E e st i Va b a r i i g i n i me l Kohtuasja number
3-21-1699
Otsuse kuupäev
30. november 2021
Kohtunik
Roby Koik
Kohtuasi
X kaebus justiitsministri 6. juuli 2021. a otsuse nr 12-1/3562-2 tühistamiseks ja Justiitsministeeriumi kohustamiseks väljastama dokumendid Venemaa Föderatsioonile karistuse kandmise jätkamiseks üleviimiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Astrid Laurendt-Hanioja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
4.Tagastada kaebaja 15.11.2021. a menetlusdokumendi lisa.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. detsember 2021. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.Tartu Vanglas vangistusseaduse § 2 kohaselt vangistust kandev X (kaebaja) esitas 05.05.2021. a Justiitsministeeriumile avalduse, et ta viidaks üle karistuse kandmise jätkamiseks Vene Föderatsiooni (tl 80, 81).
2.Justiitsminister keeldus 06.07.2021. a otsusega nr 12-1/3562-2 (tl 110–112) taotluse rahuldamisest ja Venemaa Föderatsioonile taotluse esitamisest kaebaja üleviimiseks Venemaa Föderatsiooni, et seal karistuse kandmist jätkata, tuginedes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 488 lõikele 5.
Otsuse põhjenduste kohaselt arvestas minister kaebaja Eestis toimepandud kuritegude raskust, vanglas karistuse kandmise ajal korduvaid distsiplinaarkaristusi, vanglas jätkuvat korduvat vägivaldsust kaaskinnipeetavate ning vanglateenistujate suhtes ja Tartu Maakohtu 06.05.2019. a otsusest nähtuvate raskete kuritegude toimepanemist vanglas. Justiitsminister otsustas, et selliste raskete tagajärgedega kuritegude korral on Eesti Vabariigil õigustatud huvi, et karistuse täideviimine, toimuks Eesti õiguse kohaselt ning üksnes nii on tagatud, et Eesti Vabariigi territooriumil ja siinsete kodanike vastu toime pandud raskete kuritegude eest mõistetud karistuse täitmine toimub Eesti seadusandja poolt kehtestatud ning ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel põhinevas korras. Justiitsminister selgitas, et mõistliku aja möödudes, erandlike asjaolude puudumisel kahe aasta pärast, on kaebajal võimalik taas taotleda enda üleviimist.
3.Kaebaja esitas 21.07.2021. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–7, tõlge tl 9–10), milles taotleb justiitsministri otsuse tühistamist ja ministeeriumi kohustamist väljastama Venemaale dokumendid. Kaebaja leiab, et Justiitsministeerium keeldus põhjuseta dokumentide Venemaale väljastamisest. Kaebusest saab välja lugeda kaebaja tahte kanda karistust Venemaal, kuna Eestis on kaebajal väljakannatamatult raske, mille tõendamiseks taotles kaebaja vastavasisulise päringu tegemist Tartu Vangla meditsiiniosakonnale. Kaebajal on 2015. aasta stresside tulemusena 2021. a diagnoositud psüühiline haigus. Kaebaja 08.08.2021. a menetlusdokumendi (tl 11) kohaselt on ca 61 000 euro võrra vähenenud kaebajalt kohtuotsusega väljamõistetud põhinõude summa, mida ei ole otsuses arvestatud.
4.Kaebuse 26.08.2021. a käiguta jätmise järgselt (tl 30–31) võttis kohus kaebuse 06.09.2021. a määrusega (tl 40–41) halduskohtu menetlusse.
5.Kaebaja vaidlustas kaebuse menetlusse võtmise määruse määruskaebusega Tartu Ringkonnakohtus (tl 45–46). Ringkonnakohus luges kaebaja pöördumise kaebuse täienduseks ja edastas seisukoha võtuks halduskohtule (tl 53).
6.Tartu Halduskohus selgitas 16.09.2021. a kaebajale vaidluse esemega seonduvat (tl 56). Kaebaja kinnitas 20.09.2021. a (tl 59) kohtu selgitustega nõustumist. 28.09.2021. a esitas kaebaja tõendi 2019. augustis–septembris ja 2021. a aprillis vangla psühhiaatriaosakonnas viibimise ja seal manustatud ravimite kohta (tl 68).
