lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2689/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 01.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2689/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1005
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2689

Määruse kuupäev

1. detsember 2021

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Mihkel Rinki kaebus riskihindamisega

Tartu

Vangla

vastu

seoses

RESOLUTSIOON

Tagastada Mihkel Rinki kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Mihkel Rink (kaebaja) esitas 7. juulil 2021 Tartu Vanglale taotluse avavanglaosakonda ümberpaigutamiseks põhjendusega, et ta soovib alustada õpinguid Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Tartu Vangla jättis 21. juuli 2021. a vastusega nr 6-24/2834-2 kaebaja taotluse rahuldamata.
2.Kaebaja esitas 8. septembril 2021 vanglale selgitustaotluse, milles palus talle selgitada, millistel alustel on tema ohtlikkuse tasemeks määratud kõrgohtlik. Lisaks esitas kaebaja samal päeval vanglale taotluse, milles palus koostada tema suhtes uus riskihindamine. Tartu Vangla vastas kaebajale 14. oktoobri 2021. a vastusega nr 2-3/2500-2. Kaebaja esitas 21. oktoobril 2021 vanglale avalduse, milles soovis vangla 14. oktoobri 2021. a vastuse nr 2-3/2500-2 osas täpsustusi. Tartu Vangla vastas kaebajale 15. novembri 2021. a vastusega nr 2-3/2959-2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebaja esitas 13. oktoobril 2021 vanglale taotluse muuta tema ohtlikkuse tase kõrgohtlikust ohtlikuks. Tartu Vangla jättis 18. oktoobri 2021. a vastusega nr 6-24/4900-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 27. oktoobril 2021 vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide, mille vangla jättis 24. novembri 2021. a vaideotsusega nr 1-11/335-2 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 21. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat teostama korduv riskihindamine. Samuti palub kaebaja keelata vanglal kasutada riskihindamise tulemusel saadavat protsenti avavanglasse paigutamise ja ennetähtaegse vabastamise toetamise otsustamisel ning kohustada vanglat arvestama riskihindamise protsendi kasutamisel standardhälbega viie protsendi ulatuses. Kaebaja põhjendab, et talle varasemalt koostatud individuaalse täitmiskava (täitmiskava) periood lõppes 13. augustil 2021. Vangla oleks pidanud enne uue täitmiskava, mida tutvustati kaebajale 7. septembril 2021, koostamist viima läbi korduva riskihindamise, kuid ei ole seda teinud. Kaebaja viimane riskihindamine

3-21-2689 koostati 5. augustil 2020 ning selle tulemusel oli kaebaja riskiprotsent 26%. Eelnimetatud protsent välistab kaebaja avavanglasse paigutamise, mistõttu ei ole kaebajal võimalik alustada õpinguid Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Programm, millega riskihindamise protsendipunkte arvestatakse, ei ole täpne tööriist ning seetõttu tuleks protsendi määramisel arvestada standardhälbega Mõistlik oleks üldse protsendi arvestamisest kinnipeetavaid puudutavate oluliste otsuste tegemisel loobuda.

5.Tartu Vangla esitas 30. novembril 2021 Tartu Halduskohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid ja täiendavad selgitused.

KOHTU SEISUKOHT

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.Justiitsministri 14. mai 2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb riskihindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).
8.Täitmiskava on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. Samuti ei oma riskihindamine eraldiseisvalt kinnipeetava õigustele vahetut mõju ja iseseisvat tähendust, sest riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele ja muudele turvalisusriskidele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Nii täitmiskava kui selle aluseks olev riskihindamine ei oma seega regulatiivset toimet. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega. Riskihindamise tulemusena koostatud täitmiskavas märgitud ohtlikkuse tasemel ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Õigusi antakse või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega ja kui selle eelduseks on ohtlikkuse tase, saab seda selle tegevuse vaidlustamise raames eraldi hinnata. Seega ei ole praegusel juhul riskihindamine ja kaebajale määratud ohutase eraldiseisvalt vaidlustatavad ning kaebaja ei saa nõuda korduva riskihindamise teostamist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 13-14; Tartu Halduskohtu 21. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-19-58, p 12).
9.Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus esitada kohtule abstraktseid tulevikku suunatud nõudeid vangla keelamiseks kasutada riskihindamise tulemusel saadavat protsenti avavanglasse paigutamise ja ennetähtaegse vabastamise toetamise otsustamisel ning vangla kohustamiseks arvestada riskihindamise protsendi kasutamisel standardhälbega viie protsendi ulatuses. Kaebajal on halduskohtus võimalik vaidlustada konkreetset haldusakti või toimingut, mis kaebaja hinnangul talle negatiivset mõju avaldab (HKMS § 5 lg 1 ja § 37 lg 2) ning tagada oma õiguste kaitse sellisel viisil. Vastavaks otsuseks saab olla nt vangla keeldumine kaebaja avavanglasse paigutamisest. Kui vangla keeldub kaebaja avavanglasse paigutamisest tema ohutasemele tuginedes, on kaebajal võimalik eelnimetatud otsuse vaidlustamisel esitada

3-21-2689 vastuväited ka riskihindamise tulemustele. Kaebajal tuleb aga arvestada, et enne kohtusse pöördumist tuleb tal nõuetekohaselt läbida vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus.

10.Kohus peab avavanglasse paigutamisega seoses vajalikuks täiendavalt märkida, et kõrgohtliku kinnipeetava avavanglasse paigutamine ei ole välistatud. Samuti saab vangla kaebajale määratud ohutaset avavanglasse paigutamise otsustamisel vajadusel ümber hinnata, varasemalt antud hinnang ei välista automaatselt avavanglasse paigutamist. Avavanglasse paigutamine on kaalutlusotsus ning selle tegemisel tuleb lähtuda ka muudest asja lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2019. a määrus asjas nr 319-374, p 9). Küll aga takistavad praegu kaebaja avavanglasse paigutamist VangS §-s 20 ja justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ §-s 17 sätestatud tingimused ärakandmata vangistuse pikkusele. Vangla selgitab, et kaebajal on täitmiskava järgi avavangla võimalus alates 27. novembrist 2023 ning karistusajast tulenevalt 27. mail 2024. Enne eelnimetatud kuupäevi ei ole võimalik kaebajat avavanglasse paigutada (vt vangla 30. novembri 2021. a vastus kohtunõudele).
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Mihkel Rinki kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium