lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2099/16

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 03.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2099/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4719
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2099

Haldusasi

Marnik OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.08.2020 maksuotsuse nr 1.2-3/044433-32 tühistamiseks Kaebaja Marnik OÜ, esindaja: Jüri Urb Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja: Aiki Meister

Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise aeg

RESOLUTSIOON

09.11.2021

1.Jätta Marnik OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.01.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastu-apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 13.08.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/044433-32, millega nõudis Marnik OÜ-lt tagasi ettemaksukontole täidetud enammakse summas 16 812,01 eurot ning kohustas tasuma maksusumma 12 313,58 eurot. Maksuhaldur asus seisukohale, et Marnik OÜ-l puudub õigus Nanikmar OÜ arvetel märgitud käibemaksu mahaarvamiseks, kuna äriühing osales teadlikult tehinguahelas, kus pandi toime maksupettus. Pettuse sooritamine ei vasta tehtud kaubatarnete ja majandustegevuse mõistete objektiivsetele kriteeriumidele ehk tegemist ei ole ettevõtlusega direktiivi 2006/112 artikli 168 punkti a tähenduses. Kuna pettuses osalemine ei ole käsitletav ettevõtlusena, siis on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimus. Vastuseks Marnik OÜ vastuväidetele leidis maksuhaldur järgmist: „Oma vastuväidetes andsite teada, et MTA poolt tehtud maksuarvestuse muutused on täiesti valed. Olles tutvunud teie poolt 17.07.2020 esitatud vastuväidetega, oleme jõudnud seisukohale, et esitatud vastuväited sisaldavad teie poolseid üldiseid hinnanguid, kuid sisulisi vastuväiteid või tõendeid Te vastuväidetega esitanud ei ole. Me ei nõustu vastuväidetes tooduga ning te ei lükka ümber kontrollaktis kajastatud meie poolt kogutud tõendeid ning nende põhjal tehtud järeldusi. Sellest tulenevalt ei ole meil alust oma seisukohtade muutmiseks ning jääme kontrollaktis nr 12.2-3/044433-29 toodud järelduste juurde. Vastame Teie vastuväidetele lõikude kaupa. 3.1 Vastuväidetes leiate, et juhul kui Nanikmar OÜ on jätnud mõne dokumendi korrektselt täitmata või mõnele küsimusele vastamata, ei saa selle eest karistada Marnik OÜ-d. Selgitame veelkord, et Nanikmar OÜ esitas meile nõutud dokumendid üksnes perioodi aprill 2018 kohta, perioodi mai- august 2018 raamatupidamise dokumendid jättis Nanikmar OÜ täies ulatuses esitamata. Kuna praegune juhatuse liige Sten Ainen teatas, et talle dokumente üle ei antud, siis oleme seisukohal, et jätkuvalt on Nanikmar OÜ valduses meie poolt nõutud dokumendid, kuid need on jäetult meile esitamata eesmärgiga varjata tehingute majanduslikku sisu. Esitasime N.Š. 34 küsimust, millele ta vastas üldsõnaliselt. Kui küsisime konkreetsete tehingute kohtas, viitas ta, et tuleb vaadata dokumentidest. Siin kohal juhime tähelepanu sellele, et juhatuse liikme vahetusel uueks juhatuse liikmeks saanud Sten Ainen väidab, et dokumente Nanikmar OÜ talle üle ei andnud. Seega peaksid dokumendid jätkuvalt olema Nanikmar OÜ endise juhatuse liikme N.Š. käes. Kui ta oleks tahtnud anda meile sisulisi ja asjasse puutuvaid vastuseid, siis oleks ta ka dokumentide põhjal need vastused andnud. See aga viitab sellele, et kas N.Š. reaalselt äriühingu tegevusega ei olnud seotud, mistõttu tal puudub ülevaade või ta ei taha sisuliselt vastata eesmärgiga varjata tehingute tegelikku majanduslikku sisu. Kuna alustasime 08.08.2018 ka Nanikmar OÜ kontrolli, siis vahetati koheselt Nanikmar OÜ juhatuse liige uue juhatuse liikme vastu. Seega oli Nanikmar OÜ väidetava juhatuse liikme vahetuse eesmärk takistada nii teie kui Nanikmar OÜ maksumenetlust ja varjata meie eest tegelikke asjaolusid. Kuna Teie juhatuse liige A. Š. omas kontrolli Nanikmar OÜ tegevuse üle, siis tegite kõik selleks, et meile Nanikmar OÜ dokumente mitte esitada ning meie eest tegelikke asjaolusid varjata.

