Mittetulundusühingu ARB kaebus kohustada AS-i Eesti Raudtee täitma mittetulundusühingu ARB teabenõuet ja väljastama mittetulundusühingule ARB riigihankes nr 224945 tellitud TallinnTartu raudtee 160 km/h eelhinnang koos kõikide lisade ja joonistega
Menetlusosalised
Kaebaja – Mittetulundusühing ARB, volitatud esindaja v.adv Piret Kergandberg Vastustaja – AS Eesti Raudtee, volitatud esindajad v.adv Priit Lätt ja v.adv Erki Fels
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AS Eesti Raudtee taotlus haldusasja 3-21-1222 menetlus lõpetada.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Mittetulundusühingult ARB AS Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulud summas 2500 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.01.2022 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Mittetulundusühing ARB esitas 01.10.2020 AS-le Eesti Raudtee teabenõude, milles palus väljastada koopia riigihankes nr 224945 tellitud „Tallinn Tartu raudtee 160 km/h. Eelhinnang. Rööbasteede geomeetriaga seotud tööd. ECRAIL 2020 07 04“ (edaspidi ka: eelhinnang).
2.AS Eesti Raudtee keeldus teabenõude täitmisest, millest tulenevalt pöördus kaebaja 05.10.2020 vaidega Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi: AKI) poole. Kaebaja palus vaides kohustada AS-i Eesti Raudtee küsitud teavet väljastama.
3.AKI rahuldas 13.11.2020 vaideotsusega kaebaja vaide osaliselt. AKI kohustas AS-i Eesti Raudtee vaatama kaebaja teabenõude uuesti läbi.
4.AS Eesti Raudtee täitis 07.12.2020 kaebaja teabenõude osaliselt, kuid jättis kaebajale esitamata osa teabest, sh tehtud eelhinnangu analüüsi lisad. Sellest tulenevalt esitas kaebaja 06.01.2021 uuesti vaide AKI-le. AKI kohustas 18.02.2021 vaideotsusega AS-i Eesti Raudtee uuesti vaatama läbi kaebaja esitatud teabenõuet, mis puudutas eelhinnangu lisade väljastamist, ja hindama, kas ja millises ulatuses on põhjendatud lisadele seada juurdepääsupiirang avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 17 alusel ning väljastama lisad ulatuses, millele juurdepääsupiirang ei laiene ning väljastamata jätnud teabe osas selgitama ja põhjendama väljastamisest keeldumist vastavalt AvTS § 23 lg 3 sätestatule.
5.AS Eesti Raudtee jättis kaebaja teabenõude täitmata põhjendades seda vastustaja ärisaladuse kaitsega.
6.AKI tegi 06.05.2021 vaideotsuse, milles kohustas AS-i Eesti Raudtee väljastama kaebajale eelhinnangu lisadest järgmised: Lisa 1 õgvenduste koondtabel ja Joonise RDT 001. AKI täpsustas 13.05.2021 vastustaja taotlusel 06.05.2021 vaideotsust ja kohustas vastustajat väljastama kaebajale eelhinnangu Lisa 1 õgvenduste koondtabeli ja Joonis RDT 001 osas, mis ei sisalda raudteetrasside muudatusvariante, ehitustööde mahtusid ja maksumusi.
7.Tallinna Halduskohtusse saabus 04.06.2021 Mittetulundusühingu ARB kaebus nõudega kohustada AS-i Eesti Raudtee väljastama eelhinnangu Lisa 1. „Õgvenduste koondtabel“ (esitada kogu lisa, seni on esitatud ainult osaliselt); 2) Lisa 2-A. Ehitusmaksumuse arvutus Tallinn-Tapa; 3) Lisa 2-B. „Ehitusmaksumuse arvutus Tapa-Tamsalu“; 4) Lisa 2-C. „Ehitusmaksumuse arvutus Tamsalu-Jõgeva“; 5) Lisa 2-D. „Ehitusmaksumuse arvutus JõgevaTartu“; 6) Lisa 3. „Ehitusmaksumuse koondtabel“; 7) Lisa 4. „Projekteeritud rööbasteede geomeetria ALG fail“; 8) Lisa 5. „Projekteeritud rööbasteede geomeetria DWG failid“.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) AKI rahuldas kaebaja vaided ainult osaliselt. AKI kohustas korduvalt vastustajat teabenõuet uuesti läbi vaatama, kuid ei kohustanud vastustajat kogu teavet väljastama. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on kohustatud kogu teabe väljastama ja puudub alus teabenõude täitmisest keeldumiseks. Muuhulgas on vastustaja alusetult määranud dokumendid asutusesiseseks kasutamiseks. AvTS § 35 lg 1 p 17 kohaselt tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks selline teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Nimetatud säte sisaldab endas kahte eeldust. Esiteks peab teave sisaldama ärisaladust, teiseks peab olema tõendatud, et teabe avalikustamine võib seda ärisaladust kahjustada. Taotletav teave ei ole ärisaladus. Seni esitatud põhjendustes on vastustaja üksnes loetlenud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 sätestatud eeldused, kuid ei ole ühtegi nimetatud eeldustest nõutud teabe kontekstis sisustanud. Tegemist ei saa olla ärisaladusega, sest teave käib avaliku ülesande täitmise kohta. Avaliku ülesande täitmisel ei toimu kaubaturul konkurentsi. Lisaks on vastustaja selgitused äärmiselt vastuolulised. Ühest küljest on vastustaja põhjendanud, et tegemist on kriitiliselt salajase detailse teabega. Teisest küljest väidab vastustaja, et teave on avaldamiseks liiga esialgne ja vajab põhjalikke täiendavaid analüüse. Vastustaja väidab, et eelkõige tuleb ärisaladusena käsitleda raudteetrassi muudatusvariante, ehitustööde mahtusid ja maksumusi. Sellega ei saa nõustuda. Erinevate alternatiivide kaalumine ja võimaluste analüüs ei oma kaubanduslikku väärtust. Erinevad kaalutavad võimalikud muudatused ei ole oma olemuselt ärisaladus. Tehtud uuring põhineb objektiivsetel kriteeriumitel ning neil põhinevad erinevad võimalikud variandid ei evi
kaubanduslikku väärtust. Kuivõrd vastustaja ei ole selgitanud, milles täpselt seisneb teabe ärisaladuslik olemus, siis on ka raske hinnata, kuidas saab selle kaebajale väljastamine ärisaladust kahjustada. Lisaks saab vastustaja kui teabevaldaja ise valida, kuidas ta teabe avaldab. Vältimaks põhjendamatu eelise andmist mõnele potentsiaalsele pakkujale, võib vastustaja sama teabe teha kättesaadavaks kõigile potentsiaalsetele pakkujatele. Samuti on tellitud analüüsis juba praegu osalenud üks potentsiaalne pakkuja (Leonhard Weiss OÜ), kellele on hinnainfo teada ning selle läbitöötamise eest on ta isegi tasu saanud. Teised potentsiaalsed pakkujad peavad hanke korral sama info läbi töötama tasu saamata. Seega ei anna hinnainfo avalikustamine mitte mõnele uuele pakkujale konkurentsieelist, vaid paneb võimalikud pakkujad võrdsemasse positsiooni. 2) AvTS § 36 lg 1 p 8 sätestab, et teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või nende tellimisel tehtud uuringute ja analüüside tulemusi, kui andmete avalikustamine ei ohusta riigikaitset või riiklikku julgeolekut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kehtib nimetatud keeld ka äriühingu suhtes, mille asutajaks või milles osalejaks on riik. Teabes sisalduv eelhinnang on käsitletav riigi tellimisel tehtud uuringu või analüüsina. Vastustaja on täielikult riigi omandis tegutsev ühing, kes täidab raudtee administreerimisega seotud avalikku ülesannet. Järelikult on tellitud eelhinnang selgelt seotud riigi infrastruktuuri arendamisega. Isegi kui tegemist oleks ärisaladusega, ei tohi jätta nimetatud teavet avalikustamata. Seejuures on oluline järgida ka riigihangete ja riigi äriühingute tegevuse läbipaistvuse üldpõhimõtteid. 3) EKTÄKS-i seletuskirja kohaselt ei tohi EKTÄKS mõjutada selliste õigusnormide kohaldamist, mis võimaldavad riigiasutustel koguda teavet oma ülesannete täitmiseks või mis võimaldavad kõnealustel riigiasutustel asjaomase teabe edasist avalikustamist üldsusele või nõuavad neilt sellist avalikustamist. Seega juhul, kui mõni muu kehtiv seadus määrab teabe avalikuks, tuleb seda käsitleda erinormina eelnõukohases seaduses toodud ärisaladuse normide suhtes. Riikliku raudtee infrastruktuuri arendamiseks tehtud eelhinnangud on teave, mille vastu avalikkusel on kõrgendatud huvi. Erinevate variantide ehitushinnad on olulised avalikkusele, et kontrollida tehtud valikute mõistlikust ja otstarbekohasust.
9.Vastustaja leiab, et kaebuse menetlus tuleb lõpetada või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. 1) AvTS § 5 lg 2 kohaselt omandab eraõiguslik juriidiline isik teabevaldaja staatuse teabe osas, mida ta valdab avaliku ülesande täitmise tulemusel. Vastustaja ei ole teabevaldaja, kuna ta ei täida avalikku ülesannet. Riigihangete seaduse (RHS) § 1 lg-st 2 tulenevalt ei ole kõik hankijad teabevaldajad. Raudteeinfrastruktuuri majandamine võib olla avalik huvi, kuid see ei tähenda automaatselt avaliku ülesande täitmist. Avalik huvi juriidilise isiku tegevuse osas ei tähenda, et juriidiline isik täidab avalikku ülesannet. Avalikuks ülesandeks muutub tegevus siis, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Vastustaja on eraõiguslik juriidiline isik, kelle tegevus on suunatud kasumi teenimisele. Riik seab aktsionärina ootused äriühingule ja määrab äriühingu strateegilised eesmärgid. Sellega ei teosta Eesti Vabariik avalikku võimu, vaid on sarnases olukorras ükskõik millise teise äriühingu omanikuga. RHS § 1 lg 2 kohaselt tuleb lähtuda AvTS-st otsustamaks, keda ja millistel tingimustel teabevaldajaks lugeda. Kui eraõiguslik juriidiline isik taotletud teabe suhtes avalikku ülesannet ei täida, ei ole tegu teabevaldajaga (AvTS § 5 lg 2). 2) Taotletava teabe (s.o eelhinnangu) tellimise eesmärk oli selgitada välja rööbasteede geomeetria muutmise tingimused, mis võimaldaksid reisirongide piirkiirust tõsta. See võimaldab vastustajale kasumlikku ja efektiivset majandustegevust, mis tagab äriühingu arengu ning riigile omanikutulu. Taotletava teabe tellimiseks ei korraldatud riigihanget avaliku ülesande täitmiseks, vaid just vastustaja äritegevuse huvides. Kui eelhinnangu tulemusena on võimalik tõsta reisirongide piirkiirust, siis suureneb ka raudtee läbilaskevõime, mis võimaldab
vastustajal omakorda teenida rohkem tulu. Isegi kui avalikuks teabeks võiks AvTS tähenduses olla teave avaliku raudtee (nt raudteetrasside ohutus) kohta, siis ei ole avalikuks teabeks uuringud ja analüüsid, mis vastustaja on tellinud tulu teenimise eesmärgil. 3) Taotletav teave on ärisaladus, mille avalikustamine tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise. Taotletava teabe väljastamise välistavad riigihankeõiguse üldpõhimõtted. AvTS ei kohaldu, kui teabe avalikustamine võib luua ohu ebavõrdseks kohtlemiseks ja seeläbi rikkuda RHS § 3 p-i
2.Kaebaja taotletav teave annab eelise mõnele hankest huvitatud isikule, kui vastustaja peaks tulevikus välja kuulutama ehitus- ja/või projekteerimistööde riigihankeid raudteetrassi osas, mis põhinevad eelhinnangu tehnilisel sisendil. Näiteks annaksid joonised ning teadlikkus tööde mahtudest ja hindadest huvitatud isikule eelise, mis võib põhjustada ebavõrdsust ja kahjustada normaalset konkurentsi. Selliseks eeliseks võib olla asjaolu, et hankest huvitatud isik saab kalkuleerida pakkumuse maksumuse. RHS § 23 lg 9 järgi peab hankija küll kalkuleerima eeldatava maksumuse, kuid ei pea seda hanketeates avalikustama. Eeldatava maksumuse avaldamise korral lähtuksid pakkujaid liigselt eeldatava maksumuse hinnangust ja hinnad oleksid moonutatud. Samuti saaks eelhinnangu avaldamisel hankest huvitatud isik sisuliselt tutvuda hanke tehnilise kirjeldusega enne, kui riigihange on välja kuulutatud, mis võimaldab isikule pikema aja pakkumuse koostamiseks. 