Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-449
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2021. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata X 12. jaanuari 2022. a taotlused haldusasja nr 3-20-449 läbivaatamise vormi muutmiseks ning täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja kogumiseks.
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-449 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 7. märtsil 2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-20-449 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas vahistatuna viibiv X esitas vanglale 08.03.2020 taotluse, milles soovis 09.03.2020 kell 10.00 helistada vandeadvokaat P-le. Tallinna Vangla võimaldas X-l 09.03.2020 helistada ajavahemikus kell 10.33–12.08 kokku 87 minutit.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 09.03.2020 kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi taotlus tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus, mis seisnes selles, et kaebajal ei võimaldatud vastavalt tema 08.03.2020 taotlusele helistada advokaadile 09.03.2020 kell 10.00. Kaebaja on olnud sunnitud Tallinna Vangla samalaadsete rikkumiste tõttu pöörduma kohtusse ka varem (haldusasi nr 3-20-66), seega on tegemist vastustaja teadliku käitumisega.
3.Tallinna Vangla palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja soovis 08.03.2020 taotluse kohaselt teha 09.03.2020 kell 10.00 erakõnesid ja helistada advokaat P-le. Kõnelogide väljavõttest nähtuvalt helistas kaebaja 09.03.2020 erinevatele numbritele kokku ca 87 minutit. Jääb arusaamatuks, miks peab kaebaja vangla tegevust õigusvastaseks. Kaebaja ei ole väitnud, et vangla oleks advokaadile helistamist kuidagi takistanud või keelanud. Vangla turvakaamera salvestiselt nähtub, et 09.03.2020 toodi kaebaja kambri juurde telefon kell 10.32 ja see viidi ära kell 13.39. Järelikult oli kaebajal advokaadile helistamiseks piisavalt aega ja võimalusi. Isegi kui helistamine olnuks mingil põhjusel takistatud, saanuks kaebaja korduvalt juhtida sellele valvurite tähelepanu. Vangla tegevus ei saa olla õigusvastane, kui kaebaja ise advokaadi numbrit ei valinud ega püüdnudki talle helistada. Kuigi kaebajale ei toodud telefoni 09.03.2020 kell 10.00, vaid kell 10.33, ei ole tema taotlust jäetud rahuldamata. Tallinna Vangla kodukorra p 12.3.3.1 kohaselt on kinni peetava isiku soovitud helistamise kellaaeg telefoni kasutamist korraldavale ametnikule soovituslik. Kuna Tallinna Vanglas viibib palju helistada soovivaid vahistatuid, siis ei ole alati võimalik korraldada helistamist täpselt isikute soovide järgi, vaid ametnikul on õigus muuta helistamise ajakava vastavalt vangla vajadustele. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et tal on võimalik telefoni kasutada täpselt soovitud kellaajal. Kaebaja viibib Tallinna Vanglas alates 01.09.2017 ja pidi olema helistamise korraldusest teadlik.
4.Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2021 otsusega X kaebuse rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja esitas 08.03.2020 vanglale taotluse võimaldada 09.03.2020 kell 10.00 helistada advokaat P-le. Tõendite kohaselt andis vastustaja telefoni kaebaja kasutusse 09.03.2020 kell 10.32 ja kaebaja kasutas seda kuni kella 12.08-ni. Kaebaja kasutas 09.03.2020 telefoni kokku ligi poolteist tundi, helistades erinevatele numbritele. Seega ei vasta tõele väide, et kaebajal ei võimaldatud advokaadile helistada. Asjaolu, et kaebaja advokaadile ei helistanud, ei muuda vastustaja tegevust õigusvastaseks. Õigusvastane ei ole ka see, et kaebaja sai telefoni enda kasutusse taotletust 32 minutit hiljem. Vastustaja on selgitanud helistamise korraldust ja see praktika on kooskõlas vangla kodukorraga. Kodukorra p-s 12.3.3 ei ole seejuures telefoni kasutamise õigust piiratud, vaid loodud üksnes täpsem kord telefoni kasutamiseks selliselt, et kõik eelvangistuses viibivad isikud saaksid seda vajadusel teha ühesugustel alustel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsus nr 3-20-66, p 15). Kaebaja viibib Tallinna Vanglas alates 01.09.2017 ja ei saanud eeldada, et telefoni kasutamist võimaldataks täpselt soovitud kellaajal.
2(6)
3-20-449
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X palub 05.05.2021 apellatsioonkaebuses (täiendatud 12.01.2022) tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja takistas kaebajal telefoni kasutamist 09.03.2020 kell 10.00–10.33. Vangla kodukord peab olema kooskõlas seadusega ning vangistusseaduse (VangS) § 26, § 28 lg 3 teine lause ja § 97 lg 3 välistavad vangla võimaluse piirata telefoni kasutamist advokaadiga suhtlemiseks. Kodukord võimaldab vanglal piirata teise kinni peetava isiku soovi helistada nt vanaemale, et kaebaja saaks rääkida advokaadiga, kellega tal on planeeritud kohtumine kell 10.00–10.30. Halduskohtu otsuse p 4.1 sisaldab ebaõiget väidet, et justiitsministri 30.11.2000 määrust nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 51 lg 2 kohaselt saab kaebaja advokaadile helistada ainult korra nädalas. Tegemist on teadlikult vale kohtuotsusega. Vastustaja ei ole esitanud telefoni kasutamiseks koostatud ajakava, sest seda ei olegi kunagi koostatud. Samas on see nõutav, et kontrollida telefoni kasutamise optimaalset võimaldamist ning välistada vanglaametnike suva. Telefonikõnede logi väljavõte ei ole dokumentaalne tõend, vaid suvaline A4 paber, mida igaüks võib võltsida. Pole selge, kes dokumendi koostas ja väljastas ning kes vastutab selle sisu õigsuse eest. Vastustaja peab esitama asjakohase ja allkirjastatud dokumentaalse tõendi, mis kinnitab kõnelogi õigsust ja kajastab teavet, kas advokaat P telefoninumber oli arvutisüsteemis tõkestatud või mitte (sh kas vanglal on tehniliselt võimalik arvutisüsteemi abil piirata väljuvaid telefonikõnesid). Vanglal ei ole andmete varjatult kogumise õigust. Sel põhjusel oli vangla direktor sunnitud ka kodukorda muutma.
6.Tallinna Vangla palub 08.07.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus ei ole otsuse p-s 4.1 väitnud, et kaebajal on võimalik advokaadile helistada vaid korra nädalas, vaid tsiteeris üksnes VSKE § 51 lg-s 2 sätestatut. Praeguses asjas ei ole vaidluse all küsimus, kui sageli pidi kaebaja saama advokaadile helistada, vaid kas vangla on käitunud õigusvastaselt, kui võimaldas kaebajal telefoni kasutada 32 minutit taotluses märgitud kellaajast hiljem. Vahistatu telefonikõnesid reguleerivad VangS §-d 96 ja 97, mitte VangS §-d 28 ja 29, mis kohalduvad kinnipeetavate suhtes. VangS § 96 lg 1 kohaselt toimub telefoni kasutamine vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras. Nimetatud sättes on peetud silmas nii VSKE-d kui ka vangla kodukorda. Tallinna Vangla kodukorra p 13.3.3.1 järgi on taotletud helistamise kellaaeg telefoni kasutamist korraldavale ametnikule soovituslik. See säte ei ole vastuolus vahistatu õigusega kaitsjaga ja advokaadist esindajaga piiramatult kohtuda (VangS § 95 lg 1) ega keeluga kontrollida vahistatu telefonikõnesid kaitsjale ja advokaadist esindajale (VangS § 97 lg 3). Vahistatu õigus helistada kaitsjale ja advokaadist esindajale ei ole absoluutselt piiramatu, kuid selle piiramine ei tohi viia olukorrani, kus kaitseõiguse teostamine ja esindajatega suhtlemine muutub sisuliselt võimatuks (vt Riigikohtu 31.10.2007 otsus nr 3-31-54-07, p 9). Praegu sellist olukorda ei esine. Apellatsioonkaebuses sisalduvad vastuväited Tallinna Vangla esitatud tõenditele ja taotlus uute tõendite kogumiseks tuleb jätta tähelepanuta, sest kaebaja oleks pidanud esitama vastuväited ja taotlused Tallinna Halduskohtu 09.02.2021 määruses märgitud tähtajaks, kuid ei ole seda teinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I X 12.01.2022 taotlused
7.Ringkonnakohus otsustas 03.01.2022 määrusega vaadata X apellatsioonkaebuse HKMS § 182 lg 1 p 9, § 185 lg 2 ja § 189 lg 1 p 5 alusel läbi kirjalikus menetluses, sest X ei olnud 05.05.2021 apellatsioonkaebuses märkinud soovi arutada asja kohtuistungil ja Tallinna Vangla 3(6)
3-20-449 nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, samuti ei pidanud asjas kohtuistungi korraldamist vajalikuks ringkonnakohus. X märkis ringkonnakohtule esitatud 12.01.2022 avalduses, et tulenevalt 03.01.2022 määrusest täpsustab kaebaja, et soovib istungimenetlust enda õiguste tõhusamaks kaitsmiseks ja olenevalt menetluskäigust saab ta hinnata ka advokaadi kaasamise vajalikkust. Avaldusest võib järeldada, et kaebaja eesmärk on vältida olukorda, kus asjaoskamatud kohtunikud väidavad oma teadmatusest, et nad ei saa kaebusest aru ning teevad seetõttu vastustajale soodsaid otsuseid, peamiselt kopeerides riigi palgal oleva juristi seisukohti.
8.Ringkonnakohus jätab kaebaja taotluse praeguse asja läbivaatamise vormi muutmiseks rahuldamata. HKMS § 182 lg 1 p 9 näeb ette, et kui apellatsioonkaebuses ei ole märgitud soovi arutada asja kohtuistungil, eeldatakse apellandi nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. See selgitus oli välja toodud ka Tallinna Halduskohtu 30.04.2021 otsuse edasikaebamise korras ning kaebaja pidi olema sellest teadlik, sest on apellatsioonimenetluses korduvalt osalenud (nt haldusasjades nr 3-20-1492, 3-20-829, 3-20-66, 3-19-465). X ei taotlenud 05.05.2021 apellatsioonkaebuses ega 01.06.2021 avalduses kohtuistungi korraldamist. HKMS § 131 lg 2 teise lause järgi, mis on HKMS § 185 lg-st 2 tulenevalt kohaldatav ka apellatsioonimenetluses, võib menetlusosaline nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, kuidas on menetlusolukord tema hinnangul varasemaga võrreldes muutunud ja sellist muutust põhjustada võivate asjaolude esinemine ei ole äratuntav ka ringkonnakohtule. Vaidlusküsimuste ring ei ole esimese astme menetlusega võrreldes laienenud ning vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud ühtegi uut väidet ega tõendit. Kõik toimikus olevad tõendid esitati juba halduskohtule ning kaebaja ei ole esitanud mingeid vastuväiteid Tallinna Halduskohtu 09.02.2021 määrusele, millega otsustati lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
9.Rahuldamata jääb ka X 12.01.2022 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja vastustajalt selgituste nõudmiseks. Kaebaja 12.01.2022 avaldusele on lisatud koopia käesolevas asjas Tallinna Vangla 27.03.2020 vastuse lisana 2 ja uuesti 19.08.2020 vastuse lisana 2 esitatud 09.03.2020 kõnelogide tabelist, mis on halduskohtule esitatud elektrooniliselt Microsoft Excel’i failina, ning koopia X 19.05.2020 menetlusdokumendi lisana haldusasjas nr 3-20-829 kohtule esitatud 30.12.2019 kõnelogide tabelist, mis kujutab endast arvutiekraani kuvatõmmist. Kaebaja toob välja, et tabelid on eri formaadis ja kuivõrd need on lisaks allkirjastamata, siis on tegemist kergesti võltsitavate dokumentidega. Kaebaja peab vajalikuks nõuda vastustajalt välja allkirjastatud kõnelogid ja täiendavalt teabe, kas advokaat P numbrile helistamine oli arvutisüsteemis blokeeritud (sh kas selline blokeerimine on vanglas üldse tehniliselt võimalik).
10.Nagu ringkonnakohus juba märkis, esitas vastustaja X 12.01.2022 avalduse lisaks 1 oleva tabeli halduskohtule elektrooniliselt ning asjaomane fail (lisa 2 kõnelogid-422062.xlsx) sisaldus samas digikonteineris koos Tallinna Vangla 27.03.2020 vastusega nr 1-11/20/7083-2 ja 19.08.2020 vastusega nr 1-11/20/7083-5 ning oli sellest tulenevalt vastustaja esindajate poolt digitaalselt allkirjastatud. Kõnelogide formaatide erinevust selgitab asjaolu, et ühel juhul on infosüsteemi väljavõte salvestatud Excel’i tabelina ja teisel juhul on tehtud arvutiekraanilt kuvatõmmis. Ringkonnakohtul puudub mõistlik põhjus arvata, et vastustaja esitatud kõnelogide andmed võiksid olla võltsitud ja seda ei ole väitnud ka kaebaja. Kuna tegemist on infosüsteemis sisalduvate andmete väljatrükiga, mille vormile ei ole esitatud mingeid kindlaid nõudeid, ei saa tõendi kõrvalejätmise aluseks olla pelgalt kaebaja hinnang, et esitatud tabeleid võiks olla lihtne tagantjärele muuta. Kaebaja ei ole ühegi tabelis kajastuva 09.03.2020 telefonikõne osas väitnud, et ta ei ole konkreetsele numbrile helistanud või kõne ei oleks toimunud. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et tabelis ei kajastuks mõnda tegelikult toimunud telefonikõnet. Advokaat P telefoninumbrile helistamise blokeerimise tehniline võimalikkus ei oma vaidluse lahendamisel
4(6)
3-20-449 tähtsust mh põhjusel, et kaebaja ei väida sedagi, et ta oleks 09.03.2020 püüdnud advokaadile helistada, kuid ühenduse saamine ei olnud tehniliselt võimalik. II Apellatsioonkaebuse lahendamine
11.Ringkonnakohus leiab, et X apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
12.Asjas ei ole vaidlust, et X soovis 08.03.2020 taotluse kohaselt teha erakõnesid ja helistada ka advokaat P-le 09.03.2020 kell 10.00, kuid talle võimaldati helistamist 09.03.2020 kell 10.32–
13.39.Seda asjaolu kinnitab vastustaja esitatud valvekaamera salvestis. Tallinna Vangla esitatud kõnelogide kohaselt tegi X 09.03.2020 kell 10.33–12.08 kokku 11 telefonikõnet (neist kolmele kõnele ei vastatud), mille kogukestuseks oli ligi 1,5 tundi, kuid telefonikõnede registreerimise lehel märgitud advokaadi telefoninumbrile ei helistanud. Asjas on peamiseks vaidlusküsimuseks, kas vangla pidi kaebajal võimaldama helistada advokaadist esindajale täpselt tema soovitud kellaajal või mitte.
13.Kuna X ei ole kinnipeetav, vaid vahistatu, siis reguleerivad tema telefonikõnesid eelkõige VangS §-d 96 ja 97. VangS § 96 lg 1 näeb mh ette, et vahistatul on õigus telefoni (v.a mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused, ning telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei nõustu vastustajaga, et nimetatud sättes on peetud silmas nii VSKE-d kui ka vangla kodukorda. VangS-s on läbisegi viidatud sisekorraeeskirjale (ainsuses) ja sisekorraeeskirjadele (mitmuses), kuid tegemist on üksnes terminoloogilise erinevusega ja kõik viited on tegelikult tehtud VangS § 105 lg-s 2 sätestatud volituse alusel kehtestatud määrusele. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et ka seadus ise eristab sisekorraeeskirja ja kodukorda. Eeltoodust ei tulene siiski järeldust, et vahistatu telefonikõnede korraldust ei olegi võimalik vangla kodukorras täpsemalt reguleerida. VangS § 105 lg 21 p 6 kohaselt sätestatakse vangla kodukorras muu hulgas vahistatu telefoni kasutamine. Seega on vangla kodukorras lubatud telefoni kasutamise korda täpsustada ulatuses, milles see ei lähe vastuollu VangS §-de 96 ja 97 ning VSKE §-de 51–52 sätte ja eesmärgiga. VSKE § 51 lg 2 kolmandast lausest tulenevalt nähakse täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus ette vangla kodukorras.
14.VSKE § 51 lg 4 p-de 4 ja 5 ning lg 5 kohaselt peab vahistatu telefoni kasutamiseks vanglale esitatavas taotluses märkima mh soovitava helistamise kuupäeva ja kellaaja ning muu olulise teabe. Täpsema telefonikõnede korralduse sätestab Tallinna Vangla kodukorra p 12.3. Suletud osakonnas viibiva vahistatu puhul kohaldatava p 12.3.3.1 järgi tuleb helistamissoovi avaldada üldjuhul helistamisele eelneva tööpäeva õhtusel loendusel ja esitatud taotluste alusel koostatakse järgmiseks päevaks helistamiste ajakava. Vahistatu peab taotluses märkima mh soovitava telefoni kasutamise aja ja muu olulise teabe. Tallinna Vangla kodukorra p-s 12.3.3.1 on eraldi välja toodud, et soovitud helistamise kellaaeg on telefoni kasutamist korraldavale ametnikule soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vastavalt vangla vajadustele.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja käitunud õigusvastaselt, kui ei võimaldanud kaebajal 09.03.2020 helistada täpselt kell 10.00, vaid andis telefoni kaebaja kasutusse alles kell
10.32.Kaebaja pidi olema teadlik kodukorra p-s 12.3.3.1 sätestatud telefoni kasutamise korrast. Ka kaebaja omakäeliselt täidetud telefonikõne registreerimislehelt nähtuvalt on helistamise aja juures rõhutatult välja toodud, et märgitav kellaaeg on soovitusliku iseloomuga. Seetõttu juhul, kui kaebaja jaoks oli tingimata oluline helistada advokaadile 09.03.2020 kell 10.00, tulnuks tal sellest vastustajat teavitada (st tuua taotluses välja VSKE § 51 lg 4 p-s 5 sätestatud „muu oluline 5(6)
3-20-449 teave“). Ehkki VangS § 90 lg-st 1 tulenevalt laieneb VangS § 28 lg 3 teine lause ka vahistatule ulatuses, milles vahistatu telefoni kasutamist ei ole VSKE §-s 52 märgitud viisil piiratud (vt ka Riigikohtu 17.11.2008 otsus nr 3-3-1-54-08, p 10), ei saa kõnealusest sättest tuletada kinni peetava isiku subjektiivset õigust helistada mh advokaadist esindajale täpselt tema soovitud kellaajal (nt Riigikohtu 31.10.2007 otsus nr 3-3-1-54-07, p 9; 13.11.2007 otsus nr 3-3-1-46-07, p 12; 21.05.2014 määrus nr 3-3-1-26-14, p 15). Seetõttu ei saanud kaebaja seda ka eeldada. Samuti ei pidanud vangla eeldama, et telefonikõne registreerimislehele märgitud helistamise täpne kellaaeg on kaebaja jaoks mingil põhjusel äärmiselt oluline. Sellist järeldust ei saa teha ainuüksi asjaolust, et kaebaja soovis helistada advokaadile. Järelikult saaks vastustaja tegevus 09.03.2020 kell 10.00–10.32 helistamise mittevõimaldamisel olla õigusvastane üksnes juhul, kui kaebaja on vanglale selgitanud vajadust helistada advokaadile just taotluses välja toodud kellaajal, kuid vangla jättis selle asjaolu helistamiste ajakava koostamisel vajaliku tähelepanuta.
16.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et vangla peab telefonikõnede võimaldamisel (sh helistamiste ajakava koostamisel) teostama korrektselt kaalutlusõigust ning järgima võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid (VangS § 11 lg 1; haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 ja § 107 lg 2). Seetõttu on iseenesest võimalik, et teatud olukorras tuleb kinni peetavale isikule võimaldada helistamist just tema taotletud kindlal kellaajal, isegi kui selleks on vajalik piirata teiste helistada soovivate isikute kõnede kestust või lükata nende telefonikõned edasi. Kui mitu kinni peetavat isikut on avaldanud soovi helistada samal kellaajal, siis tuleb vanglal taotluste n-ö konkurentsi lahendamiseks hinnata, kas ja millise ulatuse või intensiivsusega võiks soovitud ajal helistamise mittevõimaldamine riivata konkreetsete taotlejate (põhi)õigusi. Kuna tegemist ei ole samas olukorraga, kus vangla eksiks range keelunormi vastu isegi juhul, kui ta ei võimalda VangS § 28 lg 3 teises lauses märgitud isikutele ja asutustele helistamist täpselt taotletud kellaajal, siis olenemata sellest, kas kaebajal olnuks võimalik advokaadiga 09.03.2020 suhelda üksnes vahemikus kell 10.00–10.30 ja selle mittevõimaldamine kahjustas tema õigusi (nt põhjustas täiendavaid esindajakulusid), saaks vastustaja tegevus olla õigusvastane üksnes juhul, kui kaebaja oli avaldanud vanglale asjakohase teabe või oli see vanglale muul viisil teada. Kaalutlusõigust teostavalt haldusorganilt saab nõuda üksnes selliste asjaoludega arvestamist, mis olid talle teada (vrd Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 19). X 08.03.2020 taotlus ei sisaldanud mingeid täpsustusi ja vangla ei pidanud asjaolusid põhjalikumalt uurima ka enda initsiatiivil. Seega ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
17.Halduskohus ei ole teinud teadvalt vale otsust ega väitnud, et kaebaja saab advokaadile helistada ainult korra nädalas, vaid tsiteeris otsuse p-s 4.1 üksnes VSKE § 51 lg-s 2 sätestatut.
18.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.04.2021 otsus muutmata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. X on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot, kuid ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad X menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna Vangla ei ole menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.