Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.11.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2012
Haldusasi
AgeEhitus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.08.2020 maksuotsuse osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja AgeEhitus OÜ, seaduslik esindaja X Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.06.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AgeEhitus OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AgeEhitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.06.2021 otsus muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2021. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 11.08.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051733-26, millega kohustas AgeEhitus OÜ-d tasuma maksusumma 125 683,17 eurot (sh käibemaks 73 860,26 eurot ja tulumaks 51 822,91 eurot). MTA kontrollis AgeEhitus OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust vahemikus juuli kuni detsember 2019. Kontrolli tulemusel tuvastas MTA, et AgeEhitus OÜ on oma maksuarvestuses kajastanud kaupade ja teenuste ostmist äriühingutelt, kes ei olnud tegelikud kaupade müüjad ega teenuste osutajad, ning teinud väljamakseid seoses tehingutega, mida pole tegelikkuses toimunud. AgeEhitus OÜ on oma sisendkäibemaksu arvestuses alusetult kajastanud järgmiste äriühingute nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu: JKS Proff OÜ (20 212,44 eurot), TLN Company OÜ (27 860,04 eurot), AVN Ehitus Group OÜ (21 475,78 eurot) ja TFF Company OÜ (4312 eurot). Samuti on AgeEhitus OÜ jätnud deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed JKS Proff OÜ-le, TLN Company OÜ-le, AVN Ehitus Group OÜ-le ja OKEI Trading s.r.o-le ning jätnud tasumata tulumaksu kokku 51 822,91 eurot (16 018,6 + 6745,52 + 7149,82 + 21 909). AVN Ehitus Group OÜ ei ole AgeEhitus OÜ-le ehitusmaterjale müünud ega ehitusteenust osutanud ning viimane oli sellest teadlik. AVN Ehitus Group OÜ-l puudus väidetavate tehingute toimumise ajal reaalne majandustegevus; tehingute kohta esitatud teave ja dokumendid on puudulikud ja vastuolulised. Tegelikku müüjat ja tööde tegijat ei ole võimalik tuvastada. Kaubad ja teenused osteti tundmatult kolmandalt isikult; kõnealused tööd võisid ära teha ka AgeEhitus OÜ enda töötajad. Kuna tegeliku müüja ja teenuse osutaja isik on teadmata, ei ole tõendatud, et kaubad ja teenused on soetatud käibemaksukohustuslaselt. Tõendid kogumis viitavad teadlikult toime pandud maksupettusele. Seega on AgeEhitus OÜ 2019. a novembri ja detsembri sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud AVN Ehitus Group OÜ arvetel kajastatud käibemaksu kokku 21 475,78 eurot ning teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 28 599,26 euro ulatuses, millelt on jätnud deklareerimata ja tasumata tulumaksu 7149,82 eurot. Laenutehingut AgeEhitus OÜ ja Tšehhi äriühingu OKEI Trading s.r.o vahel ei ole tegelikult toimunud. Tehingu kohta esitatud dokumendid ja teave on puudulikud, vastuolulised ja ebausaldusväärsed. AgeEhitus OÜ on teinud OKEI Trading s.r.o-le väljamakseid kokku 87 635,98 eurot, millelt tuleb tasuda tulumaksu 21 909 eurot.