4) Kaebaja on väitnud, et eelise andmist saaks vältida, kui vastustaja teeb teabe kättesaadavaks kõigile huvitatud isikutele nt veebilehel. Tulevase riigihanke materjalide avaldamine väljaspool turu-uuringuid pole kooskõlas vastustaja hankekorraga. Seda ei reguleeri ka RHS. See tooks vastustajale kaasa täiendavaid kulusid (nt tõlkekulud tavapärasest keerukama eestikeelse dokumendi tõlkimiseks inglise keelde, kuna eelduslikult osaleksid riigihankel ka välismaised ettevõtjad). Kui info avaldamine võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks on piiratud tehniliste või majanduslike raskustega, on kõige otstarbekam jätta info kõigile pakkujatele avaldamata. Ei ole mingit põhjust avaldada riigihankega seotud dokumentatsiooni varem mingis muus kanalis (mida hankest huvitatud isikud ei ole kohustatud jälgima). Asjakohatu on kaebaja väide, et eelhinnangu koostamisel on osalenud üks potentsiaalne pakkuja, mistõttu on põhjendatud teabe avaldamine. Hankijal on hankemenetlusest võimalik kõrvaldada pakkuja, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees, kui sellist eelist ei ole muude vahenditega võimalik vältida (RHS § 95 lg 4 p 7). Vastava otsuse saab hankija teha konkreetse hankemenetluse raames kaalutlusõigust kasutades. Muu hulgas on võimalik, et konkreetse riigihanke raames eelhinnangus osalemine ühelegi pakkujale eelist ei anna või, et eelist on võimalik kõrvaldada muude vahenditega. Isegi kui taotletud teabe avalikustamine eelist ei annaks, võib avalikustamine põhjustada riigihanget venitavaid vaidlusi. 5) Teabe avalikustamise välistab ka AvTS § 35 lg 1 p 17, mille kohaselt tunnistatakse ärisaladust kahjustav teave asutusesiseseks kasutamiseks. Teave raudteetrassi muudatusvariantide ning ehitustöö mahtude ja maksumuse kohta on ärisaladus, sest: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad (EKTÄKS § 5 lg 2 p 1); 2) teabel on ilmselgelt ka kaubanduslik väärtus isikutele, kes sooviksid tegeleda raudteeinfrastruktuuri finants- ja investeeringutealase kavandamise ja rajamisega (EKTÄKS § 5 lg 2 p 2); 3) vastustaja on selle teabe osas astunud mõistlikke samme, et hoida teavet saladuses (EKTÄKS § 5 lg 2 p 3). AvTS sätestab teabe avaldamise korra avalike ülesannete täitmise käigus saadud teabe kohta. Kui avaliku ülesande täitmisega seotud teave ei saaks kunagi olla ärisaladus, siis oleks sisutühi ka AvTS § 35 lg 1 p 17. Kahju seisnebki ärisaladusega kaetud teabe avaldamises, mis võib tuua kaasa hankest huvitatud isikute ebavõrdse kohtlemise. Kahju võib RHS sätestatu rikkumisel seisneda ka võimalikes vaidlustes, mida RHS-s sätestatu rikkumine võib kaasa tuua. AvTS § 35 lg 1 p 17 osas, mille kohaselt peaks juurdepääsupiirangu
seadmisel arvestama just konkreetselt saladusele endale tekkivat kahju, on sõnastuslik ebatäpsus. 6) Kaebaja viide AvTS § 36 lg 1 p-le 8 ja lg-le 2 on väär. AvTS § 38 lg 2 sätestab, et kui juurdepääsupiirangu kehtestamise keeld võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. See tähendab, et uuringute ja analüüside tulemused ei kuulu alati AvTS § 36 lg 1 p 8 alusel avaldamisele. 7) Kaebaja ei esitanud kaebetähtaja jooksul vaiet AKI-le ega kaebust halduskohtule teabenõude täitmata jätmisele osas, milles keelduti väljastamast kaebajale eelhinnangu lk-del 21–28 ja 37 toodut ning eelhinnangus esitatud jooniseid. 01.03.2021 teabenõude rahuldamata jätmise otsuses lähtus vastustaja AKI 18.02.2020 vaideotsuse resolutsioonist, mille kohaselt pidi vastustaja teabenõude taas läbi vaatama vaid eelhinnangu lisasid puudutavas osas. Seega on kohustamiskaebus esitatud osaliselt kaebetähtaega ületades. 