M.M. kaebus Viru Vangla 18.09.2019. a käskkirja nr 63/674-1, 19.09.2019. a käskkirja nr 6-3/6781, 19.11.2019. a vaideotsuse nr 6-12/378-2 ja 20.11.2019. a vaideotsuse nr 6-12/379-3 tühistamiseks ning vangla menetlustoimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 17.11.2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.M. apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant – M.M. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde M.M. poolt Viru Vanglale 20.10.2019 esitatud teabenõue ja Viru Vangla 11.11.2019. a vastus.
2.Tagastada M.M.le S. Lehismaa ITK.
3.Jätta rahuldamata M.M. taotlused kohustada Viru Vanglat vastama, miks fotodel pole adapterit ja mälukaarti ning nõuda vastustajalt välja 07.08.2019 toimunud läbiotsimist käsitlevad ettekanded ja foto, millelt oleksid näha teleris olnud mälukaart ja adapter.
Jätta läbi vaatamata M.M. taotlus anda talle riigi kulul advokaat ja nõuda Viru Vanglalt välja ettekanne nr 6-20/5141-1.
5.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.11.2020. a otsus muutmata.
6.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 25.11.2021, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.M. esitas 20.12.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 18.09.2019. a käskkirja nr 6-3/674-1 ja 19.09.2019. a käskkirja nr 6-3/678-1 ning 19.11.2019. a vaideotsuse nr 6-12/3782 ja 20.11.2019. a vaideotsuse nr 6-12/379-3 tühistamiseks. Hilisema avalduse kohaselt palus kaebaja samuti tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla menetlustoimingud seonduvalt kaebaja alusetult karistamisega televiisori ümberehitamise eest ja keelatud esemete valdamise eest. Kaebaja selgitas, et menetlustoimingute õigusvastasuse kindlakstegemine aitab kaebajale tulevikus paremini kaitsta tema õigusi.
2.Kaebaja väidab esitatud kaebuses, et esemed, mis leiti 18.08.2019 tema kambrist V804 jalutuskäigu ajal, peitis sinna kambrikaaslane ajal, mil kaebaja oli Tartu Vanglas. Tõendatud ei ole, et mälukaart ja adapter olid teleri sees. Kaebaja esemed otsiti põhjalikult läbi, kui ta saabus 06.08.2019 Tartu Vanglast Viru Vanglasse. Kui sellel ajal oleks kaebaja teler ümber ehitatud olnud, oleks see ära võetud. 07.08.2019 paigutati kaebaja kartserisse ja tal ei olnud võimalust telerit ümber ehitada. Samas oli teler kartseri laos, mis paigutati sinna otse isiklike asjade laost, mistõttu ei saanud kaebaja televiisorit ümber ehitada. Leitud esemetest (adapter, mälukaart) puuduvad fotod. Kaebaja arvates ei ole üldse tõendatud, kas need esemed olid talle kuuluva teleri sees. Kaebaja arvates oli distsiplinaarmenetlus mõlemal juhul erapoolik ja läbi viidud kaebaja karistamise eesmärgiga. Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, kuna jättis välja selgitamata olulise tähendusega asjaolud ja kogumata tähtsust omavad tõendid ning tugines vaid oletustele. Vaidlusalustes käskkirjades esinevad kaalutlusvead.
3.Viru Vangla ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja leidis, et ei ole eluliselt usutav väide, nagu oleks kinnipeetav S. Lehismaa saanud peita kaebaja kambrisse keelatud esemeid. S. Lehismaa nn ülestunnistuse järgi peitis ta esemed endale püksi pärast seda, kui talle anti korraldus tulla kambri toiduluugi juurde käeraudade paigaldamiseks. Vangla leidis, et selline tegevus oleks ilmselgelt pälvinud vanglaametnike tähelepanu, seda enam, et juhtmed ja küünetangid ei saa olla üheskoos nö komplektina. Samuti ei ole eluliselt usutav, et S. Lehismaa oleks suutnud kambris V804 viibimise lühikese aja (ainult ca 8 min) jooksul mõelda välja esemete peitmiseks koha, teha küünetangidest sobiva tööriista, peita esemed ning küünetangid kõrvaldada. S. Lehismaa ütluste ebausaldusväärsust tõestab seegi, et tema telerist, erinevalt kaebaja omast, ei leitud selliseid ümberehitusi, mille tegemiseks ta oleks saanud leitud esemeid kasutada. Seega, leitud keelatud esemete kasutamise võimalus oli ainult kaebajal.
4.Tartu Halduskohus jättis 17.11.2020. a otsusega kaebuse läbi vaatamata tuvastamisnõuete osas ja tühistamiskaebuse osas rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgnevad.
4.1.Kohus ei pea lubatavaks kaebaja poolt preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõudeid, milles ta taotles Viru Vangla toimingutega seonduvalt tema alusetult karistamise õigusvastasuse kindlakstegemist. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et menetlustoimingu
peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Toime pandud rikkumise eest karistuse määramine ei ole eraldiseisev menetlustoiming. Rikkumise eest määratakse karistus käskkirjaga, millega ühtlasi lõpetatakse distsiplinaarmenetlus (VangS § 64 lg 4). Kohus ei pea mõistlikuks ja tõhusa õiguskaitse tagamise eesmärgist lähtudes vajalikuks lubada kaebajal vaidlustada kaebuses nimetatud käskkirju lisaks tühistamisnõudele ka tuvastamisnõudega. Tühistamisnõude põhjendatuse kontrollimisel kontrollib kohus ka seda, kas karistused olid määratud õiguspäraselt. Seega, tuvastamisnõuete esitamine eesmärgiga kontrollida määratud karistuste seaduspärasust, on antud juhul tarbetu. Kaebajal on tõhus õiguskaitsevahend - talle karistust määravate käskkirjade vaidlustamine tühistamisnõudega, olemas ja selline kaebus on kohtule ka esitatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 1, jättis halduskohus kaebuse tuvastamisnõuete osas läbi vaatamata.
