Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 14.12.2021, Tartu 3-19-1882 R.J. kaebus Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 20.12.2019. a otsuse nr O-19-0022 ja 18.02.2020. a vaideotsuse nr 153 tühistamiseks ning Tartu linna kohustamiseks teha riikliku järelevalve ettekirjutus Tartu Halduskohtu 03.11.2020. a otsus R.J. apellatsioonkaebus 24.11.2021 Kaebaja R.J. Volitatud esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja Tartu linn Kolmas isik U.K.
2.Jätta R.J. kaebus Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 20.12.2019. a otsuse nr O-19-0022 ja 18.02.2020. a vaideotsuse nr 153 tühistamise nõudes läbi vaatamata ning tühistada tühistamisnõuete osas tehtud Tartu Halduskohtu 03.11.2020. a otsus.
3.Rahuldada R.J. apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 03.11.2020. a otsus kaebaja kohustamisnõude rahuldamata jätmise kohta. Teha vastavas osas uus otsus, millega kohustada vastustajat jätkama riikliku järelevalve menetlust ettekirjutuse tegemiseks Xxx teostatud ehitus- ja remonditöödega korterites x ja xa tekitatud negatiivsete mõjude põhjuste kindlakstegemiseks ja ettekirjutuse tegemiseks nende kõrvaldamiseks.
4.Muuta menetluskulude jaotust halduskohtus ning mõista Tartu linnalt R.J. kasuks välja menetluskulud summas 900 (üheksasada) eurot.
Mõista Tartu linnalt R.J. kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud (riigilõiv) summas 15 (viisteist) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 13.01.2022 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R.J. pöördus 26.04.2017 Tartu Linnavalitsuse poole seoses Xxx teostatud ehitus- ja remonditöödega, mille käigus olevat kahjustatud talle kuuluvaid kortereid nr x ja xa (lagede ja uste vajumine, praod seintes ja ahjul).
3.Tartu Linnavalitsus algatas 01.06.2017. a teatisega nr 7-14.1/07249 menetluse riikliku järelevalve ettekirjutuse tegemiseks Tartus Xxx kinnistu omanike suhtes. Menetluse algatamise aluseks oli Xxx teostatud omavolilised ehitustööd (lammutatud köögi ja toa vaheline kande- ja jäigastav vahesein, mis on asendatud uue tugipostiga; wc rajamisega on muudetud kanalisatsioonisüsteemi). Teatises märgiti, et kui omavoliliselt teostatud ehitustööd seadustatakse või taastatakse endine olukord, menetlus lõpetatakse ja riikliku järelevalve ettekirjutust ei koostata.
4.U.K. (Xxx omanik) esitas 29.05.2018 korteris toimunud ehitustegevuse kohta ehitusteatise koos ehitusprojektiga. Linnavalitsuse nõudmisel esitati puudusteta projekt koos ehitusteatisega 17.10.2019. Linnavalitsus kaasas 21.10.2019. a kirjaga nr 7-1/EPD-18-0475 ehitusteatise menetlusse Xxx kinnistu ülejäänud kaasomanikud. R.J. ja R.J. esitasid 06.11.2019 ehitusprojekti osas vastuväited. U.K. esitas 14.11.2019 selgitused.
6.Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond leidis 20.12.2019. a otsuses nr O-19-0022, et Xxx ehitusprojekt vastab nõuetele ja puuduvad alused ehitusteatise ehitisregistris registreerimisest keeldumiseks. Ehitusteatis registreeriti ehitisregistris. Otsuse kohaselt puudus vajadus alustada riikliku järelevalve menetlust ettekirjutuse koostamiseks, sest korteri nr 1 omanik lubas aknad välja vahetada fassaaditööde käigus. Eluruumis gaasipliidi koos gaasiballooniga olemasolu kohta andmete esitamine kohalikule omavalitsusele ei ole vajalik. Linnavalitsus märkis, et OÜ Ehitusseire ekspertarvamuse kohaselt ei ole köögi ja elutoa vahelise seina ümberehitustöödega vähendatud kandetarindite kandevõimsust ja seinaosa asendamine puitpruss raamiga on piisav. Ümberehitustööd ei põhjusta ohtu elamus viibijatele või nende varale. Elutoa ja magamistoa vahelist kandeseina ei ole eemaldatud. Köögi ja toa vaheline sein ei ole 5,1 m ulatuses lammutatud. Põhiulatuses on alles köögi ja esiku vaheline kandesein. U.K. esitas 18.12.2019 täiendavad selgitused ja fotod vannitoas oleva kandetala täiendava toestuse kohta (lisapruss on kinnitatud seinte külge). Linnavalitsus märkis, et kasutusteatise esitamisel on tarvis tõendada, et leitud lahendus on piisav ja tagab kandeseina kujukindluse.
7.Tartu Linnavalitsus jättis 18.02.2020. a vaideotsusega nr 153 rahuldamata R.J. vaide Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 20.12.2019. a otsuse peale. Vaideotsuse
kohaselt asus omanik omavoliliselt teostatud ehitustöid seadustama, seega puudub alus ja vajadus riikliku järelevalve käigus ettekirjutuse tegemiseks. Linnavalitsus registreeris ehitusteatise, kuna registreerimisest keeldumise alused puuduvad. Kasutusteatise menetluses kontrollitakse, kas ehitustööd on teostatud projektikohaselt ja ruume saab kasutada ohutult.
8.U.K. esitas 25.01.2021 kasutusteatise nr 2011301/00439, mille osas ükski kaasomanik ei esitanud vastuväiteid. Tartu Linnavalitsuses luges 08.02.2021 kasutusteatise teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku (EhS) §-le 47.