8) Lõpetada tuleb haldusasja nr 3-21-1222 menetlus kaebust sisuliselt läbi vaatamata järgmises osas: kohustamisnõue eelhinnangu väljastamiseks; kohustamisnõue eelhinnangu Lisa 1 ja joonis RDT-001 osas, mis ei sisalda raudteetrasside muudatusvariante, ehitustööde mahtusid ja maksumusi, väljastamiseks; kohustamisnõue eelhinnangu Lisa 5, v.a lisa 5 osaks oleva faili pealkirjaga „Tapa-Tartu trassialternatiiv 1“ osas, väljastamiseks. Vastustaja on kaebusega taotletud teabe osaliselt kaebajale väljastanud juba enne kaebuse esitamist. Kaebajale on osaliselt kättesaadavaks saanud ka kaebusega taotletud ülejäänud teave. 2020. a oktoobris on vastustaja edastanud eelhinnangu pöördumisega seotud omavalitsustele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA). Vastustaja teadmata on dokumendid avaldatud Tapa Vallavalitsuse ja MKM-i dokumendiregistrites. Dokumendiregistrites avalikustatud teave kattub osaliselt teabega, mille väljastamist kaebaja on nõudnud. Seega pole kaebajale jätkuvalt kättesaadavad vaid eelhinnangu Lisa 1 ja joonis RDT-001 osas, milles need sisaldavad raudteetrasside muudatusvariante ning ehitustööde mahtusid ja maksumusi, Lisad 2–4, osaliselt Lisa 5 ja ülejäänud joonised.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Vastustaja leiab, et kaebus on osaliselt esitatud kaebetähtaeg ületades, kuna kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja 07.12.2020 otsust osas, millega ei väljastatud talle eelhinnangus esitatud teavet raudteetrassi võimalike muudatuste (õgvenduste) sisu kohta ja neid õgvendusi kajastavaid jooniseid, samuti raudtee geomeetriaga seonduvate tööde ehitusmaksumuste ja tööde mahtude arvutusi (eelhinnangu lk 21‒28, ptk 5 „Raudtee trassialternatiivid ja õgvendused“, lk 37 keskmine lõik, ptk 10 „Kokkuvõte ja järeldused“). Kui vaadata kaebaja 06.01.2021 pöördumist AKI poole (kaebuse lisa 4, dtl 16), siis seal tõstatab kaebaja tõepoolest üksnes eelhinnangu lisade esitamata jätmise probleemi, kuid kohtu arvates oleks lisade eelhinnangu põhitekstist eristamine kunstlik, kuna need kokku moodustavad terviku ning selgelt on näha, et kaebaja ei ole olnud rahul sellega, et tema teabenõue täideti vaid osaliselt. Eelhinnangu lisad kajastavad samalaadilist infot, mida vastustaja on eelhinnangu põhitekstis varjanud. Ka on AKI küsimust lahendanud probleemi, mitte aga konkreetse dokumendi või selle osa põhiselt, st AKI on hinnanud seda, kas konkreetne teave peaks sisu tõttu olema avalik või võib see olla juurdepääsupiiranguga. Seega vaidluse eset arvestades ei tule lugeda kaebust esitatuks tähtaega ületades. Kohtu arvates ei ole põhjendatud menetluse lõpetamine ka seetõttu, et küsitav teave on kaebajale osaliselt teatavaks saanud Tapa Vallavalitsuse ja MKM dokumendiregistrite vahendusel. Esiteks, nagu toob välja ka vastustaja, avaldati viidatud dokumendiregistrites taotletav teave vaid osaliselt. Teiseks, tulenevalt AvTS § 8 lg-st 1 tuleb juurdepääs teabele
võimaldada teabevaldaja poolt kas teabenõude täitmise või teabe avalikustamisega. Vastustaja ei saa teabenõude täitmisest keeldumisel tugineda sellele, et kolmandad isikud on seda juba mingil kujul teinud. Teabenõue tuleb täita isiklikult. Teabevaldaja vastutab teabe terviklikkuse ja autentsuse eest. Seega tuleb jätta rahuldamata vastustaja taotlus haldusasja menetluse lõpetamiseks.