7.Justiitsministeerium esitas 06.10.2021. a kirjaliku vastuse kaebusele (tl 74–75, 116) ja kaebaja 05.05.2021. a avalduse menetlemisel kogutud tõendid (tl 78–115). Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ja selgitab veelkord ministri otsuse kaalutlusi ja tegemise asjaolusid. Vastustaja selgitab täiendavalt, et ministri 06.07.2021. a otsuse tegemisel saadi tugineda otsuse tegemise aja faktilistele asjaoludele. Vastuse kohtule esitamise ajaks on justiitsministri otsuse aegne kaebaja 95 621,09 euro suurune täitmisel olevate nõuete suurus kohtutäituri 22.07.2021. a otsuse alusel seoses aegumisega Tartu Vangla dokumentide kohaselt vähendatud 34 485, 85 eurole. Tegemist ei ole kaebaja poolt nõuete hüvitamise tulemusel nõuete vähenemisega, minister tugines otsuse ajal täitmisel olnud nõuete kohta esitatud andmetele.
8.Kaebaja 15.11.2021. a menetlusdokumendi (tl 120–121), tõlge tl 122) kohaselt vajab kaebaja kohtult esialgset õiguskaitset seoses kaaskinnipeetavate poolt kaebaja kohta ebaõigete andmete levitamisega. Nimelt helistavad kaaskinnipeetavad neile telefoninumbritele, millele kaebaja on varasemalt helistanud ja need laimamised võivad olla ministri otsust mõjutanud.
Kohtu seisukoht
9.Kohtuasjas vaieldakse justiitsministri otsuse üle, millega keelduti rahuldamast kaebaja taotlust anda ta üle karistuse kandmise jätkamiseks Venemaa Föderatsioonile. Kaebaja hinnangul keeldus vastustaja õigusvastaselt tema üleandmisest ja on ebaõigesti teostanud kaalutlusõigust, sh jätnud oluliste asjaoludega arvestamata.
10.Kohus on eelmenetluses ametkondlikuks kasutamiseks oleva Kohtute Infosüsteemi andmetele tuginedes tuvastanud, et kaebaja on varasemalt taotlenud üleviimist Venemaa Föderatsiooni karistuse kandmise jätkamiseks ning vaidlustanud halduskohtus justiitsministri keelduvaid otsuseid – haldusasjad nr 3-16-1172 ja nr 3-20-2046. Viimati jõustus 13.04.2021. a Tartu Halduskohtu 11.03.2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-2046, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja kaebuse justiitsministri 16.09.2020. a otsuse nr 12-1/194-5 tühistamiseks ning Justiitsministeeriumi kohustamiseks väljastama Vene Föderatsioonile tema dokumendid.
11.Käesolevas kohtuasjas vaidlustatud justiitsministri otsusega lõppenud haldusmenetluse ajendiks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 1) on kaebaja vähem kui kaks kuud pärast viimati nimetatud kohtuotsuse jõustumist kaebaja poolt 05.05.2021. a vastustajale esitatud avaldus (tl 80, 81).
12.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
13.Kaebus jääb rahuldamata, kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist ja tema viidatud tõenditega arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba ammendavalt põhjendatud. Kohus järgib seda põhjendust oma otsuses kordamata ja kinnitab põhjendustega nõustumist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõige 2). Vastuseks kaebusele selgitab kohus järgnevat.
14.Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikkel 2 lõige 2 sätestab, et ühe poole territooriumil karistatud isik võidakse, kooskõlas konventsiooni sätetega, talle määratud karistuse kandmiseks üle anda teise poole territooriumile. Selleks võib ta avaldada karistavale riigile või elukohariigile oma soovi, et ta antaks üle vastavalt konventsiooni tingimustele. Sama artikli kolmanda lõike kohaselt võib üleandmist taotleda nii karistav riik kui ka elukohariik. Üleandmise eelduseks on artikkel 3 lõike 1 punkti f järgi nii karistava riigi kui ka elukohariigi nõustumine üleandmisega. Käesoleval juhul ei ole Eesti Vabariik justiitsministri isikus konventsiooniga kooskõlaliselt kaebaja üleandmisega nõustunud, mistõttu on kaebaja vaidlustanud Eesti kui karistava riigi üleandmisest nõustumise keeldumise, milles siseriikliku õigusaktina tugineti KrMS § 488 lõikele 5, mis volitab justiitsministrit vastavat otsust langetama. Nagu osundatud, tuleneb konventsioonist sõnaselgelt, et isiku saab üle anda, kui mõlemad riigid on teinud nõustuva otsuse.