4.2.Vastustaja tunnistas 18.09.2019. a käskkirjaga nr 6-3/678-1 kaebaja süüdi Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.2 ja 7.1.32 ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 rikkumises ning teda karistati 15-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja faktiliste asjaolude kirjelduse kohaselt võeti 18.08.2019 kella 13.30 paiku läbiotsimise käigus kaebaja kambrist V804 ära järgmised esemed: 1) 2 pruuni juhet, umbes 15 cm, 1 must juhe, umbes 20 cm, 1 roheline ja 1 kollane juhe, mõlemad umbes 40 cm, kokku 5 juhet; 2) katkised küünetangid kahes osas; 3) mälukaart „micro sd“ 32GB; 4) mälukaart „Kingston“ 16GB. Esemed olid peidetud raadioja antennipistikusse. Tuvastatud faktiliste asjaolude järgi, mille üle puudub pooltel vaidlus, paigutati kaebaja kambrisse V804, kus ta viibis üksi, 21.08.2018. Ajavahemikul 23.07.2019 - 06.08.2019 viibis kaebaja Tartu Vanglas. 06.08.2019 kella 10.21 kuni 10.29 oli kambrisse V804 ajutiselt paigutatud kinnipeetav S. Lehismaa. Kambri V804 läbiotsimised teostati 19.09.2018, 13.10.2018, 18.10.2018, 01.11.2018, 22.12.2018, 05.01.2019, 17.01.2019, 04.02.2019, 12.03.2019, 02.04.2019, 16.04.2019, 10.05.2019 ja 09.06.2019. Lisaks ei ole kaebaja vaielnud selle üle, et 18.08.2019. a ettekandes nr 6-20/4194-1 kirjeldatud esemete kasutamine on vastavalt vangla kodukorrale kinnipeetavale keelatud. Vaidlus puudub ka selle üle, et kaebaja oli varem tutvunud vangistust reguleerivatega õigusaktidega, sh ka kodukorraga. 18.08.2019 kambri V804 läbiotsimise käigus leitud keelatud esemete olemasolu tõendavad 18.08.2019 koostatud akt leitud esemete äravõtmise kohta nr 6-20/4194-1 ja vanemvalvuri ettekanne nr 6-20/4194-1. Kaebaja ei ole nimetatud tõendeid kahtluse alla seadnud.
4.3.Kaebaja keskseks vastuväiteks oli see, et 18.08.2019 leitud esemed ei kuulunud talle, vaid kaaskinnipeetav S. Lehismaale, kes omakorda kinnitas, et peitis 06.08.2020 need esemed kambrisse V804. Haldusasja materjalide hulgas on tõepoolest olemas kinnipeetav S. Lehismaa poolt 18.09.2019 koostatud kirjalik ülestunnistus selle kohta, et viibides 06.08.2020 kambris nr V804, peitis ta raadio- ja antennipistiku pesasse vanglas keelatud esemed. Vastustaja seadis selle tõendi usaldusväärsuse aga kahtluse alla, kuna S. Lehismaa esitas sellise ülestunnistuse vastustajale kaebaja kaudu ja alles 18.09.2019 ehk kuu aega hiljem keelatud esemete avastamisest ja äravõtmisest. Kohus leiab, et eeltoodu viitab ühtlasi sellele, et kaebaja ja S. Lehismaa vahel liikus vastav informatsioon. Kaebaja küll väitis, et ta on kuulnud seda, kuidas S. Lehismaa 19.08.2019 võttis hommikuse loenduse ajal 18.08.2019 kambrist V804 leitud esemed omaks, kuid tõendeid selle väite paikapidavuse kohta ei ole kaebaja esitanud. Kohus märgib, et miski ei takistanud S. Lehismaal esitada vanglaametnikele juba 19.08.2019 või muul varasemal kuupäeval kirjalikke ülestunnistusi leitud esemete osas, kuid seda ta ei teinud. Eluliselt ei ole usutav, et kui S. Lehismaa oleks tõepoolest võtnud 19.08.2019 hommikuse loenduse ajal 18.08.2019 leitud esemed omaks, ei lasknud vanglaametnikud tal vormistada sellist
ülestunnistust kirjalikult või jätsid tema ütlused üldse protokollimata. Kohus märgib, et päev varem leiti kambrist V804 keelatud esemed, mistõttu esines vastustajal juba 18.08.2019. a seisuga täiendavate tõendite kogumise vajadus. Tuginedes eelpoolnimetatule, pidas halduskohus usutavaks vastustaja väidet, et kuni 18.09.2020 ei ole keegi kinnipeetavatest võtnud 18.08.2019 läbiotsimise ajal kambrist V804 leitud esemeid omaks.
4.4.Kaebaja väitis, et tema ei ole 18.08.2019 kambrist V804 leitud esemete omanik ega rikkunud ka kodukorra p 7.1.2 ja 7.1.32. Kohus kaebajaga ei nõustunud ja leidis, et kuigi asjas puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et kaebaja on leitud esemete valdaja, on kohtul alust nii arvata lähtuvalt kaudsetest tõenditest ja nende alusel tehtud järeldustest. Kinnipeetav S. Lehismaa esitas vastustajale haldusmenetluse käigus küll 19.08.2019 kaebaja kaudu ülestunnistuse selle kohta, et tema on 18.08.2019 kambrist V804 leitud esemete omanik, kuid muud faktilised asjaolud panevad tema ülestunnistuse usaldusväärsuse kahtluse alla. Nimelt pidi S. Lehismaa sõnul mõni päev pärast 02.08.2019 toimuma kambri V812, kus ta püsivalt viibis, läbiotsimine. Avanes toiduluuk ja talle tehti ettepanek panna käed käeraudadesse. Sellel hetkel haaras S. Lehismaa voodi peal olnud esemed ja pani need endale aluspesu alla. Siinkohal märgib kohus, et eluliselt ei ole usutav (ja seda kinnitas ka vastustaja), et pärast toiduluugi avanemist oleks S. Lehismaa saanud vanglaametniku jaoks märkamatult haarata voodilt hulga vanglas keelatuid esemeid ja peita need, s.o 2 pruuni juhet, 1 musta juhtme, 1 rohelise ja 1 kollase juhtme, katkised küünetangid ja mälukaardid, endale aluspükstesse. Samuti ei ole eluliselt usutav, et pärast kõigi nende esemete peitmist aluspesu alla oleks need jäänud riiete all märkamatuks ja neid ei oleks üles leitud ka läbiotsimise käigus. Kuna kinnipeetavad liiguvad vangla territooriumil hoides käsi selja taga, puudus S. Lehismaal väidetavalt aluspesu alla peidetud esemete kätega kinni hoidmise võimalus. Taskuid tema aluspükstel ilmselt ei olnud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et S. Lehismaa oleks hakanud peitma oma vara võõrasse kambrisse. S. Lehismaa ütlusest on võimalik aru saada, et tegemist oli ajutise ümberpaigutamisega, mis toimus vaid tema kambri V812 läbiotsimise ajaks. Seega, kui isegi oletada, et tal õnnestus märkamatult peita aluspükstesse kõik eelpoolnimetatud keelatud esemed ja transportida need kambrisse V804, oleks nende seal raadio- ja antennipistikusse peitmine tähendanud seda, et S. Lehismaa on otsustanud neist asjadest loobuda, mis ei ole ka eluliselt usutav. Halduskohus nõustub vastustaja arvamusega, et 8 minuti jooksul, mil S. Lehismaa kambris V804 viibis, on üsna keeruline katkiste küünetangidega lahti keerata raadio- ja antennipistiku pesa, võtta välja selle sisu, panna keelatud esemed tekkinud auku, seejärel panna tagasi pistiku sisu jne. Lisaks avastas vastustaja, et kaebajal on ümber ehitatud televiisor, kuhu on sisse ehitatud seade (kaardilugeja), mille abil saaks kaebaja kasutada kambrist leitud mälukaarte sihtotstarbeliselt.
4.5.Kaebaja väitis, et S. Lehismaalt leiti ka 14.10.2019 mälukaart. See on küll kaebaja kasuks kõnelev argument, kuid arvestades seda, et kohus juba seadis kahtluse alla S. Lehismaa ütlused ja ka seda, et mälukaart leiti S. Lehismaalt pärast 18.08.2019, mitte varem, möönab kohus, et tegemist võis olla ka lavastatud juhtumiga selleks, et näiliselt omistada kaebaja ja S. Lehismaa sõnadele suuremat kaalu ja tõenduslikku väärtust. Kohtu järeldust kinnitab ka asjaolu, et S. Lehismaalt leiti hiljem vaid mälukaart, mitte aga selle lugejat. Seevastu oli kaebajal olemas ka mälukaardi lugeja. Üldteada on asjaolu, et mälukaart ilma lugejata on kasutu.
4.6.Võttes arvesse eelpoolnimetatut ja samuti seda, et S. Lehismaad ei saanud reaalselt karistada keelatud esemete eest (vastustaja ei oleks saanud karistust täitmisele pöörata seaduses sätestatud ajal varem määratud karistuste täideviimise osas tekkinud järjekorra tõttu), oleks S. Lehismaa saanud sisuliselt karistamata võtta kaebaja süü enda peale. Seevastu oli kaebajal selge motiiv pääseda karistusest kaaskinnipeetava abil. Kokkuvõttes nõustub kohus vastustaja järeldusega, et S. Lehismaa poolt antud ütlused on antud vaid eesmärgiga päästa kaebaja vastutusest. Samuti võttes arvesse, et just kaebajal avastati ümberehitatud televiisor koos mälukaartide lugejaga ja
kaebaja viibis kambris üksi, on kohtu hinnangul alus pidada kaebajat 18.08.2019 kambrist V804 leitud keelatud esemete omanikuks. Eelnevalt arvestades on kaebaja toime pannud distsiplinaarrikkumise.
4.7.Võlaõigusseaduse § 104 lg 2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VangS § 63 ei sätesta süü vorme. Seega on VangS § 63 kohaldamisel piisav, et vangistust reguleerivate aktide rikkumine oleks toime pandud hooletusest. Võttes arvesse, et kaebajat oli tutvustatud vangistust reguleerivate aktidega ja seega oli ta teadlik kodukorra sisust, kuid hoidis keelatuid esemeid peidus ja kasutas neid salaja, pani ta kohtu arvates toime kodukorras sätestatud normide rikkumise tahtlikult. Sellest tulenevalt oli vastustajal õigus määrata kaebajale toime pandud rikkumise eest distsiplinaarkaristus. Vaidlusaluse käskkirja kohaselt määrati kaebajale VangS § 63 lg 1 p-i 4 alusel toime pandud distsiplinaarrikkumise eest karistuseks 15-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine.
4.8.Kaebaja väitel ei olnud distsiplinaarmenetlust läbi viinud ametnik tema suhtes erapooletu, kuna ta vihkab teda ja tal on S. Lehismaaga suhe. Kohtumenetluses ei leidnud kaebaja väide kinnitust. Pelgalt asjaolu, et esmalt asuti ekslikult seisukohale, et kaebaja viibis aasta jooksul kambris V804 üksi, ei anna alust kahelda vanglaametniku erapooletuses. Hilisemas menetlusstaadiumis on viga kõrvaldatud ja arvestatud ka sellega, et kambris V804 viibis 06.08.2020 kinnipeetav S. Lehismaa. Kokkuvõttes leiab kohus, et ei esine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg-s 1 sätestatuid aluseid pidada inspektor-kontaktisik K. Liivakivi antud juhul erapoolikuks.
