldusaktide tühistamise puhul võimalike kahjunõuete hüvitamine, mis võisid tekkida seoses vastustaja poolse avariiremondi keeluga, kas kehtetuks tunnistamine peaks olema ka tagasiulatuvalt? 2) Kui käesoleva menetluse käigus ei saa vaidlust sisuliselt lahendada, siis paluks kohtu selgitust, kuidas antud vaidlust lahendada.
3.3.Käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga on kaebajal tekkinud õigusabikulud seoses riigilõivu tasumisega. Vastava õigusabikulu tõendav dokument on kohtule esitatud kaebusega. Kaebaja taotleb ka menetluskulude hüvitamist summas 5315 eurot + käibemaks seoses menetluses tekkinud õigusabikuludega. Kõik õigusabikulud on tekkinud seoses vastustaja õigusvastase ettekirjutusega, sh käesoleva kohtuvaidlusega. Kui Keskkonnaamet ei oleks õigusvastast ettekirjutust teinud, siis ei oleks kaebajal tekkinud vastavaid kulutusi. Lisatud arved (tl 202-203p).
4.01.07.2022 teatas kolmas isik kohtule, et palub lahendada X OÜ kaebus sisuliselt, et oleks tagatud õigusselgus ja õigusrahu.
5.Vastustaja hinnangul puudub alus kohtumenetluse jätkamiseks HKMS § 152 lg 2 alusel ning seega tuleb menetlus lõpetada.
5.1.HKMS § 152 lg 2 alusel saab menetlust jätkata üksnes ettekirjutuse ja vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamiseks eeldusel, et menetluse jätkamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seega sisuliselt on käesolevas menetluses võimalik tuvastada üksnes ettekirjutuse ja vaideotsuse õigusvastasus. Keskkonnaamet on 21.06.2022 haldusaktiga juba kinnitanud, et ettekirjutus ja vaideotsus on õigusvastased ning need kehtetuks tunnistanud. Kaebaja põhjendab menetluse jätkamise vajadust seoses Undla paisu inventariseerimise menetluses väidetavalt tehtud veaga ja riigitee nr 17152 Vohnja – Kadrina katastriüksuse moodustamisega, Transpordiameti algatatud kinnisasja osa omandamise menetlusega ja väidetavalt Keskkonnaameti nimetamata kooskõlastustesse levinud veaga. Loetletud asjaolud ei olnud käesolevas asjas kaebuse esemeks ning seega ei saa kohus ülaltoodust nähtuvavalt ka käesoleva menetluse raames nende osas seisukohta võtta. Ka ei võtaks ettekirjutuse ja vaideotsuse õigusvastasuse kinnitamine kohtu poolt Keskkonnaametilt õigust rikkumise või ohu korral Undla paisu osas uut haldusmenetlust alustada. Seega ei ole Keskkonnaameti hinnangul menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui kaebusega vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või nõutav toiming sooritatud, on halduskohtul kohustus lõpetada asja menetlus, välja arvatud juhul kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi (Riigikohtu 11.05.2011 otsus nr 3-3-1-16-11, p 8; Riigikohtu 21.01.2009 otsus nr 3-3-1-88-08, p 13.). Võttes arvesse ülaltoodut ning asjaolu, et kaebaja on ettekirjutuse ja vaideotsuse kehtetuks tunnistamisega saavutanud kaebuse eesmärgi, mida ta ka ise 01.07.2022 menetlusdokumendis tunnistab, siis ei saa kaebajal olla põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks.