9.R.J. esitas 08.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus kohustada Tartu linna tegema riikliku järelevalve ettekirjutus Tartus Xxx kinnistu kaasomaniku U.K.i suhtes (haldusasi nr 3-19-1882). Kaebuse põhjendused: Vastustaja algatatud menetlus ei ole efektiivne. See on aeglane, väga kallis ja ebameeldivusi tekitav toiming. U.K. on ebaseadusliku ehitus- ja remondialase tegevusega (lammutatud on köögi ja toa vaheline sein, muudetud on kanalisatsioonisüsteemi) põhjustanud kaebajale kahju (korteri nr x ja xa seintes ja korteri nr xa ahjul on mõrad ja slepe on lagunenud, ahju köögipoolne osa on 1,5 cm sissepoole kaldu, ahju toapoolses osas on ahjupotid nihkes kogu ahju kõrguses, korteri nr 3 köögi nurgas on mõrad). U.K.i ja vastustaja tegevusetuse tõttu suureneb kahju iga päevaga. Korterite nr x ja xa põrandate vajumine jätkub. Asja lahendamine, arvestades kaebaja õigustega ja kahju ulatusega, on võimalik ainult endise olukorra taastamise kaudu. Haldusakti või otsuse langetamisega viivitamine ei ole põhjendatud. Vastustaja ei teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt.
10.R.J. esitas 18.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus kehtetuks tunnistada Tartu Linnavalitsuse 18.02.2020. a vaideotsuse nr 153 (haldusasi nr xxx). Kaebuse põhjendused: Kohane ei ole teostatud tööde seadustamine. Korterite nr 3 ja xa põrandate vajumine jätkub, kuigi eemaldatud sein on osaliselt asendatud puitpruss raamiga. Seega eemaldatud seina ei ole asendatud sama kandevõimega osaga. Teostatud tööde seadustamisel tuleb arvestada puudutatud isikute huvidega ja õigustega. Tugineda ei saa OÜ Ehitusseire arvamusele, sest see on ühekülgne. Vaideotsuse väide, et põranda vajumine võis tuleneda dušikabiinide lekkest, on tõendamata. Vastustaja ei kohaldanud EhS § 44 p-i 4.
11.R.J. nõustus 27.03.2020. a vastuses kohtunõudele (halduskohtu ettepanek esitada kaebus vastustaja 20.12.2019. a otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks teha riikliku järelevalve ettekirjutus U.K.i suhtes) kaebuse muutmisega haldusasjas nr 3-19-1882. Kaebaja märkis, et esitas ka kaebuse vastustaja 18.02.2020. a vaideotsuse peale.
12.Tartu Halduskohus liitis 02.04.2020. a määrusega haldusasjad nr 3-19-1882 ja xxx ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-19-1882. Kohus võttis kaebuse menetlusse.
13.Tartu Halduskohus jättis 21.09.2020. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse ekspertiisi määramiseks.
14.Tartu Halduskohus jättis 03.11.2020. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda; tagastas vastustajale OÜ Ehitusseire 08.03.2019. a ekspertarvamuse; tagastas kolmandale isikule Tartu Linnavalitsuse 01.07.2015. a vastuse nr 7-14.1/04477; tagastas kaebajale 31.03.2015. a üürilepingu nr 95. Otsuse põhjendused: 1) Kohus nõustus vastustaja seisukohtadega ega pidanud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki põhjendusi korrata. Vastustaja leidis õiguspäraselt, et ehitusprojekti kooskõlastamisest keeldumiseks alust ei ole. Vastustaja esitas
kolmandale isikule ehitusteatise registreerimise otsuses täiendavad nõuded, mida ta peab tõendama kasutusteatise menetluses. Kolmas isik asus õiguspärasele käitumisele, mistõttu ei ole vastustajal kohustust talle ettekirjutust koostada. Kohtule ei nähtunud ehitusteatise menetluses olulisi õiguslikke puudusi. 2) Vaidlusalune menetlus on võtnud palju aega. Samas ei saa menetlust pidada ebamõistlikult pikaks. Vastustaja poolt menetlusosalistele antud tähtajad olid mõistlikud. Vastustaja ei ole menetlust kunstlikult pikendanud või tahtlikult venitanud. Tõendamata on kaebaja väited, et läbiviidud menetlus oli kallis ja vägivaldne. Kolmanda isiku selgitused, miks aega oodatust rohkem kulus, on arusaadavad ja põhjendatud. 3) Vastustaja tugines OÜ Ehitusseire eksperdi K. Käsperi hinnangule. Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja väited ei ole tõesed, sest köögi ja toa vaheline sein ei ole 5,1 m ulatuses lammutatud. Alles on koridori ja elutoa vahelise ukse ava kohal olev puitkonstruktsioon. Ehituses on lubatud konstruktiivseid asendusi, mis on samaväärsed. Eksperdi hinnangust nähtub, et ta andis seisukoha Xxx seina osa raamkonstruktsiooniga asendamise kohta. Nõustuda ei saa kaebajaga, et paikvaatluse tegemise hetkel ei olnud raamkonstruktsiooni olemas. Paikvaatluse pildid tõendavad vastupidist. Ainuüksi kaebaja kahtlustus, et äkki on kasutatud peenemat prussi, ei ole piisavaks põhjuseks, et paluda kolmandal isikul avada lae konstruktsioon ja eemaldada laes paiknevat laudist. 4) Vastavalt HKMS § 158 lg-le 2 hindas kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Seega vastustaja ei saanud otsuses ega vaideotsuses Ehitusekspert Elmet Ein OÜ arvamusega arvestada. Kaebaja ei selgitanud, mida ta Ehitusekspert Elmet Ein OÜ ekspertarvamusega tõendada soovib. Kohus nõustus vastustajaga, et eksperthinnangus ei ole tuvastatav, millises korteris on vaatlus teostatud. Kohtule jäi arusaamatuks, millistest tõenditest tulenevalt on eksperthinnangu koostajad seisukohal, et pragude tekkepõhjus on korteris nr 1 kandeseina vahetamine. Asja materjalidest nähtub, et pragu korteris nr xa paikneva ahju juures oli olemas juba 2015. a, s.t ajal, kui ühtegi seina ei olnud korteris nr 1 eemaldatud ega asendatud. Põhjusi nende pragude tekkimiste kohta võib olla mitmeid. Hoone otsaseina praod olid olemas juba 2014. a juulikuus. Seega ei saa olla pragude tekkepõhjuseks korteris nr 1 teostatud remonttööd. Samas ei saa välistada, et remonttööd ei ole pragude edasistele arengutele kaasa aidanud. Kas, miks ja kuidas on tekkinud praod kaebajale kuuluvates korterites, ei ole käesoleva kohtuasja sisuks. 