Kohtuasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
3-19-2405 17. november 2020, Jõhvi Ülle Polluks M. M kaebus Viru Vangla 18.09.2019 käskkirja nr 63/674-1 ja 19.09.2019 käskkirja nr 6-3/678-1 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kaebaja – M. M Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
1.Jätta läbi vaatamata kaebus tuvastamisnõuete osas.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse resolutsiooni punktide 1, 3 ja 4 peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17.12.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.M. M esitas 20.12.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 18.09.2019 käskkirja nr 6-3/674-1 ja 19.09.2019 käskkirja nr 6-3/678-1 ning 19.11.2019 vaideotsuse nr 6-12/378-2 ja 20.11.2019 vaideotsuse nr 6-12/379-3 tühistamiseks.
2.Tartu Halduskohus jättis 7.02.2020 ja 18.03.2020 määrustega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot. Ühtlasi kohustas kohus kaebajat täiendama kaebust ning lühidalt ja selgelt välja tooma juhtumi kirjelduse, millega seoses on kaebus esitatud ning miks ta ei nõustu tema suhtes koostatud käskkirjadega.
3-19-2405
3.Kaebaja tasus kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot 18.02.2020 ja esitas 25.03.2020 puuduste kõrvaldamise avalduse. Avalduse kohaselt palub kaebaja tühistada Viru Vangla 18.09.2019 käskkiri nr 6-3/674-1 ja 19.09.2019 käskkiri nr 6-3/678-1, aga samuti tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla menetlustoimingud: 1) seonduvalt kaebaja alusetult karistamisega televiisori ümberehitamise eest; 2) seonduvalt kaebaja alusetult karistamisega keelatud esemete valdamise eest. Kaebaja selgitas, et menetlustoimingute õigusvastasuse kindlakstegemine aitab kaebajale tulevikus paremini kaitsta enda õigusi.
4.Tartu Halduskohus võttis 8.04.2020 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
6.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 6.05.2020.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja väidab, et esemed, mis leiti 18.08.2019 tema kambrist V804 jalutuskäigu ajal, peitis sinna kambrikaaslane, ajal mil kaebaja oli Tartu Vanglas. Kaebaja andis koheselt teada, et tema ei ole leitud asjadest teadlik. Tõendatud ei ole, et mälukaart ja adapter olid teleri sees. Kaebaja esemed otsiti põhjalikult läbi, kui ta saabus Tartu Vanglast Viru Vanglasse 6.08.2019. Seega kui sellel ajal oleks kaebaja teler ümber ehitatud olnud, oleks see ära võetud. 7.08.2019 paigutati kaebaja kartserisse ja tal ei olnud võimalust telerit ümber ehitada. Samas oli teler kartseri laos, mis paigutati sinna otseselt isiklike asjade laost, mistõttu ei saanud kaebaja televiisorit ümber ehitada. Leitud esemetest (adapter, mälukaart) puuduvad fotod. Kaebaja arvates ei ole üldse tõendatud, kas need esemed olid talle kuuluva teleri sees. Kaebaja arvates oli distsiplinaarmenetlus mõlemal juhul erapoolik ja läbi viidud kaebaja karistamise eesmärgiga. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna jättis välja selgitamata olulise tähendusega asjaolud ja kogumata kõik tähtsust omavad tõendid ning tugines vaid oletustele. Vaidlusalustes käskkirjades esinevad kaalutlusvead. Kaebaja palus kohtul arvestada kinnipeetav S. Lehismaa antud selgitustega. Sellest tulenevalt taotles kaebaja kohtult Viru Vangla 18.09.2019 käskkirja nr 6-3/674-1 ja 19.09.2019 käskkirja nr 6-3/678-1 tühistamist ja Viru Vangla menetlustoimingute õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja taotles kohtult täiendavate tõendite kogumist.
8.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja leidis, et ei ole eluliselt usutav väide, nagu oleks kinnipeetav S. Lehismaa saanud peita kaebaja kambrisse keelatud esemeid. Lehismaa nn ülestunnistuse järgi peitis ta esemed endale püksi peale seda, kui talle anti korraldus tulla kambri toiduluugi juurde käeraudade paigaldamiseks. Vangla on seisukohal, et selline tegevus oleks ilmselgelt pälvinud vanglaametnike tähelepanu, seda enam, et juhtmed ja küünetangid ei saa olla üheskoos n-ö kompaktsena. Samuti ei ole eluliselt usutav, et S. Lehismaa oleks suutnud kambris V804 viibimise lühikese aja (ainult ca 8 min) jooksul mõelda välja esemete peitmiseks koha, teha küünetangidest sobiva tööriista, peita esemed ning küünetangid kõrvaldada. S. Lehismaa ütluste ebausaldusväärsust tõstab seegi, et tema telerist, erinevalt kaebaja omast, ei leitud selliseid ümberehitusi, kus ta oleks saanud leitud esemeid kasutada. Seega, leitud keelatud esemete kasutamise võimalus oli ainult kaebajal. Vastustaja arvab, et distsiplinaarmenetlused viidi läbi ja karistused määrati õiguspäraselt. Järgitud on vormi- ning menetlusnõudeid ning käskkirjad on põhjendatud. Määratud karistused ei ole ebaproportsionaalsed. Vastustaja tegevus nii karistuste määramisel kui menetluste läbiviimisel üldiselt on olnud õiguspärane. Sellest tulenevalt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.