5.2.Kaebaja menetluskulude osas märgib vastustaja järgmist. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Seega juhul, kui kohus lõpetab
käesoleval juhul menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebaja tasutud riigilõiv jätta Keskkonnaametilt välja mõistmata. Kaebaja õigusabikulude hüvitamiseks puudub õiguslik alus, kuna Advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaadid ja jurist ei ole käesolevas asjas käsitatavad kaebaja esindajate ega nõustajatena. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajat käesoleval juhul esindanud tema seaduslik esindaja juhatuse liige Y, kes on allkirjastanud kõik kaebaja esitatud menetlusdokumendid. Asjas ei ole esitatud ühtegi kaebaja menetlusdokumenti, mille oleks allkirjastanud keegi teine peale Y. Seega ei ole Advokaadibüroo SORAINEN advokaadid kaebaja volitatud esindajateks HKMS § 32 lg 1 tähenduses. Käesoleval juhul ei saa advokaadibüroo advokaate lugeda ka kaebaja nõustajateks HKMS § 36 tähenduses. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et nõustaja pädevus piirdub üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega (vt ka HKMS § 36 lg 2), mistõttu ei saa kirjaliku menetluse korral hüvitada nõustajale abistamist menetlusdokumendi koostamisel (vt nt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-5-12, p-d 14 ja 15; nr 33-1-58-14, p 26) (Riigikohtu 27.06.2018 otsus nr 3-18-306, p 10). Eelnevale tuginedes puudub alus kaebaja õigusabikulude väljamõistmiseks Keskkonnaametilt. Isegi juhul, kui esineks õiguslik alus kaebaja õigusabikulude väljamõistmiseks Keskkonnaametilt, ei oleks õigusabi kulud 5315 eurot + km põhjendatud ega vajalikud. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaebuse koostamiseks (sh materjalidega tutvumine, analüüs, konsultatsioonid jms) kulus kokku 19,1 h (kaebaja 01.07.22, lisatud arve 2042/22EE). Võttes arvesse, et kaebuse sisuline osa koos fotodega on 9 lk ning tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega, ei ole 19,1 töötunni kulutamine kaebuse koostamise peale põhjendatud ega vajalik. Kaebaja 01.07.2022 menetlusdokumendile lisatud arvetelt nähtub, et kaebajale on õigusteenust osutanud kaks Advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaati ja üks jurist. HKMS § 108 lg 12 järgi kohaldatakse menetluskulude jaotusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 173 ja 175 sätestatut. TsMS § 175 lg 3 kohaselt, mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Käesoleval juhul ei ole kaebaja põhjendanud, et käesoleval juhul esineks TsMS § 175 lg-st 3 tulenev alus mitmele esindajale tehtud kulutuste hüvitamiseks. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 13.11.2013 määrus nr 3-2-1-115-13, p 25). Halduskohtute praktikas on keskmise keerukusega haldusasja puhul põhjendatud tunnitasu suuruseks peetud nt 120 eurot, millele lisandub käibemaks, kuid mitte 170/150 eurot, millele lisandub käibemaks (Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2020 määrus nr 3-20-1252, p 25). Samuti on halduskohtumenetluses tunnitasu suurusena aktsepteeritud näiteks 161,50 eurot (ilma käibemaksuta) (Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2021 määrus nr 3-21-1291, p 13). Kaebaja 01.07.2022 menetlusdokumendile lisatud arvetel ei ole toodud välja iga kaebajale õigusteenust osutanud isiku tunnitasu määra eraldi, kuid keskmine tunnitasu hind arvelt 2042/22EE nähtuvalt on 211,23 eurot + km (4119 : 19,5) ja arvelt 2693/22EE nähtuvalt 230 eurot + km (1196 : 5,2). Seega ületab kaebajale osutatud õigusteenuse hind oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat hinda ega saa seega sellises määras olla põhjendatud ja vajalik menetluskulu HKMS § 109 lg 6 tähenduses. Kokkuvõtvalt palub vastustaja lõpetada haldusasja nr 3-22-1050 menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Juhul, kui kohus peab kaebaja menetluskulude väljamõistmist Keskkonnaametilt põhjendatuks, vähendada Keskkonnaametilt väljamõistetavat hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja taotlenud menetluse jätkamist, kuna kaebaja hinnangul võib esineda oht, et vastustaja algatab uue haldusmenetluse, kus tagab menetluse väidetava kooskõla kehtiva õigusega justkui läbi selle, et kaasab MTÜ Z ja kaalub ka kaitsealuse pargiga seonduvaid asjaolusid. Kaebaja toob välja, et sel põhjusel on kaebaja esitanud vastustajale ka küsimused, millele ootab hetkel vastust. Lisaks rõhutab kaebaja, et sisuline vaidlus käib selle üle, kas 2014 aastal läbi viidud paisu inventariseerimise andmed vastavad tegelikkusele, või on andmete koostamisel tehtud viga. Kohus leiab, et kaebaja taotlus menetluse jätkamiseks käesolevas asjas ei ole ülal toodud põhjustel põhjendatud ega saa aidata kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Nimelt ei välista käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse kontrollimine mitte kuidagi seda, et vastustaja ei algataks uut haldusmenetlust. Vastustajal on õigus igal juhul läbi viia uus õiguspärane haldusmenetlus. Kaebaja poolt välja toodud teine vaidlusküsimus, mis seisneb kaebaja seisukoha kohaselt selles, kas 2014 aastal läbi viidud paisu inventariseerimise andmed vastavad tegelikkusele, või on andmete koostamisel tehtud viga ei ole käesolevas asjas vaidluse esemeks. Kohus selgitab, et ei saa vaidluse lahendamisel väljuda vaidluse raamidest. Käesolevas asjas on vaidluse all üksnes Keskkonnaameti 16.02.2022 ettekirjutuse nr 2350 ja 07.04.2022 vaideotsuse nr 17/22/50-4 õiguspärasus, mis on tänaseks kehtetuks tunnistatud. Nimetatud vaidluse raames ei saa kohus kontrollida 2014 aastal läbi viidud paisu inventariseerimisandmete vastavust tegelikkusele. Kohus selgitab, et paisu omanikul oleks tulnud koheselt reageerida, kui talle selgus paisu inventariseerimise andmete ebaõigsus ning nõuda nende parandamist. Seda saab ta teha ka praegu vastava avalduse esitamisega haldusorganile. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja kaitsta käesoleva vaidluse raames oma väidetavat õigust. Mis puudutab kaebaja väidet, et Transpordiamet on algatanud KAHOS-e menetluse säilinud loodusliku paisuosa võõrandamiseks, siis juhul kui kaebaja ei nõustu vastavas menetluses tehtava lõppotsusega, tuleb see eraldi kohtus vaidlustada. Käesoleva vaidluse raames ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta Transpordiameti tegevuse õiguspärasuse osas, kuivõrd see ei ole käesoleva vaidluse esemeks ning kaebajal ei ole seetõttu võimalik vastavaid subjektiivseid õigusi, mis on seotud paisuosa võõrandamisega, kaitsta käesolevas haldusasjas. Ka kolmas isik taotles menetluse jätkamist, et saabuks õigusselgus ja õigusrahu. Kohus selgitab, et HKMS § 152 lg 2 ei näe ette kolmandale isikule õigust taotleda menetluse jätkamist olukorras, kus vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus, mida toetas ka kolmas isik haldusasja menetluse jätkamiseks Keskkonnaameti 16.02.2022 ettekirjutuse nr 2350 ja 07.04.2022 vaideotsuse nr 1-7/22/50-4 õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb jätta rahuldamata.
Kohus leiab, et 21.06.2022 Keskkonnaameti otsusega „Ettekirjutuse ja vaideotsuse kehtetuks tunnistamine“, millega Keskkonnaamet 1) tunnistas Keskkonnaameti 16.02.2022 ettekirjutuse nr 2350 alates 20.06.2022 kehtetuks ja 2) tunnistas Keskkonnaameti 07.04.2022 vaideotsuse nr 1-7/22/50-4 alates 20.06.2022 kehtetuks (vt tl 194-196), on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud (vaidlustatud haldusaktid on kehtetuks tunnistatud) ning kohus lõpetab haldusasja menetluse.
7.HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kuivõrd kohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, siis tuleb kaebuse esitajale kaebuselt tasutud riigilõiv summas 20 eurot tagastada.
8.Menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6). Kohus leiab, et kaebaja menetluskulu summas 20 eurot (esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv) on välja mõistetav. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 20 eurot.