3.2 Vastuväidetes leiate, et A.Š. ei oma kontrolli Nanikmar OÜ tegevuse üle. Kõik küsimused, mis puudutavad Nanikmar OÜ-d tuleb esitada ka Nanikmar OÜ-le. Nanikmar OÜ ja Marnik OÜ kasutasid äritegevuseks küll samu ruume ja vahel ka sidevahendeid, kuid seda ainult lähtudes majanduslikest kaalutlustest. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s 22 on kirjas, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Selgitame Teile veelkord, et Nanikmar OÜ osas kogutud dokumentide kohaselt on äriühingu kontaktisikuks korduvalt märgitud A. P. ning oleme seisukohal, et varjate enda tegevust A. P. nime taha. Teie august 2017 käibemaksu kontrolli nr 12.2-3/041902 käigus saatis A.Š. 19.07.2018 e-kirja aadressilt [email protected], kus on kirjale alla kirjutatud A. P. Oleme teilt korduvalt küsinud, kes on A. P., kuid vastuses viitate üksnes Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 22. Ka eriarvamuses ei ole te vastupidiseid väiteid esitanud ega tõendeid esitanud. Oleme seisukohal, et A.Š. kontrollis nii enda isiku kui ka nime A. P. kaudu Nanikmar OÜ tegevust, kuna vastasel juhul ei oleks Nanikmar OÜ kauba dokumentidesse jooksvalt ja pidevalt märgitud ei tema ega A. P. nime. 3.3 Vastuväites leiate, et MTA on küsinud N.Š.lt, et millist rolli täitis Nanikmar OÜ-s A.Š. N.Š.lt saadi vastuseks, et mitte mingisugust. Oleme seisukohal, et N.Š. väide ei vasta tõele ning Nanikmar OÜ oli tema abikaasa A.Š. kontrolli all. 3.4 Vastuväites leiate, et asjaolu, et kahe firma juhatuse liikmed on abikaasad ei oma asjas mingit tähtsust. MTA on konstrueerinud mingi omapärase skeemi mille kohaselt on välja toodud võimalused kuidas makse mitte maksta. Selle kohaselt omandab keegi omakorda võimaluse koostada dokumente ilma, et neil oleks tegelikkuses mingit majanduslikku sisu. Kui tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel, siis viitab see maksupettusele, mis on ka Marnik OÜ puhul oluline ära märkida. Nanikmar OÜ jätab teile müüdud kaubalt käibemaksu riigile tasumata, vähendades seda 15 238,32 euro võrra, s.o isikustamata soetuse näo. Teie saate maksueelise, kuna Nanikmar OÜ arvetel märgitud käibemaksu küsite te riigilt tagasi, samas, kui Nanikmar OÜ jätab selle riigile tasumata. Selgitame Teile veelkord, et seotud osapooltel on lihtne omavahelist tegevust kooskõlastades maksupettus toime panna. Nanikmar OÜ on suurendanud ilma kuludokumentideta enda sisendkäibemaksu 15 238,32 euro võrra ja vähendanud sellega tasumisele kuuluvat käibemaksu 15 238,32 euro võrra. Oleme seisukohal, et isikustamata seotus on alusetu.

Teie küsite perioodil aprill-august 2018 riigilt käibemaksu tagasi 16 817,01 eurot, kuigi Nanikmar OÜ oma tegevuse läbi pole reaalselt riigile käibemaksu maksnud 15 238,32 euro ulatuses. 3.5 Vastuväites leiate, et MTA jätab tahtlikult tähelepanuta asjaolu, et Nanikmar OÜ poolt on kõik maksud Eesti Vabariigile tasutud. Seega maksupettust ei olegi võimalik teostada. Järelikult ei ole Marnik OÜ saanud ka mingit maksueelist. Mis puudutab Nanikmar OÜ majandustegevust, siis see ei puutu Marnik OÜ-sse. Käibemaksu tagasiküsimine ei ole mingi majanduslikult tasuv müük, vaid seadusest tulenev õigus ja mingist kasusaamisest ei saa siin rääkida. Kasum tuleneb kauba ostu ja müügi hinnavahest. See, et Nanikmar OÜ-le on tasutud arveid, on täiesti loomulik kuna nendelt saadi ju kaupu. Kui üks firma tasub teisele võlgnevust, siis ei ole nõutav, et seal oleks üksikasjalikult lahti seletatud, millised arved just tasuti, piisab, et toimub võlgnevuse kustutamine Selgitame Teile veelkord, et olete teadlikult tekitanud endale maksueelise, sest teie seaduslik esindaja A.Š. pidi teadma tehingute toimumisel, et Nanikmar OÜ vähendab tasumisele kuuluvat käibemaksu isikustamata soetusega, kuna Nanikmar OÜ oli teie juhatuse liikme A. Š. kontrolli all. Lisaks oli A.Š.il ligipääs Nanikmar OÜ rahalistele vahenditele, kuna A.Š. oli äriühingu interneti panga kasutaja. Selgitame, et ostja osavõtt maksupettusest ei eelda, et ostja on saanud sellest kasu või hüvesid. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Müüjale arve alusel käibemaksu tasumine kui kulutus pole sel juhul tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle riigile. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele. Meie hinnangul kinnitavad asjaolud ja tõendid kahtlust, et te osalesite maksupettuses või teadsite sellest. 3.6 Vastuväites leiate, et Marnik OÜ Nanikmar OÜ-le võlgu ei ole. Millest järeldab MTA, et Marnik OÜ-l on Nanikmar OÜ ees võlgnevused, jääb arusaamatuks. Isegi kui võlgnevused eksisteerivad, siis ei puutu see asja, kuna on kahe ettevõtte omavaheline suhe. Marnik OÜ ei ole mingit maksueelist saanud. Millise hinnaga ettevõtte soetab või võõrandab oma kaupu, on ettevõtte enda otsustada. Nanikmar OÜ müük kolmandale isikule ei puutu Marnik OÜ-d. Kui selle müügiga on mingeid probleeme, võib MTA pöörduda küsimustega Nanikmar OÜ poole. Kuna meie kogutud andmete põhjal on Teil jäänud perioodi aprill kuni august 2018 Nanikmar OÜ-le arvete eest tasumata 47 091,52 eurot, siis viitab see sellele, et Nanikmar OÜ on teie kontrolli all. On äärmiselt ebatõenäoline, et äriühing ei esita nõuet talle võlgu olevale äriühingule. Samuti teaks äriühingu esindaja, kui palju on talle tehingupartner võlgu, seda eriti olukorras, kus tal on tehingupartnereid, kellele ta müüb, ainult üks. Samuti ei ole te esitanud dokumente, mis tõendaks, et Nanikmar OÜ-le olete tasunud hiljem. 3.7 Vastuväites leiate, et maksupettust pole toime pandud, kuna seda ei ole võimalik teha. Meie andmetel ei ole Nanikmar OÜ suhtes tehtud ühtegi maksuotsust millele MTA võiks tugineda ja milles oleks näha, et Nanikmar OÜ oleks põhjendamatult vähendanud tasumisele kuuluvaid makse. MTA maksuarvestuse muudatused on täiesti alusetud. Isegi kui oleks tuvastatud Nanikmar OÜ poolt mingi maksude mittetasumine (mida ei ole tehtud), siis tuleks suurendada Nanikmar OÜ poolt tasumisele kuuluvaid makse. Järelikult on ka MTA poolt tehtavad maksuarvestuse muutused täielikult valed.

