X kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.10.2020.a maksuotsuse nr 12.2-3/053299-10 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask Kolmas isik – ValPale OÜ
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 10.01.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 22).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 26.10.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/053299-10 ValPale OÜ (varasem ärinimi ECRE OÜ, edaspidi osaühing) suhtes (tl 11-12, edaspidi maksuotsus). MTA vähendas maksustamisperioodi veebruar 2019 tööjõumaksude deklaratsioonis kajastatud maksusummat 7039,66 euro võrra (kinnipeetud tulumaks 2394,58 + sotsiaalmaks 4098,60 + kohustusliku kogumispensioni makse 248,40 + töötuskindlustusmakse 298,08). Tegemist oli kaebaja X tehtud väljamakselt deklareeritud tööjõumaksudega. MTA viitas 12.10.2020.a kontrolliaktile nr 12.2-3/053299-8 (tl 13-18, edaspidi kontrolliakt) kui maksuotsuse lahutamatule osale.
MTA leidis, et osaühingul puudus töösuhe kaebajaga ja osaühing ei ole teinud kaebajale väljamakseid. Seetõttu ei kuulu tööjõumaksud deklareerimisele ja tasumisele. Valeandmete deklareerimine oli tahtlik. Väljamaksete TSD-l kajastamise eesmärk oli kaebajale füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu tagasi saamise ning alusetu haigus- ja vanemahüvitise võimaldamine. MTA tugines kokkuvõtvalt järgmistele asjaoludele: - veebruari 2019 TSD esitati suure hilinemisega, 27.11.2019; - kaebaja ei olnud pärast 2015. aastat registreeritud töötamise registris osaühingu töötajana töö- ega muu lepingu alusel; - väidetav väljamakse kaebajale oli 12 420 eurot. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et osaühingule oleks laekunud raha vähemalt makstava töötasu ja sellelt tekkiva maksukohustuse ulatuses. Osaühingu pangakonto käive veebruaris 2019 seisnes selles, et kontole tehti sularaha sissemakse 50 eurot ja tasuti kaks arvet kokku 40,05 eurot, konto saldo oli kuu alguses 2,72 eurot ja kuu lõpus 12,67 eurot (tl 76). Kaebaja pangakontode väljavõtetelt ei nähtu töötasu laekumisi või sularaha sissemakseid 2019. aasta veebruarikuus. Andmed kassajäägi kohta 2018. aasta majandusaasta aruandes ei ole usutavad; - deklareeritud tööjõumaksud olid 05.10.2020.a seisuga osaliselt tasumata; - osaühingul puudus kontrollitaval perioodil ettevõtlus. Osaühing ei ole käibemaksukohustuslane ja ei ole esitanud käibedeklaratsioone. Osaühing ei ole esitanud 2019. aasta majandusaasta aruannet. 2018. aasta majandusaasta aruande ja kinnistusraamatu põhjal ei olnud osaühingul kinnisvara. Materiaalse põhivara maksumus oli 2018. aasta majandusaasta aruandes 460 eurot. Osaühing ei esitanud MTA-le raamatupidamisdokumente. Kaebaja esitas ettevõtlust tõendava dokumendina osaühingu nimel eraisikule koostatud 18.02.2019.a arve summas 2350 eurot (tl 48), selle alusel ei ole võimalik tuvastada majandustehingu asjaolusid ja tegelikku toimumist. Kaebajale tehtud väljamakse alusena esitati MTA-le 03.11.2018.a käsundusleping koos lisaga, selle sõlmis osaühingu nimel eelmine juhatuse liige Y. Sama isik tegutses maksumenetluses kaebaja esindajana. Kaebaja ja Y seletused lepingu sisu ja kaebaja tehtud töö kohta on ebamäärased ja ei ole osaühingu majanduslikku olukorda arvestades usutavad. Kontrolliaktis on märgitud, et kaebaja oli 18.01.2019 - 04.09.2020 osaühingu juhatuse liige, teisi juhatuse liikmeid samal ajal ei olnud. Osaühingu juhatus ja osanik muutusid mõned päevad pärast seda, kui MTA edastas kaebajale kui juhatuse liikmele teate kontrollimenetluse alustamise kohta ja kohustas teda esitama osaühingu majandustegevuse kohta dokumendid ja seletuse. MTA käsitles maksuotsuses kaebaja vastuväiteid kontrolliaktile. Maksuotsus toimetati kaebajale kätte 24.11.2020 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Koos maksuotsusega toimetati kaebajale kätte 26.10.2020.a teade nr 12.2-3/053299-11 (tl 9-10) kaebaja 2019. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tulumaksu arvutuskäigu muutumise kohta ja tehti ettepanek parandada nimetatud deklaratsioon.
