Xi kaebus tühistada MTÜ Eesti Pottsepad 28.08.2020 otsuse nr 28082020 punkt 1.3.1 osas, millega loeti mittesooritatuks Xi kutse pottsepp, tase 4, taastõendamine ning kohustada MTÜ-d Eesti Pottsepad lugema Xi kutse pottsepp, tase 4, taastõendamine sooritatuks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Jüri Reede Vastustaja – MTÜ Eesti Pottsepad, seaduslikud esindajad Mati Malm ja Tanel Määr, nõustaja Kristo Kallingo
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, 06.10.2021 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja taotlus eksamitöö vastuste osas eksperdi arvamuse küsimiseks rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2021 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.X tegi 26.08.2020 MTÜ Eesti Pottsepad korraldatud pottsepa kutse taseme 4 taastõendamise kirjaliku eksamitöö.
2.MTÜ Eesti Pottsepad teavitas 03.09.2020 e-kirjaga Xit, et tema eksamitöö on loetud mittesooritatuks.
3.X pöördus 05.10.2020 MTÜ Eesti Pottsepad poole avaldus-vaidega, milles avaldas, et vaidlustab tema kutse taastõendamise mittesooritatuks lugemise ning palus väljastada talle
selleks vajalikud dokumendid, sh tema poolt tehtud ja hindamiskomisjoni poolt hinnatud teooria eksami töö.
4.MTÜ Eesti Pottsepad saatis 23.11.2020 e-kirjaga Xile 3 asjassepuutuvat dokumenti koos eraldiseisva selgitusega, kuid ei lahendanud vaiet sisuliselt ega selgitanud kohtukaebeõigust halduskohtus. Samuti keeldus MTÜ Eesti Pottsepad väljastamast Xi pottsepa kutse, tase 4, taastõendamiseks tehtud teooriaeksami tööd.
5.X esitas 01.12.2020 MTÜ-le Eesti Pottsepad uuesti avaldus-vaide, milles palus väljastada tema poolt tehtud kutse taastõendamise kirjalik eksamitöö ja taastada kutseregistris andmed kaebaja kutse kehtivusaegade kohta.
6.MTÜ Eesti Pottsepad vastas Xile 18.12.2020 e-kirjaga, millele oli lisatud 14.12.2020 kutsekomisjoni protokolli väljavõte, millega otsustati ühehäälselt Xi, pottsepp tase 4 taastõendamise teooria eksamitöö kinnitada mittesooritatuks. Seejuures ei lahendatud Xi taotlust tema kirjaliku eksamitöö väljastamiseks ja kutseregistris andmete taastamiseks.
7.X pöördus 21.12.2020 uuesti MTÜ Eesti Pottsepad poole, juhtides tähelepanu, et lahendamata on tema taotlused eksamitöö väljastamiseks ja kutseregistri andmete taastamiseks.
8.MTÜ Eesti Pottsepad teatas Xile 22.12.2020 e-kirjaga, et ei väljastada tema kirjalikku eksamitööd ning võimaldab sellega ainult tutvuda kutsekomisjoni koosolekul.
9.X esitas Tallinna Halduskohtule 21.01.2021 kaebuse, milles taotles kohustada MTÜ-d Eesti Pottsepad väljastama talle tema tehtud kutse pottsepp, tase 4, taastõendamise kirjalik eksamitöö ning kohustada MTÜ-d Eesti Pottsepad taastama kutseregistris andmed talle väljastatud pottsepa kutse ja selle tasemete kehtivusaegade kohta. X selgitas, et soovib halduskohtusse esitada eraldiseisvat kaebust tema kutse taastõendamise eksamitöö mittesooritatuks hindamise kohta, kuid ta ei saa seda teha ilma eksamitööd kohtule esitamata. MTÜ Eesti Pottsepad keeldumine kirjaliku eksamitöö väljastamisest rikub kaebaja subjektiivset õigust kohtukaebeõiguse realiseerimiseks.
10.Tallinna Halduskohus võttis 25.01.2021 määrusega kaebuse menetlusse.