2.AgeEhitus OÜ esitas 11.08.2020 maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 15.09.2020 vaideotsusega nr 6-1/4709-2 rahuldamata. Väidetavalt kontrollis vaide esitaja enne tehingute tegemist AVN Ehitus Group OÜ tausta teatmik.ee kaudu. Sealt nähtub, et äriühing on jätnud esitamata majandusaasta aruande ning ei ole 2019. a II kvartalis riigile ühtegi maksu tasunud ja III kvartalis tasus vaid 110,71 eurot. Sellised andmed äriühingu kui suutliku tehingupartneri osas erilist usaldust ei tekita. Arvete tasumine toimus sularahas Q-le ning selle juures ei viibinud kunagi ühtegi tunnistajat. Kaupade üleandmine toimus väidetavalt laos aadressiga Killustiku 5, Tallinn, kus asub kortermaja, mitte ladu. Ehitustööde eest väljastatud arvetele ega nende aluseks olevatele aktidele ei ole märgitud objekti aadressi ja tööde teostamise perioodi ning tööde sisu selgituseks on märgitud „üldehitustööd“. Seega pole selge tööde täpne sisu. Vaide esitaja väitel sai ta arved e-posti teel, kuid ei ole kõnealuseid e-kirju MTA-le esitanud. Maksuotsusega tuvastatud asjaoludest järeldub, et vaide esitaja ei ole AVN Ehitus Group OÜ-lt kaupu ega ehitusteenuseid soetanud. Isegi juhul, kui AVN Ehitus Group OÜ on tehingud vaide esitajaga deklareerinud ja neilt
2(9)
3-20-2012 käibemaksu tasunud, on tal alati õigus selles osas KMD-d muuta ning toimumata tehingute eest tasutud käibemaks tagasi küsida. OKEI Trading s.r.o-le laenu andmise kohta esitatud leping on üldsõnaline ning selles ei ole välja toodud lepingupoolte olulisi õigusi ja kohustusi: näiteks puuduvad raha üleandmise viis ja tähtajad. Arvete väljastamine laenu osamaksete kohta pole tavapärane ega ka loogiline. Arvete kogusummaks on 87 635,98 eurot, kuid lepingu kohaselt pidi antama laenu 90 000 eurot. Lisaks on arvetele märgitud tasumise tähtajad ebakorrapärased ning arvete alusel toimunud tasumisel ei ole kinni peetud arvete kronoloogiast. Samuti ei kajastanud AgeEhitus OÜ arvete alusel üle kantud summasid raamatupidamises laenuna: osa arvetest oli kajastatud pearaamatu kontol kui müügiks ostetud kaubad ja osa arvetest kui ostetud teenused. Vaide esitaja põhjendas laenu andmist sooviga teenida vabade vahendite kasutamisest tulu, kuid tegelikkuses puudus AgeEhitus OÜ-l raha laenu andmiseks – vastasel juhul puudunuks vajadus venitada laenu andmist mitme kuu peale ning võtta 31.10.2019 omanikult 35 000 eurot laenu. Samuti ei täpsustanud vaide esitaja selle sõbra nime, kelle kaudu ta väidetavalt OKEI Trading s.r.o leidis. Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et laenulepingut ei ole tegelikult sõlmitud. Mis puudutab väidetavat osalist (5000 eurot) laenu tagasimakset, siis selle kohta ei ole esitatud pangakonto väljavõtet. Vastava tagasimakse kohta on esitatud üksnes pildid maksekorraldusest ja panga kinnitusest ning väidetavalt OKEI Trading s.r.o poolt saadetud e-kirjast. See tekitab kahtlusi kõnealuste dokumentide tõepärasuses. Lisaks puudub esitatud dokumentide alusel võimalus kontrollida, ega tehtud sissemakset pole kohe tagasi kantud.
3.AgeEhitus OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks AVN Ehitus Group OÜ ja OKEI Trading s.r.o tehingute osas. 1) AVN Ehitus Group OÜ on tehingud pärast kaebaja palvet deklareerinud ning on andnud MTA-le põhjalikke seletusi. Kaebaja ei ole süüdi selles, et teine tehingupool ei ole tähtaegselt makse deklareerinud. Topeltmaksustamine on keelatud. Kaebaja müüs saadud teenused ja kaubad edasi kolmandatele isikutele ning tasus maksud. Arvete annulleerimisega on vastustaja annulleerinud ka edasised tehingud, millega tekkis omakorda probleem Leedu maksuhalduriga. Asjaolud, et Q on rahapesu toimepanemises süüdi mõistetud ning AVN Ehitus Group OÜ-l on esitamata 2018. a majandusaasta aruanne, ei ole vaidlusaluste tehingutega kuidagi seotud. MTA eksitas suuliste seletuste võtmisel AVN Ehitus Group OÜ esindajat. 2) OKEI Trading s.r.o-ga sõlmitud laenuleping kehtib kuni 2021. aastani. MTA-l ei ole enne lepingu tähtaja lõppu alust asuda seisukohale, et raha ei tagastatagi. Kaebajale on juba hakatud raha tagastama. Laenusumma kajastub bilansis nõudena. Ka pank kontrollib laekumisi vastavalt seadusele. OKEI Trading s.r.o on laenusumma kaebajale tagastanud enne 2021. aastat. Tagasimaksed tehti sularahas, kuna MTA võib kaebaja arvelduskontod arestida.
