Aktsiaseltsi C.H.P. kaebus Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 punkti 3 ja Pärnu Linnavalitsuse 10.05.2021 korralduse nr 311 tühistamise nõuetes
Menetlusosalised
Kaebaja Aktsiaselts C.H.P. (registrikood 10135416), volitatud esindaja Risto Uustal Vastustaja Pärnu linn, esindaja linnasekretär Tiina Roht Kolmas isik Martens Maja OÜ (registrikood 14140443), volitatud esindaja vandeadvokaat Triin Biesinger
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
Muud selgitused
Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
3.Mõista aktsiaseltsilt C.H.P. välja Martens Maja OÜ kasuks menetluskulud 1292 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).
Aktsiaseltsile (edaspidi AS) C.H.P. kuulub Pärnu linnas Ranna pst 7 kinnistu (katastritunnus 62512:048:0002). Ranna pst 7 naaberkinnistu on Kuuse tn 8 kinnistu (katastritunnus 62512:048:0005, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa), mis kuulub Pärnu linnale.
2.Pärnu Linnavalitsuse 26.02.2021 arenguteenistuse otsusega nr 3-5.11/6 tunnistati Pärnu linnas maa-ala suurusega 3758 m2 katastriüksusel Kuuse tn 8 (katastritunnus 62512:048:0005)
3-21-1291
kasutusse andmiseks läbi viidud eelläbirääkimistega valikpakkumisel parimaks Martensi Maja OÜ (registrikood 14140443) esitatud pakkumine üürimääraga 4500 eurot (neli tuhat viissada eurot) ühe suveperioodi (15. mai – 15. september) eest (ei sisalda käibemaksu) (punkt 3) ning otsustati sõlmida kasutuslepingud, mille olulised tingimused on: 4.1 lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma lepingu eseme kasutamisega seotud kulusid (kõrvalkulud); kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud lepingu eseme kasutamisega; 4.2 suveperioodi eest tasutakse üüri iga-aastaselt vastavalt lepingu tingimustele; 4.3 üürileandjal on üüri tähtaegselt tasumata jätmisel õigus leping 14 päevase etteteatamisega erakorraliselt üles öelda; 4.4 üürniku poolt enampakkumisel tasutud tagatisraha loetakse lepingujärgsete üüri ja kõrvalkulude maksete osaks; 4.5 üürnikul on õigus maa-ala kasutada perioodil 15. maist kuni 15. septembrini; muul ajal maa-ala kasutamise õigus on üürnikul üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul; 4.6 üürnik on teadlik lepingu eseme seisukorrast ja kinnitab, et see vastab lepingu tingimustele ning, et ei esine puudusi ega asjaolusid, mis takistaksid selle sihtotstarbelist kasutamist; 4.7 üürnik tohib kasutusse saadud maa-alale paigaldada ainult üürileandjaga kooskõlastatud kaubandusliku inventari; 4.8 lepingu eseme kasutamise sihtotstarve; 4.9 üürnik on teadlik kommunikatsioonide asukohast ja võimalustest; 4.10 üürnik peab paigaldama lepingu esemele prügikasti, tagama tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise ning tagama maa-alal ja selle lähiümbruses (5 m raadiuses) puhtuse ja heakorra (koristama igasuguse prahi); 4.11 üürileandjal on õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste igakordse rikkumise korral leppetrahvi kuni 500 (viissada) eurot iga lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest; 4.12 üürileandjal on õigus võtta maa-ala ürituste ajaks tagasi enda kasutusse; antud perioodi eest ei tasuta üüri ning hüvitamisele ei kuulu sellega seotud kahjud; 4.13 muud arenguteenistuse poolt üürilepingus määratavad tingimused.
3.AS C.H.P. esitas 28.03.2021 Pärnu Linnavalitsusele vaide Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 punkti 3 kehtetuks tunnistamise nõudes.