2.Kaebaja esitas 23.12.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamise nõudes. See, et töötamist ei registreeritud, ei tähenda, et seda ei olnud. Tegemist oli eksimusega. Kaebaja ja osaühing sõlmisid 03.11.2018 käsunduslepingu (tl 71). Lepingu kehtivus ei sõltu töötamise registri kandest. Lepingu eesmärk oli leida sobivaid kinnisvaraobjekte, mida osaühing saaks osta, vajadusel renoveerida ja kasumiga müüa. Osaühing omandas kinnistu 10.06.2019, selleni viis töö, mis tehti ära MTA poolt kontrollitaval perioodil. Väljamakse
kaebajale tehti sularahas, sest osaühingul oli kassajääk ja laekus sularaha. Kaebaja on käsunduslepingu lisas (tl 72) raha kättesaamist kinnitanud, see tõendab raha maksmist. Kassajäägi olemasolu kinnitab 2018. aasta majandusaasta aruanne. Kaebaja eraisikuna ei ole raamatupidamiskohustuslane, tal ei ole kohustust säilitada ettevõtte raamatupidamisega seotud dokumente. Seda, et kaebaja ei mäleta oma tegevust, ei saa pidada ebausutavaks. Vastustaja väited on oletuslikud ja tõendamata, menetlus viidi läbi lohakalt ja vigadega. Osaühing tegutses. Tegemist oli kinnisvara valdkonnas tegutseva mikroettevõttega. Selle tegevus ei koosne igapäevastest või -kuistest tehingutest. Osaühing ostis korteri, see renoveeriti ja müüdi. Korteri ostmiseks kasutati laenu. Kui parasjagu otsiti sobivat korterit või korteri müügiperiood venis pikemaks, siis vahel ei tehtud ühtegi tehingut kuude kaupa. Küll aga tutvuti kinnisvaraportaalides, oksjonikeskkondades ja kohtutäiturite poolt pakutava kinnisvaraga, sõideti Tartus ringi, paigutati reklaame postkastidesse ja tehti muid tegevusi ostuobjektide leidmiseks. Sellise ettevõtte puhul ei saa vaadata ainult 1-2 kuu tegevust. Kaebaja tegevus juhatuse liikmena nii ettevõtet juhtides kui seda võõrandades pole olnud kuidagi pahatahtlik. Kaebaja viitas vastuväidetele, mille ta esitas maksumenetluses kontrolliaktile. Nende põhjal tegi osaühing 2018. aastal kinnisvaratehingud kinnistutega Tartus Kalevi 44 ja Puiestee 61 ning nende alusel kanti osaühingu kontole 2722,22 + 327,07 + 5900 eurot. Kaebaja esitas dokumendid laenu võtmise ja kinnisvaratehingute kohta (tl 119-141).
