Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 13.08.2021, Tallinn 3-21-707 P. K. ja J. N. kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse 04.04.2019 ehitusteatisele nr 1911201/05749 ja 07.09.2020 kasutusteatisele nr 2011301/05282 Kaebajad: P. K., J. N. Vastustaja: Lääne-Harju vald
RESOLUTSIOON
Jätta kaebajate taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Lõpetada haldusasja nr 3-21-707 menetlus. Tagastada kaebajatele asjas tasutud riigilõiv 30 eurot. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.P. K.(edaspidi kaebaja 1) ja J. N. (edaspidi kaebaja 2) kuuluvad vastavalt kinnistud , asukohaga Treppoja tee 4b, ja Treppoja tee 8, Kloogaranna küla, Lääne-Harju vald. Kaebajate naaberkinnistu, aadressiga Treppoja tee 4a. Kloogaranna küla, Lääne-Harju vald, omanik esitas 04.04.2019 ehitusteatise nr 1911201/05749 47,5 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga abihoone (ehitusregistri kood 121281582) ehitamiseks.
2.Kaebajad esitasid 25.11.2019 Lääne-Harju vallale (edaspidi vastustaja) seisukoha, mille naaberkinnistule ehitatud hoone on ehitatud naabrusõiguseid mittearvestavalt. Vastustaja ei nõustunud 12.12.2019 vastuses kaebajaga. Kuna Vastustaja ei käsitlenud 12.12.2019 saadetud vastuses enamusi kaebajate esitatud etteheiteid, siis esitasid kaebajad 04.03.2020 vastustajale taotluse ehitusjärelevalve menetluse algatamiseks järgmiste asjaolude kontrollimiseks: kas abihoone asukoht arvestab naabrusõigustega, sh kas hoonete vaheline kaugus on vähemalt 8 meetrit ja abihoone ei asu lähemal kaebaja 2 kinnistu piirile kui 4 meetrit. Vastustaja vastas taotlusele 03.04.2020, selgitades, et viis läbi väärteomenetluse ja koostas haldusmenetluse käigus ettekirjutuse.
Kaebajad esitasid 08.05.2020 vastustajale nõude uuendada ehitusteatise menetlus ja kaasata kaebajad ehitusteatise menetlusse. Nõuete põhjendused: - Vastustaja ei kontrollinud ehitusteatise esitamisel, kas naabrid tuleb kaasata ehitisteatise menetluse ning ei kaasanud naabreid menetlusse, kuigi hoone oli plaanis rajada otseselt kaebaja 1 elumaja akende vaatevälja ja kaebaja 2 sauna välibasseini vahetusse lähedusse; - Ehitusteatisele oli lisatud elamuks kasutatava ehitise projekt, mille sihtotstarbeline kasutamine (elamiseks) võimendab negatiivset mõju kaebajatele; - Keila valla üldplaneeringu kohaselt on Kloogaranna küla rohevõrgustiku tuumala ja rohevõrgustiku aladel ehitatava elamu väikseimaks lubatud vahekauguseks teisest elamust on 150 meetrit, aga elamiseks mõeldud hoone asub kaebajate kinnistutel asuvatele elamutele lähemal kui 150 m; - Üldplaneeringu kohaselt peab ehitusõigusega krundi minimaalne suurus olema 3000 m2 , aga Naaberkinnistu suurus on 4 260 m2 ja seal on juba olemasolev elamu; - Ehitusteatises ei ole lahendatud elamuga lahutamatult seotud küsimusi, nt tuletõrje, kiirabi, politsei juurdepääs;
4.Vastustaja vastas nõudele 04.08.2020, leides, et abihoone püstitamine Treppoja tee 4a kinnistule ehitusteatise alusel on asjakohane ja seaduslik. Hoone, mille püstitamise eel esitati ehitusteatis vastab ehitusseadustiku lisas 1 määratletud teatisekohustusliku ehitise kriteeriumitele. Ehitusteatise menetlus näeb ette, et kohalik omavalitsus kontrollib, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb kaasata kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Kontrolli sisu on hinnata ehitise või ehitamisega kaasnevaid mõjusid piirneva kinnisasja omanike õigustele ja huvidele. Vastustaja järeldas kontrollimise tulemusel, et abihoone püstitamine ei too kaasa olulisi ega pöördumatuid mõjusid naaberkinnistu omanike suhtes. Mõju piirdub naaberkinnistu omanike suhtes harjumuspärase vaate muutumisega. Põhiseaduse alusel on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Kuivõrd peale abihoone rajamist Treppoja tee 4a kinnistule Treppoja tee 4b ega Treppoja tee 8 kinnistute kasutamine, käsutamine ega valdamine kitsendatud ei saa, siis ei olnud vajadust kinnistuomanikke ehitusteatise menetlusse kaasata. Kaebajate õigustatud ootuse alused seoses varasema elektriliini poolt olnud kitsendusega või rohevõrgustikuga ei ole kohased.
5.Vastustaja saatis kaebajale 1 24.08.2020 täiendava vastuse, mille kohaselt on kontrollis vastustaja
hoonet kasutusteatise menetluse raames ja tuvastas, et hoones on välja ehitatud WC ja puhkeruum ning tegi järelduse, et sellise varustatusega ehitis ei ole kasutatav alalise eluhoonena.
6.Kaebaja 1 tutvus 29.09.2020 ehitisregistri andmetega ja tuvastas, et 07.09.2020 on vastustaja poolt loetud teavitatuks naaberkinnistu omaniku poolt esitatud kasutusteatis hoone kohta.
7.Kaebajad esitasid 12.10.2020 vastustajale taotluse põhjendada kasutusteatise menetlusse naaberkinnistute omanike mittekaasamist. Vastustaja vastas 22.10.2020, selgitades järgmist. Treppoja tee 4a kinnistule ehitatud abihoone koodiga 121281582 omanik esitas kasutusteatise 11.05.2020. Ehitise ülevaatusel 19.05.2020 tuvastati, et abihoone vastab kasutusteatisel märgitud kasutusotstarbele. Abihoone asukoha kontrollimisel tuvastati, et ehitis paikneb kaebaja 1 (Treppoja tee 4b) kinnistu piirist kaugemal kui ehitusprojektil näidatud. Laserkaugusmõõtjaga mõõtmisel oli tulemus 8,6 m. Treppoja tee 8 kinnistu piirist oli ehitis kohapealsel mõõtmisel 3,8 meetri kaugusel. Kaebaja 2 (Treppoja tee 8) on kinnistule ehitanud kaks alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga ehitist, mis mõlemad paiknevad kinnistu piirile lähemal kui 4 m. Treppoja tee 4a kinnistu omaniku sõnul on
naaber väikeehitistest temaga rääkinud ning temal naabrile nende osas pretensioone ei ole. Abihoone kaugus lähemast naaberkinnistu väikeehitisest oli kohapealsel mõõtmisel ca 10,5 meetrit. Asjaolude täpsustamiseks kohustati Treppoja tee 4a kinnistu omanikku tellima teostusmõõdistus ehitatud aiamaja ja trasside kohta. Teostusmõõtmised esitati menetluse käigus 07.09.2020. Teostusjooniselt selgus, et abihoone kaugus Treppoja tee 4b kinnistu piirist on 9,1 m ning kaugus lähima Treppoja tee 8 kinnistul paikneva ehitiseni 10,9 meetrit. Minimaalne tuleohutuskuja naaberkinnistutel paiknevate ehitiste vahel on 8 m. Treppoja tee 8 ehitiste kaugus kinnistu piirist on ühel 3,7 m ja teisel 1,8 m. Esitatud asjaoludele tuginedes puudub EhS § 48 lõike 5 kohane vajadus naaberkinnistute omanike kaasamiseks kasutusteatiste menetlusse.
8.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) 05.04.2021 kaebuse seoses Treppoja tee 4a kinnistul asuva abihoone ehitus- ja kasutusteatistega. Kaebajad esitasid järgnevad nõuded:
1.Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja tunnistada toimingu õigusvastasus, millega vastustaja jättis kaebajad kaasamata ehitise kasutusteatise menetlusse ja sellest tulenevalt tunnistada kehtetuks abihoone kasutusse võtmisest teavitatuks lugemine, lõpetada kasutusteatise menetlus kasutusloa andmisest keeldumisega.
2.Tunnistada ebaseaduslikuks vastustaja toiming, millega vastustaja jättis kaebajad kaasamata ehitusteatise menetlusse ja sellest tulenevalt tunnistada kehtetuks ehitusteatisest teavitatuks lugemine. Alternatiivselt taotlevad kaebajad:
3.Tuvastada toimingu õigusvastasus, millega vastustaja jättis kaebajad kaasamata ehitise kasutusteatise menetlusse ja sellest tulenevalt tuvastada õigusvastaseks ja tühiseks abihoone kasutusse võtmisest teavitatuks lugemine.
4.Tuvastada toimingu õigusvastasus ja tühisus, millega vastustaja jättis kaebajad kaasamata ehitusteatise menetlusse ja sellest tulenevalt tuvastada õigusvastaseks ja tühiseks abihoone ehitisteatisest teavitatuks lugemine.
5.Kohustada vastustajat uuendama ehitusteatise menetlus, kaasama kaebajad ehitusteatise menetlusse ja kohustada vastustajat mitte lubama abihoone ehitamist taotletud asukohta.
9.Vastusena kohtunõudele selgitasid kaebajad 31.05.2021, et kohus on välja selgitanud ja vastustaja on kinnitanud, et vastustaja on viid läbi ehitusjärelevalve menetluse Treppoja tee 4a kinnistule ehitatud hoone kohta perioodil algusega 15.05.2020 (kasutusteatiste menetlusse võtmise aeg) kuni 07.09.2020, mil vastustaja kiitis kasutusteatise heaks. Kaebajate 12.10.2020 taotlust (toimingute põhjendamise nõue) tuleb käsitleda kui taotlust ehitusjärelevalve algatamiseks, kuna vastustaja kiitis 07.09.2020 heaks kasutusteatise.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 124 lg 1 järgi kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.
11.Kohus on seisukohal, et kaebajate kaebuses esitatud nõuded ei ole asjakohased järgmises osas. Ehitusseaduse (EhS) § 36 lg 2 järgi tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või
täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates (EhS § 37). EhS § 36 lg 5 kohaselt kontrollib pädev asutus vajaduse korral ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega seotud asjaolusid. Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina (EhS § 36 lg 6). Seega võib ehitada, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Analoogne regulatsioon kehtib kasutusteatise puhul (EhS § 48 lg 2 ja 5). Sellisel juhul ei saa lugeda haldusakti antuks (haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1), kui seadus ei sätesta teisiti. Vastustaja on ehitis- ja kasutusteatised heaks kiitnud, see tähendab ei ole andnud haldusakti. Eelneva tõttu ei ole kaebajatel võimalik esitada tühistamiskaebust (kehtetuks tunnistamise nõue). Olukorras, kus kohalik omavalitsus on ehitusteatisega nõustunud ega ole esitanud täiendavaid tingimusi, kuid isik soovib endiselt ehitamise nõuetele vastavust kontrollida (ehitusjärelevalve läbiviimist), on võimalik esitada kohtule valla või linna vastu kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2 ja § 46 lg 2 ning riigivastutuse seaduse § 6 lg 3) 30 päeva jooksul järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kohus hinnangul on kaebajad 31.05.2021 vastuses (p 4.1., 4.3) selle käsitlusega nõustunud. Nii on kaebajad 31.05.2021 vastuses (p 5.4) kohtunõudele esitanud järgmise kohustamisnõude: kohustada vastustajata ehitusjärelevalve menetlus, mh selleks, et hinnata: 1) olemasolevat hoone asukohta ja alternatiivsete asukohtade olemasolu; 2) hoone olemasoleva asukoha võrdlust alternatiividega ja kinnistunaabrite huve vähem riivava alternatiivi olemasolu; 3) hoone ehitusteatise ja kasutusteatise protsessi Kaebajate (naaberkinnistute omanike) mittekaasamise seaduslikkust; 4) hoone asetsemist 3,7 meetri kaugusel Kaebaja 2 kinnistust ja asetsemise mõju Kaebaja 2 õigustele. Kaebajad on kohustamisnõude tähtaegsuse osas leidnud, et HKMS § 46 lg 2 teise lause kohaselt haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral õigus kohustamiskaebus esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kuna vastustaja poolne kavatsus jätkata tegevusetusega selgus kaebajatele lõplikult vastustaja vastuses, ei ole kaebajate õigus esitada kohustamiskaebus möödunud.
12.Puudub vaidlus selles, et kaebajate 12.10.2020 taotlusele ehitusjärelevalve algatamiseks vastas vastustaja 22.10.2020. Selles vastuses selgitas vastustaja, miks ei tulnud kaebajaid kaasata ehitise kasutusteatise menetlusse. Varasemates 04.08.2020 ja 24.08.2020 vastustes selgitas vastustaja, miks ei too abihoone püstitamine kaasa olulisi ega pöördumatuid mõjusid naaberkinnistu omanike suhtes, et ei saa lähtuda rohevõrgustiku ega elektriliini kitsendustest, miks on vastustaja hinnangul tegemist abihoonega. Kaebajad leidsid 31.05.2021 (p 5.4), et 22.10.2020 vastusest selgus neile lõplikult vastustaja kavatsus jätkata tegevusetusega. Kohus sellega ei nõustu. Pigem pidi kaebajatele olema selge, et vastustaja ei nõustunud lõplikult sellega, et abihoone asukoht rikub kaebajate õigusi või on vastuolus muude tingimustega. Tegevusetus seisneb toimingu sooritamata jätmises. Käesoleval juhul saaks tegevusetus olla selles, et vastustaja ei ole võtnud seisukohta, kas algatada ehitusjärelevalve. Kohtu hinnangul aga sellise olukorraga tegemist ei ole. Seega ei ole kohustamisnõude puhul algatada ehitusjärelevalve õige juhinduda HKMS § 46 lg 2 teisest lausest.
13.Kohaldamisele kuulub HKMS § 46 lg 2 esimene lause, mille kohaselt tuleb kohustamiskaebus esitada 30 päeva jooksul kaebajale toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kohtule nähtub, et selleks kuupäevaks on 22.10.2020. Seega on kohustamiskaebus esitatud tähtaeg rikkudes.
14.HKMS § 71 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebajad on tähtaja ennistamise taotluse puhul märkinud, et mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, et 22.10.2020 menetlusdokumendis ei olnud vaidlustamisviidet. Kohtu hinnangul ei saanud see olla mõjuvaks põhjuseks järgnevatel kaalutlustel. Kaebajad olid enne 22.10.2020 korduvalt pöördunud vastustaja poole taotluste ja nõuetega, mistõttu pidid nad mõistma, et kui vastustaja esitab neile põhjendused, miks ehitis- ja kasutusteatised ei ole õigusvastased, tuleb neil lõppastmes oma õiguste kaitseks kohusse pöörduda. Kohtu hinnangul võtsid nad sellel eesmärgil endale õigusteadmistega esindaja, kes esitas 12.10.2020 taotluse. Esindaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustest nähtuvalt oleks ta pidanud mõistma, et pärast 22.10.2020 ehitusjärelevalve menetluse algatamisest keeldumist oleks tulnud esitada kaebus kohtule HKMS § 46 lg 2 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul. Kohtule ei ole seega äratuntavad objektiivsed ega subjektiivsed takistused kohustamiskaebuse esitamisel peaaegu 6 kuud hiljem.
15.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja on kohustamiskaebuse esitamisel ületanud kaebetähtaega ning ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus lõpetab asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel.
16.Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2). Menetluskulud
17.Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 4 tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 alusel. Kohus tagastab kaebajatele riigilõivu 30 eurot.
18.Kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti (HKMS § 108 lg 4). Kuivõrd kohtule ei ole teada asjaolusid, mis viitaksid vastustajal menetluskulude tekkimisele, siis jäävad võimalikud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.