4.9.Vaidlustatud käskkirjas on vastustaja poolt välja toodud kaalutlused distsiplinaarkaristuse liigi ja määra kohta eristatud teistest käskkirja osadest ning need on selgelt loetavad ja arusaadavad. Kohtu hinnangul on vastustaja piisavalt põhjendanud, miks tema arvates on põhjendatud määrata kaebajale kõige rangem distsiplinaarkaristus ehk kartserisse paigutamine. Vaidlusaluse käskkirja põhjenduse kohaselt on arvestatud sellega, et kaebajal oli 18.09.2019. a seisuga 15 kehtivat distsiplinaarkaristust ning leitud esemed (sh andmekandjad) kujutavad endast ohtu teiste isikute ja vangla julgeolekule. Vastab tõele, et keelatud esemete omamist, mis ohustavad teiste isikute ja vangla üldist julgeolekut, saab vastavalt kohtupraktikale ja koostoimes kaebaja poolt toimepandud varasemate rikkumisega, pidada raskeks rikkumiseks. Raske rikkumise korral on kohtu hinnangul põhjendatud määrata raskem distsiplinaarkaristus ehk kartserisse paigutamise. Seega ei eksinud vastustaja diskretsioonireeglite vastu, kui otsustas määrata kaebajale kui süstemaatilisele distsipliinirikkujale keelatud esemete omamise eest kartserisse paigutamise.
4.10.Distsiplinaarkaristuse määra valikul on vastustaja arvestanud kaebajal esineva retsidiivsusega distsiplinaarrikkumiste toimepanemisel, samuti sellega, et varasemaks kaebajale määratud karistuse määraks oli 15 ööpäeva kartserit, mis ilmselt ei mõjutanud kaebajat käituma õiguskuulekalt. Arvestatud oli ka sellega, et ei esinenud asjaolusid, mis kõneleksid karistuse liigi ja määra alandamise vastu. Vastustaja lähtus karistuse määramise eesmärgist - suunata kinnipeetavat hoiduma tulevikus rikkumiste toimepanemisest. Kohtu arvates on tegemist asjakohaste kaalutlustega, mis näitavad, et diskretsiooni rakendamine ei toimunud ühekülgselt, vastustaja ei väljunud kaalutlusõiguse piiride raamidest ning ei omistanud õigesti tuvastatud asjaoludele ebaõiget kaalu. Vaidlusaluses käskkirjas on vastustaja põhjendatult välja toonud, et kaebajale on ka varasemalt määratud analoogsed distsiplinaarkaristused keelatud esemete omamise eest. Kohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri HMS § 4 lg-s 2, §-s 54 ja § 56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane.
5.Asja materjalide kohaselt tunnistas vastustaja 19.09.2019. a käskkirjaga nr 6-3/678-1 kaebaja süüdi vangla kodukorra p-de 7.1.29 ja 7.1.32 ning VSkE § 641 rikkumises. Kaebajat
karistati kokku 15-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja faktiliste asjaolude kirjelduse kohaselt võeti 19.08.2019 kaebaja isiklike asjade hulgast laost tema isiklik teler Philips, mille mälukaardi pesa on ümber ehitatud, samuti on teleri jalad isevalmistatud tugedega, mille eemaldamisel leiti juhtme küljest mälukaardi adapter ja mälukaart.
5.1.Kaebaja väitis, et puuduvad tõendid (fotod) selle kohta, et vangla leidis talle kuuluvast televiisorist Philips mälukaardi adapteri ja mälukaardi. Kohus märgib, et tegemist on alusetu väitega. Vastustaja esitas kohtule kaebajale kuuluvast televiisorist tehtud fotod, millelt nähtub, mil viisil on teler ümber ehitatud. Kohtule teadaolevatel andmetel on fotod televiisori ümberehitamise kohta tehtud distsiplinaarmenetluse ajal. Fotod on olemas haldusasja materjalide hulgas ja kaebajal oli võimalus nendega tutvuda (kaebaja tutvus toimikuga vanglas ajavahemikul 29.05-12.06.2020). Pärast seda ei ole kaebaja vaielnud mälukaardi ja kaardilugeja (adapter) olemasolu üle.
5.2.Kaebaja väitis, et enne lattu paigutamist otsiti tema televiisor korduvalt läbi, kuid ei leitud sealt ümberehitisi. Samuti olid televiisori peale pandud turvakleepsud terved, mis kinnitab seda, et kaebaja ei saanud televiisorit ise ümber ehitada, kuna viibis kartseris. Kohus märgib, et välistatud ei ole olukord, kus varem teostatud läbiotsimiste käigus ei suutnud vanglaametnikud tuvastada televiisoris tehtud ümberehitusi ning täiendavate ja põhjalikumate läbiotsimiste korraldamise ajendiks oli 18.08.2019 kaebaja kambrist leitud keelatud esemed. Nimelt nähtub vaidlusaluse käskkirja põhjendusest ja kogutud fotodest, et teleri mälukaardi pesa on ümber ehitatud ning seal asub isevalmistatud seadeldis. Lisaks tuleb TV korpusest välja juhe, mille külge on ehitatud mälukaardi pesa koos adapteriga (Kingston) ja mälukaardiga microSD 32GB.
5.3.Tuvastatud on, et televiisori Philips on kaebaja ostnud vangla kaupluse vahendusel. Nõustuda saab vastustajaga järeldusega, et teadaolevalt ei ole vangla kaupluses müüdavatel televiisoritel USB avades isevalmistatud seadeldisi, samuti ei ole teleri jalgadega ühendatud küünelõikureid või mistahes osasid plaastritega. Samuti ei ole vangla kaupluses müügil olevate telerite sisse veetud juhtmetega varjatud mälukaardilugejad jne. Lisaks on tuvastatud, et televiisor oli ainult kaebaja valduses, mistõttu puudub alus arvata, et televiisori ümberehitamisest ei olnud kaebaja teadlik.