11.Kaebaja esitas 01.04.2021 kohtule taotluse kaebuse muutmiseks.
12.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.05.2021 määrusega taotluse osaliselt ning tagastas kaebuse osaliselt, mille tulemusena jäi Tallinna Halduskohtu menetlusse Xi kaebus nõuetes tühistada MTÜ Eesti Pottsepad 28.08.2020 otsuse nr 28082020 punkt 1.3.1 osas, millega loeti mittesooritatuks Xi kutse pottsepp, tase 4, taastõendamine ning kohustada MTÜ-d Eesti Pottsepad lugema Xi kutse pottsepp, tase 4, taastõendamine sooritatuks.
13.Asjas toimus 06.10.2021 kohtuistung.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Xi põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kutseeksami protokolli lisaks on taotleja personaalse hindamise leht, millelt on selgelt näha, et see on rikutud teadmata isiku poolt teadmata ajal tehtud juurde- ja ülekirjutustega ilma muutmist selgitavate märgeteta. Esialgselt märgitud punktisumma 34,5 kohaselt oleks vastustaja pidanud lugema kaebaja kutse taastõendatuks. 2) Kaebaja kasutas eksamitöö kirjutamisel nii sinist kui ka punast pastapliiatsit. Punase kirjutusvahendi sai kaebaja eksamikomisjoni laualt pärast seda, kui tema sinist kirja tegev kirjutusvahend tühjaks sai. Sellega täiendas ja parandas kaebaja oma eksamitööd enne esitamist eksamikomisjonile. Sellest annab tunnistust nii ümmarguste ringide sarnane konfiguratsioon eksamitööl kui ka eriti selgelt p-s 29 ühe ja sama käekirjaga kirjutatud sõnad sinise ja punase
kirjaga. Eksamikomisjoni liikmel ei oleks olnud vajadust hakata küsimustele kellegi eksamitööl sisuliselt vastama ning kaebajal polnud võimalust tööd punasega hiljem täiendada. 3) Kaebaja peaks punase pliiatsiga paranduste (vastusevariantidele ringid) eest täiendavaid punkte saama küsimuste 2, 4, 8, 9, 16, 17 ja 18 puhul. 4) Küsimus nr 6 eest peaks olema antud 2 p, kuna kaebaja on vastuse andmisel juhindunud Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse standardi EVS 812-3:2018 (standard) punktidest 5.3.4 ja 5.3.6 ja standardi tabelist 1. Arvestades, et tegemist oli pottsepa kutse tase 4 taastõendamise eksamiga, siis küsimuse nr 6 ainsaks eesmärgiks oli tuvastada eksamineeritava teadlikkus standardi regulatsioonist ohutuskujade tõendamise osas. Ei ole võimalik leida selgitust, miks üldisele küsimusele kütteseadmete ohutuskujade tõendamisest peaks õigeks lugema ainult standardis avaldatud sekundaarset tõendamist. Lisaks ei kattu kontroll-lehe vastus standardi punkti 5.3.6 teise lause sõnastusega ega sisalda standardi tekstist tulenevaid allajoonitud määratlusi. Kontroll-lehe küsimuse nr 6 vastust võiks õigeks pidada vaid juhul, kui küsimuses oleks olnud konkretiseeritud, et mida peab silmas pidama ohutuskujade piisavuse arvutuslikul tõendamisel. Primaarne tõendamine standardi p 5.3.4 mõttes ei ole seotud temperatuuriühikuga, vaid vahekauguste pikkusühikutega, mille puhul peab silmas pidama pinnatemperatuuride liigituse alusel esitatud klassifikatsiooni. 5) Vastustaja kontroll-lehel esitatu on vaid kellegi subjektiivne hinnang ehk arvamus vastuste õigsusest, mitte aga objektiivne faktiline tõde. 6) Kaebaja vastustele hinnangu andmisel tuleb arvestada seda, et eksamitööl on küsimustele vastamiseks antud äärmiselt piiratud ruum. 7) Küsimus nr 22 eest peaks olema antud 1 p. Kaebaja vastust „ehitus ettevõtja“ peab pidama materiaalselt õigeks ja ehitusseadustiku (EhS) § 15 lg-s 1 nimetatud „ehitava isiku“ sünonüümiks. Vastustaja on kontroll-lehel pidanud küsimuse nr 22 õigeks vastuseks „ehitamist teostav isik“, millist terminit ei nähtu ühestki normatiivaktist. „Ehitamist teostava isiku“ mõiste alla mahub lõpmatu arv erinevaid ehitustöölisi, kelle puudub igasugune kohustus ehitamist dokumenteerida EhS § 15 tähenduses. Kaebaja poolt antud vastus on oma sisu poolest täpsem, kuna EhS § 15 lg 1 nimetatud „ehitava isiku“ mõiste alla mahuvad keeleliselt kõik ka töölepingu alusel töötavad ehitustöölised, kellel puudub igasugune ehitamise dokumenteerimise kohustus. Arvestama peab, et küsimus esitati pottseppade kutseeksamil, kes osutavad püsivalt majandustegevuses selleliigilist teenust. Enda tarbeks eramajas ehitamine on marginaalne tegevus, mis ei nõua paljudel juhtudel ehituse dokumenteerimist. Eksamineerija poolt endale ehitamisele viitamine on asjakohatu, kuna endale ehitamise korral ei pea isik pidama ehituspäevikut, koostama kaetud tööde akte ega endaga peetava koosoleku protokolle. Küsimust teleoloogiliselt hinnates on küsimuse eesmärgiks tuvastada, kas kutsetegevuse käigus pottsepa teenust pakkuv isik on teadlik sellest, et ta peab töö seaduse nõuete kohaselt dokumenteerima. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud „Ehituse töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013)” kohaselt peab täitedokumentatsiooni (ehitamise dokumendid) tellijale üle andma töövõtja, kelleks ehitamise puhul saab olla vaid ettevõtja äriseadustiku § 1 tähenduses, kes saab olla ainukesena EhS § 15 lg 1 mõttes ehitavaks isikuks. 8) Küsimus nr 26 eest peaks olema antud 1 p või vähemalt 0,5 p, kuna kaebaja on andnud õige vastuse „23“ ning unustanud vale vastuse „33“ lihtsalt maha tõmmata. Kohus peaks analoogia korras kohaldama õigusnormide kollisiooni puhul kohaldatavat reeglit ja lugema, et kaebaja on andnud õige vastuse hilisema punase kirjega „23“, mis tühistas sinise kirje. 9) Küsimus nr 27 eest peaks olema antud 1 p, kuna kaebaja on andnud õige vastuse, mis on samatähenduslik p 28 vastusega, mis on loetud täiesti õigeks.
10) Küsimus 29 eest peaks olema antud 1 p, kuna kaebaja on andnud õige vastuse, et kütteseadme kasuteguriks loetakse „kütteseadme väljundvõimsust küttekogusest“, ehk teisisõnu kütteseadme kasutegur on kütteseadme poolt toodetud kasuliku soojuse ja kogu tarbitud energia suhe. Vastusele hinnangu andmisel ei saa probleemi tõusetuda selle pinnalt, mida keegi sõnastuselt ootab, vaid vastust saab hinnata vaid selle pinnalt, kas see on õige või vale. Kaebaja vastusest on selgelt arusaadav, et ta on silmas pidanud just suhet, mida tavapäraselt väljendatakse protsentuaalselt. Seejuures võttis vastustaja 06.10.2021 kohtuistungil omaks, et punasega on küsimuse nr 29 vastusele kirje teinud ikkagi kaebaja. Ka ei pea kaebaja kontroll-lehe vastust küsimusele nr 29 korrektseks. Seega peaks kohus pidama kontroll-lehte äärmisel ebausaldusväärseks, selles esinevate märkimisväärsete vigade tõttu. 11) Kohus peaks pidama ebausutavaks vastustaja väidet, et kaebajal oli võimalik punasega kirjeid eksamitööle teha millalgi pärast eksamitöö ära andmist, kuna varem on andnud vastustaja sellega vastuolus oleva selgituse, et kaebaja poolt mingite punaste kirjete tegemine eksamitööle oleks tähendanud tema kohest kõrvaldamist eksamilt. 12) Hindamisstandardi p 1.3. näitab, et eksamitöö küsimused on esitatud eesmärgiga tuvastada teadmised, mis eksamineeritaval peavad olema tegutsemiseks püsivalt kutse- ja majandustegevuses ettevõtjana töövõtulepingute sõlmimisel ja täitmisel. 13) Asjaolu, et vastustaja ei saanudki kaebaja eksamitöös vähemalt osadele küsimustele esitatud vastuseid õigesti hinnata näitab veelkord see, et küsimuse nr 22 vastuse valguses ei saa vastustaja seniajani aru juriidilise termini ettevõtja tähendusest sisustades selle nüüd ebaõigesti omandi ja omaniku mõistetega.
15.MTÜ Eesti Pottsepad leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) MTÜ Eesti Pottsepad on lähtunud kutse andjana eelkõige kutseseadusest ning seal sisalduvatest nõuetest ja sätetest. Seda nii kutsekomisjoni kui hindamiskomisjoni moodustamisel kui kutse andmise dokumenteerimisel. Kutse andjana pole vastustajal põhjust kahelda kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni liikmete kompetentsuses ning sellest tulenevatest pädevustes. Ka laiendatud hindamiskomisjoni koosseisuga läbi viidud kordushindamisel ei tuvastatud eksami päeval hindamiskomisjoni koosseisu kuulunud hindajate töös eksimusi. 2) Vastustaja esitas kaebaja vaidlustatud eksamitööd hinnanud hindamiskomisjoniliikmete selgitused, millest tulenes, et punase kirjutusvahendiga ei olnud kaebajal võimalik eksamitööd täita, kuivõrd sellist värvi kasutavad ainult hindamiskomisjoni liikmed. Samuti ei mäleta keegi komisjoni liiketest, et kaebaja oleks kirjutusvahendi probleemiga nende poole pöördunud ja uue kirjutusvahendi saanud. 3) Vastustaja kontroll-lehel esitatu on pädevate spetsialistide poolt valdkonda puudutavatest seadustest ja normatiivdokumentidest lähtudes koostatud küsimused-vastused. 4) Kaebaja ei ole oma täiendavates seisukohavõttudes välja toonud, millises eksamifaasis ja kui pika aja vältel kaebaja väidetavalt punases kirjas eksamitööle parandusi tegi. 5) Potsepp tase 4 hindamisstandardi punktidest 1.1 ja 1.3 tulenevalt jääb arusaamatuks kaebaja soov eksamiküsimuse eesmärki endale sobivas suunas teleoloogiliselt hinnates kallutada, väites, et ainsaks küsimuse eesmärgiks oli teada saada, kas kaebaja oskab standardit tõlgendada. Kaebaja ei saanud vastustaja hinnangul aru küsimuse sisust, jättes vastamata, mida siis ikkagi tuleb silmas pidada ohutuskujade piisavuse tõendamisel. Selle asemel kirjeldas kaebaja enda vastuses metoodikaid, kuidas ohutuskujasid määratakse. Seega polnud võimalik lugeda kaebaja vastust õigeks. Eksamiküsimuse nr 6 koostas Päästeameti spetsialist, kes omab valdkonnas pikaaegset töökogemust ning on standardi viimase redaktsiooni koostaja. 6) Kaebaja eksamiküsimuse nr 22 vastus „Ehitus ettevõtja“ ei ole korrektne ning õigeks saab lugeda “ehitamist teostav isik”. Ehitus ettevõtjaks saab lugeda ehitusettevõtte omanikku või
kaasomanikku. Ehitus ettevõtja ei pruugi kuuluda isegi ehitusettevõtte juhatusse, rääkimata ehituse teostamisest. Niisiis ei saa tõmmata ehitust teostava isiku ja ehitusettevõtja vahele automaatselt võrdusmärki. Õigeks vastuseks oleks loetud ka sõnaühend “ehitav isik” (EhS § 15 lg 1). Viimati kasutati mõistet “ehitusettevõtja” 2002 aasta ehitusseaduses, mis enam ei kehti. 7) Antud valdkonnas endale ehitamine ei ole marginaalne ja isegi siis, kui tegu oleks üksikjuhtumitega, tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. Pottsepp tase 4 kompetentsid eeldavad kogu valdkonda puudutava seadusandluse laiapõhjalist mõistmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kaebaja on 21.10.2021 kohtule esitanud seisukoha. 06.10.2021 istungil andis kohus kaebajale täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaja 15.10.2021 ning vastustajale neile vastamiseks kuni 20.10.2021. Seega on kaebaja 21.10.2021 seisukoht esitatud hilinenult. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-tes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, mis oli mõjuv põhjus 21.10.2021 seisukoha esitamiseks. Kuigi dokument sisaldab mõningaid uusi selgitusi on see vaid 2 lk pikk ning seondub varasemalt kaebaja poolt menetluses esitatuga, mistõttu leiab kohus, et selle menetlemine ei põhjusta menetluse viibimist.