4.Pärnu Linnavalitsuse 10.05.2021 korraldusega nr 311 jäeti AS C.H.P. vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Pärnu linna omandis olevate kinnisasjade valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerib Pärnu Linnavolikogu 25.04.20219 määrus nr 15 „Linnavara valitsemise kord“. Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 11.12.2020 otsusega nr 3-5.11/37 otsustati eelnimetatud korra kohaselt korraldada eelläbirääkimistega pakkumine Pärnu linnas asuvate maa-alade (sh Kuuse tn 8) kasutusse andmiseks suveperioodideks alates 2021 kuni 2030. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 12 punkti 2 kohaselt on üldkasutatav maa avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa. Kuuse tn 8 kinnistu külgneb avaliku supelrannaga. Pärnu linna üldplaneering 2001-2025 näeb ette rannaala laienemise. Avalikku supelranda on planeeritud laiendada itta Saare tänava mõttelise pikenduseni, seega on perspektiivse supelranna pikkus üle 4 km. Liivaranna kõrvale on ette nähtud ehitada randa teenindavad hooned ning mänguplatsid. Pärnu linna üldplaneeringu 2025+ maa- ja veealade kasutuse plaani kohaselt asub Kuuse tn 8 kinnistu puhketeeninduse maa-alal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on puhketeeninduse maa-ala piirkond, kus paiknevad linna puhkemajandust toetavad äri- ja teenindusettevõtted, haljasalad ning puhke- ja spordirajatised. Puhketeeninduse maaalade arendamise üheks eesmärgiks on Pärnu kuurordi ja puhkeettevõtluse arengu soodustamine. Supelranna alaga piirneval alal tuleb kavandada rannateenindusele või vaba aja veetmisele suunatud funktsiooniga hoonestust. Seega on vaidlustatud otsus kooskõlas MaaKatS-ga, kehtiva Pärnu linna üldplaneeringuga ja kehtestamise etapis oleva Pärnu linna üldplaneeringuga 2025+.
2(7)
3-21-1291
Pärnu Linnavolikogu 17.04.2014 otsusega nr 29 kehtestati Ranna pst 7 kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on Ranna pst 7 kinnistule võimalik rajada majutushoone, mille netopinnast vähemalt 10% peab olema avalikkusele suunatud. See tähendab, et majutusteenusega kaasnevaid lisateenuseid (nagu toitlustamine, lõõgastus- või konverentsiruumid jm) peab olema võimalik kasutada ka hoones majutusteenust mittetarbijatel. Detailplaneeringus on viidatud oluliselt suurenenud vajadusele Kuuse ja Side tänava vahelisel alal rannamiljöö loomiseks ja avalike teenuste osutamiseks. Vaide esitaja ei ole käesolevaks ajaks alustanud detailplaneeringu elluviimist, kinnistu on hoonestamata ja kasutatakse valdavalt parkimisalana. Seetõttu on vajalik leida võimalused rannas avalike teenuste osutamiseks, sh ranna külastajatele toitlustuse ja lõõgastusvõimaluste pakkumine. Vaidlusaluse otsusega ei antud ehitamise õigust Kuuse tn 8 kinnistule, vaid kinnitati eelläbirääkimistega valikpakkumise parimad pakkujad. Avalikult välja kuulutatud pakkumine viidi läbi kooskõlas kehtivate õigus- ja haldusaktidega. Esitatud vaidest ei ilmne, kuidas eelläbirääkimistega valikpakkumise tulemuste kinnitamine ja selles märgitud parima pakkuja edukaks tunnistamine riivab vaide esitaja subjektiivseid õigusi. Maa-ala kasutusse andmine ei ole iseenesest ühegi vaide esitaja viidatud õigusaktiga vastuolus. Vaide esitajal ei ole õigust Pärnu linnale kuuluva kinnistu kolmandate isikute kasutusse andmist reguleerida. Seda enam on vaide esitaja viited õiguste ülemäärasele riivele arusaamatud, kuivõrd nende pinnalt ei ole võimalik isegi järeldada, mil viisil maa-ala kasutusse andmine vaide esitaja kehtiva detailplaneeringuga vastuolus olevat kinnistukasutust riivata saab. Vaide esitaja ülejäänud (eelkõige hoonestuse osas) etteheited taanduvad üksnes kartuseks. Vaidlusaluse otsusega on antud üksnes maaomaniku nõusolek maa-ala kasutamiseks ning hoonestuse rajamiseks tuleb (ehitamise õiguse saamiseks) vajadusel läbi viia asjakohased ehitusseadustiku või planeerimisseaduse kohased menetlused. See saab toimuda siis, kui kinnistu pikaaegne kasutaja ja tema soovid kinnistu kasutamise osas on teada – see kas see on ka realiseeritav sõltub teistest menetlustest.
5.AS C.H.P. esitas 11.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 punkti 3 ja 10.05.2021 vaideotsuse tühistamise nõuetes. Koos kaebusega oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 punkti 3 täitmise peatamiseks kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. Kaebus on perspektiivne, sest Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 26.02.2021 otsuse nr 35.11/6 punkt 3 on vastuolus MaaKatS-ga, Pärnu Linnavolikogu 17.04.2014 otsusega nr 29 ning Pärnu Linnavalitsuse 16.04.2018 määrusega nr 10. Kui kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, siis võib tekkida olukord, kus Kuuse tn 8 kinnistule rajatakse enne restoran, kui kaebaja saab oma kaebusele halduskohtust jõustunud lahenduse. Hiljem on kaebajal oma õiguste kaitse oluliselt raskendatud kui mitte võimatu, sest vaevalt hakkab keegi ehitatud hoonet lammutama. Sellisel juhul peaks kaebaja taluma õigusliku aluseta rajatud restorani oma naaberkinnistul, mis vähendaks kaebaja kinnistu väärtust ning riivaks kaebaja omandiõigust ja õiguskindlust. Juba kaebuses viidatud 19.03.2021 artiklist tuleneb, et Kuuse tn 8 arendaja tegeleb ehitaja otsimisega. Samuti on viidatud artiklis mainitud, et neil on arhitektid ja projektijuhid leitud, nad teevad praegu konstruktsioone, aga sisustust pole veel tellitud. Seega kaebaja kartused on põhjendatud. Pärnus on praktikas kahjuks täiesti tavaline, et üldkasutatavale maale ehitatakse toitlustusasutusi. Näiteks samast 19.03.2021 artiklist on näha, et Ranna pst 11a (katastritunnus 62512:011:0001) kinnistule on asutud rajama U-kujulist õhulise arhitektuuriga restoranihoonet, kuigi Ranna pst 11a sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa ja seda ei võimalda MaaKatS. Kui vaadata hilisemat Postimehe 01.06.2021 artiklit, siis sealt on piltidelt näha, et sama 3(7)
3-21-1291
toitlustuskoha ehitus on juba lõpusirgel. Kui kohus ei nõustu esialgse õiguskaitse taotluses toodud abinõuga, siis palub kaebaja kohtul rakendada sobivat abinõud kohtu enda õiglasel äranägemisel.
6.Tallinna Halduskohtu 14.06.2021 kohtunõudega paluti Pärnu linnal ja kolmandal isikul esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 17.06.2021.
7.Pärnu linn palub oma 17.06.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel selle esitajale. Oma seisukohta põhjendab vastustaja kokkuvõtlikult järgmiselt. Kaebusest ei nähtu, mil moel rikub enampakkumise parimate pakkumiste kinnitamine kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ise pakkumisel ei osalenud ning kaebajal puudub otsusega isiklik puutumus. Vaidlustatud otsusega on antud üksnes maaomaniku nõusolek maa-ala kasutamiseks, mitte ehitusõigus hoonete püstitamiseks. Hoonestuse rajamiseks (ehitamise õiguse saamiseks) tuleb vajadusel läbi viia asjakohased EhS või PlanS kohased menetlused. Seega puudub kaebajal kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada (HKMS § 121 lg 2 p-d 1 ja 2). Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, millised negatiivsed tagajärjed kaebaja suhtes tooks kaasa vaidlustatud haldusakti kehtima jäämine. Kaebusest nähtub üksnes kaebaja vastuseis võimaliku hoone püstitamisele. Vaidlustatud otsus ei anna ehitusõigust Kuuse tn 8 kinnistule hoone püstitamiseks. Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 11.12.2020 otsuse nr 35.11/37 kohaselt saab Kuuse tn 8 maa-alal tegeleda nii toitlustuse kui ka meelelahutuse pakkumisega suveperioodil 15.05. – 15.09. Kuivõrd kaebajal puuduvad etteheited kinnistu kasutamiseks teistel lubatud otstarvetel (meelelahutus jms), oleks äärmiselt ebaproportsionaalne avaliku konkursi võitja tegevuse takistamine. Kindlasti ei ole kohane kaebaja väide, et restorani rajamine naaberkinnistule vähendaks tema kinnistu väärtust. Ranna pst 7 kinnistut on aastaid kasutatud üksnes tasulise parklana. Ka käesoleval aastal ei ole olukord muutunud. Isegi kui kaebaja asub realiseerima tema kinnistu suhtes kehtivat detailplaneeringut, jääb selgusetuks, mil moel naaberkinnistu kasutamine lubatud otstarbel tema kinnistu väärtust kahandab. Pärnu linna hinnangul on kaebaja vaidlustanud haldusakti, mis ei saa mingil moel rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Kaebuses ei ole esitatud ka selliseid põhjendusi ega tõendeid, millest nähtuks vaidlustatud otsusest tulenev kaebaja õiguste riive ning kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