11.Järgnevalt tuleb analüüsida seda, kas taotletav teave kuuluks avaldamisele RHS § 1 lg 2 alusel. RHS § 1 lg 2 kohaselt toimub juurdepääs riigihangete andmetele ning nende andmete väljastamine ja avalikustamine AvTS-s sätestatud korras, kui RHS-s ei ole sätestatud teisiti. AKI on asunud seisukohale, et RHS § 1 lg 2 kohaselt tuleks kõik hankijad lugeda teabevaldajaks AvTS mõttes. AKI on käsitlenud küsimust 12.11.2020 vaideotsuse p-des 2‒4 (dtl 14). AKI põhjendused ei ole kohtu jaoks veenvad. AKI on seejuures viidanud RHS kommenteeritud väljaandele (M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2019). RHS kommentaatorid on leidnud, et RHS § 1 lg-t 2 on võimalik tõlgendada kahel viisil (RHS § 1, kommentaar nr 24, lk 35). Esiteks on võimalik tõlgendus, et tegu on üldise selgitava normiga, teadvustamaks, et lisaks RHS-s sätestatud avalikustamiskohustusele tuleb juhul, kui hankija on teabevaldaja AvTS mõttes, järgida ka selles seaduses sätestatut. Teiseks on võimalik tõlgendus, mille järgi on sätte eesmärk muuta riigihangete andmete osas hankijad teabevaldajaks AvTS mõttes ning seda sõltumata sellest, kas hankija vastab teabevaldaja tunnustele AvTS § 5 mõttes või ei. AKI toob välja: „Igal juhul on selge, et AvTS rakendub ulatuses, mida RHS ei reguleeri teisiti. Samas peaks selle tõlgenduse järgi kohalduma ka AvTS-i teabevaldajana määratlemise tingimused. Siiski on RHS § 1 lõige 2 sõnastatud kitsamalt, reguleerimaks eelkõige, kuidas toimub juurdepääs riigihangete andmetele ning nende andmete väljastamine ja avalikustamine. Sätte sellise sõnastuse eelduseks peaks olema seega, et riigihangete dokumendid on avalik teave ja hankijad teabevaldajad ning täpsem regulatsioon kitsalt tehnilistes küsimustes teabe avalikustamiseks, väljastamiseks ja juurdepääsupiirangute seadmiseks tuleb AvTS-st. Sellist lähenemist toetab tõepoolest arusaam, et riigihanked peaksid olema võimalikult läbipaistvad.“ Kohtu arvates on AKI teinud meelevaldseid järeldusi. RHS eesmärgiks ei ole avaliku teabe osas erirežiimi kehtestamine, seda ei saa tuletada ka hankemenetluse läbipaistvuse põhimõttest. RHS sätestab riigihanke korraldamise reeglid, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused, riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemise, vaidlustuste lahendamise korra ning vastutuse RHS rikkumise eest (RHS § 1 lg 1). Teabe avaldamise erisused on vaja RHS-s sätestada hankemenetluse eripärast tulenevalt, nt on vaja õiguslikult reguleerida pakkumuse konfidentsiaalsuse põhimõte ja fikseerida selle ajaline kestus. Sellele ongi viidatud RHS seletuskirjas (450 SE) RHS § 1 lg 2 tähendust kommenteerides. Kohtu arvates ei saa tuletada RHS § 1 lg-st 2 järeldust, et RHS muudab AvTS üldisi põhimõtteid, sh teabevaldaja mõistet. Sellist seadusandja tahet ei nähtu ja sellise tõlgenduse toetuseks peaks RHS tekst olema oluliselt detailsem. Seega tuleb kaebuse lahendamisel teabevaldaja määratlemisel lähtuda AvTS-st.
12.AvTS § 5 lg 2 kohaselt laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, ‒ teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Avalikke ülesandeid on kohtupraktikas sisustatud kui ülesandeid, mis on ette nähtud vahetult seadusega või seaduse alusel või õigusnormist tõlgendamise teel tuletatud (vt Riigikohtu 19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14, p-d 11‒14; 14.12.2011 otsus nr 3-3-1-72-11, p 8; 16.02.2010 määrus nr 3-3-4-1-1, p 5). Teabevaldajaga on võrdsustatud: 1) ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, – teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi; 2) füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, – teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist (AvTS § 5 lg 3).
