X ja Y kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebajad X ja Y, esindaja Tõnis Kõiv Vastustaja Lääne-Harju vald
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.08.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Y määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X ja Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.08.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-707 menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.08.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-707 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X-le kuulub kinnistu Treppoja tee 4b, Kloogaranna küla, Lääne-Harju vald. Y-le kuulub kinnistu Treppoja tee 8, Kloogaranna küla, Lääne-Harju vald.
2.Treppoja tee 4a kinnistu (registriosa nr 8507902) omanik esitas 04.04.2019 ehitusteatise nr 1911201/05749, et püstitada abihoone, mille ehitusalune pind on alla 60 m2 ja kõrgus alla 5 m.
3.Kaebajad esitasid 25.11.2019 Lääne-Harju vallale avalduse, milles märkisid, et püstitatud hoone on ebaseaduslik ning rikub kaebajate õiguspärast ootust ja privaatsust, sh vähendab kaebajate vara väärtust. Avaldajad märkisid, et nad on vastu hoone seadustamisele ning nõudsid selle lammutamist või teisaldamist.
3-21-707
4.Lääne-Harju Vallavalitsus vastas 12.12.2019 kirjaga, et Treppoja tee 4a kinnistul asub üks eluhoone ja kaks abihoonet. Ehitusteatise nr 1911201/05749 alusel ehitatud abihoone ei ole ebaseaduslik ehitis. Kuigi kinnistut läbis kõrgepinge õhuliin, demonteeris Elektrilevi OÜ selle 2018. a-l. Vallal puudub õiguslik alus nõuda Treppoja tee 4a kinnistul asuva abihoone lammutamist.
5.Kaebajad esitasid 04.03.2020 vastustajale taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks.
6.Lääne-Harju Vallavalitsus vastas 03.04.2020 e-kirjaga, et väärteomenetlus viidi läbi ja haldusmenetluses koostati kinnistu omanikule ettekirjutus. Avalduses esitatud küsimuste asjaolud selguvad kasutusloa andmise menetluses.
7.Kaebajad nõudsid 08.05.2020 avalduses, et Lääne-Harju vald taastaks ehitusteatise menetluse, kaasaks menetlusse piirnevate kinnisasjade omanikud ja muudaks ehitusteatise menetluse ehitusloa menetluseks, mille tulemusena väljastaks haldusakti. Lääne-Harju vallal on alust keelduda ehitusloa väljastamisest naaberkinnistule abihoone ehitamiseks. Üldplaneeringu kohaselt on Kloogaranna küla (v.a läänepoolne osa) maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuumala ja rohevõrgustiku aladel ehitatava elamu väikseimaks lubatud vahekauguseks teisest elamust 150 m. Naaberkinnistu on lähemal kui 150 m. Üldplaneeringu kohaselt peab uue ehitusõigusega krundi minimaalne suurus olema 3000 m2. Lahendatud ei ole juurdepääsu, tuletõrje jm küsimusi.
8.X esitas vastustajale 16.06.2020, 24.07.2020 ja 31.07.2020 teabenõudeid.
9.Lääne-Harju Vallavalitsus vastas 04.08.2020 kirjaga 08.05.2020 avaldusele ja teabenõuetele. Vastustaja märkis, et abihoone püstitamine Treppoja tee 4a kinnistule ehitusteatise alusel on seaduslik. Hoone vastab EhS-i lisas 1 märgitud kriteeriumitele. Ehitusteatise menetluses selgus, et abihoone püstitamine ei too kaasa naaberkinnistute omanikele olulisi ja pöördumatuid mõjusid. Seetõttu ei tulnud teatise menetlust muuta ehitusloa menetluseks. Mõju piirdub harjumuspärase vaate paratamatu muutumisega. Treppoja tee 4a kinnistu, mille mõõtmed on 60 × 60 m, on igast küljest ümbritsetud eraomandis olevate elamumaadega. Kuna abihoone rajamine ei piiranud Treppoja tee 4b ja Treppoja tee 8 kinnistute kasutamist, käsutamist ega valdamist, ei olnud tarvis nende kinnistute omanikke ehitusteatise menetlusse kaasata. Abihoone mõõtmeid (ehitusalune pind kuni 60 m2 ja kõrgus kuni 5 m) arvestades on ehitusteatise menetlus kohane. Kunagine elektriliin ja selle kaitsevööd ei loo õiguspärast ootust. Treppoja tee 4a kinnistu ei asu rohevõrgustiku alal.