8.Kolmas isik palub oma 17.06.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata seoses esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega või alternatiivselt rahuldamata. Lisaks on kolmas isik esitanud taotluse kaebuse tagastamiseks ning menetluskulude kaebaja kanda jätmiseks. Oma seisukohta põhjendab kolmas isik kokkuvõtlikult järgmiselt. Vaidlusaluse otsuse punkt 3 ei saa kuidagi riivata kaebaja subjektiivseid õigusi. Valikpakkumisel parimaks tunnistamine ei anna kolmandale isikule automaatselt õigust linnavara kasutada (selleks tuleb sõlmida kasutusleping), rääkimata sellest, et see annaks õiguse linnale kuuluvat kinnistut hoonestada (selleks saab õiguse anda ehitusluba või ehitusteatis). Kaebaja ei ole valikpakkumisel osalenud ega vaidlustanud 26.02.2021 otsust seoses sellega, et ta oleks soovinud Kuuse tn 8 kinnistut kasutama asuda. Kaebaja eesmärgiks on välistada ehitustegevus naaberkinnistul. Ehitustegevuse aluseks vaidlusalune 26.02.2021 otsus ei ole. Seetõttu on kaebus ennatlik. HKMS § 251 lg 1 kohaselt on võimalik esialgse õiguskaitse abinõu kohaldada vaid samas asjas vaidlustatud haldusakti või toimingu suhtes. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei ole võimalik kaebaja soovitavat eesmärki – ehitusõiguse välistamine – saavutada, kuivõrd 26.02.2021 otsuse punkt 3 ei reguleeri Kuuse tn 8 kinnistule ehitamise õigust. Kaebaja ei ole vaidlustanud 26.02.2021 otsuse punkti 4, millega nähti ette kasutuslepingute sõlmimine 4(7)
3-21-1291
valikpakkumise objektiks oleva vara suhtes. Kasutusleping kinnistu Kuuse tn 8 osas on tänaseks juba sõlmitud. Kuigi ka nimetatud kasutuslepingu sõlmimine ei riiva vähimalgi määral kaebaja õigusi, ei ole kaebuse eset arvestades kaebaja esitatud kaebusega ega esialgse õiguskaitsega kuidagi võimalik saavutada kasutuslepingu sõlmimata ja täitmata jätmist. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest puudub kahjulike tagajärgede oht kaebaja õigustele. 07.05.2021 sõlmitud kasutuslepingu punktist 1.6 nähtub, et ehitusõigust on võimalik Kuuse tn 8 kinnistule kohvik/restorani paigaldamiseks anda alles pärast uue üldplaneeringu kehtestamist ja kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Kuuse tn 8 kasutusõigust, mis võimaldaks hakata taotlema ehitusõigust, kolmandal isikul praegust ei ole ja käesoleval hooajal kohvik/restorani tegevusega alustamine on välistatud. Kasutuslepingu punktist 2.6 nähtuvalt prognoosivad pooled kohvik/restorani avamist 2024. a suvehooajaks, ent selle eelduseks on, et vajalikud eeldused kasutusõiguse andmiseks on loodud ja kolmandal isikul on võimalik taotleda ehitusõigust. Riigikohtu valitseva praktika kohaselt ei ole naaberkinnistu omanikul õiguspärast ootust, et keskkond tema ümber ei muutu ja kehtestatud detailplaneering ei saa tekitada õiguspärast ootust igaveseks. Seda enam, et kaebaja ei ole asunud enda kinnistu osas 2014 kehtestatud detailplaneeringut ellu viima, peab kaebaja arvestama planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg-st 1 tuleneva õigusega detailplaneering tervikuna kehtetuks tunnistada. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Asjaolu, et Kuuse tn 8 kinnistu sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa, ei välista selle osas valikpakkumise läbiviimist kinnistu kolmandale isikule kasutusse andmiseks ega keela ka parima pakkumise tegijat parimaks tunnistamast. Vaidlusaluse otsuse punkt 3 ei saa olla vastuolus MaaKatS § 181lg-ga 12, kuivõrd selle esemeks ei ole ehitusõiguse andmine. PlanS § 126 lg 1 p 3, ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 1, § 42 lg 1 kohaselt on detailplaneering aluseks ehitusõigusele, mitte maa kasutusse andmisele. Detailplaneeringust ei tulene ühtegi piirangut linnale kui Kuuse tn 8 kinnistu omanikule anda maa kolmanda isiku kasutusse. Ainetu on viide Pärnu Linnavalitsuse 16.04.2018 määruse nr 10 §-le 12, kuivõrd antud määrus ei ole asjassepuutuv. Antud juhul ei ole tegemist määruse reguleerimisesemesse kuuluva ajutise müügikohaga ega müügikoha hooajalise laiendusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
9.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Halduskohtumenetlus lähtub subjektiivse õiguskaitse põhimõttest. HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel peab kaebeõiguse puudumine olema selge ilma kahtlusteta.