5.4.Nendest tuvastatud asjaoludest piisab, et jaatada kaebaja poolt kodukorra p-de 7.1.29 ja
7.1.32.rikkumist. Selge on see, et peale kaebaja ei saanud keegi teine ümber ehitada televiisori USB pesa ja selle juurde panna mälukaardilugejat koos adapteriga. Vastus kaebaja küsimusele, kas see on võimalik televiisori peale pandud turvakleepse rikkumata, on olemas vastustaja poolt tehtud fotodel. Kohus ei pea usutavaks, et vanglaametnikud kas kättemaksuks või muul pahatahtlikul eesmärgil oleksid hakanud ise tegelema kaebajale kuuluva televiisori ümberehitamisega, et tõendada 18.08.2019 leitud esemete kuuluvust kaebajale. Kohus ei pea seega antud juhul vajalikuks analüüsida kaebaja väiteid selle kohta, et ta viibis teleri ümberehitamise avastamise ajal kartseris ja enne seda oli teler juba vanglaametnike poolt läbi vaadatud. Kaebaja sai teleri ümber ehitada ka varem, kuid see õnnestus vastustajal avastada alles teleri põhjaliku läbivaatuse korraldamisel (teleri jalgade maha võtmisel jne). Televiisori ümberehitamisel sellisel viisil, et korduvatel läbiotsimistel ei õnnestunud vanglaametnikel avastada selle funktsioonide muutmist, tegutses kaebaja tahtlikult, et uute funktsioonidega telerit saaks kasutada varjatult ja võimalikult kaua.
5.5.Sellest tulenevalt ning arvestades VangS §-s 63 sätestatuga oli vastustajal õigus määrata kaebajale toime pandud rikkumise eest distsiplinaarkaristus. Käskkirjas kirjeldatud viisil korduvalt kodukorra p-de 7.1.29 ja 7.1.32 ning VSkE § 641 rikkumise eest kaebajale määratud distsiplinaarkaristus 15-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine, on proportsionaalne nii karistuse liigi kui ka selle määra osas. Samuti on distsiplinaarmenetluse läbiviimisel järgitud menetlusnorme ja sooritatud kõik vajalikud menetlustoimingud. Halduskohtumenetluse käigus
ei ole kinnitust leidnud kaebaja väited uurimisprintsiibi rikkumise ja ametniku erapoolikuse ning käskkirjas kaalutlusvigade esinemise kohta. Vastustaja 19.09.2019. a käskkiri nr 6-3/678-1 vastab samuti HMS § 4 lg-s 2, §-s 54 ja § 56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane haldusakt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 17.11.2020. a otsuse peale ja palub selle tühistada ning teha uue otsuse, millega tema kaebus tervikuna rahuldatakse. Samuti palub kaebaja ringkonnakohtul rahuldada kõik taotlused, mida ta esitas kaebuses ja 25.03.2020. a puuduste kõrvaldamise avalduses ning kohustada vanglat vastama, miks fotodel pole adapterit ja mälukaarti.
6.1.Kaebuse kohaselt ei ole vangla jätkuvalt kuidagi tõestanud, et mälukaart ja adapter olid kaebaja teleris, kuna fotosid neist ei ole. Olemasolevatelt fotodelt nähtub küll, et TV korpusest tuleb välja juhe, mille külge on ehitatud mälukaardi pesa, aga see on tühi, s.o puuduvad nii adapter kui mälukaart.
6.2.Teler ei olnud kaebaja valduses alates 23.07.2019, kui ta viidi Tartu Vanglasse. Teler jäi Viru Vangla lattu ja seda ei antud kaebajale kätte ka 06.08.2019 Viru Vanglasse tagasi tulles. 07.08.2019 pandi kaebaja aga kartserisse. Selleks ajaks, kui teleri ümberehitamine avastati, ei olnud teler olnud juba kuu aega kaebaja käes. Seega on tuvastatud, et teler ei olnud ainult kaebaja valduses.
6.3.Kaebaja esitas vanglale selgitused ja vastuväited, milles viitas sellele, et ta kuulis, kuidas S. Lehismaa ütles valvurile, et kambrist V804 leitud esemed kuulusid talle. Kaebaja palus ka turvakaamerate salvestuste säilitamist. Rohkem ei ole võimalik ühtegi tõendit esitada.
6.4.Kohtu väide, et peale toiduluugi avamist ei oleks S. Lehismaa saanud vanglaametniku jaoks märkamatult haarata voodilt hulka keelatud esemeid ja neid pükstesse peita, on oletuslik. Samuti eiras kohus S. Lehismaa ülestunnistust ja tugines hoopis kaudsetele tõenditele.
6.5.Kaebajale teadaolevalt on S. Lehismaa elektrik, kes ilmselt suudab väga kiiresti avada ja sulgeda pistikut, mistõttu võiski ta sellise peidukoha valida.
6.6.Kaebaja väidab jätkuvalt, et tema ei ole telerit ümber ehitanud ja ei tea sellest midagi.
6.7.Kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks – kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 7 lg 3. M.M. taotleb ka S. Lehismaa individuaalse täitmiskava (ITK), vanglale 20.10.2019 esitatud teabenõude ja vastustaja 11.11.2019 vastuse asja materjalide juurde võtmist.
7.Vastustaja märgib vastuses apellatsioonkaebusele, et see on põhjendamatu. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus on vaidlusaluses otsuses vajalikus mahus hinnanud kõiki asjakohaseid tõendeid, kohtu järelduste kujunemine on jälgitav ning loogiline. Apellatsioonkaebuses avaldab kaebaja rahulolematust halduskohtu otsuse põhjenduste ning lahenduse tulemi üle, viidates juba esimeses kohtuastmes esitatule. Asjaolu, et kaebaja ei ole kohtulahendiga rahul ning tal on asjast oma ning teistsugune nägemus, ei tähenda siiski, et halduskohtu otsus on õigusvastane ning seda tuleks muuta. Kuna vaidlus käib ka apellatsiooniastmes juba halduskohtus uuritud asjaolude üle, jääb vangla varasemate seisukohtade juurde ka apellatsioonimenetluses.