4.Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kaebaja kordab vaidemenetluses esitatud põhjendusi, millele on vaideotsuses juba vastatud. Vastustaja jääb vaide- ja maksuotsuses toodud põhjenduste juurde. 2) Kaebaja esitatud tõendid ei lükka maksuhalduri kahtlust ümber. Kaebaja ei ole ka põhjendanud tõendite hiljem esitamist.
5.Tallinna Halduskohus jättis 14.06.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Kaebaja esitatud arved selle kohta, et AVN Ehitus Group OÜ-ga väidetavalt tehtud tehingute alusel saadu on edasi müüdud, ei ole asjakohased. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla kaupade olemasolu ega tööde toimumist, mistõttu oli kaebajal võimalik ka kaupu ja 3(9)
3-20-2012 teenuseid edasi müüa. MTA on seadnud kahtluse alla kauba saamise konkreetselt AVN Ehitus Group OÜ-lt ehk müüjaks on tundmatu kolmas isik või on töid teinud osaliselt kaebaja enda töötajad. Järelikult ei ole oluline see, kas AVN Ehitus Group OÜ on tähtaegselt makse deklareerinud. Kui tehinguid AVN Ehitus Group OÜ-ga tegelikult ei toimunud, ei pea AVN Ehitus Group OÜ ka makse deklareerima ega tasuma. Sellises olukorras ei teki topeltmaksustamist, sest AVN Ehitus Group OÜ võib deklaratsioonid tühistada ja tasutud maksud tagasi nõuda. Ainuüksi tagantjärele deklaratsioonide esitamine ja käibemaksu tasumisega nõustumine ei tõenda tehingute toimumist. 2) Kontrolliaktist selgub, et AVN Ehitus Group OÜ-l puudus perioodil 01.11.–31.12.2019 reaalne majandustegevus ning arvete tasumine toimus üksnes sularahas. Samuti on dokumentides, sh arvetel ja pearaamatu kannetes vastuolud ning tööde kirjeldused on ebamäärased. MTA on AVN Ehitus Group OÜ juhatuse liikme Q ütlusi pidanud ebausaldusväärseks, sest ta on varasemalt süüdi mõistetud rahapesus. Q ütluste kohaselt sai ta kaubad JKS Proff OÜ-lt, kes sai need omakorda TLN Company OÜ-lt. Q ütlused erinevad kaebaja selgitustest selle osas, kuidas koostöö alguse sai. 3) HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust, et kaebaja väidete kohaselt on laenulepingu alusel väljamakstud raha tagastatud 20.11.2020, kuna tegemist on asjaoluga, mis väidetavalt on toimunud pärast maksuotsuse andmist ja kohtumenetluse algust. Kaebaja võib taotleda muutunud asjaolude tõttu vastustajalt maksuotsuse muutmist, kuid siis on tegemist uue haldusmenetlusega, mis ei mõjuta juba antud maksuotsuse õiguspärasust. 4) Kontrolliakti kohaselt on laenuleping üldsõnaline, sh tagasimaksmise tingimuste osas; tasumise tähtajad ja kronoloogia ei ole loogilised; väljastatud arveid on kajastatud raamatupidamises müügiks ostetud kaupade ja ostetud teenuste all. Kaebaja ei ole esitanud usutavaid selgitusi selle kohta, kuidas ta veendus laenusaaja usaldusväärsuses. Kuigi OKEI Trading s.r.o on registreeritud Tšehhis, suhtles kaebaja väidetavalt Rootsi telefoninumbril. Kirjaliku laenulepingu suuline muutmine ei ole usutav. 5) Kokkuvõttes on maksuhaldur piisavalt põhjendanud kahtlust, et toime on pandud maksupettus. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase maksupettuses osalemise kohta, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele ning sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel esitada täiendavaid tõendeid, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud. Kaebaja ei ole vastustaja seisukohti kohtumenetluses ümber lükanud. 6) Maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul (lg 2). Maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest (MKS § 102 lg 1 p 2). Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja oma kaasaaitamiskohustust täita mistahes soovitud ajal, vaid peab seda tegema ennekõike maksumenetluses. Kohtumenetluses tõendite esitamisel peab olema põhjendatud, miks neid ei olnud võimalik kohe maksumenetluses või kohtumenetluses esitada. Maksumenetluse dokumentidest nähtub, et kaebajale selgitati vajadust esitada kõik dokumendid. Ka 03.06.2020 kontrolliaktis on selgitatud, et kaebajal on õigus esitada oma