10.Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 punkti 3, millega tunnistati Kuuse tn 8 kinnistu kasutusse andmiseks läbi viidud eelläbirääkimistega valikpakkumisel parimaks Martensi Maja OÜ esitatud pakkumine. Seega on vaidlustatud otsus, millega valiti linnavara kasutusse andmise avaliku konkursi raames parimaks pakkujaks kolmanda isiku pakkumine.
11.Kolmas isik on õigesti märkinud, et kaebaja ei ole valikpakkumisel osalenud ega vaidlustanud 26.02.2021 otsust seoses sellega, et ta oleks soovinud Kuuse tn 8 kinnistut kasutama asuda. Ühtlasi ei ole kaebaja vaidlustanud 26.02.2021 otsuse punkti 3 põhjusel, et ta oleks soovinud valikpakkumises osaleda, aga mingil põhjusel seda talle ei võimaldatud ning avaliku ressurssi kasutusse andmisel oleks rikutud õigusaktides sätestatud korda.
5(7)
3-21-1291
12.Kaebusest nähtuvalt on kaebaja vaidlustanud 26.02.2021 otsuse punkti 3 põhjusel, et kaebaja hinnangul anti sellega kolmandale isikule ka õigus Kuuse tn 8 kinnistu hoonestamiseks. Seega on kaebaja eesmärgiks vältida Kuuse tn 8 kinnistu hoonestamist.
13.Vastustaja ja kolmas isik on õigesti märkinud, et ehitusõigust vaidlusalune otsus ei puuduta. Vastuspidist ei nähtu ka vaidlusalusest otsusest. Pelgalt asjaolu, et vaidlusaluse otsuse punktis 4 on loetletud kasutuslepingu olulised tingimused, sh üürniku õigus paigaldada kasutusse saadud maa-alale ainult üürileandjaga kooskõlastatud kaubandusliku inventari (vaidlustatud otsuse punkt 4.7), ei tähenda kindlasti, et sellega oleks otsustatud kinnistule hoonete püstitamine. See ei oleks ka kooskõlas kehtiva õigusega. Nimelt reguleerib ehitiste ja ehitamisega seonduvat EhS (vt § 2 lg 1). Vastavalt EhS § 38 lg-le 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitis, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Väiksemas mahus ehitustegevuseks tuleb eelnevalt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis (EhS § 35 lg 1). Nii on ka vastustaja selgitanud oma vaideotsuses, et vaidlusaluse otsusega on antud üksnes maaomaniku nõusolek maa-ala kasutamiseks ning hoonestuse rajamiseks (ehitamise õiguse saamiseks) tuleb vajadusel läbi viia asjakohased EhS või PlanS kohased menetlused (kaebuse lisa 8, lk 3). Linnavara kasutusse andmise otsuse vaidlustamisega ei saa kaebaja vaidlustada võimalikku tulevast hoonestust linnale kuuluval kinnistul, sõltumata sellest, mida on meedias kajastatud pakkumismenetluse võitnud eraõigusliku juriidilise isiku võimalike tulevikuplaanide kohta seoses kõnesoleva kinnistuga.
14.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et vaidlusalune haldusakt ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi riivata ning kaebus on esitatud ennatlikult.
