1.Tallinna Linnavolikogu kehtestas 23.09.2021 otsusega nr 106 Nõmme linnaosa üldplaneeringu.
2.X ja MTÜ Erakond Eestimaa Rohelised esitasid 13.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu (NÜP) tühistamiseks osas, milles on ette nähtud võimalus püstitada pereelamute alana määratletud alal asuvatele kruntidele kuni kahe korteriga elamuid nii, et seejuures ei
3-21-2342 arvestata krundi koormusindeksit 600. Kaebajad esitasid esialgse õiguskaitse taotluse peatada kohtumenetluse ajaks NÜP-i kehtivus osas, millega võimaldatakse rajada pereelamute alale kuni kahe korteriga elamuid koormusindeksit 600 arvestamata. NÜP p 3 kohaselt on Nõmme linnaosa üldplaneering aluseks selles käsitletava ala detailplaneeringutele, mis üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei ole vastu võetud ega kehtestatud, samuti projekteerimistingimuste andmisel juhul, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Kahe korteriga kortermajade projekteerimise ja ehitamise lubatavuse korral väikeelamute koormusindeksit 600 rakendamata suureneb kaebaja X omandiõiguse rikkumise ning tema vara väärtuse kahanemise oht, kuna just sellist hoonet soovib oma krundile püstitada kaebajaga piirneva kinnisasja omanik. Sellise hoone püstitamine rikub nii kaebaja õigusi kui hävitab kogu elamuala olemust. X piirinaaber Sõbra 41 kinnistu omanik on juba alustanud ehitustegevusega.
3.Tallinna Halduskohus jättis 14.10.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajate eesmärk on vältida eelkõige X kinnistu naaberkinnistule sellise hoone püstitamist, mida üldplaneering võimaldab. Üldplaneeringust ei tulene vahetult krundi ehitusõigust, kuna tegemist on detailplaneeringu kohustusega alaga, kus krundi ehitusõigus määratakse kindlaks detailplaneeringuga ning lisaks sellele on enne ehitamise alustamist vajalik ehitusloa olemasolu. Esialgse õiguskaitse vajadus võib tekkida hiljem, kui vaidlustatakse selline haldusakt, mille täitmine saab reaalselt kaasa tuua keskkonnas sellised muutused, mille korral tuleks jaatada kaebajate huvide pöördumatut kahjustamist ehk muutuseid, mille tõkestamiseks on kaebus tegelikult esitatud. Kaebuse eesmärki arvestades saab selliseks haldusaktiks olla eelkõige ehitusluba.
4.Kaebajad esitasid 20.10.2021 korduva esialgse õiguskaitse taotluse peatada kohtumenetluse ajaks NÜP-i kehtivus osas, millega võimaldatakse rajada pereelamute alale kuni kahe korteriga elamuid koormusindeksit 600 arvestamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei arvesta avalikke huve ja kaebaja X huve õigesti. Kui praegu EÕK-d ei kohaldata, tooks see kaasa täiendavaid vaidlusi ja tekitaks kulusid. Kaebaja X puhul on see võimalus enam kui tõenäoline. Kaebuse rahuldamise korral on esialgse õiguskaitsega välditud tarbetuid vaidlusi ja säästetud suurel hulgal avaliku ja erasektori aega ja raha. Kaebuse rahuldamata jätmise olukorras saavad 600–1199 m2 kinnistute arendajad jätkata kahekorteriliste pereelamute rajamist hiljem.
5.Tallinna Halduskohus jättis 01.11.2021 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus jääb 14.10.2021 määruses esitatud põhjenduste juurde, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik X subjektiivsete õiguste kaitseks. Avalikes huvides esitatud kaebust on kaebajad põhjendanud sellega, et kahe korteriga elamute puhul korterelamute koormusindeksi 600 arvestamata jätmine on vastuolus avaliku huviga 2(6)
3-21-2342 säilitada Nõmme linnaosale omane miljöö, kus domineerivad suurtel kruntidel paiknevad ühepereelamud. Avalikes huvides esitatud kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid mõistlikult ei ole ette nähtav, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võiksid kaebuses osutatud avalikud huvid sedavõrd kahjustada saada, et kaebuse eesmärgi saavutamine muutuks oluliselt raskendatuks. Kui kaebajate huvidega vastuolus olev detailplaneering kehtestatakse, on kaebajatel võimalik see vaidlustada, samuti tuleb vajadusel vaidlustada konkreetse ehitise püstitamiseks väljastatud ehitusluba. Isegi kui kohalik omavalitsus annab kohtumenetluse ajal teatud kruntidele ehitusõiguse, mis kaebuses osutatud koormusindeksiga 600 vastuolus on, ei ole mõistlikult usutav, et see saaks selle aja jooksul toimuda sellises mahus, et see rikuks linnaosa väljakujunenud miljööd sedavõrd ulatuslikult, et avalikes huvides esitatud kaebuse eesmärgi saavutamine osutub raskendatuks. Halduskohtu otsus käesolevas asjas on eelduslikult võimalik teha 2022. aasta jaanuari esimeses pooles. Selle aja jooksul üldplaneeringu realiseerimise tulemusena kaebuse eesmärgi nurjamine ei ole eluliselt mõeldav. Kuigi teatud suurusega elamuga kaasnev koormus ümbritsevale keskkonnale on suurem juhul, kui see elamu jaguneb kaheks korteriks võrreldes sellega, kui tegemist on ühe korteriga elamuga, ei ole ühel või teisel konkreetsel kinnistul vastava arenduse ellu viimisest tingitud täiendav mõju avalike huvide seisukohast sedavõrd intensiivne. Esialgse õiguskaitse kohaldamine piiraks võimalikel kinnistuomanikke õigusi, kes soovivad oma kinnistule rajada üldplaneeringu kohaselt võimaliku 2-korteriga elamu või seal olemas oleva elamu kahe korteriga elamuks ümber ehitada. Kahe korteriga elamust tingitud krundi suurem kasutuskoormus saab eelkõige kahjustada naaberkinnistute omanike huve ja õigusi, mida viimased saavad kaitsta juba konkreetselt ehitusõiguse andmisele suunatud akte vaidlustades ja kelle huvide kaitseks ei ole käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Avaliku huvi olulisel määral kahjustamine üldplaneeringu realiseerimisel käesoleva kohtumenetluse kestel ei ole usutav.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebajad paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus. Kui EÕK-d ei kohaldata, võib see kaasa tuua selle, et kaebust pole võimalik menetleda. Kaebajate õiguste efektiivset kaitset kohtumenetluse ajal ei ole võimalik tagada üksnes antavate ehituslubade vaidlustamisega. Haldusasja lõpplahendi jõustumise aeg ei saabu ilmselt lähitulevikus ning ainuüksi halduskohtu otsuse tegemine ei tähenda EÕK lõpetamise vajadust. Kohtumenetluse ajal kaebusega kaitstava avaliku huvi kahjustamine on reaalne. Ehituslubade alusel ehitamine mõjutab Nõmme linnaruumi. Avalike kinnisvarakuulutuste alusel saab järeldada, et kasutatavuse otstarbelt kahe korteriga elamuid on koormusindeksit mittearvestavalt Nõmme linnaruumi tekitatud juba pikema aja jooksul, sh üldplaneeringu koostamise ja menetlemisega paralleelselt. Koormusindeks on naaberkinnistutele mõju internsiivsust avaldav oluline ehitusõiguslik parameeter. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjustaks kolmandate isikute õigusi ebaproportsionaalselt võrreldes kaebajate õiguste kahjustamisega esialgse õiguskaitse kohaldamata jäämisel. Ühegi ehitusõiguse realiseerimise edasilükkamine mõneks kuuks ei saa tekitada ehitusõiguse omajale pöördumatuid kahjustusi, 3(6)
3-21-2342 mis kaaluksid üles loodus- ja inimelukeskkonnale tekkivaid ja mittetagasipööratavaid mõjutusi. Võrreldes nõmmekate üldsuse ehk avalikku huvi üksikute kinnisvara arendada soovivate isikute huvidega ei saa arendustegevusele suunatud isikute huvide kaitse olla prioriteetne avaliku üldise huvi ees. NÜP on vastuolus keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega. Aruandes on märgitud, et elamualade tihendamine võib väljakujunenud asustusega piirkondades avaldada negatiivset mõju naabruses paikneva kinnisvara väärtusele. kinnisvara väärtuse vähenemise NÜP-ga lubatud koormusindeksi 600 nõude hülgamise tõttu on kaebaja X kohtule esitatud kaebuses välja toonud. Uuele ja kehtestatud planeeringulahendusele keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet koostatud ei ole. Vastustaja on vastustes märkinud, et ei ole juba kaks aastat enne NÜP-i kehtestamist koormusindeksi 600 nõuet arvesse võtnud. Kohtumenetluse ajal on kaebusega kaitstava avaliku huvi kahjustamine vägagi usutav ja pigem suures mahus, sest tegemist on tavalise halduspraktikaga.
7.Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Tallinna Halduskohus on 14.10.2021 määruses õigesti leidnud, et kui kaebaja naaberkrundile ehitise püstitamine on raskesti kõrvaldatav (siiski mitte pöördumatu) tagajärg, siis vahetult saaks sellise kaebajate huve kahjustava tagajärje kaasa tuua vastava ehitusloa andmine. X saab oma vastuväiteid detailplaneeringu kohta esitada ka pärast selle vastuvõtmist läbiviidaval avalikul arutelul. Käesolev kohtumenetlus, juhul kui see peaks läbima ka järgnevad astmed, lõpeb suure tõenäosusega enne, kui viidatud detailplaneering kehtestatakse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 9). Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot, mis kuulub HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastamisele.
9.Kaebajad on esitanud määruskaebuse juurde kolm lisa: 1) 15.07.2021 teabenõue, milles soovitakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt teavet Nõmmel asuvate kahe korteriga elamute kohta; 2) 19.08.2021 vastus teabenõudele, milles Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitab, et küsitud teave on kättesaadav ehitisregistrist, kinnistusraamatust ja Tallinna planeeringute registrist; 3) pereelamute ja teiste väikeelamute mahtude võrdlus, mis sisaldab ehitusparameetrite võrdlust. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Lisades 1 ja 2 nimetatud tõenditest nähtuvad küsimused ja vastused ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Ühtlasi pole kaebaja määruskaebuses põhjendanud nende tõendite esitamise vajadust (HKMS § 62 lg 3 p 3). Tõendid tuleb tagastada määruskaebuse esitajatele tagastada (HKMS § 62 lg 5). Ringkonnakohus võtab vastu kaebajate pereelamute ja teiste väikeelamute mahtude võrdlust sisaldava analüüsi (lisa 3).
10.Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib
4(6)
3-21-2342 esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1).
11.Kaebajad soovivad esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältida kohtumenetluse ajal Nõmme linnaosa miljöö pöördumatut muutmist üldplaneeringust tuleneva võimalusega rajada koormusindeksit 600 arvestamata kahe korteriga elamuid. Lisaks on kaebaja X soovinud esialgse õiguskaitsega vältida omandiõiguse riivet (müra suurenemine, vaate halvenemine, valguse vähenemine, sadevete valgumise suurenemine, kinnisvara väärtuse vähenemist), mille põhjustab kahe korteriga elamu rajamine naaberkinnistule.
12.Kaebaja X subjektiivsete õiguste kaitseks esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 22.09.2014 määrus asjas nr 3-3-159-14, p 12). Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev keskkond võib muutuda (Riigikohtu 19.04.2007, nr 3-3-1-12-07, p 13). Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused ning muudatustest tulenevad kahjulikud mõjutused peavad ületama teatud piiri selleks, et oleks alus kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks (Riigikohtu 24.05.2010 otsus asjas nr 3-3-129-10, p 22-24). Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja poolt nimetatud võimalikud kahjulikud mõjutused (müra, sadeveed, päikese vähenemine, kinnistu väärtuse vähenemine) on praeguses menetlusetapis jäävad liiga kaugeks, et saaksid kujutada ohtu kaebaja subjektiivsetele õigustele. Antud hetkel pole usutav, et kahe korteriga elamu rajamise võimalus kujutaks endast kaebaja X, kes elab tiheasustusega linnakeskkonnas, subjektiivsete õiguste intensiivset rikkumist. Lisaks on halduskohus õigesti leidnud, et kaebajal puudub üldplaneeringu vaidlustamise kontekstis esialgse õiguskaitse vajadus. Üldplaneering ei tekita vahetult kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses märgitud kahjulikke tagajärgi. Pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed saavad antud juhul ilmneda eeskätt ehitusloale vastava ehitustegevuse elluviimisel.
13.Kaebajatel puudub õiguskaitsevajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks avalike huvide kaitseks. Esialgse õiguskaitse eesmärk üldplaneeringu osas on tagada, et planeeringualal ei toimuks kohtumenetluse ajal Nõmme linnaosa väljakujunenud miljöö osas pöördumatuid muutusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et on ebausutav, et üldplaneeringu realiseerimine muudaks olulisel määral Nõmme linnaosa miljööd. Halduskohtu istung toimub 02.02.2022. Halduskohus saab kaebajate kaebuse rahuldamisel vaidlustatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu tühistada, kas tervikuna või osaliselt ka juhul kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Taotlusest ei nähtu kaebajate ja avaliku huvi intensiivse kahjustamise ohtu. Nõmme linnaosa üldplaneeringu kehtimine ei too kaasa sellist pöördumatut tagajärge, mis võiks takistada kohtuotsuse täitmist käesolevas asjas. Samuti ei kujuta ükski kaebajate poolt nimetatud võimalik tulevane tegevus (ehitusloa väljastamine, ehitamisele asumine) endast kaebajate huvide või avaliku huvi rikkumist üldplaneeringuga.
14.Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta ka täiendavate kohtuvaidluste vältimise eesmärk. Praeguses menetlusfaasis ei nähtu kaebajate õiguste ja lisaks ka avalike huvide intensiivse kahjustamise ohtu. Välistada ei saa, et Nõmme linnaosa valitsus võib käesoleva kohtumenetluse käigus kehtestada detailplaneeringu või väljastada kolmandale isikule ehitusloa ning kaebajatel tuleb seejärel vaidlustada ka detailplaneering ja ehitusluba. Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvestada asjaoluga, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa täiendava kohtuvaidluse (vt Riigikohtu 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-44-09, p 13), ei ole tegemist ainumäärava 5(6)
3-21-2342 argumendiga. Vajadus vaidlustada täiendavaid haldusakte ei ole esialgse õiguskaitse andmise vääramatuks aluseks (Tallinna Ringkonnakohtu 3-20-852). Esialgse õiguskaitse kohaldamine uue kohtuvaidluse vältimiseks mitmeetapilise haldusmenetluse algusfaasis saab olla põhjendatud, kui taotlejal poleks hiljem üldse võimalik oma õigusi kaitsta (nt detailplaneeringu vaidlustamise korral isiku poolt, kellel puuduks asjaoludest tulenevalt kaebeõigus hilisema ehitusloa vaidlustamiseks) või haldusorgani ilmselgelt õigusvastane tegevus kahjustab oluliselt taotleja õigusi. Üldjuhul peab kohus siiski vältima ennetavat sekkumist haldusorgani läbiviidavasse menetlusse, kui see pole just taotleja õiguste kaitseks vältimatu (Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 määrus asjas nr 3-20-1259, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2019 määrus asjas nr 3-19-1256, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2018 määrus asjas nr 3-18-2077, p 12).
15.Esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimus võib muutuda aktuaalseks pärast seda, kui vastustaja on kehtestanud NÜP-ga kooskõlas oleva detailplaneeringu ja väljastanud ehitusloa. Puudub alus arvata, et kaebaja ei saa ehitusloa andmisest õigeaegselt teada ning see võiks iseenesest takistada tema õiguste reaalset kaitsmist. Nõmme linnaosa valitsusel tuleb ehitusloa andmisel arvestada, et on olemas isikud, kelle õigusi ehitusluba puudutab ning kes võivad olla huvitatud ehitusloa vaidlustamisest, mistõttu peab haldusorgan valima kohase viisi kolmandatele isikutele haldusakti teatavakstegemiseks. Samuti avalikustatakse ehitusloa andmed riikliku ehitisregistri veebilehel ning kaebajal on seega võimalik avalikust registrist (vt www.ehr.ee) vajaduse korral ka endal kontrollida ehitistega seotud lubade väljaandmist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2010 määrus asjas nr 3-10-836, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2010 määrus asjas nr 3-10-777, p 17).
16.Eeltoodust tulenevalt ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebajate jaoks praeguses menetlusfaasis pöördumatuid tagajärgi.
17.Kuna praeguses etapis pöördumatute tagajärgede saabumise oht pole reaalne, ei ole tarvis võtta seisukohta kaebuse perspektiivi, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise küsimustes.
18.Kaebajate määruskaebus halduskohtu määruse peale jääb rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.