13.Mõistet „avalik ülesanne“ ei ole seadusandja defineerinud. Küll on antud teemaga tegeletud erialakirjanduses (vt N. Parrest. Segadus mõistetes seoses avaliku võimu ülesannetega, Juridica X/2014, lk 732‒739). Avalik ülesanne võib olla nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse ülesanne. Avalik võim täidab selliseid ülesandeid n-ö primaarselt või olemuslikult, vastutades otseselt või kaudselt (ehk „lõppkokkuvõttes“ või „tagades“) nende täitmise eest. Avaliku halduse ülesanne ehk haldusülesanne on avaliku ülesande üks alaliik. Õigusaktides on kasutatud ka mõisteid „Avaliku võimu teostamine“, „avaliku võimu volituste rakendamine“ ja „(täidesaatva) riigivõimu volituste rakendamine“, tähistades nende avalike ülesannete täitmist, mis eeldavad kolmandate isikute suhtes otsuste tegemist, s.o soodustavate või koormavate haldusaktide andmist, ja/või sunni rakendamist. Seadustest ega muudest õigusaktidest ei tulene, et raudteeinfrastruktuuri majandamine, sh selle arendamine on avalik ülesanne. Ka pole tegemist ülesandega, mis primaarselt või olemuslikult kuuluks riigi pädevusse, kindlasti ei seondu see avaliku võimu teostamisega. Raudteeinfrastruktuuri majandamist saab pidada avalikuks teenuseks. Avalikud teenused on kõik ülesanded, mille suhtes eksisteerib avalik huvi või mis teenivad üldist heaolu. Avalikke teenuseid võivad osutada lisaks avalikule võimule ka eraisikud, ilma et avalik võim peaks neid primaarselt või olemuslikult osutama. Avalike teenuste hulka kuuluvad näiteks teenused, mis puudutavad elanike varustamist elektri, soojuse ja veega, samuti ka ühistransport ja sideteenused. Avalik teenus ei ole aga samastatav avaliku ülesandega. Ka asjaolu, et ülesande täitja või teenuse osutaja on olulist vahendit omav ettevõtja (nt loomulik monopol), ei muuda avalikku teenust veel avalikuks ülesandeks. Avaliku teenuse üheks alaliigiks on elutähtis teenus. Seadusandja on elutähtsat teenust samal ajal pidanud ka avalikuks (avaliku halduse) ülesandeks (vt hädaolukorra seaduse ‒ HOS ‒ § 38 lg 1). Elutähtsate teenuste loetelus ei ole raudteetranspordi tagamist, küll on loetelus näiteks riigitee sõidetavuse tagamine (HOS § 36 lg 1 p 4). Kaebaja on viidanud HOS redaktsioonile (HOS v.r § 34 lg 2), mis enam ei kehti. Asjaolust, et mingi ülesande või teenuse olemasolu ja kvaliteedi vastu on laiem avalik (üldine huvi), ei tulene automaatset järeldust, et tegu peaks olema avaliku ülesandega.
14.N. Parrest on viidatud artiklis leidnud, et avaliku (halduse) ülesande (seaduses) määratlemisel ja sõnastamisel tuleb tähelepanu pöörata ka ülesande olemusele, s.t kas tegu on laiemalt korraldamis- või tagamiskohustusega või ülesande vahetu täitmisega. Avalikuks ülesandeks olev korraldamis- või tagamiskohustus ei tähenda automaatselt seda, et teenuse vahetu osutamine tarbijale oleks avalik ülesanne. Seega, kuigi regulatiivse keskkonna loomine mh raudteetranspordi valdkonnas on valitsuse pädevuses (Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lg 1), ei tulene sellest, et raudteeinfrastruktuuri majandamine, sh selle arendamine oleks avalik ülesanne. See, et riik omanikuna läbi AS Eesti Raudtee sellega tegeleb, on poliitiliste valikute küsimus. Vastavat avalikku teenust võiks pakkuda ka erasektor turutingimustel. Riik ei pea raudteeinfrastruktuuri omama ega ise vahetult selle majandamisega tegelema. Kui riik on otsustanud osaleda majandustegevuses, ei muuda see majandustegevust avalikuks ülesandeks, vaid riigi tegevus tuleb kvalifitseerida analoogselt teiste kaupade- ja teenuste turul osalevate erasubjektide tegevusega ‒ ettevõtluseks. Vastavat järeldust toetab ka raudteeseadus. Seaduses on reguleeritud mh raudteeinfrastruktuuriettevõtja õigused ja kohustused, kuid seadusest ei tulene, et raudteeinfrastruktuuri majandamine oleks avalik ülesanne ning et sellega peaks tingimata tegelema riik. Kohtu järeldust ei muuda ka kaebaja 21.10.2021 menetlusdokumendi p-s 2.1 esitatud väited. Kaebaja on avaliku huvi teenuse osutamise vastu võrdsustanud avaliku ülesandega. Kohtu arvates ei ole see korrektne. Ülesande kvalifitseerimist avalikuks ei mõjuta samuti omavalitsuste koostööorganisatsioonide ühispöördumine, kinnistute võimalik sundvõõrandamine ega muud kaebaja toodud näited. Ühestki kaebaja viidatud kohtulahendist ega õigusaktist ei tulene, et raudteeinfrastruktuuri majandamine oleks avalik ülesanne.