10.Lääne-Harju Vallavalitsus vastas 24.08.2020 e-kirjaga X-le, et kasutusteatise menetluses käisid ametnikud valminud ehitist kontrollimas, mille käigus tuvastati, et hoones on välja ehitatud WC ja puhkeruum; sellise varustatusega ehitis ei ole kasutatav alalise eluhoonena.
11.Lääne-Harju vald luges 08.09.2020 teavitatuks hoone kasutusteatise.
12.Kaebajad esitasid 12.10.2020 vastustajale taotluse põhjendada kirjalikult valla EhS § 48 lgs 5 märgitud toimingut. Samuti nõudis Y, et vald vastaks tema 08.05.2020 avaldusele. Samuti tuli vallal esitada täiendavad selgitused ja põhjendused, miks ei kaasatud kaebajaid kasutusloa menetlusse ega arvestatud kaebajate esitatud argumentidega.
13.Lääne-Harju Vallavalitsus vastas 22.10.2020 kirjaga nr 9-4/25-31 kaebajatele järgmist. Treppoja tee 4a kinnistule ehitatud abihoone, veetorustiku ja kanalisatsiooni kohta esitati 2(7)
3-21-707 kasutusteatis 11.05.2020. Ehitise ülevaatus toimus 19.05.2020. Kinnistule püstitatud hoone vastab kasutusteatisel märgitud kasutusotstarbele, rajatud kanalisatsiooni- ja veetrass vastavad suures osas ehitusteatisega esitatud ehitusprojektile. Abihoone asukoha kontrollimisel tuvastati, et ehitis paikneb Treppoja tee 4b kinnistu piirist kaugemal kui ehitusprojektil näidatud. Laserkaugusmõõtjaga mõõtmisel oli tulemus 8,6 m. Treppoja tee 8 kinnistu piirist oli ehitis kohapealsel mõõtmisel 3,8 m kaugusel. Treppoja tee 8 kinnistu omanik on kinnistule ehitanud kaks alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga ehitist, mis mõlemad paiknevad kinnistu piirile lähemal kui 4 m. Treppoja tee 4a kinnistu omaniku sõnul on naaber väikeehitistest temaga rääkinud ning temal naabrile nende osas pretensioone ei ole. Ehitatud abihoone kaugus lähemast naaberkinnistu väikeehitisest oli kohapealsel mõõtmisel ca 10,5 m. Asjaolude täpsustamiseks kohustati Treppoja tee 4a kinnistu omanikku tellima teostusmõõdistus ehitatud aiamaja ja trasside kohta. Teostusmõõtmised esitati 07.09.2020. Teostusjooniselt selgus, et abihoone kaugus Treppoja tee 4b kinnistu piirist on 9,1 m ning kaugus lähima Treppoja tee 8 kinnistul paikneva ehitiseni 10,9 m. Minimaalne tuleohutuskuja naaberkinnistutel paiknevate ehitiste vahel on 8 m. Treppoja tee 8 ehitiste kaugus kinnistu piirist on ühel 3,7 m ja teisel 1,8 m. Esitatud asjaoludele tuginedes puudus EhS § 48 lõike 5 kohane vajadus naaberkinnistute omanike kaasamiseks kasutusteatiste menetlusse.
14.Kaebajad esitasid halduskohtule 05.04.2021 kaebuse Lääne-Harju valla tegevuse peale seoses Treppoja tee 4a kinnistul asuva abihoone ehitus- ja kasutusteatistega. Kaebajad esitasid järgmised nõuded: 1) ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja tunnistada kaebajate kasutusteatise menetlusse kaasamata jätmine õigusvastaseks; tunnistada kehtetuks kasutusteatise teavitatuks lugemine, lõpetada kasutusteatise menetlus kasutusloa andmisest keeldumisega; tunnistada kaebajate ehitusteatise menetlusse kaasamata jätmine õigusvastaseks; tunnistada kehtetuks ehitusteatise teavitatuks lugemine, lõpetada ehitusteatise menetlus ehitusloa andmisest keeldumisega; 2) alternatiivselt tuvastada toimingu õigusvastasus, millega Lääne-Harju Vallavalitsus jättis kaebajad kaasamata Lääne-Harju Vallavalitsusele esitatud kasutusteatise kasutusse võtmise menetlusse seonduvalt ehitisega; tuvastada toimingu õigusvastasus ja tühisus, millega loeti Lääne-Harju Vallavalitsus teavitatuks kasutusteatise nr 12128152 abihoone kasutusse võtmisest; tuvastada toimingu õigusvastasus ja tühisus, millega Lääne-Harju Vallavalitsus jättis kaebajad kaasamata Lääne-Harju Vallavalitsusele esitatud ehitusteatise nr 1911201/05749 menetlusse; tuvastada toimingu õigusvastasus ja tühisus, millega loeti Lääne-Harju Vallavalitsus teavitatuks ehitusteatise nr 1911201/05749 abihoone ehitamise kavatsusest; 3) kohustada Lääne-Harju Vallavalitsust uuendama ehitusteatise nr 1911201/05749 menetlus ja kohustada Lääne-Harju Vallavalitsust kaasama kaebajad ehitusteatise nr 1911201/05749 menetlusse ning kohustada Lääne-Harju Vallavalitsust mitte lubama ehitusteatise nr 1911201/05749 kohaselt abihoone ehitamist taotletud asukohta. Vastustaja tegevus kasutusteatise menetluses on õigusvastane, kuna ta ei kaasanud kaebajaid menetlusse. Vastustaja lubas kaebajatele, et nende õiguste rikkumist hinnatakse kasutusteatise menetlustes, kuid seda ei tehtud. Vastustaja pole vastanud esitatud küsimustele ega oma seisukohti põhjendanud. Hoonega kaasnevat kaebajate õiguste riivet on valesti hinnatud. Tegemist on püsivaks elamiseks mõeldud hoonega. Vastustaja jättis arvestamata asjaoluga, et endisesse liinikoridori ei tohtinud varem ehitada. Üldplaneeringu kohaselt on kogu piirkonna rannikuala, v.a Kloogaranna küla läänepoolne osa ja Lohusalu piirkonna tipp rohevõrgustiku tuumala. Kinnistult on maha raiutud puid ja nüüd peavad kaebajad vaatama maja seina. Maja on otseses vaateväljas.
15.Kaebajad esitasid 31.05.2021 avalduses täiendava nõude kohustada Lääne-Harju Vallavalitsust korraldama Treppoja tee 4a kinnistul asuva hoone kohta ehitusjärelevalve 3(7)
3-21-707 menetluse, mh selleks, et hinnata: 1) hoone praegust asukohta kinnistul ja alternatiivsete asukohtade olemasolu; 2) hoone praeguse asukoha võrdlust alternatiividega ja naaberkinnistute omanike huve vähem riivava alternatiivi olemasolu; 3) hoone ehitusteatise ja kasutusteatise protsessi ning kaebajate kaasamata jätmise seaduslikkust; 4) hoone paiknemist 3,7 m kaugusel Treppoja tee 8 kinnistust ja selle mõju Y õigustele.
16.Tallinna Halduskohus jättis 13.08.2021 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2), tagastas riigilõivu 30 eurot (resolutsiooni p 3) ning jättis muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 4). Kaebuses esitatud tühistamisnõuded ei ole asjakohased. EhS § 36 lg 2 järgi tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates (EhS § 37). EhS § 36 lg 5 kohaselt kontrollib pädev asutus vajaduse korral ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega seotud asjaolusid. Kui esinevad EhS § 36 lg-s 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina (EhS § 36 lg 6). Seega võib ehitada, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Analoogne regulatsioon kehtib kasutusteatise puhul (EhS § 48 lg-d 2 ja 5). Sellisel juhul ei saa lugeda haldusakti antuks. Vastustaja on ehitisja kasutusteatised heaks kiitnud, see tähendab, et ta ei ole andnud haldusakti. Eelneva tõttu ei ole kaebajatel võimalik esitada tühistamiskaebust (kehtetuks tunnistamise nõue). Olukorras, kus kohalik omavalitsus on ehitusteatisega nõustunud ega ole esitanud täiendavaid tingimusi, kuid isik soovib endiselt ehitamise nõuetele vastavust kontrollida (ehitusjärelevalve läbiviimist), on võimalik esitada kohtule valla või linna vastu kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2 ja § 46 lg 2 ning riigivastutuse seaduse § 6 lg 3) 30 päeva jooksul järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kaebajad on 31.05.2021 vastuse p-des 4.1 ja 4.3 sellise käsitlusega nõustunud. Kaebajad on 31.05.2021 vastuses (p 5.4) kohtunõudele esitanud järgmise kohustamisnõude: kohustada vastustajat korraldama ehitusjärelevalve menetlus. Kaebajad on kohustamisnõude tähtaegsuse osas leidnud, et HKMS § 46 lg 2 teise lause kohaselt on haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral õigus kohustamiskaebus esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kuna vastustaja poolne kavatsus jätkata tegevusetusega selgus kaebajatele lõplikult vastustaja 22.10.2020 vastusest, ei ole kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Kaebajate 12.10.2020 taotlusele ehitusjärelevalve algatamiseks vastas vastustaja 22.10.2020. Selles vastuses selgitati, miks ei tulnud kaebajaid kaasata kasutusteatise menetlusse. Varasemates 04.08.2020 ja 24.08.2020 vastustes selgitas vastustaja, miks ei too abihoone püstitamine kaasa olulisi ega pöördumatuid mõjusid naaberkinnistu omanikele, et ei saa lähtuda rohevõrgustiku ega elektriliini kitsendustest, miks on vastustaja hinnangul tegemist abihoonega. Kaebajad leidsid 31.05.2021 (p 5.4), et 22.10.2020 vastusest selgus neile lõplikult vastustaja kavatsus jätkata tegevusetusega. Kohus sellega ei nõustu. Pigem pidi kaebajatele olema selge, et vastustaja ei nõustunud lõplikult sellega, et abihoone asukoht rikub kaebajate õigusi või on vastuolus muude tingimustega. Tegevusetus seisneb toimingu sooritamata jätmises. Käesoleval juhul saaks tegevusetus olla selles, et vastustaja ei ole võtnud seisukohta, 4(7)
3-21-707 kas algatada ehitusjärelevalve. Sellise olukorraga tegemist ei ole. Seega ei ole ehitusjärelevalve algatamiseks kohustamise nõude puhul õige juhinduda HKMS § 46 lg 2 teisest lausest. Kohaldamisele kuulub HKMS § 46 lg 2 esimene lause, mille kohaselt tuleb kohustamiskaebus esitada 30 päeva jooksul kaebajale toimingu tegemisest keeldumise teatavaks tegemisest arvates. Kohtule nähtub, et selleks kuupäevaks on 22.10.2020. Seega on kohustamiskaebus esitatud tähtaega rikkudes. Kaebajad olid enne 22.10.2020 korduvalt pöördunud vastustaja poole taotluste ja nõuetega, mistõttu pidid nad mõistma, et kui vastustaja esitab neile põhjendused, miks ehitus- ja kasutusteatised ei ole õigusvastased, tuleb neil lõppastmes oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Kaebajad võtsid sellel eesmärgil endale õigusteadmistega esindaja, kes esitas 12.10.2020 taotluse. Esindaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustest nähtuvalt oleks ta pidanud mõistma, et pärast 22.10.2020 ehitusjärelevalve menetluse algatamisest keeldumist oleks tulnud esitada kaebus kohtule HKMS § 46 lg 2 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul. Kohtule ei ole seega äratuntavad objektiivsed ega subjektiivsed takistused, mis õigustaksid kohustamiskaebuse esitamist peaaegu 6 kuud hiljem.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
17.Kaebajad taotlevad määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Kaebajad esitasid 12.10.2020 avalduses vastustajale taotluse põhjendada toimingut kirjalikult ja taotlesid täiendavaid põhjendusi. Vastustaja on olnud põhjenduste esitamata jätmisega tegevusetu. Vastustaja ei ole 22.10.2020 vastuses vastanud taotlusele ehitusjärelevalve algatamise kohta. Kaebajatele ei olnud 22.10.2020 vastuse saamisest selge, et vastustaja on tegevusetu. Kaebajatele sai vastustaja tegevusetus selgeks pärast seda, kui vastutaja esitas 13.05.2021 oma seisukoha. Vastustaja sai hoone asukoha valikut kontrollida ehitusjärelevalve menetluses. Mittevastamine pole keeldumine. Vastustaja pole asukoha valikut kaalunud. Kaebajatel on seega õigus pöörduda kohtu poole ehitusjärelevalve läbiviimiseks kohustamiseks ja kaebus on esitatud HKMS § 46 lg 2 mõttes tähtaegselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu määruse peale menetlusse (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
19.Ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg 2 alusel ei ole haldusakt, vaid halduse toiming (HMS § 106 lg 1, HKMS § 6 lg 2). Ehitada võib, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Sellisel juhul ei saa lugeda haldusakti antuks (HMS § 51 lg 1), kui seadus ei sätesta teisiti. Ehitusteatise puhul antakse haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena esitatakse ehitusteatise esitajale nõudeid EhS § 36 lg 6 alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1152, p 11; 18.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1859, p 17). Eespool nimetatud põhimõte laieneb ka kasutusteatistele (vt EhS § 48 lg 2; Riigikohtu halduskolleegiumi 18.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1859, p 17). Kuna praeguses asjas ei ole vastustaja haldusakti andnud, ei ole võimalik esitada tühistamiskaebust.
20.Kaebajate ehitusteatise ja kasutusteatise menetlusse kaasamata jätmine ei ole halduse toiming. Isikute haldusmenetlusse kaasamine on menetlustoiming ning kaasamata jätmine on menetlustoimingu sooritamata jätmine. Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või 5(7)
3-21-707 lõpliku toiminguta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3). Kaebuses esitatud seisukohtadest võib järeldada, et kaebaja õigusi rikub väidetavalt Treppoja tee 4a kinnistule püstitatud ehitis, mitte eraldiseisvalt kaebajate ehitus- või kasutusteatise menetlusse kaasamata jätmine. Seejuures on ehitusteatis ja kasutusteatised aktsepteeritud, mistõttu ei ole nende aktsepteerimist enam võimalik menetlustoimingu õigusvastaseks tunnistamisega ära hoida. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajatel õigust iseseisva nõudega nõuda menetlustoimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamist.
21.Ehitusteatise ja kasutusteatiste aktsepteerimise õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole praegusel juhul lubatav HKMS § 45 lg 2 alusel, kuna kaebajate õiguste kaitseks on tõhusamaks õiguskaitsevahendiks nõue kohustada vastustajat algatama riikliku järelevalve menetlust (EhS § 130 lg 2; Riigikohtu halduskolleegiumi 18.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1859, p 15). Õigusvastasuse tuvastamise nõue ei aitaks iseseisvalt kaebaja eesmärke saavutada ega vaidlusalust hoonet vaidlusalusest kohast teisaldada.
22.Kohustamisnõue riikliku järelevalve menetluse korraldamiseks tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul vastustaja poolt järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 37 lg 2 p 2, § 46 lg 2, RVastS § 6 lg 3; Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1152, p 10).
23.Kaebajad on korduvalt pöördunud vastustaja poole avaldustega, milles on märkinud, et hoone on ebaseaduslik ja rikub kaebajate õigusi, sh on nõutud ehitusjärelevalve menetluse algatamist.
23.1.Kaebajad olid 25.11.2019 avalduses seisukohal, et Treppoja tee 4a kinnistule püstitatud hoone on ebaseaduslik ja rikutud on kaebajate õigusi. Viidatud avalduses nõuti ehitise lammutamist või teisaldamist. Vastustaja vastas sellele avaldusele 12.12.2019 kirjaga, milles märkis kokkuvõtlikult, et tegemist pole ebaseadusliku ehitisega ning vastustajal puudub õiguslik alus nõuda Treppoja tee 4a kinnistul asuva hoone lammutamist.
23.2.Selgesõnalise taotluse ehitusjärelevalve menetluse algatamiseks esitasid kaebajad 03.03.2020 avalduses. Sellele avaldusele vastas vastustaja 03.04.2020 avaldusega, milles märkis, et kinnistu omaniku suhtes on läbi viidud väärteomenetlus ja haldusmenetluses on tehtud ettekirjutus. Samuti märkis vastustaja, et kaebajate 03.03.2020 avalduses esitatud asjaolud selguvad kasutusteatise menetluses.
23.3.Kaebajad esitasid 08.05.2020 vastustajale avalduse, milles märkisid, et tegemist on ebaseadusliku hoonega ning rikutud on kaebajate õigusi. Vastustaja vastas 04.08.2020 kirjaga, milles märkis kokkuvõtlikult, et tegemist on seadusliku ehitisega, ehitusteatise menetlus oli kohane menetlus, ehitise asukoht on õiguspäraselt valitud ning ehitusteatise tühistamiseks ja hoone püstitamise keelamiseks puudub alus.
23.4.Kaebajate nimel esitas nende esindaja vastustajale 12.10.2020 avalduse, milles nõudis toimingu kirjalikku põhjendamist nende väidete kohta, et tegemist on ebaseadusliku ehitisega ja sellega rikutakse kaebajate õigusi. Vastustaja vastas 22.10.2020 kirjaga, et tegemist on seadusliku ehitisega.
24.Halduskohus asus seisukohale, et vastustaja vastas kaebajate taotlusele ehitusjärelevalve algatamise kohta 22.10.2020 vastusega. Selles vastuses selgitati, miks ei tulnud kaebajaid 6(7)
3-21-707 kaasata kasutusteatise menetlusse. Varasemates 04.08.2020 ja 24.08.2020 vastustes selgitas vastustaja, miks ei too hoone püstitamine kaasa olulisi ega pöördumatuid mõjusid naaberkinnistute omanikele, lähtuda ei tule rohevõrgustiku ega elektriliini kitsendustest ning tegemist ei ole püsivaks elamiseks mõeldud hoonega. Halduskohtu hinnangul keeldus vastustaja 22.10.2020 vastusega toimingu tegemisest ja sellest kuupäevast tuli hakata lugema 30 päevast kaebetähtaega. Kuna kaebus halduskohtule esitati 05.04.2021, oli kaebuse esitamise tähtaega rikutud.
25.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et hiljemalt 22.10.2020 vastusest pidi kaebajatele olema selge, et vastustaja jätkuvalt keeldub Treppoja tee 4a kinnistu omaniku suhtes järelevalvemenetluse läbiviimisest ning kaebajate nõutud meetmete rakendamisest. Vastustaja märkis 04.08.2020 vastuses, et ehitusteatise menetlus oli õiguspärane, ehitise paiknemine ei mõjuta naaberkinnistute kasutamist ning ehitusteatise tühistamine pole põhjendatud. Kaebajate 12.10.2020 avaldusest võib järeldada, et nii kasutusteatise aktsepteerimine kui ka 04.08.2020 vastus ajendasid kaebajaid uuesti pöörduma vastustaja poole, milles kokkuvõtlikult ei nõustutud vastustaja 04.08.2020 vastuses esitatud seisukohtadega ja leiti, et see on sisuliselt õigusvastane (vt 12.10.2020 avalduse p 3.2 ja p 33). Kaebajate 12.10.2020 avalduses kajastatud tahe ei ole seega muutunud, võrreldes vastustajale 25.11.2019 avalduses väljendatud tahtega. Vastustaja 22.10.2020 vastuses esitatud seisukohtadest pidid kaebajad aru saama, et vastustaja on endiselt jäänud varem esitatud seisukoha juurde, et puudub alus ja ajend ehitusjärelevalve menetluse läbiviimiseks. Vastustaja on vastuses põhjendanud, miks on kasutusteatis õigesti aktsepteeritud ning miks vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohtadega.
26.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et 22.10.2020 vastuses vaidlustamisviite puudumine ei ole praeguses asjas mõjuvaks põhjuseks, et kaebetähtaeg ennistada. Kaebus esitati halduskohtule umbes 5,5 kuud pärast vastustaja 22.10.2020 vastuse saamist. Kaebajate nimel koostas 12.10.2020 avalduse õigusteadmistega isik. Arvestades kaebajate varasemaid pöördumisi ja nendele esitatud vastuseid, võis kaebajate esindajalt eeldada selle mõistmist, et kaebajate 12.10.2020 avalduses märgitu ei ole vastustaja hinnangul jätkuvalt piisav, algatamaks Treppoja tee 4a kinnistu omaniku suhtes järelevalvemenetlust. 30 päeva on eelduslikult piisav aeg, et õigusteadmistega isik saaks vajadusel viia ennast kurssi kaebetähtaegu puudutavate normidega, sh asjakohase kohtupraktikaga. Kaebusest ei nähtu seega objektiivseid takistusi, esitamaks kaebus tähtaegselt.
27.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õiguspäraselt jätnud kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetanud haldusasja menetluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.