X. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja tervishoiuteenuse osutamisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X. kaebus.
2.Jätta X. riigilõivu tasumisest vabastamise ja psühhiaatrilise ekspertiisi määramise taotlused läbi vaatamata.
3.Kuulutada haldusasja nr 3-21-2656 menetlus kinniseks.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
1.X. (kaebaja) esitas 17. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglas tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja on vastustajaks märkinud Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu, esindajaks Tartu Vangla. Kaebaja põhjendab, et ebaõige raviga ja arsti heakskiidul üksikkambris pikaajalise hoidmisega on tema psüühilisele ja füüsilisele tervisele tekitatud pöördumatu kahju. Kahju on põhjustanud nii vanglaametnike kui ka tervishoiuteenuse osutajate tegevused. Kaebajal on diagnoositud mitu kroonilist ja rasket haigust, kuid vaatamata diagnoositud tervisehäiretele on kaebaja suhtes kohaldatud korduvalt, sh põhjendamatult, täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ajavahemikel 30. jaanuar kuni 10. märts 2021, 30. mai kuni 21. juuni 2021 ja 16. august kuni 9. september 2021. Üksikkambris viibides kaebaja tervis halvenes. Psühhiaatriliste vaevuste ja tugevnenud peavalude valuraviks määratud põletikuvastaste ravimite suure annuse tõttu sai kaebaja füüsiline tervis kahjustatud. Vanglas osutatud tervishoiuteenus ei olnud nõuetekohane. Raviarst suurendas järsult ravimite annuseid, jättes seejuures kontrollimata ravimite mõju kaebaja organismile. Raviarst ei keelanud ka kaebaja üksikkambrisse korduvat paigutamist. Samuti eiras Tartu Vangla võimalust paigutada kaebaja
3-21-2656 üksikkambri asemel meditsiiniosakonda. Kaebaja taotleb riigilõivuvabastuse kohaldamist või alternatiivselt tema menetlusabi taotluse rahuldamist. Samuti taotleb kaebaja psühhiaatrilise ekspertiisi määramist.
2.Tartu Vangla esitas 19. novembril ja 24. novembril 2021 kohtule vastused kohtunõuetele, milles teatab, et kaebaja ei ole alates Tartu Vanglas viibimisest, s.o 25. jaanuar 2021, vanglale ühtegi kahju hüvitamise taotlust esitanud. Ühtlasi esitas vangla kohtule kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja nende lõpetamise aluseks olnud käskkirjad ning käskkirjadega seonduvad vaided ja vaideotsused.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kuivõrd kaebajale on väidetavalt kahju tekitanud Tartu Vangla ametnikud ja tervishoiuteenuse osutajad, siis on käesolevas asjas vastustajaks Tartu Vangla (HKMS § 17 lg 1 ja § 18 lg 1). Kaebusest nähtuvalt põhjustati kaebajale tervisekahju nii tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kui ka vangla tervishoiuteenuse osutajate nõuetele mittevastava raviga. Kaebuse lahendamine kuulub tervikuna, s.o nii vangla haldusotsustega kui ka tervishoiuteenuse osutamisega seonduvalt, HKMS § 4 lg 1 mõttes halduskohtu pädevusse. Riigikohtu üldkogu leidis 28. juuni 2021. a määruses asjas nr 3-21-30, et ka kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused tuleb lugeda avalik-õiguslikeks ning neid vaidlusi on pädevad lahendama halduskohtud. Riigikohtu varasema praktika järgi oli kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamisega seotud vaidlusi pädev lahendama maakohus (p-d 21 ja 27-28).
4.Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
5.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamiskaebuse lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse § 11 lg-s 8, mis sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
6.Kuigi enne Riigikohtu üldkogu 28. juuni 2021. a määrust asjas nr 3-21-30 ei laienenud kinnipeetavatele eelnimetatud normidest tulenevalt maakohtule hagiavalduse esitamisel vangla tervishoiuteenuse osutajate tekitatud kahju hüvitamiseks kohtueelse menetluse läbimise nõue, siis halduskohtusse pöördumisel on nõue viidatud õigusnormidest tulenevalt kohustuslik (vt ka Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2021. a määrus asjas nr 3-21-2379, p-d 3-4; 11. oktoobri 2021. a määrus asjas nr 3-21-2213, p-d 3-4).
7.Tartu Vangla teatel ei ole kaebaja esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvaid kahju hüvitamise taotlusi. Seega ei ole kaebaja nii vangla haldusotsustega kui ka tervishoiuteenuse
3-21-2656 osutajate tegevusega seoses kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ning on pöördunud hüvitamiskaebusega halduskohtusse ennatlikult.
8.Kaebajal on jätkuvalt võimalik esitada kahjunõue vanglale. Tervishoiuteenuse osutaja tegevust puudutava kahjunõude osa lahendamisel saab vangla vajadusel omal algatusel või kahjunõude esitaja taotluse alusel kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja kaasamist hinnangu andmiseks, kas kaebajale osutatud tervishoiuteenus vastas arstiteaduse üldisele tasemele ning kas seda osutati oodatava hoolega või mitte. Teisene arvamus tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi kohta võib olla oluline tõendiallikas. Kohus peab vajalikuks siiski märkida, et üldjuhul on just patsiendi kohustus tõendada tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, eelkõige diagnoosi- ja raviviga, samuti põhjuslikku seost rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Samuti on kahjunõude esitava patsiendi kohustus kirjeldada ja tõendada tekkinud mittevaralist kahju (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 2019. otsus asjas nr 2-1712477). Kohtu hinnangul on nimetatud põhimõtetest lähtumine õigustatud ka asja lahendamisel vanglas ja halduskohtus.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X. kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja psühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks ning kohus jätab taotlused läbi vaatamata.
11.Kohus kuulutab haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta, asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3). Ühtlasi asendab kohus avaldatavas kohtulahendis HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.