7.1.Vangla jääb oma seisukoha juurde, et kaebaja teler oli lubamatult ümber ehitatud/täiendatud selliselt, et sellega oleks võimalik kasutada portatiivset andmekandjat (mälukaarti). Vastustaja märgib kaebaja etteheidetele vastuseks, et distsiplinaarmenetlust reguleerivad normid ei kohusta vanglat distsiplinaar- ega muu haldusmenetluse käiku fotografeerima. Seega ei peagi olema distsiplinaarmenetluse juures fotosid kõikidest detailidest.
Kuna kaebaja teleri ümberehitus oli spetsiifiline, oli mõistlik teha sellest fotod, et edaspidi vangla järelevalvetegevust tõhustada. Seega on osadest teleri detailidest fotode puudumise etteheitmine vanglale alusetu.
7.2.Samuti on põhjendamatud kaebaja ennastõigustavad väited, nagu tema ei teaks teleri ümberehitusest midagi. Arvestades ümberehituse peidetust on mõistetav, et see jäi tavapärasel vaatlusel märkamatuks ning eeldas tavapärasest põhjalikumat kontrolli. Laos olev teler ei satu teiste vangide valdusesse ning täiesti põhjendamatu on väita, et ümberehituse tegi vanglaametnik.
7.3.Põhjendamatud on samuti väited, nagu oleks halduskohus rajanud otsuse oletustele. Halduskohus on hinnanud olemasolevaid tõendeid, sh kaudseid tõendeid ning leidnud kaebaja rikkumise olevat eluliselt usutava. Vastustaja nõustub halduskohtu järeldustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kaebaja poolt Viru Vanglale 20.10.2019 esitatud teabenõude ja vastustaja 11.11.2019 vastuse, kuid tagastab kaebajale S. Lehismaa ITK, sest asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja vastu vaielnud sellele, et S. Lehismaa kutseoskuseks on ITK-s märgitud lisaks abikokale ja lukksepale ka elektrik. Seega on tegemist asjaoluga, mida ei ole asjas vaja eraldi tõendada.
8.1.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kohustada vanglat vastama, miks fotodel pole adapterit ja mälukaarti, kuna Viru Vangla on sellele oma 12.03.2021. a vastuse p-s 3 sisuliselt vastanud.
8.2.Mis puudutab ringkonnakohtule esitatud taotlust rahuldada ka kõik need taotlused, mida kaebaja esitas kaebuses ja 25.03.2020. a puuduste kõrvaldamise avalduses, siis kaebuses esitatud taotluse anda talle riigi kulul advokaat lahendas halduskohus juba 06.01.2020. a määrusega (jättis taotluse rahuldamata) ja see määrus on jõustunud. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus sama taotluse teistkordseks lahendamiseks ja ringkonnakohus jätab nimetatud taotluse läbi vaatamata. 25.03.2020. a puuduste kõrvaldamise avalduses taotles kaebaja vastustajalt 21 lisa, ettekande nr 6-20/5141-1 ja foto välja nõudmist, millel oleksid näha mälukaart ja adapter. Ettekande nr 6-20/5141-1 osas jättis halduskohus esitatud taotluse vaidlusaluse otsuse p-des 12-12.2 põhjendatult rahuldamata, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus sama taotlust uuesti lahendada ja ringkonnakohus jätab ka selle taotluse läbi vaatamata. 21 lisa ja foto välja nõudmise osas ei ole halduskohus asja materjalidest nähtuvalt eraldi otsustust teinud, kuid nõutud lisadest on asja materjalide juurde esitatud lisad 1-17 ja ringkonnakohus võtab käesoleva otsusega asja materjalide juurde lisadena 20 ja 21 loetletud dokumendid. Lisadena 18 ja 19 nõudis kaebaja 07.08.2019. a ettekannete asja juurde võtmist, mis kirjeldasid tema asjade läbiotsimist ja osade asjade äravõtmist 07.08.2019 toimunud läbiotsimise käigus. Kuna käesolevas asjas on vaidluse all 18.08.2019 toimunud läbiotsimise käigus leitud keelatud esemed ja 19.08.2019 laost ära võetud kaebaja teler, mille osas selgus, et see on ebaseaduslikult ümber ehitatud, siis ei ole 07.08.2019 toimunud läbiotsimist käsitlevad ettekanded käesoleva vaidlusega otseselt seotud ja puudub alus rahuldada kaebaja taotlust nende vanglat väljanõudmiseks. Samuti puudub ringkonnakohtul alus rahuldada kaebaja taotlust foto välja nõudmiseks, millel oleksid näha mälukaart ja adapter, sest kaebaja on seda oma 20.10.2019 teabenõudes juba vastustajalt küsinud ja vastustaja vastas, et vangla ei ole teinud eraldiseisvaid fotosid mälukaardist ja adapterist, mistõttu pole vanglal võimalik sellisest fotost ka koopiat väljastada.