5) Kaebaja ei selgitanud arusaadavalt, kuidas endise olukorra taastamine saaks lahendada või vähendada juba tekkinud probleeme. Ehitusprojekti ja ehitusteatise mitte registreerimine ei muudaks tekkinud kahjustusi olematuks. Kaebaja korterite võimalikku kahjustamist saab parandada seinte ja ahjude parandamisega. Esitatud ei ole üheseid ja selgeid objektiivseid tõendeid, et kahjustused kaebajale kuuluvates korterites suurenevad ja ainuvõimalik lahendus oleks nõuda endise olukorra taastamist. EhS § 44 sätestab ammendava loetelu alustest, millal tuleb ehitusloa andmisest keelduda. Praegusel juhul neid asjaolusid ei esine.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
15.R.J. esitas 03.12.2020 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.11.2020. a otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Xxx ehitusprojekt ei vasta nõuetele ja esinevad alused ehitusteatise ehitisregistris registreerimisest keeldumiseks. Kaalutlusvea tõttu vastustaja ei kohaldanud järelevalvemeetmeid. Kohus oleks pidanud kohaldama nõudeid projektile, mida sätestab majandus- ja taristuministri määruse nr 97 (määrus nr 97) § 7 lg 1. Projektil puudus tiitelleht ja koostaja allkiri, ka puudub koostajal kvalifikatsioon. 2) Kohane ei ole teostatud tööde seadustamine arvestamata kaebaja õigustega. Korterite x ja xa põrandate vajumine jätkub, kuigi eemaldatud sein on osaliselt asendatud puitpruss raamisega.
Vastustaja lähtus ainult kolmanda isiku huvidest. Kaebaja esitas kandevõime kindlaks tegemiseks taotluse ekspertiisi määramiseks. Vastuolus EhS § 8 lg-ga 8 kohus sellega ei arvestanud. Kahju ärahoidmiseks ja ohu neutraliseerimiseks on vajalik ettekirjutuse tegemine endise olukorra taastamiseks. Asjas ei saa tugineda OÜ Ehitusseire ekspertarvamusele, sest dokument on välja antud ainult korteri nr 1 kohta. 3) Kohus kasutas otsuse p-s 45 sõna „lammutatud“. Seega on kolmanda isiku tegevus lammutamine, mille puhul kehtivad määruse nr 97 §-s 25 sätestatud nõuded. Kolmanda isiku projektis puudub teave lammutustegevuse ulatuse ja kaasnevate mõjude kohta (§ 25 lg 3), ei ole määratud lammutustööde järjekorda (§ 25 lg 5 p 3), ei ole märgitud ehitise ajutise toestamise viise (§ 25 lg 5 p 6), lammutustöid ei ole tehtud kogemustega tööjõudu kasutades ja pädeva inseneri juhendamisel (§ 25 lg 4). 4) Vastustaja poolt aktsepteeritud plaanil esineb vastuolu. Mõõdud plaanil ei saa olla mõõtkavas 1:75. Seega ei ole tegemist korteri nr 1 plaaniga, vaid visandiga, mille tegemiseks on kasutatud joonlauda ja sirklit. Kohus pidanuks sellega arvestama. 5) Kohus ei tuginenud RE-projekt ekspertiisile 2017. a. Kohus ei arvestanud, et 4-tonnise raskuse toetamiseks korteris nr 1 on ainult 2 posti, millest ei piisa. Nende kandevõime ei ole samaväärne püstpalkseinaga. 6) Kaebaja viitas ohule ja juurde tekkinud kahjule. 2017. a oli ahi koos seinaga 1,8 cm sissepoole kaldu. 30.11.2020 on see üle 3,5 cm. Muudatus on tekkinud mõne viimase kuu jooksul. Vastustaja piirdus väitega, et kahjustuse põhjused ei ole piisavalt tõendatud, tundmata huvi, millised kahjustused kohapeal on.
16.Tartu linn esitas 26.02.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või alternatiivselt jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Haldusasja menetlus tuleb lõpetada, kuna 20.12.2019. a otsus on realiseeritud. Kolmas isik esitas 25.01.2021 kasutusteatise ning auditi teostatud ümberehituse ehitustehnilise lahenduse ja teostatud ümberehituste ohutuse kohta. 08.02.2021 luges vastustaja kasutusteatise teavitatuks. 2) Ehitusprojekt vastab nõuetele. Vastavalt EhS § 19 lg-le 2 võib ehitusprojekti koostada omanik ise. Kuna digikonteiner sisaldab ehitusprojekti tiitellehte ja on ühtsena allkirjastatud, siis ei ole põhjendatud nõuda, et tiitelleht peaks olema eraldi digiallkirjastatud. Mõõtkava kohta väidetu osas jääb arusaamatuks, kuidas see rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Arhitektuuri- ja ehitusosakonna arhitekt-spetsialist kontrollis mõõtude vastavust. Mõõtkavaks tuli umbes 1:77. Selline väike viga tekib enamasti joonestusprogrammist joonise n.ö trükkimisel pdf-iks. Mõõtkava erinevus ei ole määrav ega mõjuta ehitusprojekti õiguspärasust. 3) 20.12.2019. a otsuse tühistamine ei lahenda kaebaja ja kolmanda isiku vahel tekkinud kahjunõude vaidlust. Kaebaja seisukoht, et 4 tonnist ahju toetab vaid 1 post ja muud sarnased väited tuginevad pelgalt tema subjektiivsetel emotsioonidel ja on objektiivselt tõendamata. Kaebaja väited põrandate vajumise kohta jäävad arusaamatuks. 4) Kohtu selgituste tõlgendamisel ei saa lähtuda ühest sõnast lauses. Määruses nr 97 §-s 25 on peetud silmas lammutamist, kui nn lammutatud osa ei asendata samaväärse asjaga. Kuivõrd antud juhul on teostatud ümberehitustööd selliselt, et nn lammutatud seinaosa on asendatud koheselt ehitustehniliselt samaväärse asjaga, siis ei olnud vajalik esitada eraldi ehitusprojekti ehitise lammutamiseks ja piisas ehitusprojektist korteri ümberehitamiseks.