Selgitame Teile veelkord, et kui alustasime 08.08.2018 ka Nanikmar OÜ kontrolli, siis vahetati koheselt Nanikmar OÜ juhatuse liige uue juhatuse liikme vastu. Seega oli Nanikmar OÜ väidetava juhatuse liikme vahetuse eesmärk takistada nii teie kui Nanikmar OÜ maksumenetlust ja varjata meie eest tegelikke asjaolusid. Nanikmar OÜ müüdi edasi selle äriregistrist kustutamise eesmärgiga. Nanikmar OÜ uus juhatuse liige Sten Ainen tegi juba 21.08.2018 avalduse läbi e-maksuameti Nanikmar OÜ KMKR-st kustutamiseks ettevõtluse lõpetamise tõttu. Äriregistri andmetel kustutati Nanikmar OÜ 10.09.2018. Seega võib öelda, et Nanikmar OÜ kustutati peaaegu kuu aja pärast peale kontrolli alustamist. Märgime, kui Nanikmar OÜ-l ei oleks meie eest midagi varjata, siis ei oleks teda koheselt peale kontrolli alustamist maha müüdud ja ettevõtlus lõpetatud ning seejärel kustutatud. MTA-l ei olnudki võimalust, Nanikmar OÜ-le, kontrollakti ega maksuotsust teha, kuna te tegite kõik selleks, et äriühing kiiresti maha müüa, probleemsete äriühingute likvideerijale ja siis äriregistrist kustutada. Olete teadlikult tekitanud endale maksueelise, sest teie seaduslik esindaja A.Š. pidi teadma tehingute toimumisel, et Nanikmar OÜ vähendab tasumisele kuuluvat käibemaksu isikustamata soetusega, kuna Nanikmar OÜ oli A. Š. kontrolli all. Lisaks oli A.Š.il ligipääs Nanikmar OÜ rahalistele vahenditele, kuna ta oli äriühingu interneti panga kasutaja. Kooskõlastatud käitumise tulemusel olete saanud maksueelise, pannes toime käibemaksupettuse. Jääme seisukohale, et Marnik OÜ ei ole maksumenetluses esitanud arvestatavaid põhjendusi ja tõendeid, mis lubaksid asuda vaidlusaluste tehingute maksustamise suhtes teistsugusele seisukohale võrreldes kontrolliaktis tehtud järeldustele.“

2.MTA 25.09.2020 vaideotsusega nr 6-1/4715-13 jäeti Marnik OÜ vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused: „15. Selles asjas ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud Nanikmar OÜ nimel väljastatud arvetel näidatud kaupade soetamist vaide esitaja poolt, vaid asjaolu, et kontrollimisel ei leidnud tõendamist vaidlusaluste kaupade soetamine arvel näidatud isikult ja vaide esitaja oli sellest teadlik. Maksuhalduri järeldused põhinevad ühelt poolt Nanikmar OÜ-d iseloomustavatel asjaoludel ja teisalt Marnik OÜ ja Nanikmar OÜ omavahelisel seotusel ning sellest tehtud maksuhalduri järeldusel, et tegelikult oli Nanikmar OÜ vaide esitaja juhatuse liikme A. Š. kontrolli all. Vaidlust ei ole selles, et vaide esitaja juhatuse liige A. Š. ja Nanikmar OÜ juhatuse liige N. Š. olid kontrollitaval perioodil seaduslikud abikaasad.
16.Vaidlusalusteks arveteks, millele kantud müüja andmed maksuhaldur kahtluse alla seadis, on Nanikmar OÜ nimel väljastatud (i) 27.04.2018 arve nr 180427 summas 13 512, 96 eurot, s.h. käibemaks 2 252,16 eurot, kaup nimetusega TPME686K025R0045, tk 3200, ühiku hind 3,519 eurot; (ii) 15.05.2018 arve nr 1805015 summas 21 595,68 eurot, s.h. käibemaks 3599,28 eurot, kaup nimetusega TPME686K025R0045, tk 3600, ühiku hind 4,999 eurot; (iii) 12.06.2018 arve nr 1806012 summas 16 795,20 eurot, s.h. käibemaks 2799,20 eurot, kaup nimetusega TPME686K025R0045, tk 4000, ühiku hind 3,499 eurot; (iv) 23.07.2018 arve nr 180723 summas 98 903,70 eurot, s.h. käibemaks 16 483,95 eurot, kaup nimetusega TPME686K025R0045, tk 14 400, ühiku hind 5,55 eurot ja LGC3250 OEM Board, tk 25, ühiku hind 99,11 eurot ning (v) 13.08.2018 arve nr 1808013 summas 23 976 eurot, s.h. käibemaks 3996 eurot, kauba nimetus TPME686K025R0045, tk 3600, ühiku hind 5,55 eurot. Kokku on

vaide esitaja Nanikmar OÜ arvete alusel kontrollitavatel perioodidel sisendkäibemaksuna maha arvanud 29 130,59 eurot.

17.Oma kahtluse kontrollimiseks pöördus maksuhaldur korduvalt teabe saamiseks Nanikmar OÜ poole. Nanikmar OÜ täitis 13.07.2018 korralduse ja esitas nõutud dokumendid maksustamisperioodi aprill 2018 kohta. Vahetult peale Nanikmar OÜ maksukontrolli alustamist 08.08.2018 vahetus äriühingu juhatuse liige N. Š. ning uue juhatuse liikmena kanti äriregistrisse Sten Ainen, kelle kinnitusel juhatuse liikme vahetusel talle äriühingu raamatupidamisdokumente üle ei antud ning kelle tegevuse tulemusena Nanikmar OÜ äriregistrist 10.09.2018 kustutati. Peale korduvaid korraldusi andis N. Š. küll kirjalikult vastused maksuhalduri küsimustele, kuid need olid väheinformatiivsed.
18.Scac päringute tulemusena laekus Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola maksuhalduritelt teave selle kohta, et Nanikmar OÜ poolse kontaktisikuna oli impordideklaratsioonidele kantud A./A./A. P. ning telefoninumber XXXXXXXX, mis äriregistri andmetel on Marnik OÜ kontaktnumber. Lisaks on A. Š. 19.07.2018 Marnik OÜ kontrolli raames edastanud maksuhaldurile e-kirja, mille saatjaks on märkitud A. P. ja Marnik OÜ. Eelnevast on maksuhaldur põhjendatult järeldanud, et Nanikmar OÜ tegevust korraldas tegelikult A. Š. ja kasutas seejuures varjunime A. P. Vaide esitaja ei eita, et A. P. oli varjunimi, kuid kinnitab, et seda kasutas hoopis D. Š. ilma täpsustamata, kust tema teadmine pärineb ja mis sidemed on D. Š. Nanikmar OÜ-ga. Vaide esitaja kinnitusest, et väidetaval D. Š. puudub seotus Marnik OÜ-ga, ei piisa maksuhalduri järelduste ümberlükkamiseks, et tegelikult kasutas seda varjunime A. Š. Selle väite seab kahtluse alla ainuüksi asjaolu, et just A. Š. ise on kasutanud maksuhalduriga suhtlemisel nime A. P. ning ei ole usutav, et kõnesoleva e-kirja edastas tema asemel maksuhaldurile hoopis keegi D. Š.
19.Nanikmar OÜ on kontrollitavatel perioodidel esitanud käibedeklaratsioonid selliselt, et käibelt tasumisele kuuluv käibemaks ja mahaarvatav käibemaks on praktiliselt võrdsed, mille tulemusena riigile käibemaksu sisuliselt ei tasuta. Seejuures on märkimisväärne, et sisendkäibemaks, mille ulatuses Nanikmar OÜ väidetavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu vähendas, on isikustamata. See tähendab, et maksuhalduril ei olnud võimalik kontrollida deklareeritud andmete õigsust, kuna Nanikmar OÜ seda tõendavaid dokumente maksumenetluses ei esitanud. Olukorras, kus maksuhalduril ei olnud võimalik veenduda müüja deklareeritud andmete õigsuses, kuna müüja vajalikku teavet ei esitanud, kuid muud asjaolud viitavad veenvalt maksupettusele, on kahtlus, et müüja on tasunud käibemaksu vähem, kui ostja sisendkäibemaksuna maha arvas, põhjendatud.
20.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et iseenesest müüja õigusvastasest käitumisest maksuõigussuhtes ei tulene, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. See põhimõte laieneb aga juhtumitele, kus ostja on tehingutes osalenud heauskselt. Ostja heausksust eeldatakse, kuid see ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses. Praegusel juhul on maksuhalduri kahtlus põhjendatud ja vaide esitaja ei ole ümber lükanud seda, et Nanikmar OÜ oli A. Š. kontrolli all ja Nanikmar OÜ oli tehingutesse kaasatud fiktiivse vahelülina üksnes vaide esitajale maksueelise tekitamise eesmärgil.
21.Haldusasjas nr 3-3-1-30-15 selgitas Riigikohus, et ostja osavõtt maksupettusest ei eelda, et ostja on saanud sellest kasu või hüvesid. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvetel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Müüjale arve