4(9)
3-20-2012 vastuväited või arvamus koos tõenditega maksuhaldurile, samuti tutvuda juba kogutud tõenditega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.AgeEhitus OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Kaebaja tõi kohtule esitatud tabelis välja arved ja nendega seotud dokumendid, näitamaks, et tehingud on tegelikult toimunud. Kohus on AVN Ehitus Group OÜ-ga tehtud tehinguid uurinud pealiskaudselt ning on jätnud arvestamata kaebaja esitatud analüüsiga. Kohus ei arvestanud ostu- ja müügiarvete vahelisi seoseid, mille kaebaja välja tõi. Kaebaja esitatud väidete ja tõenditega arvestamata jätmist pole kohus põhjendanud. Halduskohtu otsus ei põhine tõenditel, mida esitas kaebaja, ning faktidel, mille kohta kaebaja oleks saanud avaldada oma arvamust. 2) Kaebaja tõendas kohtumenetluses laenutehingu toimumist. Tagasimaksed tehti vastavalt lepingu tingimustele ning need toimusid enne kohtuotsuse tegemist. Kohus on jätnud laenu tagastamist puudutavad tõendid põhjendusi esitamata kõrvale. 3) Halduskohtu suhtumine kaebajasse oli algusest peale kallutatud. Kohus viitas kaebaja puudulikule keeleoskusele ja rõhutas kaebajale korduvalt vajadust võtta advokaadist esindaja, kuid samas nähtub kohtu koostatud lahenditest, et kaebaja esitatud nõuded olid kohtu jaoks arusaadavad ja selged. Kohus korraldas eelistungi, et kaebaja saaks põhjendada tunnistaja ülekuulamise taotlust, kuid kuulanud ära vastustaja seisukohad maksustamise kohta, asus kohus kohe vastustaja positsiooni toetama. Kohus rikkus menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet (HKMS § 2 lg 6).
7.Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus on otsuses viidanud tõenditele ja rajanud oma järeldused nende analüüsile. Halduskohtu otsusest nähtuvad selgelt põhjused, miks kohus ei pidanud kaebaja esitatud täiendavaid tõendeid piisavaks ning leidis, et maksuotsus on õiguspärane. Kaebaja pole selgitanud, milles seisneb tema esitatud väidete ja tõenditega arvestamata jätmine. Vastustaja on maksumenetluses kogunud piisavalt tõendeid, et kontrollida kaebaja deklareeritud tehingute sisu, samuti taganud kaebajale õiguse olla ära kuulatud ning vastanud maksuotsuse eriarvamust käsitlevas osas kaebaja seisukohtadele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Tehingud AVN Ehitus Group OÜ-ga
9.Kaebaja leiab, et tehingud AgeEhitus OÜ ja AVN Ehitus Group OÜ vahel toimusid reaalselt ning tehingute toimumine on piisavalt tõendatud. Kaebaja esitas halduskohtule analüüsi (tabeli), millest nähtub, et kaebaja on AVN Ehitus Group OÜ-lt soetatud kaubad ja teenused edasi müünud, kuid halduskohus jättis analüüsi tähelepanuta.
5(9)
3-20-2012
9.1.Ringkonnakohus märgib, et MTA ei ole kahtluse alla seadnud kaupade olemasolu ja ehitustööde tegemist, kuid ta on seisukohal, et kaupade ja teenuste müüjaks ei olnud arvetel näidatud AVN Ehitus Group OÜ, vaid tundmatu kolmas isik; ehitustööd võis kaebaja ära teha ka oma töötajatega. MTA on maksumenetluses kogutud tõendite põhjal oma seisukohta veenvalt põhjendanud.