3-19-2405
KOHTU SEISUKOHT
9.Tartu Halduskohtu 8.04.2020 määruse kohaselt võttis kohus kaebuse tervikuna menetlusse. Järelikult on hetkel menetluses kaebus järgmiste nõuetega: Viru Vangla 18.09.2019 käskkirja nr 6-3/674-1 ja 19.11.2019 vaideotsuse nr 6-12/378-2 tühistamine; 2) Viru Vangla 19.09.2019 käskkirja nr 6-3/678-1 ja 20.11.2019 vaideotsuse nr 6-12/379-3 tühistamine; 3) Viru Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine seonduvalt kaebaja karistamisega teleri ümberehitamise eest; 4) Viru Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine seonduvalt kaebaja karistamisega vanglas keelatud esemete valdamise eest.
10.Kohus selgitab, et esmalt võtab seisukoha kaebaja nõuete lubatavuse osas (I) seejärel võtab seisukoha kaebaja taotluse osas täiendavate tõendite kogumiseks (II), järgmisena hindab lubatud nõuete põhjendatavust (III) ja jagab menetluskulusid (IV). I
11.Kohus on seisukohal, et kaebaja Viru Vangla 18.09.2019 käskkirja nr 6-3/674-1 ja 19.11.2019 vaideotsuse nr 6-12/378-2 ning Viru Vangla 19.09.2019 käskkirja nr 6-3/678-1 ja 20.11.2019 vaideotsuse nr 6-12/379-3 tühistamise nõudeid saab pidada lubatavaks. Kaebajal on nõuetekohaselt läbitud kohutulik kohtueelne menetlus ja esineb subjektiivse õiguse riive. Lisaks on kaebus esitatud mõlema käskkirja vaidlustamise osas kohtule tähtaegselt. Samas ei nähtu kaebuse põhjendusest, et kaebaja oleks avaldanud soovi vaidlustada eelpoolnimetatuid vaideotsuseid sõltumata vaidlusalustest käskkirjadest. Kohtule esitatud 31.03.2020 puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt ei maininud kaebaja, et soovib endiselt esitada tühistamiskaebuse ka vaideotsute peale, kuid sõnaselgelt ei loobunud ka varem esitatud nõuetest. Võttes arvesse, et vaideotsuste esemeks olevate käskkirjade tühistamise korral tühistab kohus ka vaideotsused, ei peatu kohus pikemalt sellel küsimusel ja jätab hindamata, kas antud juhul on täidetud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-s 5 sätestatud eeldused. Kokkuvõttes tunnistab kohus tühistamisnõuded, mis on esitatud Viru Vangla 18.09.2019 käskkirja nr 6-3/674-1 ja Viru Vangla 19.09.2019 käskkirja nr 6-3/678-1 peale, lubatavaks.
11.1.Kohus ei pea lubatavaks kaebaja poolt preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõudeid, milles ta taotles Viru Vangla toimingutega seonduvalt tema alusetult karistamise õigusvastasuse kindlakstegemist. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus selgitab, et toime pandud rikkumise eest karistuse määramine ei ole eraldiseisev menetlustoiming. Distsiplinaarmenetluses läbiviidavate menetlustoimingute hulka kuuluvad näiteks distsiplinaarmenetluse alustamine, kinnipeetava informeerimine alustatud distsiplinaarmenetlusest, kirjalike selgituste andmise võimalus või ärakuuulamine, tõendite kogumine, distsiplinaarmenetluse protokolli vormistamine ja vastuväidete esitamise võimaluse andmine. Toime pandud rikkumise eest määratakse karistus diskretsioonilise käskkirjaga, millega ühtlasi lõpetatakse distsiplinaarmenetlus (vt VangS § 64 lg 4). Kohus ei pea mõistlikuks ja tõhusa õiguskaitse tagamise eesmärgist lähtudes vajalikuks lubada kaebajal vaidlustada kaebuses nimetatud käskkirju lisaks tühistamisnõudele ka tuvastamisnõudega. Tühistamisnõude põhjendatavuse kontrollimisel kontrollib kohus ka seda, kas karistused olid
3-19-2405 määratud õiguspäraselt. Seega, tuvastamisnõuete esitamine, mille eesmärgiks on kontrollida määratud karistuse seaduspärasust, oleks antud juhul tarbetu. Juhul, kui kaebaja ei ole nõus talle määratud karistusega ja selle määraga ja peab neid karistusi alusetuks, on tal tõhus õiguskaitsevahend karistust määravate käskkirjade vaidlustamisel tühistamisnõudega, mis on juba kohtule esitatud. Sellel põhjusel ei jaata kohus tuvastamisnõuete osas kaebeõigust.