3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kontrolliaktis ja maksuotsuses esitatud seisukohtade juurde ning lisas järgmist. Osaühingul on korduvalt olnud võimalus tõendite esitamiseks. Osaühingu praegusele juhatuse liikmele Lauri Hansbergile ei ole dokumente üle antud ja osaühing võõrandati talle likvideerimiseks. Vastustaja ei pea tõendama maksupettuse toimumist, vaid looma põhjendatud kahtluse. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Vastustaja tugineb tõendite kogumile, neist üheks on töötamise registreerimata jätmine. Õige ei ole kaebaja väide, et vastustaja ei ole käsunduslepingut kahtluse alla seadnud - vastustaja on selgelt välja toonud, miks ei pea ta väidetava teenuse osutamist usutavaks. Kaebaja vastuväited maksuotsusele on otsitud ja ebaveenvad. Kaebaja esitatud dokumente ei saa seostada vaidlusaluse käsunduslepinguga kaebaja ja osaühingu vahel. Kaebaja välja toodud vead kas ei mõjutanud asja lahendamist (eksimused ühel korral isiku nimes, dokumentide esitamise kuupäevas) või ei puutu praeguses vaidluses asjasse (maksuvõla ajatamine, osaühingult sunniraha nõudmine). Lubatud on telefoni teel arutada, milline on mõistlik tähtaeg korralduse täitmiseks.
4.Kohus kaasas osaühingu menetlusse kolmanda isikuna. Sellekohane määrus toimetati kolmandale isikule kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 98). Kohtumäärus menetlusdokumentide esitamise tähtaegade ja otsuse avalikult teatavaks tegemise aja kohta edastati kolmanda isiku äriregistris avaldatud e-posti aadressile, mille kaudu kolmas isik on vastustajaga suhelnud (tl 41). Kohtumäärust ei saanud jätta kolmanda isiku äriregistris avaldatud aadressil postkasti, kuna postkasti ei olnud (tl 116). Kolmas isik menetluses seisukohti ei esitanud.
Kohtu seisukoht
5.Maksuotsus on tehtud osaühingu (kolmanda isiku) suhtes. Kaebaja vaidlustas selle füüsilise isikuna, kuna maksuotsus võib mõjutada tema õigusi ja kohustusi. Ka vastustaja oli maksuotsuses seisukohal, et osaühing deklareeris valeandmeid kaebajale eelise andmiseks. Äriregistri andmetel (tl 25-26) oli kaebaja osaühingu juhatuse liige 18.01.2019 - 04.09.2020. Enne kaebajat oli juhatuse liige Y (alates osaühingu asutamisest). Pärast kaebajat oli juhatuse liige Lauri Hansberg, kelle väitel anti osaühing talle üle likvideerimiseks ja talle ei antud üle mingeid osaühingu dokumente (tl 41-42).
6.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 1 alusel kontrollib maksuhaldur selle seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhalduri ülesanneteks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 2 p 1). Maksuhaldur peab maksusumma määramisel arvestama nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (MKS § 11 lg 1). Osaühingule on maksuotsus tehtud põhjusel, et osaühing deklareeris tööjõukulusid, mille aluseks ei olnud tegelik töösuhe. Eelviidatud maksukorralduse seaduse sätetest ja maksuõiguse põhimõtetest tuleneb, et maksuhalduri pädevuses on teha ka otsuseid, millega maksukohustust vähendatakse. Maksuhalduri ülesandeks ei ole ainult tasumata maksusummade määramine ja sissenõudmine, vaid ka selle tagamine, et maksusummad deklareeritakse ja tasutakse õiges ulatuses.