17.U.K. esitas 28.02.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Xxx-1 ehitusprojekt koos kõikide lisadega on terviklik dokument, millele on koostatud nõuetekohane tiitelleht. Ehitusprojekt on digitaalselt allkirjastatud kolmanda isiku kui projekti koostaja poolt.
2) R.J. väide, et põrandad vajuvad antud ajahetkel, ei ole tõene ega tõendatud. 2018. a sügisel paigaldati kaebaja korteris xa ahju köögipoolse seina praosse segumört ning halduskohtule esitatud pildilt nähtub, et segumört on praos paigas, seega lisavajumist ei ole toimunud. 3) Tõendamata on väide, et ahi on kaldu nüüdseks 3,5 cm. Korteri xa ahi paikneb korteri nr 1 pliidi kohal, toetudes vahetaladele. Vahelaetalad toetuvad välisseinale ja esiku ning köögi vahelisele seinale, mis on säilinud, nagu nähtub 05.12.2019. a paikvaatluse käigus tehtud fotolt. 4) Ehitusprojekti plaan on mõõtkavas 1:75, kui plaan välja printida.
18.R.J. teatas 16.10.2021 seisukohas, et ta ei soovi kohtumenetluse lõpetamist.
19.U.K. teatas 17.10.2021 seisukohas, et seoses kasutusloa andmisega kaotab ehitusluba kehtivuse ja seda ei ole võimalik tühistada, mistõttu on põhjendatud menetluse lõpetamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja taotlus apellatsioonkaebuse tervikuna läbi vaatamata jätmiseks tuleb rahuldamata jätta. Selle asemel jätab ringkonnakohus läbi vaatamata kaebuse tühistamisnõuete osas. Kaebaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus lahendab esmalt vastustaja taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning jätab halduskohtule esitatud kaebuse tühistamisnõuete osas läbi vaatamata (I), lahendab seejärel kaebaja apellatsioonkaebuse (II) ning viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (III). I
21.Vastustaja taotles 26.02.2021. a vastuses apellatsioonkaebusele HKMS § 190 alusel apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist seoses asjaoluga, et Xxx korteri ehitusteatis on realiseeritud. Nimelt esitas kolmas isik 25.01.2021 kasutusteatise nr 2011301/00439. Kuivõrd ükski kaasomanik kasutusteatisele vastuväiteid ei esitanud, luges vastustaja 08.02.2021 esitatud kasutusteatise teavitatuks vastavalt EhS §-le 47. Seega ei ole vastustaja hinnangul võimalik kaebusega enam saavutada soovitud eesmärki, milleks on vastustaja otsuse nr O-19-022 tühistamine, asja uuesti otsustamine ja ettekirjutuse tegemine endise olukorra taastamiseks, mistõttu tuleks menetlus kohtuasjas lõpetada. Kaebajale kuuluvas/kuuluvates korterites tekkinud kahju hüvitamise üle vaieldakse Tartu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr xxx.
22.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja taotlus apellatsioonkaebuse HKMS § 190 ja § 187 lõike 3 punkti 6 alusel läbi vaatamata jätmiseks tuleb rahuldamata jätta. Samas tuleb halduskohtumenetluses esitatud tühistamisnõuded HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel läbi vaatamata jätta ning halduskohtu otsus vastavas osas HKMS § 155 lg 3 alusel tühistada.
23.Kaebaja poolt esitatud otsuse nr O-19-022 tühistamisnõue tuleb läbi vaatamata jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Nimetatud kaebuse tagastamise alus hõlmab nii kaebuse ilmselget perspektiivitust kitsamas tähenduses kui ka ebaõiget nõudeliiki, mille tagajärjel ei ole esitatud nõudega võimalik saavutada kaebuse eesmärki1.
24.Nimelt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kohtupraktikat järgides ei ole vastustaja otsus nr O-19-022, millega otsustati ehitusteatise ehitisregistris registreerimine ilma
Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Merusk, K., Pilving, I. 2013, lk 435.
täiendavaid nõudeid esitamata, haldusakt, isegi kui see on haldusaktina vormistatud. Käesoleval juhul on tegemist analoogse olukorraga nagu siis, kui vastustaja jätaks ehitusteatisele EhS § 36 lg 2 alusel vastamata. Riigikohus on sedastanud, et ehitusteatisega vaikimisi või selge sõnaga nõustumisel on ehitusloast erinev õiguslik mõju. See on vaid juriidiline fakt, mille ilmnemisel kõrvaldab seadus (EhS § 36 lg 2) ehitamisele seatud piirangu. /.../ Kasutusteatisega nõustumise korral kõrvaldab seadus (EhS § 48 lg 2) vaid ehitise kasutamise piirangu (RKHK 18.12.2019. a otsus asjas nr 3-17-1859, p-d 15, 17). Riigikohus asus seisukohale, et „[n]eil põhjustel ei ole vastustaja vastus, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata2, haldusakt ning vastustaja sedalaadi tegevust saab isik vaidlustada ennekõike kohustamiskaebusega riikliku järelevalve (EhS § 130 lg 2) tegemiseks (RKHK 18.12.2019. a otsus asjas nr 3-17-1859, p 15). Riigikohus on selgitanud, et ehitusteatise puhul antakse haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena esitatakse ehitusteatise esitajale nõudeid EhS § 36 lg 6 alusel. Kui sellist haldusakti antud ei ole, ei ole võimalik esitada ka tühistamiskaebust (RKHK 06.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-1152, p 11).