11.2.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 1, jätab kohus kaebuse tuvastamisnõuete osas läbi vaatamata. II
12.Kaebaja esitas kohtule taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Nimelt soovis kaebaja, et kohus nõuaks vastustajalt välja S. Lehismaale koostatud individuaalse täitmiskava (ITK), mille järgi on ta tunnistatud ohtlikuks, aga samuti dokumendid, mille kohaselt leiti S. Lehismaalt mälukaardid.
12.1.Kohus on seisukohal, et täiendavate tõendite kogumiseks puudub alus. Kohus selgitab, et esmakordselt tugines kaebaja sellele, et kaaskinnipeetav L. Lehismaa on ITK järgi ohtlik ja tema käest leiti mälukaardid juba vaidemenetluse ajal. Vastustaja ei ole vaideotsustes selle üle vaielnud. Samas, halduskohtumenetluses on vastustaja tutvunud kaebaja taotlusega täiendavate tõendite kogumise osas ja selle põhjendustega ning ei vaielnud ei taotluse ega selle sisu vastu. Järelikult on kohtul alus arvata, et poolte vahel puudub vaidlus nende faktiliste asjaolude üle, et S. Lehismaalt leiti mälukaardid ja ITK järgi on ta tunnistatud ohtlikuks. Kohus arvestab nende faktiliste asjaoludega kaebuse sisulisel läbivaatamisel.
12.2.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 62 lg-st 2, jätab kohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
III
13.Kaebaja taotleb kohutult Viru Vangla 18.09.2019 käskkirja nr 6-3/674-1 ja 19.09.2019 käskkirja nr 6-3/678-1 tühistamist. Kohus selgitab, et esmalt hindab 18.09.2019 käskkirja nr 63/674-1 ja seejärel 19.09.2019 käskkirja nr 6-3/678-1 õiguspärasust.
14.18.09.2019 käskkiri nr 6-3/674-1
14.1.Vastustaja tunnistas 18.09.2019 käskkirjaga nr 6-3/678-1 kaebaja süüdi VVK punkti 7.1.29 ja punkti 7.1.32 ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 rikkumises ning teda on karistatud 15-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja faktiliste asjaolude kirjelduse kohaselt võeti 18.08.2019 kella 13.30 paiku läbiotsimise käigus kaebaja kambrist V804 ära järgmised esemed: 1) 2 pruuni juhet, umbes 15 cm, 1 must juhe, umbes 20 cm, 1 roheline ja 1 kollane juhe, mõlemad umbes 40 cm, kokku 5 juhet; 2) katkised küünetangid, kahes osas; 3) mälukaart „micro sd“ 32GB; 4) mälukaart „Kingston“ 16GB. Esemed olid peidetud raadio- ja antennipistikusse.
14.2.Vastavalt VangS § 63 lg-le 1 käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kohtupraktika kohaselt distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Vastavaks
3-19-2405 teokoosseisuks on seaduse säte, mida kinnipeetava tegevus (tegu või tegevusetus) rikkus, milles see tegevus seisnes ja kinnipeetava süü rikkumise toimepanemisel.1
14.3.VVK punkti 7.1. koostoimes punktidega 7.1.29 ja 7.1.32 kohaselt keelatakse VSkE §-s 641 nimetatud esemete kõrval VangSi § 15 lg 4 alusel kinnipeetavatele VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed nagu mittetöötav, iseparandatud, ümberehitamise tunnustega või vigastustega elektri- ja elektroonikaseade, seadme seesugune osa ning seade, mille küljest on osa eemaldatud, aga samuti andmekandja ja selle lugeja, v.a paber.