9.2.03.06.2020 kontrolliakti p 1.3.2.2 alap-st a nähtub, et AVN Ehitus Group OÜ-l puudus väidetavate tehingute toimumise ajal novembris ja detsembris 2019 reaalne majandustegevus: perioodil oktoober kuni detsember 2019 töötasu saajaid ei deklareeritud; novembris ja detsembris 2019 ei tasutud käibemaksu, sest äriühing parandas tagantjärele oktoobri 2019 KMD andmeid, deklareerides soetust JKS Proff OÜ-lt, mille tulemusel tekkis novembris ja detsembris esitatud KMD-de järgi tasumisele kuuluvast käibemaksust suurem tagasinõue; äriühing ei võtnud vastu MTA saadetud korraldusi. AVN Ehitus Group OÜ kustutati 30.03.2020 otsusega käibemaksukohustuslaste registrist (KMKR), kuna äriühing ei tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist. Q 22.07.2020 suuliste selgituste kohaselt ostis AVN Ehitus Group OÜ kaebajale müüdud kaubad JKS Proff OÜ-lt, kes omakorda soetas need TLN Company OÜ-lt (maksuotsuse (MO) lisa 90). Kaebaja deklareeris JKS Proff OÜ-lt ja TLN Company OÜ-lt ka otse kaupade ja teenuste soetust kuni oktoobrini 2019, mil mõlemad äriühingud kustutati KMKR-st. Kuna nimetatud äriühingutel puudus reaalne majandustegevus, ei saanud nad olla kaebajale ega ka AVN Ehitus Group OÜ-le kaupade ja teenuste müüjateks.
9.3.Mitmel AVN Ehitus Group OÜ väljastatud arvel kajastuv teave on puudulik: arvetelt ega ka nende juurde esitatud muudest dokumentidest ei selgu tööde tegemise koht või periood või mõlemad. Kaebaja väitel sai ta arvete koopiad e-posti teel, kuid vastavaid e-kirju ta maksuhaldurile ei esitanud. Ka kohtumenetluses esitatud müügiarved – isegi kui neid aktsepteerida hoolimata sellest, et neid ei esitatud maksumenetluses – ei kinnita kaebaja ja AVN Ehitus Group OÜ vaheliste tehingute toimumist, kuivõrd asjaolu, et kaebaja ise on kaupasid ja teenuseid müünud, ei näita seda, et need on ostetud just AVN Ehitus Group OÜ-lt. Seejuures ilmnevad ostu- ja müügiarvete võrdlemisel mitmed vastuolud. Nimelt ei kattu kõik kaebaja poolt 24.03.2021 esitatud tabelis toodud ostuarvetel kajastuvad tooted ja tööd selle juurde esitatud müügiarvetel kajastatud toodete ja tööde ning kogustega. Ühtlasi on osadel juhtudel edasimüük toimunud mitu kuud enne seda, kui kaebaja kauba või teenuse soetas. Näiteks 16.12.2019 arve-saatelehe nr 1916121 ja selle juurde kuuluva kaupade üleandmisevastuvõtmise akti kohaselt osteti AVN Ehitus Group OÜ-lt 1140,36 m2 toodet nimetusega „Brick shamot kollane“, mis viitab kollastele šamott-tellistele, samas kui kaebaja müüs 04.10.2019 arve nr 12 kohaselt 3000 pruuni ning hele- ja tumehalli (portselanist) plaati (kaebaja lisa 8). 27.12.2019 arve-saatelehe nr 1927121 ja 27.12.2019 kaupade üleandmise-vastuvõtmise akti järgi ostis kaebaja AVN Ehitus Group OÜ-lt küproki (kipsplaadi) paigaldamise teenust (522,44 m2), kuid selle juurde toodud 02.09.2019 arve nr 0209-19 järgi müüs edasi 2048 šamotttellist (kaebaja lisa 10).