9.Ringkonnakohus leiab, et M.M. esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates 17.11.2020. a otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Halduskohus on otsuses igakülgselt,
objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta. Halduskohtu 17.11.2020. a otsuses on selgelt toodud põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis ning kaebaja väitel, et halduskohus rikkus põhjendamiskohustust, ei ole alust. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjenduste ja järeldustega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Asja materjalidest nähtuvalt tunnistati 18.09.2019. a käskkirjaga nr 6-3/678-1 kaebaja süüdi vangla kodukorra p-de 7.1.2 ja 7.1.32 ning VSkE § 641 rikkumises ja teda karistati 15-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirjas toodu kohaselt võeti 18.08.2019 kella 13.30 paiku läbiotsimise käigus kaebaja kambrist V804 ära kokku 5 juhet; katkised küünetangid kahes osas; mälukaart „micro sd“ 32GB ja mälukaart „Kingston“ 16GB, mis olid peidetud raadio- ja antennipistikusse. Viru Vangla kodukorra p 7.1.2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid elemente sisaldab. VSKE § 641 p 10 on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Kodukorra p 7.1.32 kohaselt on kinnipeetavale keelatud andmekandja ja selle lugeja. 19.09.2019. a käskkirjaga nr 6-3/678-1 tunnistati kaebaja süüdi vangla kodukorra p-de 7.1.29 ja 7.1.32 ning VSkE § 641 rikkumises ja karistati kokku 15-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna 19.08.2019 leiti ja võeti kaebaja isiklike asjade hulgast laost ära tema teler Philips, mille mälukaardi pesa oli ümber ehitatud, samuti olid teleri jalad isevalmistatud küünetangidest tugedega, mille eemaldamisel leiti juhtme küljest mälukaardi adapter ja mälukaart. VSKE § 641 p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Viru Vangla kodukorra p 7.1.32 kohaselt on kinnipeetavale keelatud andmekandja ja selle lugeja. Seega on mälukaardi ja mälukaardi adapteri omamine keelatud VSKE § 641 p 10 ja kodukorra p 7.1.32 tähenduses ning käsitletav distsipliinirikkumisena. Kodukorra p 7.1.29 kohaselt on kinnipeetavale keelatud mittetöötav, iseparandatud, ümberehitamise tunnustega või vigastustega elektri- ja elektroonikaseade, seadme seesugune osa ning seade, mille küljest on osa eemaldatud. Seega on ümber ehitamise tunnustega televiisori omamine kinnipeetavale keelatud kodukorra p 7.1.29 tähenduses ning samuti käsitletav distsipliinirikkumisena.
11.Asjaolu, et pole fotosid selle kohta, et kaebaja teleris oleksid olnud ka mälukaart ja adapter, kuigi nende olemasolule 19.09.2019. a käskkirjas nr 6-3/678-1 viidatakse, ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja eelnimetatud käskkirja osas halduskohtust erineva otsuse tegemiseks. Nagu juba märgitud, karistati kaebajat 19.09.2019. a käskkirjaga selle eest, et ta omas telerit Philips, mis oli ümberehitamise tunnustega - teleri jalad olid varustatud küünetangidest isevalmistatud tugedega, mille eemaldamisel leiti juhtme küljest mälukaardi adapter ja mälukaart. Keelatud esemete, sh mälukaardi ja adapteri, leidmist kinnitavad üksuse juhi T. Salometsa 19.08.2019. a ettekanne nr 6-20/4206-1 ja akt eseme leidmise/äravõtmise kohta, mille on allkirjastanud T. Salomets ning teabe- ja uurimisosakonna spetsialist R. Panov, kes samuti viibis teleri kontrollimise juures. Asja materjalide juurde on lisatud fotod M.M. televiisorist (tl 30-32p). Fotodelt on näha, et teleri USB avasse on paigaldatud mingi isevalmistatud seadeldis. Telerist eemaldatud jalalt on näha, et selle külge on plaastritega
ühendatud metallosa (katkiste küünelõikurite osa). Lisaks on fotodelt näha, et avast, millelt on eemaldatud telerijalg, tulevad välja plaastritega kokku ühendatud juhtmed, mille külge on ühendatud USB pesa. Kuna asjaolu, et 19.08.2019 leiti kaebaja teleris olnud juhtme küljest mälukaardi adapter ja mälukaart, kinnitavad juba 19.08.2019. a ettekanne nr 6-20/4206-1 ja akt eseme leidmise/äravõtmise kohta, siis see, et vastustaja ei teinud lisaks toimikus olevatele fotodele pilte ka teleris olnud mälukaardi ja adapteri kohta, ei anna alust asuda seisukohale, et tegelikult mälukaarti ja adapterit teleris ei olnudki. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et haldusmenetlust ega kitsamalt vanglas läbiviidavat distsiplinaarmenetlust reguleerivad normid ei kohusta vanglat distsiplinaar- ega muu haldusmenetluse käigus leitud esemetest tingimata fotosid tegema. Seega ei pea ka distsiplinaarmenetluse juures olema fotosid leitud esemete kõikidest detailidest. Vangla selgituse kohaselt tehti sel korral telerist fotosid seetõttu, et kaebaja teleri ümberehitus oli spetsiifiline ning vastustaja soov oli fotode abil eelkõige vangla järelevalvetegevust tõhustada, mitte aga ettekandes ja eseme leidmise/äravõtmise aktis juba dokumenteeritut veel üle kinnitada. Seega ei tõenda kaebaja teleri osadest detailidest fotode puudumine seda, et vaidlusalune 19.09.2019. a käskkiri nr 6-3/678-1 on õigusvastane ja kaebaja ei ole VSKE § 641 p 10 ning kodukorra p 7.1.32 nõudeid eiranud.