14.4.Tuvastatud faktiliste asjaolude järgi, mille üle puudub pooltel vaidlus, paigutati kaebaja kambrisse V804 alates 21.08.2018, kus ta viibis üksi. Ajavahemikul 23.07.2019 - 06.08.2019 viibis kaebaja Tartu Vanglas. 6.08.2019 kella 10.21 kuni 10.29 oli kambrisse V804 ajutiselt paigutatud kinnipeetav S. Lehismaa. Kambri V804 läbiotsimised teostati 19.09.2018, 13.10.2018, 18.10.2018, 01.11.2018, 22.12.2018, 05.01.2019, 17.01.2019, 04.02.2019, 12.03.2019, 02.04.2019, 16.04.2019, 10.05.2019, 09.06.2019. Lisaks märgib kohus, et kaebaja ei ole vaielnud selle üle, et 18.08.2019 ettekandes nr 6-20/4194-1 kirjeldatud esemete kasutamine on vastavalt VVK punktidele 7.1. koostoimes punktidega 7.1.29 ja 7.1.32 kinnipeetavale keelatud. Vaidlus puudub ka selle üle, et kaebaja oli varem tutvunud vangistust reguleerivatega õigusaktidega sh ka VVK-ga.
14.5.Kohus on seisukohal, et 18.08.2019 kambri V804 läbiotsimise käigus leitud esemete fakti tõendavad 18.08.2019 koostatud akt leitud esemete/äravõtmise kohta nr 6-20/4194-1 ja vanemvalvuri poolt 18.08.2019 koostatud ettekanne nr 6-20/4194-1. Kaebaja ei ole nimetatud tõendeid kahtluse alla seadnud. Kohtu hinnangul eelpoolnimetatutest tõenditest piisab, et lugeda tõendatuks, et 18.08.2019 kambri V804 läbiotsimise käigus on leitud ettekandes nr 620/4194-1 kirjeldatud esemed.
14.6.Kaebaja keskseks vastuväiteks oli antud juhul see, et 18.08.2019 leitud esemed ei kuulunud talle, vaid kaaskinnipeetav S. Lehismaale, kes omakorda kinnitas, et peitis 6.08.2020 need esemed kambrisse V804.
14.6.1.Kohus märgib, et haldusasja materjalide hulgas on tõepoolest olemas kinnipeetav S. Lehismaa poolt 18.08.2019 koostatud kirjalik ülestunnistus selle kohta, et viibides 6.08.2020 kambris nr V804, peitis ta raadio- ja antennipistiku pesasse vanglas keelatud esemed. Vastustaja seadis selle tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla, kuna S. Lehismaa esitas sellise ülestunnistuse vastustajale kaebaja kaudu ja alles 18.09.2019 ehk kuu aega hiljem peale keelatud esemete avastamist ja äravõtmist. Kohus leiab, et see viitab ühtlasi sellele, et kaebaja ja S. Lehismaa vahel liikus informatsioon. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et kaebaja ja S. Lehismaa oleksid võinud peale 10.09.2019 leppida omavahel kokku kaebajale soodsamate ütluste andmises. Kaebaja küll väitis, et väidetavalt on ta kuulnud seda, kuidas S. Lehismaa 19.08.2019 võttis hommikuse loenduse ajal 18.08.2019 kambrist V804 leitud esemed omaks, kuid tõendeid selle väite osas ei ole kaebaja ei haldusmenetluses ega halduskohtumenetluses esitanud. Kohus märgib, et miski ei takistanud S. Lehismaal esitada vanglaametnikele 19.08.2019 või muul kuupäeval kirjalikke ülestunnistusi leitud esemete osas, kuid seda ta ei teinud. Eluliselt ei ole usutav, et kui S. Lehismaa oleks tõepoolest võtnud 19.08.2019 hommikuse loenduse ajal 18.08.2019 leitud esemed omaks, ei lasknud vanglaametnikud vormistada sellist ülestunnistust kirjalikult või jätsid L. Lehismaa ütlused üldse protokollimata. Kohus märgib, et päev varem
RKHKo 3-3-1-44-12, p 16.
3-19-2405 leiti kambrist V804 keelatud esemed, mistõttu esines vastustajal juba 18.08.2019 seisuga täiendavate tõendite kogumise vajadus. Tuginedes eelpoolnimetatule, peab kohus usutavaks vastustaja väidet, et kuni 18.09.2020 ei ole keegi kinnipeetavatest võtnud 18.08.2019 läbiotsimise ajal kambrist V804 leitud esemeid omaks.