9.4.Samuti on kontrolliaktis toodud välja arvete tasumist puudutavad vasturääkivused. Näiteks arve nr 1913111 järgi pidi kaebaja tasuma 16 262,40 eurot, kuid kviitungite järgi tasus kaebaja kokku 16 274,40 eurot ehk 12 eurot rohkem kui pidanuks. Ka arve nr 1927111 eest tasus kaebaja 12 eurot rohkem. Summade erinevust põhjendas kaebaja sellega, et sai tehingupartnerilt allahindlust (MO lisa 74). Arvete nr 1906121 ja nr 1916121 tasumine ei leidnud tõendamist, sest kaebaja esitatud kviitungite järgi tasuti sularahas, kuid nendel kajastatud summades ja kuupäevadel pole pearaamatu andmetel väljamakseid tehtud ning selleks puudusid kaebajal ka piisavad vahendid.
9.5.AVN Ehitus Group OÜ arvete tasumine toimus sularahas või äriühingu Leedu pangakontole. Kaebaja väitel andis ta raha üle Q-le, kellest sai AVN Ehitus Group OÜ juhatuse 6(9)
3-20-2012 liige äriregistri andmetel alles 18.03.2020. Vaatamata maksuhalduri palvele ei esitanud kaebaja Q volikirja, mille alusel ta veendus nimetatud isiku õiguses AVN Ehitus Group OÜ-d esindada. Lisaks erinevad kaebaja ja Q selgitused selle osas, kuidas sai alguse nendevaheline koostöö: kaebaja väitel leidis tehingupartner tema, pakkudes ehitusmaterjale ja ehitusteenuseid (MO lisa 74, p 7.2), samas kui Q seletuse kohaselt pöördus kaebaja tema poole internetis avaldatud müügikuulutuse peale (MO lisa 90).
9.6.Harju Maakohus tunnistas 11.06.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2061 Q süüdi grupiviisilises suures ulatuses rahapesus. Kohtuotsusest nähtub, et Q leidis kuriteo kaasosalise palvel Eestis tegutsevad ettevõtted, kelle pangakontodele kanda välisriikides asuvatelt ettevõtetelt väljapetetud raha, et varjata selle ebaseaduslikku päritolu ja suunata see edasi legaalsesse majanduskäibesse. See asjaolu annab põhjust kahelda Q õiguskuulekuses ja usaldusväärsuses ning juba sellise taustaga isiku osalemine tehingutes võib viidata kuritarvitusele.
9.7.Eelnevalt kirjeldatud asjaoludest järeldub, et kõnealused tehingud olid näilikud (MKS § 83 lg 4) ning kaebaja ei olnud heauskne ostja, vaid oli teadlik sellest, et AVN Ehitus Group OÜ ei ole kaupade tegelik müüja. Arvestades ka kaebaja tehinguid OÜ-dega JKS Proff, TLN Company ja TFF Company, mille maksuhaldur on samuti lugenud näilikeks ning mille osas kaebaja pole maksuotsust vaidlustanud, saab järeldada, et kaebaja on süstemaatiliselt kasutanud oma maksuarvestuses võltsarveid ja esitanud maksudeklaratsioonidel valeandmeid. Kontrolliaktist nähtuvad ka OÜ-de JKS Proff, TLN Company, AVN Ehitus Group ja TFF Company vahelised seosed: Q-l oli osaluse kaudu Exclusive Property OÜ-s seos JKS Proff OÜ ja TFF Company OÜ juhatuse liikme Y-ga; kaebaja poolt JKS Proff OÜ pangakontole kantud raha võeti sularahas välja, kanti Y isiklikule kontole või kanti edasi äriühingutele Exclusive Property OÜ ja OÜ Edukad Ärilahendused; OÜ Edukad Ärilahendused ainuosanik ja juhatuse liige oli W, kes oli ka TLN Company OÜ juhatuse liige. Seega oli tegemist seotud isikute grupiga, kellelt kaebaja ostis võltsarveid. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kaebaja osales teadlikult isikute grupi poolt kooskõlastatult toime pandud maksupettuses. Kaebaja saadud kasu on ilmne: võltsarvete kasutamisega vähendas kaebaja oma maksukohustust sisendkäibemaksu kunstliku suurendamise kaudu ning sai ettevõttest maksuvabalt välja rahalisi vahendeid viia. Laenu andmine OKEI Trading s.r.o-le
10.01.10.2019 sõlmitud lepingu nr 0102019-1 kohaselt andis kaebaja Tšehhi Vabariigis registreeritud äriühingule OKEI Trading s.r.o (juhatuse liige Z) investeerimislaenu 90 000 eurot (MO lisa 87). Kontrollitaval perioodil on kaebaja lepingu alusel üle kandnud kokku 87 635,98 eurot. Kõnealusest lepingust ei selgu raha üleandmise viis ja tähtajad ning laenu tagasimaksmise tingimused on umbmäärased. Raha üleandmise kohta on vormistatud OKEI Trading s.r.o rekvisiitidega arved, kusjuures arvete tasumise tähtaeg on iga arve puhul erinev. Kaebaja tehtud väljamaksete summa on väiksem kui lepingus kokku lepitud summa ning kontrolliakti koostamise ajaks ei olnud kaebaja ülekantud summasid raamatupidamises laenuna kajastanud (kontrolliakti p 1.5.2 alap 2). Kontrolliaktile eriarvamuse esitamise ajaks oli kaebaja korrigeerinud raamatupidamist laenu kajastamise osas ja väitis, et tehingupartner on alustanud laenu tagasimaksmist. Selle väite kinnituseks esitas kaebaja pildid maksekorraldusest 5000 euro suuruse makse kohta, panga kinnitusest ja tehingupartneri saadetud e-kirjast.
10.1.Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur piisavalt põhjendanud seisukohta, et reaalset laenutehingut ei toimunud. Lisaks eelnevalt nimetatud puudujääkidele tekitavad kahtlust ka investeerimislepingu p-d 15, 16 ja 20. Nimelt on lepingu p-s 15 viidatud Kanada Aktuaaride Instituudile; p 16 järgi kohaldub lepingule Québeci õigus ja seal kehtiv Euroopa Liidu õigus 7(9)
3-20-2012 ning lepingust võrsunud vaidlused kuuluvad Brüsseli kohtute või vajadusel Leedu ülemkohtu kohtualluvusse; p-s 20 on lepingu koostamise keelt puudutav säte nii inglise kui ka prantsuse keeles. Need viited on kummalised. Jääb arusaamatuks, miks peaksid Eestis ja Tšehhis registreeritud äriühingud leppima kokku, et nende vahel sõlmitud lepingule kehtib Québeci (Kanada) õigus (või EL õigus, mis erinevalt lepingus märgitust Québecis ei kehti) ning tekkinud vaidlused lahendatakse „Brüsseli kohtus“ või Leedu kohtus, samuti kasutama ingliskeelses lepingus prantsuse keelt. Ebaselgus oluliste tingimuste osas ning arusaamatud sätted viitavad sellele, et leping on formaalne: asjaosalised on kasutanud lepingu põhja, mille sisusse pole süvenetud, kuna see ei kajasta reaalset majandustehingut. Lisaks on kaebaja selgitused laenu andmise asjaolude kohta ebaveenvad. Näiteks väitis kaebaja, et otsustas laenu anda, kuna tal oli vaba raha, kuid samas on laenu väljamaksmise venitanud mitme kuu peale ja võtnud 31.10.2019 omanikult 35 000 eurot laenu (MO lisa 31). Kaebaja selgitused tehingupartneri leidmise ja taustakontrolli kohta on ebamäärased ning jääb mulje, et kaebaja ei tea OKEI Trading s.r.o majandustegevusest suurt midagi (MO lisa 88). Usutavaks ei saa pidada laenu andmist välisriigi äriühingule, mille tegevuse kohta puudub ülevaade, liiatigi kui laenu andjal pole piisavalt vabu vahendeid kokkulepitud summa väljamaksmiseks. Ka põhjendus laenu väljamaksmiseks arvete väljastamise kohta – väidetavalt ei teadnud kaebaja, mida laenuosamaksete tegemisel pangaülekande selgitusse märkida – on ebaloogiline. Laenu tagasimaksmise kohta esitatud tõendite ehtsus pole kontrollitav; kolme eelnevalt nimetatud tõendi asemel oleks kaebaja võinud esitada pangakonto väljavõtte.
10.2.Kaebaja esitas 24.03.2021 halduskohtule 20.11.2020 kuupäeva kandva kassa väljamineku orderi, mille kohaselt on kaebajale investeerimislepingu alusel üleandmiseks OKEI Trading s.r.o kassast välja võetud 85 115,98 eurot. Halduskohus on õigesti märkinud, et haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seega ei saa pärast haldusakti andmist – praegusel juhul maksuotsuse tegemist – toimunud sündmused muuta haldusakti tagantjärele õigusvastaseks. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi vastustajaga, et kuivõrd sellist dokumenti on kerge tekitada ning sularaha tegelikku üleandmist on sisuliselt võimatu kindlaks teha, ei kinnita esitatud tõend iseseisvalt raha tagastamist. Asjaolu, et laenu (täieliku) tagastamise tähtaeg ei olnud maksuotsuse tegemise ajaks veel saabunud, ei välista tehingu lugemist näilikuks. Investeerimislepingut puudutavad asjaolud ja tõendid viitavad sellele, et pooltel ei olnud juba algusest peale tahet reaalset majandustehingut teha.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud halduskohus asja lahendamisel HKMS § 2 lg 2 p-s 6 või muid samas paragrahvis sätestatud kohustusi ja põhimõtteid. Asjaolust, et kohus soovitas kaebajal leida advokaadist esindaja, ei ole põhjust järeldada kohtuniku kallutatust. Arvestades, et asja materjalidest nähtub, et kaebaja ise ei valda piisaval määral eesti keelt ning G, keda kaebaja on volitanud ennast kohtus esindama, ei vasta HKMS §-s 32 sätestatud tingimustele, on kohtu soovitus advokaadist esindaja leidmiseks asjakohane. Halduskohus andis kaebajale pädeva esindaja leidmiseks mõistliku aja ning kaasas 22.02.2021 eelistungile vene keele tõlgi kaebaja kulul. Hoolimata sellest, et kaebaja ei võtnud endale advokaadist esindajat, oli talle tagatud tõhus võimalus enda seisukohti ja tõendeid esitada. Arusaamatuks jääb kaebaja seisukoht, et kohus oleks enne eelistungit pidanud viitama HKMS §-s 122 sätestatud tingimustele. Apellatsioonkaebusest ei selgu, kuidas oleks nimetatud sättele viitamine aidanud kaasa kaebaja õiguste tõhusamale kaitsele ning mõjutanud asja lahendamist. Halduskohus selgitas eelistungil selle korraldamise eesmärki, andis kaebajale võimaluse selgitada kaebuse nõuet ning samuti selgitas kaebajale, milliseid asjaolusid on kaebajal vaja põhjendada ja tõendada, et lükata ümber maksuhalduri seisukohad. See, et kohus on istungil avaldanud nõustumist maksuhalduri teatud seisukohtadega, ei viita menetlusosaliste ebavõrdsele kohtlemisele. Halduskohtul ei ole keelatud menetlusosalistega arutada vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid. 8(9)
3-20-2012
12.Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja arvamusega, et halduskohus on jätnud arvestamata kaebaja esitatud analüüsi ja tõendid. Halduskohus on leidnud, et maksuhaldur on piisavalt põhjendanud maksupettuse kahtlust ning kaebaja ei ole maksuhalduri seisukohti ümber lükanud. Selliselt on halduskohus andnud ka hinnangu kaebaja esitatud väidetele ja tõenditele, s.o kaebaja esitatud väited ja tõendid ei kinnita vaidlustatud tehingute toimumist. Kaebaja esitatud tõendid AVN Ehitus Group OÜ-lt soetatud kaupade ja teenuste kohta (arved, aktid, kassa sissetuleku orderid) dubleerivad osaliselt maksumenetluses kogutud tõendeid. Täiendavalt maksumenetluses esitatud tõenditele esitas kaebaja kohtule edasimüügi arved, mille kohta leidis halduskohus põhjendatult, et need ei ole asjakohased, kuna kaupade olemasolu ja tööde tegemist ei ole vastustaja kahtluse alla seadnud. Ka 20.11.2020 kassa väljamineku orderit pole halduskohus pidanud asjakohaseks, kuivõrd väidetav väljamakse on toimunud pärast maksuotsuse tegemist.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.