12.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebaja väited, et teler ei olnud kaebaja valduses alates 23.07.2019, kui ta viidi Tartu Vanglasse kuni hetkeni, kui avastati teleri ümberehitamine (19.08.2019). Asja materjalidest nähtuvalt paigutati kaebaja kambrisse V804 21.08.2018 ja ta viibis seal üksi. Perioodil 23.07.2019-06.08.2019 oli kaebaja Tartu Vanglas. Vastustaja selgitas, et 06.08.2019 kella 10.21 kuni 10.29 oli kambrisse V804 tõesti ajutiselt paigutatud kinnipeetav S. Lehismaa, kuid ka see asjaolu ei kinnita kaebaja väidet, et 18.08.2019 samast kambrist leitud keelatud esemed ei kuulunud talle, vaid kaaskinnipeetav S. Lehismaale, kuigi viimane kinnitas oma ülestunnistuses, et peitis 06.08.2020 kõik need esemed kambrisse V804. Ringkonnakohtu hinnangul seadsid nii vastustaja kui ka halduskohus põhjendatult sellise tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla, kuna S. Lehismaa esitas oma nn ülestunnistuse vastustajale kaebaja kaudu alles 18.09.2019 ehk kuu aega hiljem pärast keelatud esemete avastamist ja äravõtmist. Samuti tuleb nõustuda halduskohtuga, et pole eluliselt usutav olukord, kus S. Lehismaa sai 06.08.2019 vanglaametniku jaoks märkamatult haarata oma kambrist voodilt suure hulga vanglas keelatuid esemeid (5 juhet, katkised küünetangid kahes osas ja mälukaardid), peita need oma aluspükstesse, kõndida nii kaebaja kambrisse ja läbida edukalt läbiotsimine ning peita kambris V804 viibitud 8 minuti jooksul kõik see kaebaja kambris asuvasse raadio- ja antennipistiku pessa. Samuti leiti just kaebajalt, mitte S. Lehismaalt, ümberehitatud televiisor koos mälukaartide lugejaga ja arvestades seda, et kaebaja viibis kambris V804 kogu aeg üksi, on ka ringkonnakohtul alust pidada just kaebajat 18.08.2019 kambrist V804 leitud keelatud esemete omanikuks. Seega ei ole halduskohtu vastav väide üksnes oletuslik ning halduskohus jättis põhjendatult S. Lehismaa ülestunnistuse tõendina arvestamata ja arvestas otsuse tegemisel muid asjas kogutud ja sealhulgas ka kaudseid tõendeid ning tuvastatud asjaolusid. Kuna kaebaja viibis kambris V804 kogu aeg üksi ja seda ka enne 23.07.2019, siis ei tõenda kaebaja väide, et ta viibis perioodil 23.07.2019-06.08.2019 Tartu Vanglas kuidagi seda, et vangla kauplusest ostetud, kuid ajutiselt (kaebaja kartserikaristuse kandmise ajal) laos olnud ja talle kuulunud telerit ei ehitanud ümber tema, vaid keegi teine.
13.Põhjendamatu ja ebausaldusväärne on kaebaja väide, et ta kuulis, kuidas S. Lehismaa ütles valvurile, et kambrist V804 leitud esemed kuulusid talle. Kaebaja ei ole seda väidet kuidagi tõendanud ning ka eluliselt ei ole usutav, et kui S. Lehismaa oleks tõepoolest võtnud 19.08.2019. a hommikuse loenduse ajal 18.08.2019 kaebaja kambrist leitud esemed omaks, ei
oleks vanglaametnikud lasknud tal sellist ülestunnistust kohe kirjalikult vormistada või jätsid vastavad ütlused teadlikult protokollimata. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et kaebaja ei viibinud 19.08.2019 S. Lehismaaga ühes kambris. Arvestades kambrite V804 ja V812 vahemaad, jääb arusaamatuks, kuidas oli M.M.l võimalik kuulda kambris V812, kus viibis S. Lehismaa, toimuvat väidetavat vestlust valvuriga või ülestunnistust olukorras, kus kaebaja ise viibis suletud kambris V804. Valvur U. Võhma, kellele väidetavalt S. Lehismaa ütles, et leitud esemed olid tema omad, kinnitab 16.09.2019. a õiendis (tl 76), et ükski teine kinnipeetav ei ole tunnistanud kambrist V804 leitud esemeid endale kuuluvaks.
14.Ka asjaolu, et S. Lehismaa üheks oskuseks on ITK kohaselt märgitud elektrik, ei tõenda kuidagi seda, et kaebaja kambrist V804 18.08.2019 kella 13.30 paiku toimunud läbiotsimise käigus leitud keelatud esemed (kokku 5 juhet; katkised küünetangid kahes osas; 2 mälukaarti) ei kuulunud kaebajale, vaid S. Lehismaale, kes 06.08.2019 kaheksa minuti jooksul kaebaja kambris viibides peitis need just kambri raadio- ja antennipistikusse, sest kaebaja arvates oskas ta seda elektrikuna teha.
15.Kaebaja väide, et tema ei ole telerit ümber ehitanud ja ei tea sellest midagi, on jätkuvalt paljasõnaline ja tõendamata ning vastuolus ka vastustaja poolt distsiplinaarmenetluse käigus väljaselgitatud asjaoludega ning neist tehtud järeldustega. Käesoleval juhul tuvastasid vanglaametnikud, et kaebajale kuuluv teler on ümber ehitatud ning et telerisse olid peidetud nii mälukaart kui ka selle lugemisseade, mis võimaldab mälukaartidel oleva informatsiooni edasiandmise telerisse. 18.08.2019. a ettekande nr 6-20/4194-1 kohaselt leiti kaebaja kambrist V804 pistikusse peidetuna kaks mälukaarti ning 18.09.2019. a käskkirjas tõestati, et mälukaardid pidid kuuluma M.M.le. Seetõttu ei ole kaebaja väited selle kohta, et tema ei tea nendest rikkumistest midagi, ka eluliselt usutavad. Samuti ei ole usutav, et vanglaametnikud ehitasid ise M.M.le kuuluva teleri ümber ning kirjutasid siis alusetu ettekande, koostasid akti ja pildistasid telerit, et kaebajat igal juhul karistada tema kambrist leitud keelatud esemetemälukaartide eest, nagu kaebaja samuti asja materjalidest nähtuvalt väitnud on.
16.Kaebaja väide, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja viide KrMS § 7 lg-le 3 ei ole asjakohane, kuna nimetatud põhimõte on spetsiifiline kriminaalmenetluse põhimõte ja ei kuulu kohaldamisele kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise menetluses ega ka halduskohtumenetluses.
17.Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõuete läbi vaatamata jätmise kohta olukorras, kus kaebaja esitas vastavate distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade peale tühistamiskaebuse.
18.Ringkonnakohus jätab seega M.M. apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu vaidlusaluse otsuse muutmata.
19.Vastavalt kaebaja taotlusele tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.