7.Maksuotsus rajaneb sellel, et kaebaja ja osaühingu vahel sõlmitud käsundusleping oli näilik - tegelikult ei teinud kaebaja selle lepingu alusel tööd ja osaühing ei maksnud talle tasu. Ekslik on kaebaja arusaam, et vastustaja ei ole käsunduslepingu kehtivust kahtluse alla seadnud, kuna see on vastustaja põhiline väide maksumenetluses. Vastustaja tugines oma väites asjaolude kogumile (vt otsuse punkti 1), mille alusel vastustajal tekkis kahtlus tehingu näilikkuses. Kohtu hinnangul on vastustaja selline järeldus põhjendatud. Eluliselt ei ole usutav olukord, kus osaühingul ühelt poolt on käive väikeses mahus ja kinnisvaratehinguid ei toimu, kuid teiselt poolt teeb osaühing sularahas märkimisväärse kulutuse kinnisvara-alase nõustamise ja konsultatsiooni saamiseks. Lisanduvalt jätab osaühing töötamise registreerimata ning deklareerib tööjõumaksud rohkem kui 8 kuud hiljem. Kõigile neile asjaoludele ühekaupa võiks leida mõistliku seletuse, kuid kõigi nende üheaegsel esinemisel tekib põhjendatud kahtlus, kas tehing tegelikkuses toimus.
8.Kaebaja väitel osaühingu majandustegevuse täielikku puudumist väita ei saa. See on tõsi, kuid vastustaja ei olegi väitnud majandustegevuse täielikku puudumist. Kontrolliaktis on öeldud, et majandustegevus puudus kontrollitaval perioodil ehk veebruaris 2019. Kaebaja väitel võis eksliku tulemuseni viia see, et osaühingu majandustegevust vaadeldi liiga kitsalt, ainult ühel kuul. Kohus vaatleb sellele väitele hinnangu andmiseks osaühingu majandustegevust laiemalt. Kuna vaidlus toimub käsunduslepingu kehtivuse või näilikkuse üle, siis omab tähtsust eelkõige käsunduslepingu periood. Käsundusleping kaebaja ja osaühingu vahel sõlmiti 03.11.2018 ja lõpetati 25.02.2019 (tl 71-72).
9.Kaebaja viitab osaühingu kinnisvara- ja laenutehingutele. Kaebaja esitas osaühingu ja Rävala Laenud OÜ vahel sõlmitud laenulepingud (tl 119-133): 29.03.2018 summas 32 000 eurot ja 06.03.2018 summas 51 200 eurot. Need tehingud on tehtud enne käsunduslepingu perioodi ja ei puutu praeguse vaidluse lahendamisel asjasse.
10.Kaebaja esitas ka väljavõtted osaühingu sõlmitud kinnisvara müügi- ja ostulepingutest (tl 134-141): - 29.03.2018 ostis osaühing korteriomandi Tartu, Kalevi 44-3, hind 30 000 eurot; - 27.04.2018 müüs osaühing korteriomandi Tartu, Kalevi 44-3, hind 36 500 eurot, osaühingu kontole kanti 2722,22 eurot, ülejäänud müügihind tasuti laenuandjale; - 01.06.2018 müüs osaühing korteriomandi Tartu, Puiestee 61-1, hind 59 000 eurot, osaühingu kontole kanti 5 900 + 327,07 eurot, ülejäänud müügihind tasuti laenuandjale. Kinnistusraamatust nähtuvad järgmised andmed osaühingule kuulunud kinnisvara kohta (tl 107-112): 1) korteriomand Tartu linn, Kalevi 44-3, eluruum üldpinnaga 33,9 m2. Osaühing omandas selle 29.03.2018.a kinnistamisavalduse alusel ja võõrandas 27.04.2018.a kinnistamisavalduse alusel. Omandamisel koormati korteriomand hüpoteegiga Rävala Laenud OÜ kasuks, mis võõrandamisel kustutati; 2) korteriomand Tartu linn, Puiestee 61-1, eluruum üldpinnaga 39,1 m2. Osaühing omandas selle 18.01.2017.a kinnistamisavalduse alusel ja võõrandas 01.06.2018.a kinnistamisavalduse alusel. Omandamisel koormati korteriomand hüpoteegiga Rävala Laenud OÜ kasuks, mis võõrandamisel kustutati; 3) korteriomand Tartu linn, Ujula 47-16, eluruum üldpinnaga 19,5 m2. Osaühing omandas selle 31.05.2019.a kinnistamisavalduse alusel ja võõrandas 25.07.2019.a asjaõiguslepingu alusel.