alusel käibemaksu tasumine kui kulutus pole sel juhul tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle riigile ja sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele. Praegusel juhul saab eeldada vaide esitaja teadlikkust muuhulgas põhjusel, et A. Š. oli Nanikmar OÜ SEB internetipanga kasutamisõigus perioodil 13.06.2017 kuni 14.08.2018. Vaide lahendaja ei pea usutavaks, et A. Š., omades juurdepääsu Nanikmar OÜ internetipangale, seda võimalust tegelikkuses ei kasutanud. Kui uskuda vaide esitaja väidet, et Nanikmar OÜ majandustegevus vaide esitajasse ei puutu, siis jääb ometigi vastuseta küsimus, mis põhjusel omas vaide esitaja juhatuse liige Nanikmar OÜ internetipanga kasutamisõigust.

22.Käibemaksu kuritarvitusi puudutavates lahendites on Euroopa Kohus üldpõhimõttena rõhutanud, et liidu õigusnorme ei saa ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil. Viidatud kohtuasjas on kohus rõhutanud, et pettuse korral ei ole täidetud need objektiivsed kriteeriumid, millel põhinevad direktiivi mõisted „kaubatarne või teenuse osutamine maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb“ ja „majandustegevus“. Kui maksuhaldur leiab, et mahaarvamisõigust on kasutatud pettuse eesmärgil, on tal õigus nõuda mahaarvatud summade hüvitamist tagantjärele ja õigus keelduda mahaarvamise lubamisest, kui objektiivselt leiab tõendamist, et seda õigust kasutati pettuse või kuritarvituse kavatsusega.
23.Arusaamatuks jääb vaide esitaja viide Põhiseaduse §-le 22, mis sätestab süütuse presumptsiooni ja kohaldub süüteomenetluses. Võib vaid eeldada, et vaide esitaja peab silmas võimalust keelduda ütluste andmisest oma abikaasa vastu, kes oli kontrollitaval perioodil Nanikmar OÜ juhatuse liige. Kuna praegusel juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusega ning vaide lahendajal puudub teave selle kohta, et samadel asjaoludel oleks vaide esitaja, Nanikmar OÜ või nimetatud äriühingute seaduslike esindajate suhtes alustatud süüteomenetlust, siis ei ole viide süütuse presumptsioonile asjakohane.
24.Vaide lahendaja nõustub maksuhalduri järeldusega, et Nanikmar OÜ oli A. Š. kontrolli all ja kasutas Nanikmar OÜ-d vahelülina kauba soetamisel EL äriühingutelt selleks, et tekitada vaide esitajale alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. See tähendab, et juhul, kui vaide esitaja oleks soetanud sama kauba vahetult EL-st, oleks tegemist pöördkäibemaksuga, millisel juhul vaide esitajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei oleks tekkinud. Praegusel juhul pöördmaksustas tehingud aga Nanikmar OÜ ning sama kauba edasimüümisel tekkis sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus vaide esitajal. Juhul, kui nende tehingute tulemusena oleks Nanikmar OÜ riigile käibemaksu tasunud, oleks maksustamine lõppkokkuvõttes õige ning puuduks vajadus vaide esitajal sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks. Praegusel juhul oli aga vaide esitaja teadlik sellest, et Nanikmar OÜ riigile käibemaksu ei tasu ning see oligi Nanikmar OÜ tehingutesse kaasamise eesmärgiks. SCAC päringute tulemusena saadud vastused kinnitavad seda, et tegelikuks kauba tellijaks oli A. Š., kes kasutas varjunime A. P. ja kauba soetajaks seega vaide esitaja ise, mitte Nanikmar OÜ.
25.Vaide esitaja ei ole esitanud selles asjas ainsatki tõsiseltvõetavat väidet, mis maksuhalduri järeldused ümber lükkaks ning vaide lahendaja nõustub kõikide maksuotsuses toodud järeldustega ilma neid kordamata. Vaide lahendaja hinnangul on maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt tehtud järeldused loogilised ja eluliselt usutavad ning maksuotsus tervikuna piisavalt põhjendatud, toetamaks maksuhalduri järeldusi, et vaide esitaja osales maksupettuses, mille eesmärgiks oli maksueelise saamine. Maksuhalduri järeldust vaide esitaja osalemisest maksupettuses ei lükka ümber ka vaidele lisatud ostu- ja müügiaruanded, kuna need