15.Kaebaja väited seoses vaidlusaluse otsuse vastuolust MaaKatS-ga ja Pärnu Linnavalitsuse 16.04.2018 määrusega nr 10 seonduvad avaliku huviga. Kaebajal puudub õigus vaidlustada Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 26.02.2021 otsust nr 3-5.11/6 avalikes huvides, kuivõrd sellist õigust seadusest kaebajale ei tulene (HKMS § 44 lg 2).
16.Ülaltoodust lähtuvalt on ilmselge, et kaebajal puudub kaebeõigus Pärnu Linnavalitsuse 26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 punkti 3 vaidlustamiseks, kuivõrd sellega ei otsustata Pärnu linnale kuuluva kinnistu Kuuse tn 8 ehitusõiguse ega planeerimise küsimust. Vaidlusalune otsus ei saa ilmselgelt puudutada kaebaja omandiõigust ega naabrusõigust. Seetõttu kuulub kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastamisele (HKMS § 121 lg 2 p 1).
17.Kuigi kaebaja on vaidlustanud Pärnu Linnavalitsuse 10.05.2021 vaideotsuse eraldiseisvalt vaide esemest, siiski kuulub ka selles osas kaebus tagastamisele (HKMS § 121 lg 2 p 2). Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja vaiet lahendatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul (haldusmenetluse seadus (HMS) § 84 lg 1). Ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, ei oleks üksnes vaideotsuse vaidlustamisega eraldiseisvalt vaide esemest võimalik kaebuse eesmärki saavutada (vältida Kuuse tn 8 kinnistule hoonete püstitamist), kuivõrd tegemist oleks menetlusnormi rikkumisega, mis ei saanuks lõppotsust mõjutada (HMS § 58). Samas nähtub vaidlusalusest vaideotsusest, et kaebaja esitas vaide 28.03.2021 ning vaides esinevad puudused kõrvaldas 01.04.2021 ja 12.04.2021 teatas vaideorgan vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest 30 päeva võrra (kaebuse lisa 8, lk 1). HMS § 84 lg 1 kohaselt, kui seadus ei sätesta teisiti, lahendatakse vaie 10 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Sama sätte teise lõike kohaselt kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Eelnevast nähtub, et vaideorganil oli õigusaktist tulenevalt lubatud vaide tähtaega pikendada 30 päeva võrra ning vaideotsuse tegemine on jäänud selle täiendava tähtaja sisse (12.04.2021 järgnevast päevast kulgema hakanud 30-päevase tähtaja viimane päev oli 12.05.2021). Seega on kaebus nimetatud osas ilmselgelt perspektiivitu.
6(7)
3-21-1291
18.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
19.Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluse otsuse punkti 3 täitmise peatamiseks.
20.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11; 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
21.Kohus nõustub kolmanda isikuga, et juhul, kui asjaolud on vahepeal muutunud viisil, mil esialgse õiguskaitse kohaldamine enam võimalik ei ole, siis kuulub taotlus läbivaatamata jätmisele (HKMS § 249 lg 3 viimane lause). Käesoleval juhul tuleb aga meenutada, et kaebaja on alternatiivselt taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist kohtu õiglasel äranägemisel. Seega asjaolu, et kasutusleping on sõlmitud ning vaidlusaluse otsuse punkti 3 täitmise peatamine enam võimalik ei ole, ei too kaasa esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata jätmist. Arvestades aga, et kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, siis on kaebus ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Menetluskulud
22.Kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt on tasutud riigilõiv kokku 30 eurot. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel, mistõttu ei kuulu riigilõiv kaebajale tagastamisele.
23.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamisel, kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS §-st 108 ei sätestata teisiti. Käesoleval juhul kuulub kaebuse selle esitajale tagastamisele, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda.
24.Kolmas isik on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulu summas 1292 eurot. Menetluskulude taotlusele lisatud 18.06.2021 arve nr 21060483 kohaselt on õigusteenust osutatud kokku 8 tundi, millest 4 tundi on kulunud 15.06.2021 kohtuasja materjalide analüüsile, telefoninõupidamisele kliendiga ning esialgse õiguskaitse vastuse koostamisele ning 4 tundi 16.06.2021 esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisele ja kirjavahetusele kliendiga. Kohtu hinnangul ei saa pidada menetluskulusid ülemääraseks ega põhjendamatuks (HKMS § 109 lg 6). Seetõttu mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 1292 eurot (ilma käibemaksuta).
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.