11.Ka otsuse punktis 10 nimetatud kinnisvaratehingud ei ühti käsunduslepingu perioodiga. Otsuse punktides 9-10 toodud andmed näitavad, et osaühingul oli majandustegevus kuni juunini 2018 ja üks tehing tehti ka mais 2019, kuid ei ütle midagi vahepealse perioodi kohta. Enne käsunduslepingu sõlmimist toimunud tehinguid ei saa siduda kaebaja tegevusega. Ka mais 2019 omandatud korteriomandi puhul jääb ajavahemik käsunduslepingu täitmisega lõppemise ja korteriomandi omandamise vahel liiga pikaks, et seda ilma täiendavate tõenditeta saaks seostada kaebaja tegevusega käsunduslepingu täitmisel.
12.Osaühingu pangakonto väljavõte (tl 76-81) näitab, et käsunduslepingu perioodil on toimunud laekumised 14.11.2018 Aaba Kinnisvara OÜ-lt 1153 eurot selgitusega „Arve nr 12“, ning Kastre Vallavalitsuselt 11.12.2018 388 eurot selgitusega „Arve nr 13 07.12.2018“ ja 05.01.2019 229 eurot selgitusega „Arve nr 1 14.01.2019 ürituste korraldamine, valgustehnika rent ja DJ teenus 29.12“. Laekumist Aaba Kinnisvara OÜ-lt ei saa ilma täiendavate tõenditeta seostada käsunduslepingu täitmisega, kuna laekumised Aaba Kinnisvara OÜ-lt toimusid ka varem - 12.09.2018 ja 03.10.2018. Kastre valla puhul ei ole teine laekumine seotud kinnisvara-alase tegevusega ning puudub põhjus seostada käsunduslepinguga ka esimest laekumist. Toimunud on tasumine 20.11.2018 kohtutäitur Oksana Kutšmeile 50 eurot selgitusega „Tagatisraha 21.11.2018 11:00 oksjonil ID42252 osalemise eest. Kinnisvara: Järveääre, Jõgeva vald, Jõgeva maakond. Esindatav: ECRE OÜ“ ning tagatisraha tagastamine 28.11.2018. Tegemist on kinnisvara-alase tegevusega, kuid puuduvad tõendid, mis seostaksid selle kaebaja tegevusega. Ka kaebaja seletused ei võimalda seda (vt ka otsuse punkti 14). Ei ole usutav, et selle tehinguga tegeles kaebaja, kui ta isegi abimaterjale kasutades (konto väljavõtte esitas kohtule kaebaja) ei suutnud seda tehingut ise välja tuua. Viimases kohtule esitatud seisukohas märgib kaebaja, et tema tegevus toimus Tartus (tl 118 pöördel).
Konto kogukäive 2018. aastal oli sissetulekud 16 249,41 eurot (keskmiselt 1354,12 eurot kuus) ja väljaminekud 17 176,94 eurot (keskmiselt 1431,41 eurot kuus).
13.Käsunduslepingu periood 03.11.2018 - 25.02.2019 oli 3 kuud ja 22 päeva ehk ligikaudu 3,75 kuud. Lepingus kokku lepitud tasu suurus oli 12 420 eurot, millest osaühingul oli kohustus kinni pidada tulumaks 2 394,58 eurot, töötaja töötuskindlustusmakse 198,72 eurot ja kogumispensioni makse 248,40. Lisaks tuli osaühingul deklareerida ja tasuda sotsiaalmaks 4 098,60 eurot ja tööandja töötuskindlustusmakse 99,36 eurot. Need andmed ühtivad osaühingu poolt maksustamisperioodil veebruar 2019 deklareeritud summadega (tl 57). Osaühingu kogukulu seoses käsunduslepinguga oli seega 16 617,96 eurot (12 420 + 4 098,60 + 99,36) ehk keskmiselt 4 431,46 eurot ühe kuu kohta.