lähtuvad eeldusest, et vaidlusalused kaubad müüs vaide esitajale Nanikmar OÜ, mis aga maksumenetluses tõendamist ei leidnud. Arvestades kõike eelnevat on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ja vaides toodud põhjendused ei anna alust selle kehtetuks tunnistamiseks.“

3.Marnik OÜ esitas 27.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.08.2020 maksuotsuse nr 1.2-3/044433-32 tühistamiseks. Kohus võttis 13.11.2020 kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks MTA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.Kaebaja leiab, et maksuotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada järgmistel põhjustel. 4.1 Õige ei ole maksuotsuse seisukoht, mille kohaselt omas kaebaja juhatuse A.Š. kontrolli Nanikmar OÜ tegevuse üle. Kaebaja ja Nanikmar OÜ kasutasid äritegevuseks küll samu ruume ja vahel ka sidevahendeid, kuid seda ainult lähtudes majanduslikest kaalutlustest. Nanikmar OÜ kontaktisikuks oli märgitud küll A. P., kuid seda nime kasutas D. Š. ning kaebaja juhatuse liige A. Š. ei kasutanud Nanikmar OÜ internetipanga kasutusõigust. 4.2 MTA jätab tähelepanuta, et Nanikmar OÜ poolt on kõik maksud tasutud. Seega ei ole maksupettust võimalik teostada. Mis puudutab Nanikmar OÜ majandustegevust, siis see ei puutu kaebajasse. Kaebaja Nanikmar OÜ-le võlgu ei ole ning isegi kui võlgnevused eksisteerivad, siis ei puutu see asjasse, kuna on kahe ettevõtte omavaheline suhe. Kaebaja ei ole maksueelist saanud. Maksuhalduril on ainult põhjendamatud kahtlused. MTA ei ole vaidlustanud kaupade liikumise fakti kaebaja ja Nanikmar OÜ vahel. 4.3 Maksuhaldur on jätnud arvesse võtmata, et kaebaja mitte ainult ei soetanud Nanikmar OÜlt kaupu, vaid ka müüs Nanikmar OÜ-le kaupu, mille tulemusena väheneks maksukohustus 12 330,33 euro võrra.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ja Nanikmar OÜ seotus ei piirdunud üksnes äritegevuseks samade ruumide ja sidevahendite kasutamisega, vaid kaebaja juhatuse liige tegeles süstemaatiliselt kauba tellimise ja vastuvõtmisega. Peale selle omas kaebaja juhatuse liige ligipääsu Nanikmar OÜ internetipangale. Asjaolu, et A. Š. vastavat ligipääsuõigust ei kasutanud, on paljasõnaline. Nii kaebaja kui ka Nanikmar OÜ kasutasid tehingutes tegelikult osaleva isiku varjamiseks A. P. varjunime koos kaebaja meiliaadressiga [email protected] või telefoninumbriga

XXXXXXXXX.

Heauskse(te)l ja tavapärase hoolsusega tehinguid tegeval äriühingul/äriühingutel ei ole põhjust varjata tehingutes kontaktisiku või kauba vastuvõtja isikut varjunime taha. 5.2 Vastustaja ei nõustu kaebuse väitega, et Nanikmar OÜ maksud on makstud. Nanikmar OÜ on ilma kuludokumentideta suurendanud sisendkäibemaksu 15 238,32 euro võrra ja vähendanud sellega tasumisele kuuluvat käibemaksu. Nanikmar OÜ KMD-de andmed tõendavad, et kahe tehingu kokkuvõttes on kaebaja saanud