25.Kaebaja poolt esitatud vaideotsuse nr 153 tühistamisnõue tuleb läbi vaatamata jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. HKMS § 45 lõige 4 ei anna kaebajale alust vaidlustada tühistamisnõudega otsuse kui toimingu peale esitatud vaide osas tehtud vaideotsust, sest haldusasja materjalidest ei nähtu, et vaideotsus rikuks toimingust sõltumatult kaebaja õigusi. Seega on halduskohus käesolevas kohtuasjas ekslikult palunud kaebajalt kohustamisnõude täiendamist otsuse nr O-19-022 ja 18.02.2020. a vaideotsuse nr 153 tühistamisnõuetega (vt halduskohtu 18.03.2020. a kohtunõue, I kd, tl 108). HKMS § 155 lõikest 3 tuleneb, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi alama astme kohtu lahendi. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistamisnõuete osas kaebuse rahuldamata jätmise kohta tühistada.
26.Olukorras, kus kaebaja ei olnud nõus ehitusteatise registreerimise toimingu ja riikliku järelevalve menetluse lõpetamisega, on ta õigesti esitanud halduskohtule nõude vastustaja kohustamiseks riikliku järelevalve menetluses ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja kohustamisnõude sisuks käesolevas haldusasjas oli nõue vastustajale teha riikliku järelevalve ettekirjutus Xxx kinnistu kaasomaniku (3. isiku) suhtes. Kaebusest nähtuvalt põhjustas kolmas isik kaebajale oma ebaseadusliku ehitus- ja remondialase tegevusega kahju, mis iga päevaga suureneb (korterite 3 ja xa põrandate vajumine jätkub). Ka selgitas kaebaja, et ebaseadusliku ehitustöö tõttu on korterite 3 ja xa seintes ja ahjul korteris nr x mõrad ning slepe on täiesti lagunenud. Ahju köögipoolne osa on 1,8 meetrise vesiloodiga vaadeldes 1,5 cm sissepoole kaldu. Ahju toapoolne osa ei ole kaldu, kuid seal on ahjupotid nihkes kogu ahju kõrguse ulatuses. Ahjuga kütmine on elu- ja tuleohtlik ning kütmist korteris nr x enam ei toimu. Korteris nr 3 on köögi nurgas mõrad, mis on tekkinud pärast remondi teostamist korteris nr 1. Korteri kasutamine on oluliselt piiratud ja eluohtlik ning arvestades kaebaja õigustega ja kahju ulatusega on asja lahendamine võimalik ainult endise olukorra taastamise kaudu (vt kaebus I kd tl 2-3).
27.Riigikohus on leidnud, et ehitusteatise menetluses tuleb pädeval asutusel arvestada ehitise ja selle kasutamise mõju teistele isikutele. Kui ehitamisele esitatavate avalik-õiguslike nõuete rikkumine kahjustab naabrite (nt elamu kaasomanike) õigusi, tuleb pädeval asutusel algatada täiendav kontroll. See puudutab ka ohtu, et kaasomaniku vara kahjustatakse ehitamise käigus projektis kavandamata kõrvalmõjuna (RKHK 18.12.2019. a otsus asjas nr 3-17-1859, p 20).
28.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja kohustamisnõue ongi käesolevas vaidluses Kaebaja esitas vastuväited ehitusprojekti kohta ja nõudis, et elamu ümberehitatud osa viidaks vastavusse elamu algse projektiga – ringkonnakohtu märkus.
suunatud eelkõige selliste asjaolude kontrollimisele, mis seonduvad tema kui elamu kaasomaniku õiguste rikkumise ja vara kahjustamisega kolmanda isiku poolt ehitamise käigus. Riigikohus ei nõustunud eelnevalt viidatud kohtulahendis vastustaja väitega, et kohalik omavalitsus võib ehitusteatise kooskõlastamise menetluses piirduda vaid ehitusprojekti vastavuse kontrollimisega majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ toodud kriteeriumitele. EhS § 36 lg 5 sätestab, et vajaduse korral kontrollib pädev asutus muu hulgas, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse (p 1) või esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid (p 3) (RKHK eelviidatud otsuse p 19). Kui esinevad EhS § 36 lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina (EhS 36 lg 6). EhS § 44 p 4 sätestab, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.
29.Pooled ei vaidle selle üle, et kasutusteatise aktsepteerimisega on vastustaja poolne riikliku järelevalve menetlus Xxx osas lõppenud. Ringkonnakohus leiab, et sellega ei ole siiski kaebaja kohustamiskaebus ära langenud, sest kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtadest ilmneb, et omavolilised ehitustööd korteris nr 1 avaldasid kaebaja korteritele 3 ja xa olulist negatiivset mõju, mis jätkus ka pärast ehitustööde lõpetamist ja elamu kasutusse võtmist. Ringkonnakohus jätkab seetõttu menetlust kaebaja kohustamisnõude osas, et tuvastada, kas kaebaja nõue kohustada vastustajat riikliku järelevalve menetluse korras kolmandale isikule ettekirjutuse tegemiseks endise olukorra taastamiseks on põhjendatud. Lähtudes HKMS § 41 lõikest 3 loeb ringkonnakohus, et kaebaja kohustamisnõudega definitiivse ettekirjutuse tegemiseks on hõlmatud ka nõue kohustada vastustajat jätkama riikliku järelevalve menetlust kaebaja korteritele 3 ja xa tekitatud negatiivsete mõjude põhjuste kindlakstegemiseks ja ettekirjutuse tegemiseks nende kõrvaldamiseks. II
30.Vastustaja alustas 01.06.2017 teatise nr 3-14.1/07249 kohaselt EhS § 130 lg 2 punktile 33 tuginedes haldusmenetlust riikliku järelevalve ettekirjutuse tegemiseks Tartus, Xxx kinnistu omanike suhtes seoses korteris nr 1 teostatud omavoliliste ehitustöödega. Teatise kohaselt oli korteris nr 1 omavoliliselt lammutatud köögi ja toa vaheline kande- ja jäigastav vahesein, mis oli asendatud uue tugipostiga. Samuti oli korteris wc rajamisega muudetud kanalisatsioonisüsteemi. Menetluse eesmärgiks märkis vastustaja omavoliliselt teostatud ehitustööde võimaliku seadustamise või endise olukorra taastamise. Teatises märgitakse, et kui kolmas isik seadustab omavoliliselt teostatud ehitustööd või taastab endise olukorra enne 01.01.2018, menetlus lõpetatakse ja riikliku järelevalve ettekirjutust ei koostata (I kd, tl 5). Vaidlust ei ole selle üle, et menetluse käigus esitas kolmas isik vastustajale ehitusprojekti ja ehitusteatise, mille vastustaja registreeris ehitisregistris. Ka ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja on kasutusteatisega nõustudes andnud kolmandale isikule loa korteri nr 1 ümberehitatud kujul kasutamiseks.