Seega ei ole kohtu hinnangul vastustaja küsitud teabe osas teabevaldajaks AvTS § 5 lg 2 mõttes ning temale ei laiene teabevaldaja kohustused. Käesoleval juhul ei ole täidetud ka AvTS § 5 lg 3 eeldused, kuna küsitav teave ei puuduta kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ega nende muudatusi, ka ei puuduta teave riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist.
15.Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Teisi kaebaja esitatud väiteid ei ole vaja analüüsida. Siiski märgib kohus, et vastustaja esitatud argumente ärisaladuse kaitseks ei saa pidada kuigi veenvateks. Kohtu jaoks ei ole piisavalt põhjendatud ega tundu usutav, et avaldatav teave võiks paljastada vastustaja ärisaladuse või ohustada tulevikus läbiviidavat riigihanget. Eelnev teadmine tööde mahtudest ning eeldatavast maksumusest (mis ajas vananeb kiiresti) ei anna hankes osalejatele äratuntavat eelist, kuna lõplikult kujuneb tööde hind siiski pakkujate omavahelises konkurentsis. Varasem teave õgvenduste tehnilisest lahendusest, mis hanketingimustes võib võrreldes eelhinnanguga olla muutunud, ei anna hankest huvitatud isikutele äratuntavat konkurentsieelist.
16.Kuna vastustaja ei ole käsitletav teabevaldajana, tuleb kaebus siiski jätta rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja taotleb 21.10.2021 menetlusdokumendi kohaselt menetluskulude hüvitamist summas 3581,50 eurot (ilma käibemaksuta) õigusabikulu ja 4 eurot muud kulu (äriregistri väljavõtted), st kokku 3581,50+4=3585,50 eurot. Kaebaja leiab 18.11.2021 menetlusdokumendis, et kõik vastustaja loetletud kulud pole põhjendatud ega vajalikud. Esitatud kulud ei seondu osaliselt kohtumenetlusega. Vastustaja tõenditena esitatud arvetelt nähtub, et samad esindajad nõustasid vastustajat juba AKI menetluse ajal. Arvestades esitatud arvetel loetletud toiminguid ei ole võimalik eristada, millises proportsioonis on kulusid kantud AKI menetluse ajal, millises osas kohtumenetluse ajal. Isegi kui menetluskulude nimekirjas märgitud kulud oleks seotud ainult kohtumenetlusega, on need ilmselgelt ülepaisutatud. Vastustajat esindab kaks vandeadvokaati. On tõenäoline, et esindajad on üksteise tööd dubleerinud. Muuhulgas iseloomustab kulude põhjendamatust ka asjaolu, et nõutavad kulud on ajaliselt kaks korda suuremad kaebaja kuludest, kuigi vastustaja esindajad olid juba enne kohtumenetlust kursis vaidluse asjaoludega ning AKI-le vastuseid koostades läbi analüüsinud ka õiguslikud põhjendused. Vastustaja ei ole menetluses esitanud uusi väiteid ega asjaolusid. Vastustaja menetlusdokumendis puudub ülevaade esindajate tehtud toimingutest. Sellise ülevaate esitamine dokumendi lisas ei täida HKMS § 109 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kohus märgib, et arvesse saab võtta üksnes kohtumenetluses kantud kulu, st õigusabikuluna advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ 21.10.2021 arvet nr TLL41301198 summas 3583,50 (ilma käibemaksuta). Lisatud ajaaruandest nähtuvalt on kulud olnud seotud AKI vaideotsustega tutvumise, kaebuse koostamise ja selle kohtule esitamisega. Kuna asjas esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ advokaadid nõustanud vastustajat ka AKI vaidemenetluses, peab kohus 21.10.2021 arvel nr TLL41301198 kajastatud õigusabiteenuse mahtu mõneti ülepaisutatuks, kuna AKI vaideotsustega tutvumine ning kaebuse koostamine ei oleks tohtinud deklareeritud ulatuses aega võtta. Puudub info selle kohta, et vastustaja volitatud esindajad oleksid teinud dubleerivalt tööd. Kohus peab vastustaja põhjendatud menetluskuluks kokku 2500 eurot (käibemaksuta), millises ulatuses tuleb menetluskulu kaebajalt välja mõista. Sellisena on menetluskulu võrreldav kaebaja kuludega. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.