X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.10.2020 vaide tähtaja ennistamata jätmise otsuse nr 15.3-3.1/2942-3 ja 10.07.2020 otsuse nr 15.3-3.4/403-1 ning Siseministeeriumi 30.09.2020 otsuse nr 1-24/111 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina Vastustaja I – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap Vastustaja II – Siseministeerium, volitatud esindaja Merje Joll Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet, volitatud esindajad Karel Virks ja Siim Jurkatam
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.01.2022 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 10.07.2020 otsusega nr 15.3-3.4/403-1 tunnistati Xi (sündinud xx xx xxxx, Ukraina kodanik) tähtajaline elamisluba kehtetuks, sest X kujutab ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. Isikust lähtuva julgeolekuohu tõttu koostati talle ka sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldati viieaastast sissesõidukeeldu Schengeni õigusruumi.
1.Kaitsepolitseiameti teatise kohaselt kujutab isik ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. Kaebajal puudub Eestis perekonnaelu VSS mõttes. Kaebaja isa ei ela Eestis, vaid Ukrainas. Elamisloa kehtetuks tunnistamisest tuleneb teatud riive eraelule, kuid see ei kaalu üles isikust tulenevat ohtu. Kaebaja emal on teda võimalik Ukrainas külastada. Isiku osas ei ole näha püüdlusi Eesti ühiskonda lõimumisel. Isik ei ole õppinud ära eesti keelt ega ole avaldanud soovi saada Eesti kodakondsust. Isik on peamiselt töötanud juhutöödel. Isikul ei ole eelduslikult raskuseid sihtriigis lõimumisel, kuna seal elab tema isa ja Ukraina riigikeel on tema emakeel. 1(5)
2.Kuna isikul puudub Eestis viibimise alus, tuleb talle teha lahkumisettekirjutus. Isikust tuleneva reaalse ja tõsise ohu tõttu ei ole põhjendatud määrata vabatahtliku lahkumise tähtaega.
3.Kuna isikust tuleneb reaalne ja tõsine oht julgeolekule ja puuduvad humaansed kaalutlused, samuti on jäetud määramata vabatahtlikult lahkumise tähtaeg, on põhjendatud kohaldada sissesõidukeeldu 5 aastaks.
4.PPA on iga otsustuse juures põhjendanud, miks ei ole võimalik isikut ära kuulata. Siseministeerium tegi 30.09.2020 otsuse nr 1-24/111, millega jättis isiku taotluse sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Haldusmenetluses kogus ministeerium teavet Kaitsepolitseiametilt ja PPA-lt, tutvudes ka sissesõidukeelu tinginud asjaoludega. Isiku suhtes kohaldati sissesõidukeeldu, kuna tema tegevus kujutab ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule ja avalikule korrale ning otsuse tegemise ajaks ei ole sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud muutunud ega ära langenud. Riigil on kohustus kaitsta julgeolekut ja avalikku korda, et tagada õigusnormide järgimine ja seeläbi vajalikud õigushüved ka teiste riigis viibivate isikute õiguste kaitseks. Isiku taotluses toodud asjaolu, et tal on Eestis korter ning auto, ei ole põhjuseks, mis tingiks sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise. PPA jättis 29.10.2020 vastusega nr 15.3-3.1/2942-3 ennistamata Xi poolt PPA 10.07.2020 otsusele esitatud vaide tähtaja. Kohus luges 18.02.2021 määrusega kaebuse tähtaegselt esitatuks.
2.Kaebaja põhjendused:
1.PPA otsusest ei ole arusaadav, millise ohu toob kaasa kaebaja viibimine Eestis. Igaühel on õigus teada, milles teda kahtlustatakse, ning ilma kohtuotsuseta ei saa keegi kaebajat süüdistada selles, mida ta on teinud. Mitte ühestki dokumendist ei tulene, et kaebajast võiks tuleneda oht riigi julgeolekule või avalikule korrale.
2.Kaebaja õppis X islami ülikoolis araabia keelt alates 2019/2020 aastast. Islamiülikoolis õppimine ei kujuta endast ohtu Eesti Vabariigile ega Eesti elanikele. Kaebajale meeldib araabia keel ja araabia kultuur. Kaebaja annetab vastavalt islami seadustele ning leiab, et inimesi tuleb aidata. Araabia keel on küll raske, aga väga ilus ja ainulaadne.
3.Kaebaja elab alates 2009. aastast Eestis koos emaga, kes sündis ja õppis Eestis. Kaebaja emal on Eesti elamisluba abikaasa kaudu 5 aastaks. Kaebaja ema õpib eesti keelt ja teeb eksameid, et saada Eesti kodakondsus. Kaebajal on Ukraina kodakondsus ema kaudu. PPA ei saa kaebajat jätta riiki, kus ta elas kuni 2009. aastani, kuid kus tal ei ole sugulasi ega eluaset. Otsuse tegemisel ei ole arvestatud kaebaja perekonnaelule tekkivaid tagajärgi. Kaebaja kaotab võimaluse suhelda oma perega ning tal on ka Eestis kinnisvara. Kaebajal on Eestis lisaks emale ka vabaabielus naine, pool õde ja ema vend. Eestis on kogu kaebaja suhtlusringkond, sõbrad, auto jne.
3.Vastustajad paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Asjas on oma seisukoha esitanud ka Kaitsepolitseiamet.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. PPA tunnistas 10.07.2020 otsusega nr 15.3-3.4/403-1 kaebaja tähtajalise elamisloa kehtetuks VMS § 135 lg 2 p 3 alusel – tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase tegevus kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Sama otsusega tehti kaebajale lahkumisettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeldu järgmistel alustel: - VSS § 7 lg 1 – viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus); 2(5)
- VSS § 72 lg 2 p 4 – lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja võib jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule; - VSS § 74 lg 2 – kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks /.../ ning lg 3 – kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Siseministeerium jättis sissesõidukeelu 30.09.2020 otsusega nr 1-24/111 kehtetuks tunnistamata.
5.Kohus käsitleb esmalt kaebaja väiteid seoses sellega, et tal ei ole olnud võimalik tutvuda põhjendustega, kuidas tuleneb kaebajast oht Eesti julgeolekule. Kohus märgib, et elamisloa kehtetuks tunnistamine ei ole osa kriminaalmenetlusest, seega ei laiene sellele kriminaalmenetlusele omased tagatised. Eesti Vabariik ei käsitle kaebaja karistatuna ega süüdimõistetuna, kuna vastavat menetlust ei ole toiminud. Haldusmenetluse üheks osaks menetlusosaliste õigustest on õigus tutvuda toimikuga (HMS § 37) ning saada põhjendatud haldusakt (HMS § 56). Samas sätestab VMS § 401, et sama seaduse alusel antud haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, sealhulgas menetluses kogutud andmeid ja tõendeid, ei avalikustata, sealhulgas andmesubjektile, ulatuses, mis on vastuolus sama seaduse § 2793 lõikes 1 sätestatud eesmärkidega. VMS § 2793 lg 1 lubab mh piirata menetlusosalise juurdepääsu, kui see võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut või ohustada avaliku korra kaitset (p-d 3 ja 4). Analoogne regulatsioon on kehtestatud lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas VSS § 71 lg-s 1 ja § 336 lg-s 3. Tegemist on samade alustega, millele on tuginetud kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamisel. Ka haldusmenetluse üheks olemuslikuks oluliseks osaks on isiku õigus ärakuulamisele (HMS § 40), mis on eriti oluline kaalutlusotsuse korral, kui haldusaktist võib sõltuda isikule tavapärases elukeskkonnas (Eesti Vabariigis) viibimine. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajat ei ole ühegi PPA poolt kaebaja suhtes tehtud otsustuse suhtes ära kuulatud, st ei elamisloa kehtetuks tunnistamisel, lahkumisettekirjutuse tegemisel ega sissesõidukeelu kohaldamisel. PPA on oma otsuses isiku ärakuulamata jätmist põhjendanud HMS § 40 lg 3 p-dest 1 ja 4 tulenevate alustega, s.o vajadusega viivitamatult tegutseda ning ärakuulamine ei võimalda saavutada haldusakti eesmärki.
6.Kuna kaebajale menetluslike õiguste tagamine ja haldusakti sisuline õigsus on seotud kaebaja eest varjatud teabega, käsitleb kohus neid küsimusi ühtse tervikuna. Kohus tutvus 17.11.2021 PPA otsuses viidatud 10.07.2020 salajase tasemega ettekandes nr s-07507/20 toodud teabega, kuulates ära ka PPA ja Siseministeeriumi ametnikud, kes haldusaktide tegemise ajal teabega tutvusid. Kohtu poolt tutvutud teave on kooskõlas Kaitsepolitseiameti 22.09.2021 vastuse punktides 13 jj toodud üldistatud teabega, mis on avaldatud ka kaebajale, et kaebaja Eestisse saabumine või Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda, tema tegevus on olnud suunatud või on suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu ja ta võib toime panna terrorikuriteo; sj kuna kaebaja muutunud käitumine ja uskumused võib viia vägivaldse (islami)äärmusluse ja terrorismini. Kohus esitas lisaks teabega tutvumisele teabe kohta küsimusi ja kontrollis teabe usaldusväärsust. Tutvutud teave kinnitab, et on põhjendatud kaebajast tulenev oht Eesti Vabariigi julgeolekule ja avalikule korrale. Islamistliku terrorismi olemusest (vt Kaitsepolitseiameti 22.09.2021 vastuse p 15) tulenevalt ei ole võimalik üheselt eristada, kas tegemist on üksnes ohuga ühele või teisele (julgeolekule või korrale); sealjuures on sama ohuga hõlmatud ka oht iga üksikisiku elule ja tervisele. Teabega tutvumise käigus veendus kohus, et haldusorganid kaalusid otsuse tegemisel ka konkreetset teavet 3(5)
vastukaaluks kaebaja õigusega perekonnaelule Eestis. Kohus peab ka oluliseks, et tegemist ei ole üksnes üksiku teabeelemendi ega vaid ühe teabeallikaga; vaid laiema teabekogumiga. Kuna kaebaja eest varjatud teave kinnitab, et kaebajast võib tuleneda oht Eesti Vabariigi julgeolekule, on sellise ohu olemasolu möönmisel lubatav jätta isik HMS § 40 lg 3 p 4 alusel ära kuulamata, kuivõrd isiku teavitamine kavandatavatest haldusaktidest on vastuolus teabes viidatud ohu ennetamise eesmärgiga. Samuti on lubatav jätta teabe osas kaebajale põhjendused esitamata (vt kohtuotsuse p-s 5 toodud viited õiguslikule alusele).
7.Kuivõrd kaebajast tulenevat ohtu on sisustatud salajase tasemega riigisaladust sisaldavas ettekandes, ei ole kohtul lubatav ega võimalik käesolevas kohtuotsuses kõrvutada viidatud teavet kaebaja väidetega X ülikoolis õppimise kohta. Kohus jääb eelmises punktis toodud järelduste juurde.
8.Kaebajast tulenevat ohtu tuleb kaaluda tema õigusega perekonnaelule. PPA on kontrollinud, et kaebajal ei ole Eestis elavat abikaasat ega alaealist last. Kuigi vastustaja on haldusaktis välja toonud, et kaebaja elab rahvastikuregistri kohaselt koos oma ema ja poolõega, millele on tuginenud ka kaebaja läbivalt, nähtub vastustaja 29.11.2021 vastusest, et kaebaja emal on Soome elamisluba ning koos temaga elab ka alates 2016. aastast Soomes kaebaja poolõde. Seega ei saa kaebajal olla Eestis tihedaid isiklikke sidemeid ema ja õega, kes faktiliselt elavad Soomes. Kuigi vastustajad on nimetatud asjaolu toonud välja alles kohtumenetluses, on sellega seatud kahtluse alla kaebaja kaebuses esitatud väidete õigsus – s.o soov elada ema ja poolõega perekonnaelu Eestis. Selline pereelu kaebajal Eestis puudub. Kaebaja väidab, et tal on Eestis vabaabielunaine, kuid ei ole esitanud täiendavaid andmeid, mis võimaldaks kaebaja väidet kontrollida. Vastav väide on esitatud ka alles kohtumenetluses. Arvestades haldusmenetluse kulgu, on määrava tähtsusega kaebaja esimene sisuline pöördumine haldusorganite poole (kaebaja 03.09.2020 kiri Siseministeeriumile, vt PPA 11.01.2021 vastuse lisa); kus kaebaja on tuginenud üksnes korteri ja auto olemasolule ning sellele, et tal ei ole Ukrainas kuskile minna. Olukorras, kus kaebajal on Eestis olulised isiklikud sidemed, tuleb eeldada, et isik pöörab sellele ka kohe haldusorgani tähelepanu. Kohus leiab ka, et sellise (väidetava) isikliku suhte olemasolu ei kaalu üles ka kaebajast nähtuvat ohtu julgeolekule ja avalikule korrale. Kaebaja on ise kinnitanud, et õppis X ülikoolis 2019/2020 aastal (02.11.2020 kaebus), mis tähendab, et selline suhe on kas lühiajaline või siis kaugsuhte vormis. Sellisena on isiklikku suhet võimalik jätkata ka, kui kaebaja viibib Ukrainas. Kohus märgib, et Eestis omandi olemasolu ei kohusta elamisluba andma ega välista sissesõidukeelu kohaldamist. Kaebaja on väitnud, et tal on Eestis kinnisvara, kuid kinnistusraamatust ei nähtu, et kaebajal oleks praegu või varem ühtegi kinnisasja kuulunud. Rahvastikuregistri kanne ei anna õigust omandile ega Eestis viibimise alusele. Ainuüksi sõiduki omamine ei tingi elamisloa andmist. Kaebaja on Ukraina kodanik. PPA on otsuses leidnud, et Ukrainas elab kaebaja isa Y. Samuti nähtub PPA otsusest, et kaebaja suhtluskeeleks on vene keel ja ta elas Ukrainas kuni 14-aastaseks saamiseni, mis tähendab, et tal ei ole olulisi raskusi Ukraina ühiskonda lõimumisel. Kõrvalise asjaoluna märgib kohus ka seda, et kaebaja ei ole taotlenud rohkem kui aasta jooksul esialgset õiguskaitset, mis ka kaudselt kinnitab, et kaebajal ei ole Ukrainas elamisel ületamatuid raskuseid.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA kaalutlused 10.07.2020 otsuse tegemisel on õiguspärased. Sealjuures on jälgitav ka otsustuste loogiline ahel – ohu tõttu julgeolekule on tunnistatud kehtetuks elamisluba; elamisloa ja muu viibimisaluse puudumise tõttu tuleb isikule teha lahkumisettekirjutus; kuna ohu tõttu avalikule korrale ja julgeolekule on jäetud vabatahtlik lahkumise tähtaeg määramata, on lubatav kohaldada ka sissesõidukeeldu 5 aastaks. Kohus on kontrollinud vastustaja järeldust, et kaebajast tulenev oht julgeolekule kaalub üles kaebajale tekkivad võimalikud muud riived. Nime4(5)
tatud oht kaalub üles ka kaebaja soovi lähiajal uuesti Eestisse asuda (s.o puudutavalt sissesõidukeeldu).
10.Siseministeerium hindas 30.09.2020 otsuses üksnes sissesõidukeeldu kui kaebaja õigustele kestvat mõju tekitavat piirangut. Käesolevas asjas on sissesõidukeelu kohaldamine vältimatult seotud lahkumisettekirjutuse alusega, s.o oht avalikule korrale või julgeolekule (vt kohtuotsuse p 4). Kohus on eelnevalt kontrollinud, et sellise ohu olemasolu on tõendatud. Ka on Siseministeerium otsuses kinnitanud, et tutvus enne otsustamist samuti lahendamiseks vajalike asjaoludega. Kohtule ei nähtu sarnaselt ministeeriumi leitule, et kaebajast tulenev oht oleks muutunud või ära langenud. Siseministeerium on arvestanud kaebaja 03.09.2020 avalduses toodud asjaolusid ning õiguspäraselt kaalunud, et Eestis vara olemasolu ei tingi sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist. Kohus kordab, et kaebajal Eestis korteri olemasolu ei ole tõendatud.
11.Kohus on lisaks sisuliste haldusaktide, s.o PPA 10.07.2020 otsuse ja Siseministeeriumi 30.09.2020 otsuse tühistamise nõuetele võtnud menetlusse ka PPA 29.10.2020 vaide tagastamise otsuse tühistamise nõude. Tegemist on menetlusliku veaga, mille kohus käesolevaga parandab. Vaide tagastamist käsitletakse reeglina toimingu, mitte haldusaktina. Sõltumata halduse tegevuse iseloomust, puudub kaebaja vaide tagastamise otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus (vrdl HKMS § 45 lg 4). Vaide tagastamisel ei ole käsitletud kaebaja vaiet sisuliselt ja seega on tegemist üksnes toiminguga, mis võis takistada juurdepääsu kohtumenetlusele (s.o kui kohus oleks lugenud, et kaebaja on viivitanud vabatahtliku kohtueelse menetluse läbimisega). Kuna kohus luges 18.02.2021 määruses kaebuse PPA 10.07.2020 otsusele esitatuks tähtaegselt, kadus sellega ära ka vaide tagastamise otsuse mõju kaebaja õigustele. Muud iseseisvat mõju, mis oleks tekkinud sisulistest otsustest sõltumata, asjast ei nähtu. Kuna kohus ei tühista 10.07.2020 otsust, tuleb selles osas kaebus jätta kaebeõiguse puudumise tõttu ja/või 10.07.2020 otsuse sisulise õiguspärasuse tõttu rahuldamata. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata, kuivõrd sisulised otsused on õiguspärased ja kaebajal puudub vaide tagastamise otsuse osas kaebeõigus. HKMS § 108 lg 1 alusel ja kuna vastustajad ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.