31.Kolmanda isiku tellimusel koos kasutusteatisega vastustajale esitatud VT Inserenribüroo OÜ 04.01.2021. a töös nr EA 377-20 selgitatakse, et ehitise põhilistes EhS § 130 lg 2 p 3 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, täites selleks muu hulgas ülesannet, milleks on ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine.
kandekonstruktsioonides ei ole märgata defekte, mis viitaksid ebastabiilsusele, seega ehitise põhikonstruktsioonid (vundament, kandeseinad, vahelaed, sise- ja välistrepid ning katuse kandeelemendid) on püsivad, kanne on tagatud. Samas nähtub auditist, et ülevaatuse käigus käidi vaid elamu korteri number 1 eluruumides ning ka lõplik järeldus esitati vaid selle kohta, et hoone (korter nr 1) põhilised kandekonstruktsioonid on püsivad ja tehnosüsteemid toimivad (III kd, tl 106-111). OÜ Ehitusseire 08.03.2019 koostatud ekspertarvamuses (III kd, tl 30), millele tugines vaidlustatud otsuses ka vastustaja, märgitakse, et korteris teostatud remonttööde käigus on algne köögi ja elutoa vaheline (püst)palkidest seinaosa eemaldatud ja asendatud massiivpuidust prussidest raamiga. Eemaldatud seinaosale ja selle asemele ehitatud raamkonstruktsioonile toetub osaliselt raami kohal säilitatud vööpalkide kaudu teise korruse köögi ja elutoa vahel paiknev pliit ja soojamüür. Kokkuvõtliku hinnanguna leitakse, et korteris nr 1 teostatud ümberehitustööd ei ole põhjustanud korterelamu kandetarindite kandevõime vähenemist, ümberehitustööd ei põhjusta ohtu korterelamus viibijatele või nende varale. Ekspertarvamus on koostatud korteri nr 1 ehituskonstruktsioonide seisukorra kohta.
32.Ringkonnakohus leiab, et kuna nii audit kui ka ekspertarvamus on koostatud pärast ehitustööde teostamist korteris nr 1 ning tuginevad vaid korteri nr 1 ülevaatusele, ei vasta need küsimusele, kas korteri nr 1 ehitustööd võisid nende teostamise ajal kaasa tuua kaebaja kaebuses märgitud põrandate vajumist, ahju slepe pragunemist ja mõrasid köögi seinas. Tsiviilasjas nr xxx 23.09.2019 toimunud kohtuistungil selgitas tunnistajana üle kuulatud kolmanda isiku elukaaslane, et korteris nr 1 vaheseina äravõtmine toimus 2015. a mai keskpaigas põhjusel, et sein oli pehkinud. Algselt plaaniti vahetada välja seina talad, kuid siis tehti tugevdatud raamistik, et saada köök avatud elutoaga. Tunnistaja ütlustest saab järeldada, et köögile ehitati uus vahelagi 2016/2017 (I kd, tl 134p-135). Arvestades ümberehitustööde mastaapsust ja pikaaegsust, peab ringkonnakohus võimalikuks, et need võisid ebaõnnestunud töövõtete korral mõjutada ka ülemisel korrusel asuvate korterite seisukorda.
33.Ehitusekspert Elmet Ein OÜ, kes teostas ülevaatuse korteris nr 3, 20.10.2020. a ekspertarvamuse kohaselt on esimese korruse kandeseina eemaldamisel elamu teise korruse vahelagi ja sein vajunud, mille tulemusel on lagede ja seinte ning ahju ja slepe ühenduskohtadesse tekkinud praod, millega on nõrgendatud kandekonstruktsioonide seisukorda ja tulekolde kasutamine on tuleohutuse seisukohast muutunud ohtlikuks. Kandekonstruktsioonidesse on tekkinud konstruktsioonide püsivusele viitavad ohtlikud praod. Pragude arenemine ei ole seiskunud ja on arenev protsess. Seoses I korruse kandeseina eemaldamisega on II korruse põrand vajunud ning teise korruse ahi ja sein on ka laest lahti tulnud. Köögi ja toa vaheline sein koos ahjuga on vajunud. Kokkuvõtlikult leitakse, et ehitamise käigus on nõrgestatud elamu kandekonstruktsiooni, mis kätkeb ohtu inimeste tervisele ja varale (III kd, tl 21-23). Halduskohus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti jätnud nimetatud ekspertarvamuses esitatud seisukohtadega arvestamata. Kui halduskohtu arvates oli pragude tekkepõhjus muu kui kolmanda isiku ehitustegevus, pidanuks ehituseksperdi tõendi vastuvõtmisel selgituste saamiseks ära kuulama.