14.6.2.Kaebaja väitis, et tema ei ole 18.08.2019 kambrist V804 leitud esemete omanik ega VVK punktide 7.1.29 ja 7.1.32 rikkuja. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohus selgitab, et kohtul küll puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et kaebaja on leitud esemete valdaja, kuid kohtul on alust nii arvata kaudsetest tõenditest lähtuvalt ja nende alusel tehtud järeldustest. Tõsi, et kinnipeetav L. Lehismaa esitas vastustajale haldusmenetluse käigus 19.08.2019 kaebaja kaudu ülestunnistuse selle kohta, et tema on 18.08.2019 kambrist V804 leitud esemete omanik, kuid muud faktilised asjaolud panevad S. Lehismaa ülestunnistuse usaldusväärsuse kahtluse alla. Nimelt S. Lehismaa sõnul mõni päev hiljem peale 2.08.2019 pidi toimuma kambri V812, kus ta püüsivalt viibis, läbiotsimine. Avanes toiduluuk ja talle tehti ettepanek panna käed käeraudu. Sellel hetkel haaras S. Lehismaa voodi peal olnud esemed ja pani need aluspesu alla (kubemepiirkonda). Siinkohal märgib kohus, et eluliselt ei ole usutav (seda kinnitas ka vastustaja), et peale toiduluugi avanemist oleks saanud L. Lehismaa vanglaametniku jaoks märkamatult haarata voodilt hulk vanglas keelatuid esemeid ja peita neid aluspükstesse: 1) 2 pruuni juhet, umbes 15 cm, 1 musta juhtme, umbes 20cm, 1 rohelise ja 1 kollase juhtme, mõlemad umbes 40 cm, kokku 5 juhet; 2) katkised küünetangid, kahes osas; 3) mälukaardi „micro sd“ 32GB; 4) mälukaardi „Kingston“ 16GB. Samuti ei ole eluliselt usutav, et peale nende esemete peitmist aluspesu alla oleks need jäänud märkamatuks riiete all ja ei olnud üles leitud läbiotsimise käigus aga samuti välja kukkunud (eriti väikesed mälukaardid) S. Lehismaa kõndimise ajal kambrist V812 kambrisse V804. Kohus märgib, kuna kinnipeetavad liiguvad vangla territooriumil hoides käsi selja taga, puudus L. Lehismaal väidetavalt aluspesu alla peidetud esemeid kätega hoidmise võimalus. Ilmselgelt taskuid L. Lehismaa aluspükstel ei olnud.
14.6.3.Teiseks, eluliselt ei ole usutav, et S. Lehismaa oleks hakanud peitma oma vara võõrasse kambrisse. S. Lehismaa ütlusest on võimalik aru saada, et tegemist oli ajutise ümberpaigutamisega, mis toimus vaid tema kambri V812 läbiotsimise ajaks. Seega, kui oletada, et tal õnnestus märkamatult peita aluspükstesse eelpoolnimetatud keelatud esemed ja transportida need kambrisse V804, oleks nende raadio- ja antennipistikusse peitmine tähendanud vaid seda, et kaebaja on otsustanud nendega hüvasti jätta, mis ei ole ka eluliselt usutav.
14.6.4.Kolmandaks, nõustub kohus vastustaja arvamusega, et 8 minuti jooksul on üsna keeruline katkiste küünetangidega lahti keerata raadio- ja antennipistiku pesa, võtta välja selle sisu, panna keelatud esemed tekkinud auku ja seejärel panna tagasi pistiku sisu jne. Lisaks oli vastustaja poolt avastatud, et kaebajal on ümberehitatud televiisor, kus on sisse ehitatud seade (kaardilugeja), mille abil saaks ta kasutada mälukaarte sihtotstarbeliselt.
14.7.Kaebaja väitis, et S. Lehismaalt oli leitud 14.10.2019 mälukaart (10.11.2029 vaide lisa nr 6-12/379). Kohus on seisukohal, et see on küll kaebaja kasuks kõnelev argument, kuid pidades silmas, et kohus juba seadis kahtluse alla S. Lehismaa ütlused, aga samuti selle, et mälukaart on leitud S. Lehismaalt peale 18.08.2019, mitte varem, möönab kohus, et tegemist võis olla lavastatud juhtumiga selleks, et näiliselt omistada kaebaja ja S. Lehismaa sõnadele suuremat kaalu ja tõenduslikku väärtust. Kohtu järeldust kinnitab see asjaolu, et S. Lehismaalt on leitud vaid mälukaart, mitte selle lugeja. Seevastu oli kaebajal ka mälukaardi lugeja. Üldteada on asjaolu, et mälukaart ilma selle lugejata, on kasutu.