15.Selline otsus reguleerib seega siduvalt karistatud isiku õigusi ja kohustusi ning vastab ka muus osas HMS § 51 lõikes 1 esitatud haldusakti tunnustele. Kohtupraktikas on valitsevaks seisukoht (Riigikohtu Halduskolleegiumi 2. novembri 2018. a otsus nr 3-16-1172, p 14), et riigil on karistuspoliitika valdkonnas ulatuslik suveräänne otsustusruum. Isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda enda üleandmist elukohariigile. Kohtulik
kontroll elukohariigile üleandmise taotluste kohta tehtud otsuste üle on piiratud. Kontrollida saab üksnes menetlusreeglite järgimist ja seda, kas tehtud on ilmselgeid kaalutlusvigu.
16.Seetõttu kontrollib halduskohus, kas vaidlusaluse otsuse tegemisel on järgitud menetlusreegleid ning kas kaalutlused on asjakohased. Kohtu hinnangul saab mõlemale küsimusele vastata jaatavalt (HKMS § 158 lõiked 2 ja 3). Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole menetlusreegleid eiranud. Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon võimaldab nii karistaval riigil, elukohariigil kui süüdimõistetul isikul algatada menetluse, mille tulemuseks võib olla üleandmine.
17.Haldusmenetluses on kaebaja avalduse menetlemisel tuvastatud asjas tähtsust omavad asjaolud reeglipäraselt, sh kaebaja karistuse tähtaegadega seonduv. Asjas tähtsust omavalt avaneb maakohtul võimalus otsustada kaebaja tingimisi enne tähtaega 12. novembril 2002. a alanud vangistusest vabastamine katseajaga alates 12. novembrist 2027. a (tl 78). Ministri otsus ei saa seega pärssivalt kaebaja õigustele käesoleval ajal mõju avaldada. Minister on kaebajale ka selgitanud, et mõistlik ajavahemik sarnaste taotluste esitamise l on kaks aastat.
18.Raviasutuse esindajana on vangla meditsiiniosakonna juhataja 20.05.2021. a väljastanud kaebaja avalduse menetluses arstliku otsustuse (tl 79), mille kohaselt põeb kaebaja kroonilisi haiguseid ja saab püsivalt ravi, viimane meditsiiniline toiming viidi läbi 05.05.2021. a. Seega on kaebajale tagatud Eestis karistuse kandmise ajal arstiabi ja kaebaja tervislik seisund ei saa olla aluseks kaebaja taotluse rahuldamisele.
19.Tartu Vanglalt, kus kaebaja kannab eluaegset vangistust, on välja nõutud kaebaja iseloomustus (tl 76–77), milles muuhulgas on kirjeldatud kaebaja viimaste aastate ohtlikku manipuleerivat käitumist. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav negatiivselt meelestatud, kuna talle ei ole armu antud ja Venemaale karistuse kandmiseks välja antud. Positiivsena on välja toodud, et kaebaja asus 18.05.2021. a vangla majandustööle, vaatamata sellele, et ta varasemalt ei näidanud üles huvi tööhõives osalemiseks. Kuna kaebajat ei ole lähedased 2016. aastast majanduslikult toetanud ja tal teisi sissetuleku allikaid pole olnud, siis ei ole ta asunud tasuma rahalisi nõudeid ja tema ainsaks varaks on vabanemisfondis olev 1 299,39 eurot.
20.Seega ei ole Eesti õigusest tulenev kaebaja nõuete aegumise fikseerimine vangla andmebaasis vaidlustatud otsuse järgselt mõjutanud ministri otsust kaebaja kahjuks. Minister on saanud arvestada ka kaebaja meelemuutusega vanglas töötamise vajalikkuse osas.
21.Kaebaja on tõendina kohtule esitanud vangla 27.09.2021. a vastuse teabenõudele (tl 68), mille kohaselt on ta viibinud 2019. augustis–septembris ja 2021. a aprillis vangla psühhiaatriaosakonnas ja loetelu seal manustatud ravimite kohta.
22.Seega on tõendatud kaebajale arstiabi andmine kaebuses kurdetud vaevustele ja kaebajale tervishoiuteenuste osutamine ning kaebajast kinnipeetava ravimine kooskõlaliselt VangS §dega 52 ja 53.
23.Vangla iseloomustuse (vt tl 76) ja Tartu Maakohtu 06.05.2019. a kohtuotsuse kohaselt kriminaalasjas nr 1-18-6989 (tl 85–109) mõisteti kaebaja 06.05.2019. a süüdi vanglas toimepandud kuriteo eest ja otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2019. a kohtuotsusega (tl 108p).
24.Seega oli kaebajal 2019. augustis–septembris vangla psühhiaatriaosakonnas viibimise ajal pooleli kriminaalasja kohtulik menetlus ja ta oli esimese astme kohtu poolt süüdimõistetud, kuid otsus polnud veel jõustunud ringkonnakohtus menetletavate kaebaja ja kaaskohtualuse apellatsioonkaebuste tõttu.
25.Kohtu hinnangul mõjutas kaebaja vaimset tervist vangistuse täideviimise kõrval seega käimasolev kriminaalkohtu pidamine.
26.Vangla iseloomustuse (vt tl 77) kohaselt oli kaebaja suhtes julgeolekuohust tulenevalt 23.01.2017. a kuni 11.03.2021. a kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid, mh eraldatud lukustatud kambrirežiimil viibimine.
27.Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et mõni kuu vähem kui nelja aasta kestel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vanglas, eriti lukustatud kambrirežiim, avaldas mõju kaebaja psüühilisele tervisele, mille üle on kaebaja kohtule esitatud menetlusdokumentides kurtnud. Vaidluse lahendamise aspektist peab kohus määravaks, et need täiendavad pinged kaebaja tervisele tulenevad kaebaja käitumisest vanglas mitte kinnipidamistingimuste karmusest. Kuna aga vastustaja poolt haldusmenetluses kogutud tõendid ja kaebaja enda poolt kohtumenetluses esitatud tõendid tõendavad kaebajale mh vajaliku meditsiinilise abi andmist, siis ei tõenda kohtu hinnangul kaebaja väited tema taotluse menetlemisel menetlusreeglite rikkumist ja ebaõigetest faktilistest asjaoludest lähtumist. Kaebaja kui kohtulikult karistatud isiku karistuse kandmine Eestis toimub kohtu hinnangul seega inimväärikust austavalt ja tema õigusi järgides, nagu sätestab VangS § 41.
28.Kohtu hinnangul on kaebaja avalduse menetlemine toimunud kooskõlas eelpool viidatud rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse normidega.
29.Kohtule ei ole äratuntav ka vastustaja poolt kaalutlusvigade tegemine, millele kaebaja menetlusdokumentides kohtu arusaamisel apelleerib.
30.Kaebaja poolt kohtule tõendina esitatud Tallinna kohtutäitur Mati Roodese otsuse viimase lehekülje valguskoopia (tl 17) kohaselt lõpetati kaebaja suhtes Tallinna Linnakohtu 15.03.2004. a otsusega kriminaalasjas nr 1-2991/03 välja mõistetud põhinõude sissenõudmine nõude täitmise aegumise tõttu.
31.Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja poolt kaebusele esitatud vastuses toodud täpsustusele, et kaebaja esitatud kohtutäituri otsus tehti 22.07.2021. a, seega pärast justiitsministri vaidlustatud otsust.
32.Kaebaja on kohtule esitanud vangla andmed täitmisel olevate nõuete kohta 19.08.2021. a seisuga (tl 21).