34.Ehitusekspert Elmet Ein OÜ ekspertarvamust toetab ka RE-Projekt OÜ 2016. a eksperthinnang. RE-Projekt OÜ 2016. a koostatud eksperthinnangus (töö RE-06-16) Xxx korterelamu korterite 3 ja xa ahjude vajumise põhjuste väljaselgitamiseks leitakse, et korteri nr 1 põhjaliku remondi käigus kahjustati vaheseinte kandevõimet postide vahetamise operatsioonil ja see põhjustas 2. korruse korterites nr 3 ja xa siseseinte vajumist koos ahjude viimalõõride (slepede) pragunemisega ja vaheseintes olevate uste kiivakiskumisega. Sama vaheseinte nihe muutis 2. korrusel dušikabiinid kasutamiskõlbmatuks. Lisaks leitakse, et kui korteri nr 1 remonditöid oleks teostanud kutseline ehitaja, oleks ta ahjusid kandvas seinas vahepostide vahetamisega seda vaheseina tugistanud tungraua abil vaheseina ülavööd tõstes. Võimalik, et
ka siis oleks tekkinud pragusid, kuid tõenäoliselt väiksemaid. Eksperthinnangust nähtuvalt teostas ekspert paikvaatluse korterites 3, xa ja 1 (I kd, tl 37-38). Halduskohus on otsuses küll eksperthinnangut kajastanud, kuid ei ole võtnud selles osas mingit õiguslikku seisukohta, märkides ainult, et vastustaja esitas ekspertiisi Päästeameti Lõuna päästekeskusele, et viimane teostaks ekspertiisis väljatoodud asjaolude üle riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle. Asjaolu, kas või kellele vastustaja eksperthinnangu edastas, ei oma vastustaja poolt teostatava riikliku järelevalve menetlusele õigusliku hinnangu andmisel mingit tähtsust.
35.Eelnevalt käsitletud kaks eksperthinnangut loovad ringkonnakohtu hinnangul tõsise aluse kahtluseks, et ümberehitustööd korteris nr 1 põhjustasid kaebajale kuuluvate korterite siseseinte vajumist koos sellest tulenevate negatiivsete mõjudega. Eksperthinnangutes märgitud järeldusi koosmõjus kohtumenetluses kaebaja poolt esitatud pildimaterjaliga ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik eirata ega teiste eksperthinnangutega (VT Inseneribüroo OÜ audit ja Ehitusseire OÜ ekspertarvamus) ümber lükata. Ringkonnakohus märgib, et eksperthinnangutes märgitud järeldusi ei ole sõnaselgelt eitanud ega välistanud ka vastustaja. Tartu Linnavalitsuse 18.02.2020. a vaideotsuses nr 153 leiab vastustaja: „Kuigi linnavalitsus ei välista, et korteris nr 1 toimunud ehitustööd on osaliselt või täielikult põhjustanud korteri nr xa ahju pragunemise ja slepe nihkumise, võib see olla kahjunõude esitamise aluseks kahju põhjustajale, kuid mitte korteri nr 1 kohta esitatud ehitusteatise registreerimata jätmise põhjuseks“ (I kd, tl 105p).
36.Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja eelmärgitud seisukohaga ei saa nõustuda. Nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, on kohtupraktikas leitud, et ka ehitusteatise menetluses tuleb pädeval asutusel arvestada ehitise ja selle kasutamise mõju teistele isikutele. Kui ehitamisele esitatavate avalik-õiguslike nõuete rikkumine kahjustab naabrite (nt elamu kaasomanike) õigusi, tuleb pädeval asutusel algatada täiendav kontroll. See puudutab ka ohtu, et kaasomaniku vara kahjustatakse ehitamise käigus projektis kavandamata kõrvalmõjuna (RKHK 18.12.2019. a otsus asjas nr 3-17-1859, p 20).
37.Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle (EhS § 130 lg 2 p 2). Sellised nõuded hõlmavad muuhulgas ehitise ohutust kogu tema kasutusea vältel (EhS § 11 lg 1), ehitamise vastavust ehitusprojektile (EhS § 12 lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8 teine lause). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (vt KorS § 4). Avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine on esmajoones ohu või ohukahtluse põhjustanud isiku ülesanne (KorS § 2 lg 2). Kui tema tegevus ei ole piisav või muul põhjusel eesmärgipärane, tuleb sekkuda korrakaitseorganil (samas lg 3). Ohu korral on korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus (KorS § 28 lg 1). KorS § 14 p-s 1 on sätestatud igaühe subjektiivne õigus saada korrakaitseorganilt abi sellise ohu ennetamisel või tõrjumisel, mille eest ta ei ole vastutav, kui abi andmisest keeldumine oleks õigusvastane. Abi andmisest keeldumine on õigusvastane juhul, kui seadus kohustab abi andma või kui abi andmise kasuks räägivad taotleja ülekaalukad huvid (vt RKHK 13.12.2018. a otsus asjas nr 3-16-1050, p-d 10-11). Eeltoodust tulenevalt on kaebajatel õigus nõuda, et vastustaja otsustaks menetluses järelevalvemeetmete kohaldamise üle kaalutlusvigadeta ega keelduks õigusvastaselt meetmete kohaldamisest.
38.Vastustaja on vaideotsuses leidnud, et tal ei ole põhjust kahelda toimunud ehitustegevuse ja ehitise ohutuses. Ehitise kasutamise ohtlikkus on välja toodud üksnes vaide esitajatele
kuuluvates korterites seoses ahju kütmisega, kuna see on tuleohtlik ning tuleb eelnevalt parandada. Vastustaja leiab, et korteri nr xa ahju kasutamine on vaja vastavusse viia tuleohutusnõuetega – teostada slepe ja ahju pragude parandamine tulekindlate materjalidega. Ühtlasi leiab vastustaja, et see, kes teostab ja vastavad kulud kannab, tuleb lahendada poolte endi vahel (vaideotsuse p 27). Seisukoha juurde, et tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega, jäi vastustaja ka apellatsioonimenetluses (vt kohtuistungi protokoll 00:22:03 ning vastustaja vastuse apellatsioonkaebusele p 39). Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodud seisukoht on ilmses vastuolus ringkonnakohtu poolt eelnevalt tsiteeritud Riigikohtu seisukohtadega. Vastustaja ei saa vältida enda kohustusi riikliku järelevalve teostajana sellega, et kohustab tagajärgede kõrvaldamise osas kokku leppima vaidlevaid pooli ega ka sellega, et vaidlust lahendatakse tsiviilkorras kohtus.