3-19-2405
14.8.Võttes arvesse eelpoolnimetatut, aga samuti seda, et S. Lehismaad ei saanud reaalselt karistada keelatud esemete kasutamise eest (vastustaja ei saanud ei saanud karistust pöörata täitmisele seaduses sätestatud ajal varem määratud karistuste täideviimise osas tekkinud järjekorra tõttu), oleks S. Lehismaa saanud sisuliselt karistamata võtta keelatud esemed omaks. Seevastu oli kaebajal selge motiiv pääseda karistusest kaaskinnipeetava abil viimasele ebamugavusi tekitamata. Kokkuvõttes nõustub kohus vastustaja järeldusega, et S. Lehismaa poolt antud ütlused on antud vaid eesmärgiga päästa kaebaja vastutusest. Samuti võttes arvesse, et just kaebajal avastati ümberehitatud televiisor koos mälukaartide lugejaga ja kaebaja viibis kambris üksi, on kohtu hinnangul alus pidada kaebajat 18.08.2019 kambrist V804 leitud keelatud esemete omanikuks.
14.9.Eelnevalt arvestades on täidetud VVK punktide 7.1., 7.1.29., 7.1.32. ja VSkE § 641 faktiline koosseis ehk kaebaja on toime pannud distsiplinaarrikkumise.
14.10.Järgmisena peab kohus hindama kaebaja süüd. Võlaõigusseaduse § 104 lg 2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VangS § 63 ei sätesta süü vorme. Seega VangS § 63 kohaldamisel on piisav, et vangistust reguleerivate aktide rikkumine oleks toime pandud vaid hooletusest. Võttes arvesse, et kaebajat oli tutvustatud vangistust reguleerivate aktidega ja seega oli teadlik VVK punktide 7.1, 7.1.29 ja 7.1.32 sisust, kuid hoidis keelatuid esemeid peidus ja kasutas neid salaja, pani ta kohtu seisukohal toime VVK-sätestatud normide rikkumise tahtlikult.
14.11.Sellest tulenevalt ning arvestades VangS §-s 63 sätestatuga oli vastustajal õigus määrata kaebajale toime pandud rikkumise eest distsiplinaarkaristuse. VangS § 63 lg 1 p-d 1-4 kohaselt on distsiplinaarkaristusteks noomitus, isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Vaidlusaluse käskkirja kohaselt määrati kaebajale VangS § 63 lg 1 punkti 4 alusel toime pandud distsiplinaarrikkumise eest karistuseks 15-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine.
14.12.Kaebaja väitel ei olnud distsiplinaarmenetlust läbi viidud ametnik tema suhtes erapooletu, kuna ta vihkab teda ja tal on S. Lehismaaga suhe. Kohutumenetluses ei leidnud kaebaja väide kinnitust. Pelgalt see asjaolu, et esmalt asuti ekslikult seisukohale, et kaebaja viibis aasta jooksul kambris V804 üksi, ei anna alust kahelda vanglaametniku erapooletuses. Hilisemas menetlusstaadiumis on viga kõrvaldatud ja arvestatud ka sellega, et kambris V804 viibis 6.08.2020 kinnipeetav S. Lehismaa. Väidetav sümpaatia inspektor-kontaktisik K. Liivakivi ja S. Lehismaa vahel ei sea kohtu arvates kahtluse alla tema erapooletust distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja distsiplinaarkaristuse määramisel. Kokkuvõttes leiab kohus, et ei esine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg-s 1 sätestatuid aluseid pidada inspektor-kontaktisik K. Liivakivi antud juhul erapoolikuks.
14.13.Kaebaja arvas, et vaidlusaluses käskkirjas esinevad kaalutlusvead, kuid ei ole täpsustanud kaalutlusvigade sisu.
14.13.1.Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohus märgib, et vaidlustatud käskkirjas on vastustaja poolt välja toodud kaalutlused distsiplinaarkaristuse liigi ja määra kohta eristatud teistest käskkirja osadest, selgelt loetavad ja arusaadavad. Kohtu hinnangul on vastustaja piisavalt põhjendanud, miks tema arvates on antud juhul põhjendatud määrata kaebajale kõige rangem distsiplinaarkaristus ehk kartserisse paigutamise. Vaidlusaluse käskkirja põhjenduse kohaselt
3-19-2405 on arvestatud sellega, et kaebajal oli 18.09.2019 seisuga 15 kehtivat distsiplinaarkaristust, leitud esemed (sh andmekandjad) kujutavad endast ohtu teiste isikute ja vangla julgeolekule mitmetel põhjustel (vt käskkirja punkti 3). Kohus peab nimetatud asjaoludega arvesse võtmist ja neile suurema kaalu omistamist põhjendatuks. Vastab tõele, et keelatud esemete omamine vanglas, mis ohustavad teiste isikute ja vangla üldist julgeolekut, saab vastavalt kohtupraktikale ja koostoimes kaebaja poolt toimepandud varasemate rikkumisega, pidada raskeks rikkumiseks. Raske rikkumise korral on kohtu hinnangul põhjendatud määrata raskem distsiplinaarkaristus ehk kartserisse paigutamise. Seega ei eksinud kohtu arvates vastustaja diskretsioonireeglite vastu, kui otsustas määrata kaebajale kui süstemaatilisele distsipliinirikkujale keelatud esemete omamise eest kõige rangema distsiplinaarkaristuse ehk kartserisse paigutamise.
14.13.2.Distsiplinaarkaristuse määra (kestvuse) valikul on vastustaja arvestanud kaebajal esineva retsidiivsusega distsiplinaarrikkumiste toimepanemisel, aga samuti sellega, et viimaseks kaebajale määratud karistuse määraks oli 15 ööpäeva kartserit, mis ilmselgelt ei mõjutanud kaebajat käituma õiguskuulekalt. Arvestatud oli ka sellega, et ei esinenud asjaolusid, mis kõneleksid karistuse liigi ja selle määra alandamise vastu. Vastustaja lähtus karistuse määramise eesmärgist - suunata kinnipeetavat hoiduma tulevikus rikkumiste toimepanemisest. Kohtu arvates on tegemist asjakohaste kaalutlustega, mis näitavad, et diskretsiooni rakendamine ei toimunud ühekülgselt, vastustaja ei väljunud kaalutlusõiguse piiride raamidest ning ei omistanud õigesti tuvastatud asjaoludele ebaõiget kaalu. Vaidlusaluses käskkirjas on vastustaja välja toonud, et kaebajale varasemalt määratud analoogsed distsiplinaarkaristused keelatud esemete omamise eest. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on järgitud menetluslikke norme ja on sooritatud kõik vajalikud menetlustoimingud. Halduskohtumenetluse käigus ei ole kinnitust leidnud kaebaja väited uurimisprintsiibi rikkumise ja ametniku erapoolikuse osas, aga samuti väited kaalutlusvigade esinemise osas. Kohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri HMS § 4 lg-s 2, §-s 54 ja § 56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning formaalselt ja materiaalselt õiguspärane.
15.19.09.2019 käskkiri nr 6-3/678-1
15.1.Haldusasja materjalide kohaselt on vastustaja 19.09.2019 käskkirjaga nr 6-3/678-1 tunnistatud kaebaja süüdi Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.29 ja punkti 7.1.32 ja VSkE § 641 rikkumises ning teda on karistatud kokku 15-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja faktiliste asjaolude kirjelduse kohaselt võeti 9.08.2019 kaebaja isiklike asjade hulgast laost tema isiklik teler Philips, mille mälukaardi pesa on ümber ehitatud, samuti on teleri jalad isevalmistatud tugedega, mille eemaldamisel leiti juhtme küljest mälukaardi adapter ja mälukaart.
15.2.Kaebaja väitis, et puuduvad tõendid (fotod) selle kohta, et vangla on leidnud talle kuuluvast televiisorist Philips mälukaardi adapteri ja mälukaardi. Kohus märgib, et tegemist on alusetu väitega. Vastustaja on esitanud halduskohtumenetluse käigus kohtule kaebajale kuuluvast televiisorist tehtud fotod, millelt on ühtlasi näha, mil viisil on teler ümber ehitatud. Kohtule teadaolevatel andmetel on fotod televiisori ümberehitamise kohta tehtud juba distsiplinaarmenetluse ajal. Fotod on olemas haldusasja materjalide hulgas ja kaebajal oli võimalus nendega tutvuda (kaebaja tutvus toimikuga vanglas ajavahemikul 29.0512.06.2020). Peale seda ei ole kaebaja vaielnud mälukaardi ja kaardilugeja (adapter) olemasolu üle.
3-19-2405
15.3.Kaebaja väitis, et enne kartserilattu paigutamist otsiti tema televiisor korduvalt läbi, kuid ei leitud sealt ümberehitisi. Samuti olid televiisori peale pandud turvakleepsud terved, mis kinnitab seda, et kaebaja ei saanud televiisorit ise ümber ehitada, kuna viibis kartseris. 15.3.1 Kohus märgib, et välistatud ei ole olukord, kus varem teostatud läbiotsimiste käigus ei suutnud vanglaametnikud tuvastada televiisoris tehtud ümberehitusi ning täiendavate ja põhjalikumate läbiotsimiste korraldamise ajendiks oli 18.08.2019 leitud kaebaja kambrist keelatud esemed. Nimelt nähtub vaidlusaluse käskkirja põhjendusest ja kogutud fotodest, et teleri mälukaardi pesa on ümber ehitatud ning seal asub isevalmistatud seadeldis. Lisaks tuleb TV korpusest välja juhe, mille külge on ehitatud mälukaardi pesa koos adapteriga (Kingston) ja mälukaardiga microSD 32GB.
15.3.2.Tuvastatud on, et televiisori Philips on kaebaja ostnud vangla kaupluse vahendusel. Nõustuda saab vastustajaga järeldusega, et teadaolevalt vangla kaupluses olevatel televiisoritel ei ole USB avades isevalmistatud seadeldisi, samuti ei ole teleri jalgadega ühendatud küünelõikureid või mistahes osasid plaastritega. Samuti ei ole vangla kaupluses müügil olevate telerite sisse veetud juhtmetega varjatud mälukaardilugejad jne. Lisaks on tuvastatud, et televiisor oli ainult kaebaja valduses, mistõttu puudub alus arvata, et televiisori ümberehitamisest ei olnud kaebaja teadlik.
15.3.3.Kohus on seisukohal, et nendest tuvastatud asjaoludest piisab, et asuda kindlalt seisukohale kaebaja poolt VVK punktide 7.1.29 ja 7.1.32. rikkumises. Selge on see, et peale kaebajat ei saanud keegi teine ümber ehitada televiisori USB pesa ja juurde panna mälukaardilugejat koos adapteriga. Vastus kaebaja küsimusele, kas on see võimalik televiisori peale pandud turvakleepse rikkumata, on olemas vastustaja poolt tehtud fotodel. Kohus ei pea usutavaks, et vanglaametnikud kas kättemaksu või muul pahatahtlikul eesmärgil oleksid hakanud tegelema kaebajale kuuluva televiisori ümberehitamisega, et tõendada 18.08.2019 leitud esemete kuuluvust kaebajale ning määrata talle distsiplinaarkaristust. Kohtule teadaolevatel andmetel esineb kaebajal suhteliselt sageli erinevate distsiplinaarrikkumiste toimepanemise retsidiivsus. Seega, puudus sellises olukorras vanglaametnikel motiiv lavastada nn televiisori ümberehitamist, et määrata kaebajale järjekordne distsiplinaarkaristus. Kohus ei pea antud juhul vajalikuks analüüsida kaebaja väiteid selle kohta, et ta viibis teleri ümberehitamise avastamise ajal kartseris ja enne seda oli teler juba vanglaametnike poolt läbi vaadatud. Kohus rõhutab, et kaebaja on saanud ümber ehitada televiisorit varem, kuid see õnnestus avastada vaid põhjaliku läbivaatuse korraldamisel (teleri jalgade maha võtmisel jne).
15.3.4.Kahtlemata televiisori ümberehitamisel sellisel viisil, et korduvatel läbiotsimistel ei õnnestunud vanglaametnikel avastada selle funktsioonide muutmist, tegutses kaebaja tahtlikult, et uute funktsioonidega telerit saaks ta kasutada varjatult ja võimalikult kaua.
15.4.Sellest tulenevalt ning arvestades VangS §-s 63 sätestatuga oli vastustajal õigus määrata kaebajale toime pandud rikkumise eest distsiplinaarkaristus. Kohus on seisukohal, et käskkirjas kirjeldatud viisil korduvalt VVK punktide 7.1.29 ja 7.1.32 ning VSkE § 641 rikkumise eest kaebajale määratud distsiplinaarkaristus 15-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine, on proportsionaalne nii karistuse liigi kui ka selle määra osas. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on järgitud menetluslikke norme ja on sooritatud kõik vajalikud menetlustoimingud. Halduskohtumenetluse käigus ei ole kinnitust leidnud kaebaja väited uurimisprintsiibi rikkumise ja ametniku erapoolikuses, aga samuti väited kaalutlusvigade esinemise osas. Vastustaja 19.09.2019 käskkiri nr 6-3/678-1 vastab HMS § 4 lg-s 2, §-s 54 ja § 56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning formaalselt ja materiaalselt õiguspärane haldusakt
3-19-2405
16.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata (sh ka 19.11.2019
vaideotsuse nr 6-12/378-2 ja 20.11.2019 vaideotsuse nr 6-12/379-3 tühistamise nõude osas).
IV
17.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus jäi tervikuna rahuldamata. Vastustaja teatas, et tal puuduvad menetluskulud. Võttes arvesse eelpoolnimetatut ja tulenevalt HKMS § 108 lg-st 11 ja § 109 lg 1 kolmandast lausest, jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.