33.Vastustaja esitatud vangla andmetel kaebaja suhtes täitmisel olevate nõuete kohta 04.10.2021. a seisuga (tl 114–115) on Riigi Tugiteenuste keskusel, Seesam kindlustus AS-l, Sotsiaalkindlustusametil, Kohtute Raamatupidamiskeskusel, Tartu Vanglal ja Maksu-ja Tolliametil kaebaja vastu nõudeid summas 34 485,85 eurot.
34.Kuna kaebaja soostus vangla iseloomustuse kohaselt vangla majandustöödel osalemisega käesolevas asjas vaidluse all oleva avalduse esitamise järgselt, alates 18.05.2021. a, siis ei ole vastustaja otsuses kõrvalkaalutlusena nimetatud kaebaja suhtes täitmisel olevate nõuete suurus
saanud kaebaja taotluse edukust mõjutada, sest on vähetõenäoline, et kaebaja suudab töötasust isegi 2027. aasta novembriks, mil tal tekib võimalus vangistusest katseajaga vabastamist taotleda, tema suhtes täitmisel olevad nõuded rahuldada. Seega ei ole kõrvalkaalutlus asjas määrav.
35.Kohtu hinnangul ei tõenda seega asjas kogutud tõendid kaebaja avalduse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel menetlusreeglite eiramist ega asjakohatutest kaalutlustest lähtumist, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
36.Justiitsminister on käesoleval juhul seega karistava riigi valdkonna eest vastutava ministrina kaalutletult ja menetlusreeglite kohaselt keeldunud kaebaja avalduse rahuldamisest (kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikkel 3 lõike 1 punkt f ja KrMS § 488 lg 5).
37.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus rahuldamata.
38.Vastuseks kaebaja 15.11.2021. a menetlusdokumendile selgitab kohus, et tõendikogumist ei nähtu, et kaebaja poolt kaaskinnipeetavatele varasematel aastatel usaldatud lähedaste telefonikontaktid oleksid ministri otsust mõjutanud, kuna otsuses puuduvad viited kaebaja lähedaste arvamuse kaebaja taotluse osas väljaselgitamisele ja arvamusega otsust tehes arvestamisele.
39.Kaebaja menetlusdokumendi puhul ei ole sisuliselt tegemist esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtumenetluse mõttes, sest taotluse kohtu poolt rahuldamine või rahuldamata jätmine ei saaks kuidagi mõjutada käesoleva kohtuotsuse täitmist isegi kaebuse rahuldamise korral. Käesolevalt jääb aga kaebus rahuldamata. Kui kaaskinnipeetavate poolt kaebaja varasema usalduse kuritarvitamine mõjutab negatiivselt kaebajal vangistuse kandmist, tuleb vastavasisuline pöördumine esitada vanglale. Kuna vangla ei ole kaebaja menetlusdokumendi kohaselt kaebaja taotlusele reageerimata jätnud, puudub halduskohtul alus kaebajale kohtupidamise käigus vastava kohtuliku kaitse kindlustamiseks.
40.HKMS § 249 lõike 1 kohaselt, kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on kaebajal õigus esialgse õiguskaitse korras kohtult taotleda õiguskaitset ainult olukorras, kus vastasel korral raskeneks või osutuks võimatuks kaebaja kasuks tehtava kohtuotsuse täitmine. Nagu osundatud pole käesolevalt tegemist taolise olukorraga. Kohus tagastab seetõttu ka menetlusdokumendi lisa, mis on kaebaja selgitusel väljavõte ühe kaaskinnipeetava telefonikõnede loetelust.
41.Kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1) seoses kaebuse rahuldamata jätmisega. Vastustaja ei ole menetluskulude jagamise taotlust esitanud.
42.Kaebaja 05.09.2021. a tõendite kogumise taotlus (tl 48), s.o et kohus nõuaks meditsiiniosakonnast välja andmed kaebaja psüühilise seisundi kohta, on muutunud ainetuks seoses kaebaja poolt vastavate andmete 28.09.2021. a esitamisega (tl 67).
43.Kohus rahuldab kaebaja taotluse (tl 48) ja asendab avaldavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3), sest otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.