14.Kaebaja andis selgitused maksumenetluses 14.09.2020 ja 09.09.2020 oma esindaja Y vahendusel (tl 44, 73-74). Mingeid vähegi konkreetsemaid selgitusi käsunduslepingu raames tehtu kohta kaebaja seejuures ei andnud: tema sõnul oli klient, kes soovis osta kinnisvara, kliendi nime ei oska öelda, ühtegi konkreetset üle vaadatud objekti samuti mitte. Käsunduslepingu alusel tasutud raha kohta - see tuli kliendilt, kes teenuse sai ja tasus arve alusel osaühingule sularahas. Kaebaja andis ka selgituse kontrolliaktile (tl 6), milles ta viitas kinnisvaratehingutele Kalevi 44 ja Puiestee 61. Kohus näitas eespool, et need toimusid enne käsunduslepingu sõlmimist. Vastustaja andis korraldusi teabe ja dokumentide esitamiseks nii osaühingule ajal, mil juhatuse liige oli kaebaja (tl 19) kui ka kaebajale (tl 35). Osaühingule saadetud nõude sai kaebaja kätte ning suhtles vastustajaga (tl 23). Kui teabe ja dokumentide nõue esitati ajal, mil kaebaja oli osaühingu juhatuse liige (lisaks oli kaebaja sel ajal ka ainuosanik), siis olid tal kõik võimalused andmete ja dokumentide kogumiseks ja säilitamiseks arvestusega, et ta jätkab vaidlust füüsilise isikuna. Kaebaja esitas ühe dokumendi - erakliendile väljastatud arve summas 2350 eurot, teenuse nimetusega kinnisvara-alane konsultatsioon (tl 46, 48). Kaebaja sõnul tasuti selle arve alusel osaühingule teenuse eest, teenuse sisu kaebaja ei avanud. Käsunduslepingu sisu kohta selgitas kaebaja, et käsunduslepingu esemeks oli klientide nõustamine kinnisvara valdkonnas ja ka osaühingu nõustamine kinnisvara-alastes küsimustes, kuna osaühing soovis osta kinnisvara. Midagi täpsemat kaebaja ei lisanud.
15.Kokkuvõttes jääb ka käsunduslepingu perioodi tervikuna vaadeldes kehtima põhjendatud kahtlus, et kaebaja tegelikult tööd ei teinud ja tasu ei saanud. Osaühingu kulu seoses käsunduslepinguga oli oluliselt suurem osaühingu tõendatud käibest. Puuduvad kinnisvaratehingud, mida saaks seostada kaebaja tegevusega. Osaühing osales ühel kohtutäituri korraldatud enampakkumisel, kuid seda ei saa seostada kaebaja tegevusega.
16.Kohus selgitas 02.11.2021.a määruses kaebajale, et MKS § 150 lg 1 alusel tuleb maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtupraktikas mõistetakse seda nii, et kui MTA on asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtluse, et tehingut ei toimunud, siis läheb tõendamiskoormis üle maksukohustuslasele. See tähendab, et kui vastustaja välja toodud asjaolude ja tõendite põhjal kogumis on eluliselt usutav, et kaebaja ValPale OÜ-le teenust ei osutanud ja selle eest tasu ei saanud (käsundusleping oli näilik), siis tuleb kaebajal tõendada teenuse tegelik osutamine ja tasu saamine.
Kohus käsitles eespool dokumente, mille kaebaja on kohtule esitanud, ning näitas, et need dokumendid käsunduslepingu tegelikkust ei tõenda.