9.Muus osas tuleb jätta kaebaja taotlus rahuldamata ja tema menetluskulud tema enda kanda. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kaebaja taotles menetluskulude hüvitamist summas 5315 eurot + käibemaks seoses menetluses tekkinud õigusabikuludega. Kaebaja on lisanud taotlusele arved: Advokaadibüroo SORAINEN AS 30.05.2022 arve nr 2042/22EE summas 4942,80 (sh käibemaks 823,80). Advokaadibüroo SORAINEN AS 30.06.2022 Arve nr 2693/22EE summas 1 435,20 eurot (sh käibemaks 239,20 eurot). (Vt tl 202-203p) Kohtule ei nähtu haldusasja materjalidest, et Advokaadibüroo SORAINEN AS oleks kaebuse esitajat käesolevas haldusasjas esindanud. Ükski arvete spetsifikatsioonides nimetatud vandeadvokaat ega jurist ei ole käesolevas asjas ühtegi menetlustoimingut teinud ega kohtule ühtegi dokumenti esitanud. HKMS § 35 lg 4 sätestab, et advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kui menetlusdokumendile on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea menetlusdokumendile volikirja lisama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda. Käesoleval juhul ei ole ükski advokaat (ega jurist) ühelegi menetlusdokumendile alla kirjutanud, kohtule dokumente esitanud ega ka teatanud kohtule oma esindusõigusest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajat ei ole käesolevas haldusasjas Advokaadibüroo SORAINEN AS esindanud ning sellest tulenevalt ei ole kohtule esitatud menetluskulud kokku summas 4942,80 eurot (sh käibemaks 823,80) välja mõistetavad ning tuleb jätta kaebaja enda kanda. Kohus selgitab veel, et selline esindamine, kus advokaat koostab dokumendid ja isik esitab need oma allkirjaga kohtule, ei ole ka tavapärane. Sellisel juhul on võimalikud õigusabikulud ka vastusajale üllatuslikud, kuivõrd menetlusest ei nähtu isiku esindamist advokaadi poolt.
Kohus selgitab, et kaebajal tuleb teatada vastustajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud (summas 20 eurot) kanda 5 päeva jooksul käesoleva määruse saamisest. Menetluskulud tuleb vastustajal kanda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates kaebaja poolt näidatud arveldusarvele. Kolmas isik (kaebaja poolel) ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud. Seega jäävad tema menetluskulud tema enda kanda.
10.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebuse esitaja pöörduda sama nõude ja alusega halduskohtusse (HKMS § 43 ja § 155 lg 6). Kohtu täiendavad selgitused
11.Kaebaja palub kohtu selgitusi järgnevate asjaolude kohta: 1) Kuidas toimub hetkel toimunud haldusaktide tühistamise puhul võimalike kahjunõuete hüvitamine, mis võisid tekkida seoses vastustaja poolse avariiremondi keeluga, kas kehtetuks tunnistamine peaks olema ka tagasiulatuvalt? Kohus märgib, et haldusaktid ei pea olema kehtetuks tunnistatud tagasiulatuvalt. Kohus märgib, et talle jääb arusaamatuks, milline kahju võiks olla kaebajale tekkinud olukorras, kus vaidlustatud ettekirjutusega (mis on kehtetuks tunnistatud) kohustati kaebajat likvideerima hiljemalt 30.03.2022 Lääne-Viru maakonnas XXXXXXX vallas XXXXXXXX külas XXXXXXXXXX kinnistul (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) asuvast Loobu jõest Undla paisu ette paigaldatud kivid ja killustikuga täidetud plastikkotid, aga mida kaebuse esitaja ei ole täitnud. Kohtule ei nähtu, et kaebajale saaks olla vastava ettekirjutusega tekitatud sellist kahju, mille hüvitamist kaebaja saaks taotleda. Kohus selgitab üksnes, et kahju hüvitamist riigi vastu reguleerib riigivastutuse seadus. 2) Kui käesoleva menetluse käigus ei saa vaidlust sisuliselt lahendada, siis paluks kohtu selgitust, kuidas antud vaidlust lahendada. Kohus selgitab, et eelkõige tuleb kaebajal ja kolmandal isikul teha koostööd Keskkonnaametiga ning leida lahendus tekkinud olukorrale komplekselt. Kohus ei saa ega või anda menetlusosalisele üldist õigusnõu. Õigusabi saamiseks tuleb kaebajal pöörduda õigusabi teenuse osutaja poole. Halduskohtu selgitamiskohustus piirdub konkreetse haldusasjaga ning sellega seotud vaidluse esemega. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.