maksueelise Nanikmar OÜ arvete alusel alusetu sisendkäibemaksu arvestamise teel ja toime on pandud maksupettus. 5.3 Kaebaja väide, et ta ei ole Nanikmar OÜ-le soetatud kaupade eest võlgu, jääb paljasõnaliseks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid (s.h enda raamatupidamisdokumente), millest nähtuks kontrolliakti p 1.2.1.2 alapunktis g) märgitu ebaõigsus. 5.4 Maksumenetluses kaebaja A. P. isiku kohta seletust ei andnud. Täpsustavaid selgitusi ei andnud ka Nanikmar OÜ juhatuse liige N.Š. MTA-le esitatud vaides võttis kaebaja omaks, et A. P. on varjunimi, kuid seda varjunime kasutas D. Š. Kuidas kaebaja sellest asjaolust teadlik oli ning mis tingis varjunime kasutamise, kaebaja ei selgitanud. Vaidemenetluses ei esitanud kaebaja ka vajalikke andmeid D. Š. isiku tuvastamiseks. Alles kohtumenetluses teatas kaebaja D. Š. isikukoodi. Seega ei saanud maksuotsuse koostamisel arvesse võtta asjaolu, et A. P. nime taha võis end varjata D. Š. Ka kaebuses ei selgita kaebaja, miks tema nimel saadeti maksuhaldurile kinnitus A. P. nime alt või miks on A. P. varjunimega koos kasutatud kaebaja äriregistrisse kantud telefoninumbrit. Need asjaolud seavad kahtluse alla kaebaja väite, mille kohaselt kasutas A. P. varjunime üksnes D. Š. ja mitte kaebaja juhatuse liige ise.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
7.MTA 13.08.2020 maksuotsus nr 1.2-3/044433-32 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub maksuotsuse ja MTA 25.09.2020 vaideotsuse nr 6-1/4715-3 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist. 7.1 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et pettuste puhul, kus kaupade ühendusesisesel soetamisel on tehingute ahelasse kaasatud vahelülina variühing, jätab variühing üldjuhul käibemaksu deklareerimata või riigieelarvesse kandmata, kuid ostja soovib müüja arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Müüjale arve alusel käibemaksu tasumine kui kulutus pole sel juhul tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle riigile. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele. Maksupettust kinnitavate asjaolude esinemisel saab maksueelise tekkimist eeldada (vt Riigikohtu 27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15, p-d 16–17 ja 28). KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 p 2 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamine välistatud, kui arvetel märgitud müüja ei ole kauba tegelik müüja (vt TlnRKo nr 3-15-501, p 11). 7.2 Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses asunud põhjendatult asunud seisukohale, et kaebajal puudus õigus arvestada 2018 aprilli – augustikuu KMD-del sisendkäibemaksu Nanikmar OÜ arvete nr 180427, 1805015, 1806012, 180723 ja 1898013 alusel, kuna kaebaja ei näol ei olnud tegemist heauskse ostjaga. Maksueelise saamise eesmärgil oli kaebaja vormistanud Euroopa Liidust kaupade soetamise Nanikmar OÜ kaudu viisil, kus Nanikmar OÜ kaupade kaebajale võõrandamisest käibemaksukohustust ei täitnud, ent sellele vaatamata kasutas kaebaja võimalust Nanikmar OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu arvestamiseks.

7.3 Kuivõrd maksupettuste konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril praktikas raske ja tihti isegi võimatu esitada otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta, kinnitavad väljakujunenud kohtupraktika kohaselt maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Maksumenetluses piisab maksuhalduri seisukohtade tõendamisel mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (vt RKHKo 3-3-1-15-13, p 13). Eluline usutavus tähendab mingite asjaolude esinemise üldist tõenäosust (vt TlnRKo 310-508, p 13). Osavõtt maksupettusest võib kohtupraktika kohaselt seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega (vt RKHKo nr 33-1-74-09, p 10). 7.4 Käesoleval juhul viitab maksupettuse toimepanemisele eelkõige maksumenetluses tuvastatu, mis annab alust järelduseks, et Nanikmar OÜ tegutses kaebaja juhatuse liikme A.Š.i kontrolli all. Vaidlus puudub, et nii kaebaja kui Nanikmar OÜ juhatuse liikmed olid tehingute tegemise ajal abikaasad, äriühingud kasutasid ühiseid kontoriruume ja sidevahendeid ning kaebaja juhatuse liige A.Š. omas Nanikmar OÜ SEB internetipanga kasutajaõigust ajavahemikul 13.06.2017 kuni 14.08.2018. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja juhatuse liige tegeles Nanikmar OÜ nimel EL liikmesriikidest kauba tellimise ja vastuvõtmisega. Näiteks Läti äriühingult SIA Flora saadud Scac päringu vastuse kohaselt saatis A.Š. 06.11.2017 hinnataotluse Nanikmar OÜ osas e-posti aadressilt [email protected] aadressile [email protected]. Poola äriühingult Multisort Elektronik Spõlka Z Organiczona Odowedzalnošcia saadud Scac päringu vastuses oli märgitud Nanikmar OÜ nimel kauba kätte saajaks 40 korral S. ja 1 korral A.Š. Leedu äriühingu UAB Elso Grupe kõigil arvetel on äriühingu aadressiks märgitud Kalevipoja 12-13, 13625 Tallinn, mis on olnud A.Š.i äriühingute Yaxart OÜ ja Anmarna OÜ juriidiline aadress (vt kontrollakti p 1.2.1.2 alap d). Samuti puudub vaidlus, et Nanikmar OÜ varjas ka kauba soetamisel EL liikmesriikidest kontaktisikut või kauba vastuvõtjat varjunime A. P. taha. Kohus peab põhjendatuks maksuhalduri seisukohta, et A. P. on kaebaja juhatuse liikme A.Š.i varjunimi. Kaebaja ei ole vastu vaielnud maksuhalduri poolt tuvastatule, mille kohaselt kasutati Nanikmar OÜ dokumentides koos A. P. varjunimega kaebaja telefoninumbrit ega asjaolule, et lisaks Nanikmar OÜ-le kasutas A. P. varjunime ka kaebaja. Küsimusele, mis seos on kaebajal A. P., on kaebaja keeldunud vastamast viitega PS §-le 22. Samuti on tähelepanuväärne, et Nanikmar OÜ endine juhatuse liige ei suutnud maksuhaldurile antud selgitustes meenutada, kuidas on A. P. seotud Nanikmar OÜ-ga. Arvestades, et vaidlusaluste tehingute ajal olid kaebaja ja Nanikmar OÜ juhatuse liikmed abikaasad, kinnitab asjaolu, et Nanikmar OÜ endisele juhatuse liikmele ei meenu kauba soetamisdokumentides märgitud kontaktisiku või kauba vastuvõtja varjunime taha peituv isik, seda, et ta ei soovi oma abikaasa seotust Nanikmar OÜga paljastada. Kaudselt kinnitab järeldust, et A. P. nime taga varjas end kaebaja juhatuse liige ka asjaolu, et Nanikmar OÜ jättis täitmata maksuhalduri korraldused raamatupidamisdokumentide esitamiseks perioodi mai-august 2018 kohta ning vahetult pärast Nanikmar OÜ suhtes kontrolli alustamist vahetus äriühingu juhatuse liige ning äriühing kustutati äriregistrist. Kui Nanikmar OÜ-l ei oleks olnud maksuhalduri eest midagi varjata, siis ei oleks äriühingut koheselt pärast kontrolli alustamist maha müüdud ning seejärel kustutatud.