17.MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Riigikohus selgitas 28.08.2020.a otsuses asjas 3-17-2250 (p 15.2), et MKS § 83 lg 4 kohaldamise eelduseks oleva näiliku tehingu korral pooled kokkulepitud tagajärgi tegelikult ei soovi, s.t nad on varjatult kokku leppinud, et nad ei pea end seotuks tehingus näidatud õiguste ja kohustustega. Poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel peab tuvastatud asjaoludest usutavalt nähtuma, et poolte tegelikuks tahteks ei olnud vaidluse all oleva tehingu tegemine, vaid nad soovisid teeselda tehingu toimumist. Kui tehingut üldse ei toimunud, siis ei tule maksu määramisel tuvastada, et teeseldud tehing andis maksueelise. Kaebaja viitab võlaõigusseaduse sätetele lepingulise suhte tekkimise ja lõppemise kohta. Kohus selgitab, et ka näiliku tehingu definitsioon pärineb eraõigusest - tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 ütleb, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. See tähendab, et paberil on leping küll olemas, kuid õiguslikult seda ei eksisteeri. Vaidlustatud otsusele saab ette heita seda, et MKS § 83 lõikele 4 selles viidatud ei ole. Kohtu hinnangul ei too see endaga kaasa maksuotsuse õigusvastasust, kuna maksuotsusest ja kontrolliaktist on selgelt aru saada, et vastustaja väitel tegelik töösuhe kaebaja ja osaühingu vahel puudus. Pooled on maksumenetluses ja kohtuasjas esitanud oma seisukohad selle kohta, kas tehing tegelikkuses toimus või mitte.
18.Kaebaja hinnangul on tasu maksmise tõendamiseks piisav tema kinnitus raha saamise kohta käsunduslepingu lõpetamisel. See ei ole nii, kuna vaidlus toimubki selle üle, kas osaühingu esitatud deklaratsioon ja selle aluseks olevad dokumendid (käsundusleping ja selle lisa) kajastavad tegelikkust õigesti. Kui vastustaja on tõstatanud põhjendatud kahtluse, et tehing on näilik, siis ei piisa selle tegemise või täitmise tõendamiseks viidetest tehingu dokumentidele endile. Kaebaja oleks saanud oma väiteid tõendada mingite objektiivsete välismaailma jäänud jälgedega käsunduslepingu täitmisest. Kõik vastustaja püüded neid leida lõppesid paraku tulemusteta või väga ebamääraste tulemustega - kaebaja esitatud ainus arve osutatud teenuse sisu ei ava, sularaha olemasolu kohta osaühingul pole muid andmeid peale osaühingu ja kaebaja kinnituste (sh ei ole mõistlikku seletust, kuidas sellises koguses sularaha võis kassasse tekkida), ühtegi konkreetset klienti või objekti kaebaja ega osaühing ei mäleta. Kohus nõustub, et kui maksumenetluse alustamise ajal ehk augustis 2020 oli käsunduslepingu perioodi lõppemisest möödas ligikaudu 1,5 aastat, siis üksikasju ei pruugi isikud enam mäletada. Äärmiselt ebausutav on aga see, kui isikud ei mäleta 3,75 kuu pikkusest käsunduslepingu perioodist praktiliselt mitte midagi.
19.Kaebaja viidatud eksimused maksumenetluses (ühekordne ilmselge eksimus isiku eesnimes, ilmselge eksimus aastaarvus) ei mõjuta maksuotsuse õiguspärasust. Maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust see, kas õiguspärane oli korraldus sunniraha tasumiseks või maksuvõla ajatamise graafiku kehtetuks tunnistamiseks. Tähtsust ei oma see, kuidas toimus teabe andmise korralduste kättetoimetamine kaebajale, kuivõrd kaebaja kinnitab, et ta sai need kätte. MTA võib suhelda asjaolude selgitamiseks, näiteks sobivaima kättetoimetamise viisi kokkuleppimiseks, ka telefoni teel.
Praeguses asjas ei teki küsimust sellest, kas maksuotsus tehti maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul (MKS § 98 lg 1), kuna vaidluse all on maksustamisperioodi veebruar 2019 tööjõumaksud ning maksuotsus tehti 26.10.2020.
20.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et maksuotsus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
Menetluskulud. Selgitused
21.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
22.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.