Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 6. oktoober 2021, Tartu 3-21-648 A.M. kaebus Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 29. aprilli 1994. a otsuse nr 56121 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2021. a määrus A.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja A.M.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.M. määruskaebus
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2021. a määrus ja saata asi Tartu Halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et seoses uute arhiivimaterjalide ja muude tõendite leidmisega tühistataks varasem otsus, mille alusel jäeti A.M. suguvõsale kuuluvad kinnistud talle tagastamata.
2.Kaebaja on 6. aprillil 2021. a halduskohtule saadetud puuduste kõrvaldamise avalduses selgitanud, et ta on esitanud kaebuse Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 29. aprilli 1994. a otsuse nr 56121 tühistamiseks. Vaidlusaluse otsusega loeti tõendatuks, et „xxx“ talu maa (suurusega 18,03 ha, kinnistu nr xxx) kuulus õigusvastaselt võõrandamise ajal J.T. Samas toodi välja omandireformi õigustatud subjektid ning jäeti rahuldamata J. T. ja E. S. taotlused O. T. kolhoosi ühistatud vara
kompenseerimiseks, tagastamiseks ning tühistati Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 8. aprilli 1994. a otsus nr 5381.
3.Vastuses kohtunõudele märkis Rõuge vald, et vallale teadaolevalt ei ole kaebaja Rõuge Vallavalitsuse ega enne haldusreformi Haanja Vallavalitsuse (kuni 31. detsember 2018. a) poole pöördunud taotlusega haldusmenetluse uuendamiseks, vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks või selle muutmiseks. Samuti ei ole kaebaja valla poole pöördunud teistes kaebuse asjaoludega seonduvates küsimustes.
4.Tartu Halduskohus tagastas 20. aprilli 2021. a määrusega A.M. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Määruse põhjendused on järgnevad.
4.1.Kaebus on perspektiivitu, sest isegi kui kohus kaebuse rahuldaks, ei ole antud juhul Rõuge vallal võimalik võtta arvesse kaebaja poolt eelmisel aastal leitud tõendeid ja neile tuginedes muuta vara tagastamise otsust või tunnistada see kehtetuks ning tagastada kaebajale vaidlusalune maa.
4.2.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p-st 2 tulenevalt tuleb asjas uute oluliste tõendite, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada, ilmsikstulekul ning olukorras, kus puudutatud isik soovib haldusmenetluses tehtud otsuse muutmist, esitada haldusorganile taotlus haldusmenetluse uuendamiseks. Kaebaja ei ole esitanud vallale sellekohast taotlust ning sellise taotluse esitamist ei ole kinnitanud ka kaebaja.
4.3.Halduskohus selgitas, et kaebajal on vaja oma eesmärgi saavutamiseks taotleda HMS § 44 lg 1 p 2 alusel haldusmenetluse uuendamist haldusakti(de) suhtes, millega jäeti kaebaja taotlus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks rahuldamata. HMS § 44 lg 3 järgi tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Menetlustähtaja mööda laskmisel tuleb haldusorganile esitada tähtaja ennistamise taotlus. Menetluse uuendamisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga ning see on halduskohtus vaidlustatav.
5.A.M. esitas 3. mail 2020. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2021. a määrusele. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
5.1.Ei vasta tõele, et kaebaja ei ole eelnevalt taotlusega vallavalitsuse poole pöördunud. Määruskaebuse lisad kinnitavad, et vald oli kursis sellega, et maade tagastamise otsuse vastu esitati vastuväiteid juba varakult. Kaebaja on otsuse tähtaegselt vaidlustanud.
5.2.Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et menetluses ei ole tõendatud, et kaebaja pere on esmalt juba pöördunud valla poole, siis kaebaja teeb seda ja pöördub uuesti halduskohtusse. Kui seda aga ei ole vaja ja esmalt on vajalik esitada taotlus haldusmenetluse uuendamiseks, siis palub kaebaja lugeda määruskaebust ka taotluseks haldusmenetluse uuendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Halduskohtule esitatud kaebuses selgitas A.M., et leidis uusi arhiivimaterjale ja muid tõendeid, mistõttu soovib ta 29. aprilli 1994. a otsuse tühistamist. Samuti märkis ta seal, et soovib, et muudetaks (tuginedes uutele tõenditele) 1993. a esitatud taotluse alusel tehtud otsused maade tagastamise osas tema kasuks. Sellest nähtub ringkonnakohtu hinnangul, et A.M. on kaebuses esitanud nii tühistamisnõude
29.aprilli 1994. a otsuse tühistamiseks kui ka kohustamisnõude asja uueks otsustamiseks kohustamiseks.
8.Halduskohus on kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leidis, et kaebus on perspektiivitu, sest isegi, kui kohus kaebuse rahuldaks, ei ole antud juhul Rõuge vallal kui haldusorganil võimalik võtta arvesse kaebaja poolt eelmisel aastal leitud tõendeid ja neile tuginedes muuta vara tagastamise otsust või tunnistada see kehtetuks ning tagastada kaebajale vaidlusalune maa (määruse p 8).