Samuti oleks tavapäraste ja läbipaistvate tehingute puhul Nanikmar OÜ esitanud maksuhaldurile nõutud dokumendid. Kaebaja väide, mille kohaselt varjas end A.P. varjunime taha isik nimega D. Š., ei ole usaldusväärne. Esiteks, kui tegemist oleks reaalselt Nanikmar OÜ nimel tegutsenud isikuga, pole eluliselt usutav, et selline isik ei meenu Nanikmar OÜ juhatuse liikmele. Teiseks esitas kaebaja sellise väite alles vaidemenetluses ning isiku tuvastamist võimaldava isikukoodi alles kohtumenetluses. Arvestades, et kõnealust varjunime on kasutanud ka kaebaja ning Nanikmar OÜ dokumentides on kasutatud seda koos kaebaja äriregistrisse kantud telefoninumbriga, pidi kaebaja olema varjunime A. P. taha peituvast isikust teadlik juba maksumenetluse ajal. Kui D. Š. näol oleks tegemist reaalselt sellise isikuga, kellele teadaolevad asjaolud saanuks kinnitada maksuhalduri poolt kahtluse alla seatud tehingute toimumist, siis puudunuks kaebajal mistahes põhjus seda maksuhalduri eest varjata. Samuti on kaebaja jätnud selgitamata, mis põhjustel esineb lisaks A. P. varjunimele Nanikmar OÜ kauba EL liikmesriikidest soetamise dokumentides ka kaebaja juhatuse liikme nimi ning mis põhjustel omas ta Nanikmar OÜ internetipanga kasutusõigust. Seega isegi, kui varjunime A. P. kasutas ka D. Š. või veel keegi, ei saa sellest järeldada, et kaebaja juhatuse liige seda varjunime ei kasutanud. 7.5 Koosmõjus eeltooduga viitab pettusele ka asjaolu, et ei võimalik kontrollida Nanikmar OÜ poolt deklareeritud andmete õigsust. Kuivõrd Nanikmar OÜ on vähendanud oma tasumisele kuuluvat käibemaksu isikustamata soetusega ega ole esitanud maksuhaldurile 2018 aprilli kuni augustikuu KMD-de aluseks olevaid tõendeid, on võimalik, et Nanikmar OÜ on tasunud käibemaksu vähem, kui kaebaja sisendkäibemaksu maha arvas. Kaebaja väide, et Nanikmar OÜ poolne võimalik maksude tasumata jätmine teda ei puuduta, on ekslik olukorras, kus tuvastatud asjaoludest saab kogumis järeldada, et Nanikmar OÜ oli kaebaja juhatuse liikme kontrolli all. 7.6 Kohus leiab, et eelviidatud asjaoludest saab kogumis järeldada, et vaidlusaluse kauba soetas ühendusesiseselt tegelikult kaebaja ning Nanikmar OÜ oli tehingute ahelasse kaasatud üksnes maksueelise saamiseks (läbi sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse kunstliku tekitamise). 7.7 Kohus märgib, et kaebaja väide, nagu pidanuks maksuhaldur vähendama kaebajale maksuotsusega määratud käibemaksusummat Nanikmar OÜ-le müüdud kauba käibemaksu võrra, ei ole põhjendatud, kuivõrd küsimus Nanikmar OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu arvestamise õiguspärasusest ei ole kuidagi seotud kaupadega, mille on kaebaja müünud Nanikmar OÜ-le.

8.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja