Artjom Suvorovi kaebus prokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses 18. oktoobri 2017. a pressikonverentsil esitatud väitega
Menetlusosalised
Kaebaja Artjom Suvorov, esindajad vandeadvokaadid Robert Sarv ja Janar Urres Vastustaja prokuratuur, seaduslik esindaja Andres Parmas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Artjom Suvorovi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. detsembril 2021 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tartu Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg-d 5-6).
1.Tartu abilinnapead Artjom Suvorov ja Valvo Semilarski peeti 18. oktoobril 2017 kahtlustatavana kinni. Artjom Suvorovi kahtlustati altkäemaksu võtmises. Samal päeval toimunud prokuratuuri korraldatud pressikonverentsil avaldas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör muu hulgas järgmise lause: „Tartu linn on Eestis üks mõjukamaid ja suuremaid omavalitsusi ja seetõttu ma leian, et on äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on olnud piltlikult öeldes äraostetavad.“
2.Artjom Suvorov (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 19. oktoobril 2020 kaebuse prokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Kaebaja hinnangul alandas ja solvas eelnimetatud pressikonverentsil väljendatud seisukoht teda ning kujundas kaebaja mainet ebakohasel viisil, millega riivati tugevalt kaebaja au ja väärikust ning tekitati seeläbi mittevaralist kahju.
3.Tartu Halduskohus võttis 26. oktoobri 2020. a määrusega kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
4.Vastustaja esitas kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.Kohus määras 6. oktoobri 2021. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.
6.1.Kahtlustatava kohta andmete avaldamine pressikonverentsil on avalik-õigusliku iseloomuga toiming. Vastustaja ei esitanud pressikonverentsil enam infot selle kohta, et kaebajale on esitatud altkäemaksu võtmise kahtlustus, vaid teatas tsitaadis avalikkusele kindlas kõneviisis, et kaebaja on äraostetav, s.t kaebaja on võtnud altkäemaksu. Sellist sõnastust kasutades jättis vastustaja avalikkusele selge mulje, et altkäemaksu võtmine on vastuvaidlematult kinnitust saanud ning kaebaja on vastava kuriteo toime pannud.
6.2.Pressikonverentsil avaldatud tsitaat oli ebakohane ning ebaõige. Väide, et kaebaja on „piltlikult öeldes äraostetav“ tähendab mõistliku inimese arusaama järgi, et kaebaja on võtnud altkäemaksu ehk on olnud hüvede eest äraostetav. Tsitaat avaldati kõrvuti teiste pressikonverentsil avaldatud vastustaja väidetega, mille kohaselt on kaebajale esitatud kahtlustus altkäemaksu võtmises. Isegi kui nimetatud järeldus ei ole esitatud selgesõnaliselt, on see väide esitatud kaebaja suhtes vähemalt kaudselt. Kaudne avaldamine tähendab faktiväite avaldamist, mida avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Andmete avaldaja vastutab ka kaudselt avaldatud faktide tõele vastavuse eest. Kaebajale esitati küll kahtlustus ja süüdistus, kuid kõik kolm kohtuastet mõistsid kaebaja kriminaalasjas nr 1-18-3496 õigeks. Kaebaja ei ole võtnud altkäemaksu, süüdistus oli täiesti alusetu. Väide altkäemaksu võtmise kohta on seega ebaõige ning riivab tugevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 17 tagatud õigust au ja hea nime kaitsele.
6.3.Vastustaja tegevus on õigusvastane, sellega rikuti kaebaja õigusi ning tekitati seeläbi mittevaralist kahju, mis tuleb riigivastutuse seaduse (RvastS) § 9 lg 1 alusel kaebajale hüvitada. Isiku PS §-st 17 tulenev õigus au ja hea nime kaitsele on isiklik õigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 tähenduses. Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Tõendamiskoormis lasub vastustajal. Avaldatud ebaõige väide altkäemaksu võtmise kohta on
3-20-2043
kaebaja mainet tugevalt kahjustav, kuna lõi temast avalikkuse ees kuvandi kui kurjategijast (altkäemaksu võtjast) ja ebaausast inimesest, kes tegutseb vaid omakasu eesmärgil ning keda on võimalik hüvede eest ära osta ja endale kasulikke ametitoiminguid tegema sundida. Kaebaja avalik kujutamine tõsikindla kurjategijana olukorras, kus altkäemaksu kahtlustuse aluseks olevad asjaolud olid alles välja selgitamisel, on lubamatu ja selline tegevus on vastuolus süütuse presumptsiooniga. Isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav. Prokuröri väide ei piirdunud pelgalt kriminaaluurimise läbiviimist käsitleva teabe edastamisega, vaid selles käsitleti kaebajat juba kurjategijana. Vastustaja riivas kõnealuse tsitaadiga kaebaja au ja nime eriti intensiivselt. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et kaebaja oli avaliku elu tegelane.
6.4.Ükski isik ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Tegemist ei ole väljendus- ega arvamusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid. Prokuröri avalduse sisu ja eesmärk polnud suunatud objektiivsele toimingu läbi viimisele, vaid eesmärgiks oli seada kaebaja usaldusväärsus kahtluse alla ja alavääristada teda. Pressikonverentsil avaldatu kujundas kaebaja mainet ebakohasel viisil ning riivas tugevalt tema au ja väärikust ja rikkus aastateks kaebaja maine. Seda võimendas asjaolu, et pressikonverentsil avaldatud seisukohta kajastasid mitmed suured meediaväljaanded intensiivselt.
6.5.Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge (muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas) ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kõnealune tsitaat tekitas kaebajale tugevaid hingelisi üleelamisi, sest selle avaldamise tõttu sai kaebaja avalikkuse halvustava suhtumise osaliseks. Kaebaja on oma kodulinnas tuntud isik, kel on lai sõprus- ja tutvusringkond, mistõttu on kaebajal tulnud kolme aasta jooksul kestvalt anda tsitaadis esitatud valeväitega seoses selgitusi oma perele, tuttavatele ja sõpradele. Lisaks kaasnes ebaõige väite esitamisega ja selle kajastamisega massimeedias kaebajale piinlikus- ja alaväärsustunne, temasse suhtuti kui kurjategijasse. Seda illustreerib kaebusele lisatud materjal, millest nähtub, et ka kolmandad isikud on pöördunud kaebaja lähedaste poole negatiivsete kommentaaridega. Seetõttu vältis kaebaja pikka aega avalikke kohti. Lisaks on tulnud ka lähedastel anda selgitusi juhtunu kohta. Vastustaja õigusvastane tegevus mõjutas kaebaja perekonnaelu, mis päädis abielulahutusega 2020. aastal. Lisaks on vastustaja õigusvastasel tegevusel on olnud mõju kaebaja vaimsele tervisele, mis päädis kahel korral arstivastuvõtul käimise vajadusega. Kaebaja kaotas ka töökoha ja sissetuleku ning ta ei leidnud ligikaudu aasta aja jooksul tööd, CV-de saatmisel ei kutsutud teda isegi töövestlustele. Veelgi enam, pangast ei antud kaebaja ettevõttele isegi laenu. Seetõttu on vastustaja rikkumise laad ja raskus eriti tõsised.
6.6.Vastustaja lõi oma käitumisega põhjusahela, mille tagajärjel tekkis kaebajale märkimisväärne kahju. Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob. Kohtupraktikas on leitud, et kui isikut eriti halvustavad faktiväited avaldatakse massimeedias, on alust eeldada, et kannatanu mainet kahjustatakse oluliselt. Nii teabe edasijagamine kolmandate isikute poolt kui ka teema intensiivne kajastamine mitme kuu vältel Eesti meediaruumis tähendab, et vastustaja vastutab kogu selle kahju tekkimise ahela käivitamise eest. Kuna pressikonverentsi korraldas prokuratuur, pidi valeandmete ulatuslik edasikandumine meediaväljaannetesse ning selliselt kaebaja maine intensiivne kahjustamine olema vastustajale ette nähtav.
6.7.Vastustaja on tegutsenud vähemalt raske hooletusega, kuna jättis pressikonverentsil tsitaadi avaldamisel järgimata käibes vajaliku hoole olulisel määral. Altkäemaksu kahtlustuse aluseks olevad asjaolud olid alles välja selgitamisel ning vastustaja oli teadlik, et avalikkusele
3-20-2043
jagatava informatsiooni vastu on eelduslikult kõrgendatud huvi. Seega jättis vastustaja pressikonverentsil olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole ning teotas kaebaja au ja head nime süüliselt.
6.8.Arvestades prokuröri tegevusest tulenenud kaebaja maine laialdast kahjustamist ning asjaolu, et vastustaja ei ole ka pärast õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumist kaebaja ees vabandanud, lisaks vajadust mõjutada vastustajat hoiduma sarnaste õigusrikkumiste toimepanemist tulevikus ning arvesse võttes ühiskonna üldise heaolu taseme edasiarengut kaebuses märgitud kohtupraktikaga võrreldes on kaebaja hinnangul põhjendatud mõista välja tavapärasest suurem hüvitis. Kohtu määratav kahjuhüvitis peab olema sellises suuruses, mis ka tegelikkuses mõjutaks vastustajat. Kaebaja hinnangul on hüvitise õiglaseks suuruseks 60 000 eurot.
7.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
7.1.Meelevaldne ja ebaõige on kaebaja seisukoht, et prokuratuuri eesmärgiks oli pressikonverentsil teda alandada ja solvata. Pressikonverentsi korraldamise tingis meedia kõrgendatud huvi kaebajaga seotud kriminaalmenetluse vastu. Prokuratuuri hinnangul tõid kahtlustatavate ametikohad ja nende arvatavate kuritegude iseloom kaasa selle, et avalikkusel oli käimasoleva kriminaalmenetluse vastu suur huvi.
7.2.Pressikonverentsil avaldatud vaidlusalune lause oli kujundlik väljend nii olukorra kui kriminaalmenetluse raames esitatud kahtlustuse ilmestamiseks. Selle lause hindamisel ei saa kõrvale jätta kriminaalmenetluses esitatud kahtlustuse raskusastet ning kaebaja tolleaegset ametikohta. Vastustaja tegi kriminaalmenetluse raames mõistlikke pingutusi asjaolude ja tõe väljaselgitamiseks. Etteheidetud tsitaat ei olnud suunatud sedavõrd intensiivselt kaebaja isiku vastu, et sellele oleks võimalik omistada kaebaja alandamise ja solvamise eesmärki. Miski ei viita vastustaja väidetavale kavatsusele tekitada kaebajale tahtlikult mittevaralist kahju.
7.3.Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vastustaja vastutab kogu põhjusahela eest, sh pressikonverentsil avaldatud lausete kajastamise eest meediaruumis kui ka kolmandate isikute poolt kaebaja suhtes väljendatu eest. Kriminaalasja raames esitatud kahtlustuste ning isikute kinnipidamise kajastamine Eesti meediaruumis põhines pressikonverentsil, milles avaldati kahtlustatavana kinnipeetud isikute nimed ning jagati teavet nii senise kui tulevase menetluse käigu ja menetlustoimingute kohta. Kõnealust tsitaati ei ole vastustaja hinnangul võimalik käsitleda osana kaebaja viidatud põhjusahelast, sest suure tõenäosusega oleks kaebajale kaebuses kirjeldatud mittevaraline kahju saabunud ainuüksi kahtlustuse esitamise ning kriminaalmenetluse toimumise fakti tulemusena ka ilma tsitaadita.
7.4.Kaebaja väited selle kohta, et lähtuvalt oma tuntusest kodulinnas ning laiast sõprus- ja tutvusringkonnast on tal tulnud kolme aasta jooksul pidevalt anda eelnimetatud ebaõige tsitaadiga seoses kommentaare ja selgitusi kolmandatele isikutele on kohut eksitavad ja vastuolulised. Eesti Rahvusringhäälingule 30. jaanuaril 2020 antud intervjuus väljendatu viitab vastupidisele. Nimetatud intervjuus märkis kaebaja: „Mu kõige lähedasemad inimesed pole seda kunagi uskunud, sest nad teavad, mis inimene ma olen. Ja ma ka eriti ei pingutanud selle nimel, et ma hakkan nüüd tõestama, et ma ei ole kaamel. Mu lähedased ja sõbrad said sellest väga hästi aru.“ See intervjuu ei kinnita kaebajale selliste tugevate hingeliste üleelamiste kaasnemist seoses pidevate selgituste andmise vajadusega lähedastele ja teistele isikutele.
7.5.Tõendamata ja paljasõnalised on kaebaja väited, mille kohaselt ta tundis suurt piinlikkust ja alaväärsustunnet seoses sellega, et avalikkus peab teda altkäemaksu võtjaks, mis väljendus ka kolmandate inimeste käitumises ja hukkamõistus. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, kuidas on pressikonverentsil avaldatud konkreetne tsitaat põhjustanud kaebaja ning tema abikaasa kodurahu rikkumise, sealhulgas abielulahutuse. Kaebuse seisukohad viitavad, et eelnimetatud negatiivsed tagajärjed eraelus kaasnesid süüdistuse esitamisest, mitte niivõrd pressikonverentsil märgitud ühest lausest.
3-20-2043
7.6.Paljasõnaline on kaebaja väide, et vastustaja õigusvastase tsitaadi tõttu kaotas kaebaja töökoha ja sissetuleku ning uue töö leidmine oli raskendatud. Kaebaja tegevuse peatamist juhtorganites tuleb eelkõige seostada kahtlustuse esitamisega kui aset leidnud sündmuse ja faktiga, mitte pressikonverentsil avaldatud tsitaadiga, kuivõrd pressikonverentsil öeldud tsitaat ning kaebaja tagasiastumine abilinnapea ametikohalt ei ole omavahel põhjuslikus seoses. Sellele viitavad muu hulgas ka Tartu linnapea ja Keskerakonna Tartu Piirkonna tolleaegse juhi seisukohad, millest nähtub, et kaebaja töökoha kaotus oleks väga suure tõenäosusega aset leidnud ka ilma pressikonverentsil väljendatud tsitaadita, kuivõrd isikud on vastava seisukoha ning meelestatuse kaebaja osas võtnud üksnes kahtlustuse esitamise fakti, mitte tsitaadi avaldamise tõttu.
7.7.Kaebaja ei ole eristanud kriminaalmenetluse toimumisest ja pressikonverentsil väljendatud lausest tulenevaid tagajärgi. Vastustaja rõhutab, et kahtlustatava isiku kindlakstegemine, teda õigustavate ja süüstavate asjaolude väljaselgitamine ning talle süüdistuse esitamine või kahtlustatava suhtes menetluse lõpetamine on kohtueelse kriminaalmenetluse üks peamisi eesmärke. Kahtlustatava puhul on tegemist kriminaalmenetluse keskse subjektiga, kelle isiku, süü või süü puudumise tuvastamisest sõltub kriminaalmenetluse kui terviku tulemuslikkus. Seejuures on kahtlustataval oluline menetlussubjekti seisund, kes peab seadusega määratud ulatuses taluma riiklike sunnivahendite objektiks ning teatud tingimustel ka tõendi allikaks olemist. Kaebaja on ebaõigesti tuginenud vastustaja õigusvastasele tegevusele kui tervikule.
7.8.Kaebuses märgitud mittevaralise kahju hüvitise eeldatav suurus (60 000 eurot) on selgelt ebaproportsionaalne. Tsitaadi avaldamine pressikonverentsil ei saanud tekitada kaebajale selliseid intensiivseid hingelisi üleelamisi, mis õigustaks sedavõrd suure hüvitise väljamõistmist.
KOHTU SEISUKOHT
8.Vaidluse all on vastustaja korraldatud pressikonverentsil 18. oktoobril 2017 prokuröri tegevuse (konkreetse lause esitamine) õiguspärasus ja sellega kaebajale mittevaralise kahju tekitamine. Kaebaja hinnangul on vastustaja ühe pressikonverentsil esitatud lausega teotanud tema au ja head nime, sest lauses on kindlas kõneviisis käsitletud kaebajat altkäemaksuvõtjana, mis ei vastanud tõele, sest kaebaja mõisteti hiljem kriminaalmenetluses altkäemaksu võtmise süüdistuses õigeks.
9.Pressikonverentsil väljendatud konkreetne lause oli järgmine: „Tartu linn on Eestis üks mõjukamaid ja suuremaid omavalitsusi ja seetõttu ma leian, et on äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on olnud piltlikult öeldes äraostetavad.“ Kaebaja on seisukohal, et tegemist oli ebaõige faktiväite või hinnanguga, millega alavääristati ja alandati teda ning tekitati seeläbi ebakohaseid kannatusi, sest teda kujutati tõsikindla kurjategijana. Vastustaja on seisukohal, et tema tegevust ei saa käsitleda õigusvastasena, mistõttu tuleks kaebus jätta rahuldamata.
10.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 näeb ette, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju
3-20-2043
tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Seega kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele siis, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu tehti avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
11.Kahjunõude aluseks on antud juhul RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud au ja hea nime teotamine. RVastS § 9 lg-s 1 ei ole kaitstava õigushüvena süütuse presumptsiooni märgitud, kuid nimetatu on hõlmatud au ja hea nime kaitsega ning on selle üheks elemendiks. Pressikonverentsil avalikkusele kriminaalmenetluse kohta teabe andmine kujutas endast toimingut haldusmenetluse seaduse § 106 lg 1 tähenduses, vastustaja tegutses avaliku võimu kandjana avalik-õiguslikus suhtes ning RVastS § 9 lg 1 võimaldab nõuda sellise toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist halduskohtus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 7. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-1565, p 11). Kahjunõude lahendamisel tuleb esmalt anda hinnang vastustaja tegevusele, s.t kas prokuröri tegevus vaidlusaluse lause esitamisel oli õigusvastane või mitte.
12.Kaebaja hinnangul kujutas prokurör pressikonverentsil väljendatud ühe lausega teda kurjategijana ning rikkus süütuse presumptsiooni ja seeläbi teotas tema au ja head nime. Avalikkusel on õigus teada käimasolevast kriminaalmenetlusest. Ametnikud võivad avalikkust teavitada kriminaalmenetlusest ja selles tehtud toimingutest, kui teave antakse edasi diskreetselt (Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 11. oktoobri 2016. a otsus Turyev vs Venemaa, kohtuasi nr 20758/04, p 19; 18. jaanuari 2018. a otsus Huseynov vs Aserbaidžaan, kohtuasi nr 3899/08, p 40). Teabe andmine on õiguspärane, kui ei ületata piiri, kus menetluse kohta teabe esitamine asendub veendumuse esitamisega isiku süüdiolekus. Süütuse presumptsiooni ei ole rikutud ka siis, kui prokurör väljendab oma veendumust, et tõendid on piisavad kahtlustuse või süüdistuse esitamiseks või õigustavad uurimise läbiviimist isiku suhtes. Süütuse presumptsiooni rikkumisega on tegemist seega juhul, kui ametiisik väljendab veendumust isiku kriminaalõiguslikus süüs enne süüdimõistva kohtulahendi jõustumist. Seega lasus vastustajal pressikonverentsil kriminaalmenetluse kohta teabe esitamisel kohustus mitte ületada piiri, kus faktiline teave menetluse, sh kahtluse sisu, kohta asendub veendumuse edastamisega isiku süüdioleku kohta.
13.Kaebaja esitas kohtule pressikonverentsi videomaterjali, millega kohus tutvus. Süütuse presumptsiooni rikkumine sõltub nii kasutatud sõnakasutusest kui ka sõnakasutuse kontekstist (vt nt EIK 23. jaanuari 2018. a otsus Güç vs Türgi, kohtuasi nr 15374/11, p 38), mistõttu tuleb pressikonverentsil avaldatud lause hindamisel arvestada ka selle esitamise kontekstiga ja prokuröri väljendusviisiga. Kohus peab seetõttu vajalikuks esitada asjakohase prokuröri avasõnavõtu (kaebaja esitatud videomaterjali lõik 1), mille raames ka kahjunõude aluseks olev lause esitati, üleskirjutuse kogu mahus (tekst on esitatud kohtuniku rõhuasetustega). Prokuröri avasõnavõtt pressikonverentsil oli järgmine: „Täna hommikul pidasid kaitsepolitseiametnikud Tartu Linnavalitsuses kinni korruptsioonikuritegudes kahtlustatavana kaks abilinnapead, üheks on Artjom Suvorov, teiseks on Valvo Semilarski. Kahtlustuse kohaselt Valvo Semilarski osales abilinnapeana selliste otsuste tegemises, milles olid tal endal
3-20-2043 majandushuvid. Ja vastavalt korruptsioonivastase seaduse põhimõtetele peaks selliste otsuste tegemisel abilinnapea taanduma. Valvo Semilarski seda ei teinud, ta ei taandanud ennast ja sellega ta pani toime toimingupiirangu rikkumise ja lähtuvalt nendest otsuste sisust ja tehingutest me käsitleme seda toimingupiirangu rikkumist eriti suures ulatuses. Lisaks kahtlustatakse Valvo Semilarskit ka altkäemaksu võtmises ühelt ärimehelt ja sellele ärimehele endale on samamoodi esitatud kahtlustus altkäemaksu andmises. Artjom Suvorov võttis kahtlustuse kohaselt pikema aja jooksul mitmel korral altkäemaksu selle eest, et ta suunas ja osales toetussummade eraldamise otsustamisel erinevatele organisatsioonidele ja samamoodi ta lubas juba ette selliseid toetusi ka hiljem selliste toetuste eraldamist ka toetada. Uurimine on praeguseks ajaks kestnud pikemal ajaperioodil, täna me tulime välja avalike toimingutega ning meil on (uurimisasutustel) kogutud piisavalt tõendeid selleks, et mõlemale abilinnapeale kahtlustus esitada, tõendid on kaalukad. Abilinnapead, nagu ma juba ütlesin, peeti kahtlustatavatena kinni, linnavalitsuse ruumid otsiti läbi seonduvalt nende kahtlustusega ja niipalju veel võiks öelda, et kahtlustused, kahe abilinnapea kahtlustused ei ole omavahel seotud, need kriminaalasjad ei ole omavahel seotud. Lihtsalt tõendite kogumise protsess ja uurimine on olnud sellised, et kinni pidada tuli need ametnikud koos. Ma leian, et õiguskaitseasutused suhtuvad ametnike korruptiivsetesse tegudesse väga tõsiselt. Sellistel abilinnapeadel peab olema rahva ees väga suur usaldus ja nad ei saa lähtuda oma tööülesannete täitmisel erahuvist. Nad peavad lähtuma avalikust huvist. Ja veel, Tartu linn on ju Eestis üks mõjukamaid ja suuremaid omavalitsusi ja seetõttu ma leian, et on äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on olnud piltlikult öeldes äraostetavad. Ja nüüd ma annaks sõna oma kolleegile politseist.“
14.Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav informatsioon, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-2-1-83-10, p 12). Prokuröri sõnakasutus viitab kujundliku võrdluse kasutamisele, sisuliselt altkäemaksu võrdlemisele äraostmisega ning teiseks sellise teo ebaõigsuse ning taunimisväärsuse esile toomisele. Kohus möönab, et prokurörile ette heitud lause ei ole sõnastuslikult kõige õnnestunum, sest eraldivõetuna sisaldab vaidlusalune lause kaebaja suhtes halvustavat hinnangut võimaldavat fakti, et tegemist on altkäemaksuvõtjaga. Riigikohtu hinnangul andis prokurör selle lausega moraalse hinnangu, mis lähtus eeldusest, et isik on altkäemaksu võtnud ning nii väljendati suhtumist temasse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-19-1565, p 11). Teisalt ei saa arvestamata jätta, et vaidlusalune lause öeldi kriminaalmenetlust tutvustaval pressikonverentsil, milles selgitati ajakirjandusele kahtlustuse sisu ning tehtud kriminaalmenetluse toiminguid. Seetõttu on vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel oluline arvestada sõnakasutuse konteksti.
15.Pressikonverents korraldati seetõttu, et kaebaja tolleaegsest ametikohast tulenevat suurt avalikku huvi arvestades oli vajalik anda avalikkusele teavet kriminaalmenetluse, sh kahtlustuse esitamise, kohta. Pressikonverentsil toodi põhjendatult esile korruptsiooni süütegude uurimise vajalikkus ning korruptiivsete tegudega kaasnevate negatiivsete tagajärgede olulisus. Prokuröri kokkuvõtlik kujundlik lause on esitatud pärast kahtlustuse sisu avamist ja tehtud toimingute tutvustamist. Kontekstiväliselt viitab kaebuse aluseks olev prokuröri lause sõnastuslikult sellele, et kaebaja on võtnud altkäemaksu. Kaebuse aluseks olevat prokuröri lauset ei ole aga põhjendatud käsitleda eraldiseisvana ülejäänud pressikonverentsil kajastatust, sest see ei võimaldaks arvestada sõnakasutuse konteksti ja haakuvust ülejäänud tekstiga. Eeltoodud pressikonverentsil prokuröri kasutatud lausete avasõnavõtu üleskirjutusest nähtub, et prokurör rõhutab enne etteheidetud lause esitamist korduvalt, et tegemist on kahtlustusega. Prokuröri sõnavõtule järgnes Kaitsepolitseiameti esindaja sõnavõtt, mis samuti keskendus kahtlustuse sisule ja mitmel korral rõhutas temagi, et tegemist on kahtlustusega. Lisaks märkis Kaitsepolitseiameti esindaja küsimustele vastates järgmist (videomaterjali lõik 3): „kindlasti me peame siin rõhutama üle, et me oleme praeguses hetkes olukorras, kus inimestele on esitatud kahtlustus, uurimine kestab, ühel hetkel prokuratuur teeb otsuse, kellele esitada süüdistus ja kas, nii et aga praegusel hetkel me räägime
3-20-2043
sellest, et inimestele on esitatud kahtlustus.“ Seega rõhutasid nii prokurör kui ka Kaitsepolitseiameti esindaja korduvalt nii enne vaidlusaluse lause esitamist kui ka pärast seda ajakirjanike küsimustele vastates, et tegemist on alles kahtlustusega, mitte süüdistusega või tõsikindla faktiga, et kaebaja on toime pannud kuriteo. Kohtu hinnangul võib mõistuspäraselt eeldada, et keskmisele mõistlikule isikule oli arusaadav, et kahtlustuse sisu ja seniseid kriminaalmenetluse toiminguid tutvustaval pressikonverentsil väljendatud laused käivad esitatud kahtlustuse kohta. Seda eriti olukorras, kus vaidlusaluse lause esitamisele eelnes kümnel korral viide kahtlustusele või kahtlustatu staatusele. Kui kaebuses etteheidetud lauses oleks lisaks kasutatud sõnu „kahtlustuse kohaselt“ oleks see iseenesest olnud selgem ja üheselt mõistetavam. Siiski ei saa eeldada, et iga pressikonverentsil avaldatava lause sõnastuses peaks sisalduma eelnimetatud sõnapaar, sest see muudaks pressikonverentsil teabe andmise ning ka pressikonverentsi jälgimise koormavaks. Kohtu hinnangul ei saanud pressikonverentsil enne kahjunõude aluseks oleva lause väljendamist esitatud teavet arvestades jääda keskmisele mõistlikule isikule arusaamatuks, et see lause oli öeldud esitatud kahtlustuse kontekstis ja hinnang tugines tolleks ajaks kogutud materjalile. Ehk teisisõnu, arusaadav oli, et kaebaja näol oli tegemist kahtlustuse saanud isikuga, kelle kohta pressikonverentsil väljendatu oli tihedalt seotud temale esitatud kahtlustusega. Seetõttu ei saa prokuröri pressikonverentsil öeldust kogumis hinnates järeldada, et tema hinnangul oli kaebaja osalus kuriteo sooritamisel tuvastatud fakt. Seda järeldust ei väära asjaolu, et kaebaja mõisteti hiljem kriminaalmenetluses õigeks.
16.Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et vaidlusalune lause ei olnud suunatud sedavõrd intensiivselt kaebaja isiku vastu, et tsitaadile oleks võimalik omistada kaebaja alandamise ja solvamise eesmärki. Prokuröri kehakeel, rõhuasetused ega hääletoon ei viita, et vaidlusaluse lause esitamine oleks olnud kantud tahtest kaebajat kuidagi alavääristada või teda solvata või käsitleda tõsikindlalt kahtlustuse sisuks olevas kuriteos süüdi olevana. Pressikonverentsil läbivalt kasutatud viited kahtlustusele ei võimalda asuda seisukohale, et keskmisele mõistlikule inimesel pidi tekkima arusaam, et kaebaja on süüteo toimepanemises süüdi.
17.Kohtu hinnangul ei ole vastustajale omistatav ka meediaettevõtete hilisem tegevus pressikonverentsi kajastamisel, sh see, kas pressikonverentsil kõlanud vastustajale etteheidetud lauset kasutati konteksti avamata. Vastustaja ei vastuta kolmandate isikute, sh meediaettevõtete, tegevuse eest. Kui pressikonverentsi kajastamisel on kolmandad isikud käsitlenud kaebajat kuriteos süüdiolevana, siis on kaebajal võimalik esitada vajadusel kahjunõue nende isikute vastu.
18.Seega on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole pressikonverentsil õigusvastaselt kaebaja süütuse presumptsiooni rikkunud ega ole kaebuses välja toodud lausega seeläbi tema au ja head nime teotanud. Kuna kohtu hinnangul ei olnud vastustaja tegevus õigusvastane, siis puudub vajadus teiste kahju hüvitamise eelduste täitmist hinnata. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et kaebaja on asjakohatult üritanud ühest prokuröri lausest tuleneda võiva negatiivse tagajärjega hõlmata kogu kriminaalmenetluse toimumisega kaasnenud ebameeldivusi. Ilmselgelt ei ole kaebuses välja toodud väidetavad negatiivsed tagajärjed kõik otseses seoses etteheidetud lausega, vaid tulenevad esmajoones kriminaalmenetluse läbiviimisest kaebaja suhtes üldiselt.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebust ei rahuldata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad
3-20-2043
tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.