9.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu lähenemine vastuoluline. Leides, et kaebuse rahuldamisel ei saavutaks kaebaja enda eesmärki, möönis halduskohus seega kaebuse rahuldamise võimalikkust. Samas tähendaks kaebuse (st tühistamisnõude) rahuldamine käesoleval juhul seda, et tühistataks vara tagastamise suhtes tehtud haldusakt, mis oli kaebaja suhtes negatiivne ning vara tagastamise küsimus tuleks uuesti otsustada. Kaebaja oleks sellega saavutanud oma eesmärgi, milleks ongi vara tagastamise küsimuse uus lahendamine. Veel seisneb eelkirjeldatud lauses esinev vastuolu selles, et halduskohus on leidnud, et kaebuse rahuldamisel ei oleks haldusorganil võimalik muuhulgas muuta vara tagastamise otsust või tunnistada see kehtetuks. Ringkonnakohus meenutab, et kaebaja on esitanud vara tagastamise otsuse suhtes muuhulgas tühistamisnõude. Kaebuse rahuldamine tähendaks selle otsuse tühistamist, mistõttu polekski haldusorganil siis enam vajalik ega võimalikki vara tagastamise otsust kehtetuks tunnistada. Samuti ei jaga ringkonnakohus halduskohtu väljendatud seisukohta, justkui ei oleks kaebuse rahuldamisel võimalik haldusorganil võtta arvesse kaebaja poolt eelmisel aastal leitud uusi tõendeid. Iseenesest õiged on halduskohtu selgitused selle kohta, et kui isikule saavad teatavaks uued tõendid, on tal võimalik esitada haldusorganile HMS § 44 lg 1 p 2 alusel taotlus haldusmenetluse uuendamiseks. Kuid haldusmenetluse uuendamise taotlemise võimalus ei ole sätestatud kohustusliku kohtueelse menetlusena ning samuti ei tähenda menetluse uuendamise taotluse esitamata jätmine seda, et kaebuse saaks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, st seetõttu, et kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ühestki normist ei tulene, et kui isik on jätnud kasutamata võimaluse taotleda haldusmenetluse uuendamist, siis puudub tal õigus pöörduda kohtusse algse haldusakti vaidlustamiseks. See, kui isik pöördub uutele tõenditele tuginedes kaebusega kohtusse, ilma et ta oleks eelnevalt taotlenud haldusorganilt haldusmenetluse uuendamist, ei pruugi tähendada isegi kaebuse rahuldamata jätmist, kuna Riigikohtu uuema praktika järgi ei välista haldusorgani mitteteadmine konkreetse sisuga haldusakti andmist välistavast asjaolust selle haldusakti õigusvastasust (RKHKo 3-3-1-7-17, p 11; 3-18-1891, p 17; 3-12-1512, p 12; 3-18-1287, p 27). Seega võib kohus tuvastada haldusakti õigusvastasuse ja selle tühistada sõltumata sellest, kas haldusorgan teadis selle haldusakti andmist välistavast asjaolust või mitte.
10.Eelnevast tulenevalt on halduskohus kohaldanud asjas ebaõigesti HKMS § 121 lg 2 p-i 2 ja kaebuse selle normi alusel tagastanud. Halduskohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
11.Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kaebuse sisulisele lahendamisele võib saada takistuseks kaebetähtaja möödumine. Kaebaja vaidlustab 1994. aastal antud haldusakti ning asjaolud viitavad sellele, et see otsus oli talle teada juba ammu. Halduskohtul on võimalik kontrollida kaebuse tähtaegsust ja selle rikkumisel mõjuvate põhjuste olemasolu kaebetähtaja ennistamiseks. Samuti märgib ringkonnakohus, et ehkki eelnevalt leidis ringkonnakohus, et olukorras, kus isik ei ole taotlenud haldusmenetluse uuendamist ning on pöördunud kaebusega otse
halduskohtusse, ei ole õige kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, ei pruugi koheselt halduskohtusse pöördumine olla isiku jaoks kõige mõistlikum. Eeskätt just kaebetähtaegade regulatsiooni tõttu võib isikul olla üldjuhul olukorras, kus ebasoodsa haldusakti peale on kaebuse esitamise tähtaeg möödunud, kuid ilmnevad uued tõendid, mis näitavad haldusakti õigusvastasust, olla mõistlikum pöörduda haldusorgani poole haldusmenetluse uuendamise taotlusega halduskohtu poolt kirjeldatud viisil. Haldusmenetluse uuendamine ehk juba haldusaktiga lahendatud küsimuse uus lahendamine võib viia algse otsustuse ümbervaatamiseni, selle tulemusena antud haldusakti kehtetuks tunnistamiseni ja uue haldusakti väljaandmiseni. Kui haldusorgan keeldub menetluse uuendamisest või otsustab uuendatud menetluses jätta haldusakti muutmata, on isikul võimalik keelduvat otsust vaidlustada (RKHKo 3-3-1-51-02, p 14).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.