39.Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et kuigi vastustaja ei ole menetluse käigus välistanud, et kaebaja jaoks ohtlik olukord (ahju pragunemine, mistõttu ei ole võimalik kütmisel täita tuleohutusnõudeid) võib olla põhjustatud kolmanda isiku ehitustegevusest, ei ole kogutud tõendeid selle järelduse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Riikliku järelevalve menetlus ei saa lõppeda tulemusega, kus võimaliku ettekirjutuse tegemiseks vajalikud asjaolud on jäänud kindlaks tegemata. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kohtumenetluses esitatud ekspertarvamused kinnitavad siiski piisavalt usaldusväärselt, et kaebaja korterite kahjustused tekkisid kas osaliselt või täielikult kolmanda isiku omavolilise ehitustegevuse tagajärjel. Asjas ei ole piisavalt usaldusväärseid tõendeid ohtliku olukorra võimaliku jätkumise kohta, mistõttu ei ole võimalik täie kindlusega väita, et kolmanda isiku poolt võetud abinõud (mahavõetud seinaosa asendamine puitpruss raamiga) on kaebaja korterite olukorra jätkuva halvenemise peatamiseks piisavad. Samas nii olukorras, kus kaebajale kuuluvate korterite seisukord püsib muutumatuna kui ka olukorras, kus korterite seisukord jätkuvalt halveneb, on vastustajal alus riikliku järelevalve korras kolmandale isikule ettekirjutuse tegemiseks kaebaja korterites tekkinud ohtliku olukorra kõrvaldamiseks ja / või ohtliku olukorra kõrvaldamiseks ja selle jätkuva halvenemise peatamiseks.
40.Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kohustada vastustajat tegema kolmandale isikule definitiivse sisuga ettekirjutust endise olukorra taastamiseks, kuivõrd asjaolu, kas oht on kõrvaldatav endise olukorra taastamisega või muul viisil, tuleb välja selgitada vastustajal riikliku järelevalve menetluse käigus. Vastustajal tuleb selgitada, kas kolmanda isiku ümberehitustööd on teostatud viisil, mis tagab, et kaebaja korterite olukord täiendavalt ei halvene. Olenevalt vastusest sellele küsimusele saab vastustaja kaaluda kolmandale isikule tehtava ettekirjutuse võimalikku sisu juba tekitatud ohtliku olukorra kõrvaldamiseks.
41.Vastustaja poolse ettekirjutuse tegemist ei välista asjaolu, et pooled vaidlevad kaebajale tekitatud kahju üle tsiviilkorras kohtus. Ringkonnakohus märgib, et rahalise kahju väljamõistmine tsiviilkorras ei asenda kolmanda isiku kohustust omavolilise ehitamisega tekitatud ohtu kaebaja korterites kõrvaldada ega võta ka vastustajalt ohtliku olukorra tuvastamisel kohustust kolmandat isikut selliseks tegevuseks kohustada. Ringkonnakohus peab oluliseks, et omavolilise ehitamise tagantjärgi seadustamine ei tohi kaasa tuua olukorda, kus sellega tekitatud ohu kõrvaldamine jääb ehitamisest negatiivselt mõjutatud isiku kanda. Tsiviilkorras kohtus vaidlemine on kallis, paneb tõendamiskoormuse omavolilisest ehitamisest mõjutatud kaebajale ega asenda vastustaja ettekirjutust konkreetseks tegevuseks (nt põrandate tõstmine, pragude täitmine, ahju parandamine vms). Kuivõrd ettekirjutuse teeb vastustaja kaalutlusotsuse alusel, ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohustada vastustajat kolmandale isikule konkreetse sisuga ettekirjutuse tegemiseks. Samal põhjusel ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohustada vastustajat tegema kolmandale isikule ettekirjutust endise olukorra taastamiseks.
III
42.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus vastustaja taotluse apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus jätab kaebuse vastustaja 20.12.2019. a otsuse nr O-19-022 ja 18.02.2020. a vaideotsuse nr 153 tühistamise nõuetes läbi vaatamata, millega tühistab halduskohtu otsuse tühistamisnõuete rahuldamata jätmise osas. R.J. apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Halduskohtu 03.11.2020. a otsus tuleb tühistada ka kaebaja kohustamisnõude rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus teeb vastavas osas uue otsuse, millega kohustab vastustajat jätkama riikliku järelevalve menetlust Xxx teostatud ehitus- ja remonditöödega korterites x ja xa tekitatud negatiivsete mõjude põhjuste kindlakstegemiseks ja ettekirjutuse tegemiseks nende kõrvaldamiseks. Kuigi kaebaja ei saavuta kohustamiskaebuse rahuldamist definitiivses sõnastuses endise olukorra taastamiseks, loeb ringkonnakohus sellega siiski HKMS § 41 lõikele 3 tuginedes apellatsioonkaebuse täielikult rahuldatuks.
43.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Halduskohus jättis otsusega kaebaja poolt tasutud riigilõivu 30 eurot ja õigusabikulud 870 eurot kaebaja enda kanda. Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust halduskohtus ning mõistab kaebajal halduskohtumenetluses tekkinud riigilõivu ja õigusabikulud summas 900 eurot täies ulatuses vastustajalt välja. Ringkonnakohtus on kaebaja menetluskuluks tasutud riigilõiv 15 eurot. Täiendavat taotlust võimalike õigusabikulude väljamõistmiseks kaebaja ringkonnakohtule ei esitanud. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 15 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.