17.Kaebaja on 09.09.2021 menetlusdokumendis palunud jätta vastu võtmata või arvestamata vastustaja 08.09.2021 menetlusdokumendi lisadena esitatud A. K., E. R., M. K. ja K. K. kirjalikud ütlused tõendi vormile mittevastavuse tõttu. Kohus leidis istungil, et nimetatud tõendid tuleks siiski vastu võtta. HKMS § 56 lg 1 kohaselt on tõend igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tunnistajate kirjalikud selgitused on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 1 mõttes dokumentaalsed tõendid, mis võivad HKMS § 56 lg 2 kohaselt halduskohtumenetluses tõenditeks olla. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mille alusel saaks need tõendid asjas arvestamata jätta (HKMS § 62 lg 6). Niisiis arvestab kohus asjas ka vastustaja 08.09.2021 menetlusdokumendi lisadena esitatud A. K., E. R., M. K. ja K. K. kirjalikke ütlusi.
18.Selleks, et kaebus rahuldada, peab kohus tuvastama, et vastustaja on kaebaja eksamitööd valesti hinnanud ulatuses, mille uuesti kaebaja kasuks hindamisel, oleks kaebajal võimalik saada vähemalt 35 punkti. Kaebaja personaalse hindamislehe kohaselt on kaebaja eksamil saanud 32,5 punkti. Personaalse hindamislehe parandus, mille tulemusel leiti, et kaebaja sai 34,5 punkti asemel 32,5 punkti, ei ole kohtu hinnangul õigusvastane. Kohtul ei ole kaebaja eksamitööle iga küsimuse juurde märgitud punktidest tulenevalt kahtlust, et hindamislehel on hindamiskomisjoni lõplik otsus kaebaja eksamitööle antud punktide osas. Kohus märgib, et selguse huvides võiks olla paranduse juurde märgitud, kes ja kunas selle tegi.
19.Kohus leidis istungil, et käekirjaekspertiis eksamitööle märgitud punaste ringide osas pole vajalik, kuivõrd sellega ei oleks võimalik jõuda tõsikindlale järeldusele, kes punased ringid tööle tegi. Kohus peab usutavaks vastustaja selgitusi, et need tegi eksamikomisjoni liige tööd üle vaadates, kuigi vastustaja ei ole täpsustanud, et kes hindamiskomisjoni liikmetest seda tegi. Vastustaja on istungil selgitanud, et eksamil võib kasutada nii enda pastakat kui ka komisjonilt saadud pastakat, mis võib olla musta või sinist värvi. Punast pastakat komisjonilt saada ei olnud võimalik.
20.Istungil poolte poolt antud selgituste kohaselt oli kaebajal võimalik pärast eksamitöö sooritamist tööga tutvuda ning hindamiskomisjoni liikmed selgitasid kaebajale tema töö puudujääke. Seejuures ei esitanud kaebaja ei siis ega ka hiljem kohtule kaebust esitades ega
kaebuse nõuet muutes mingeid selgitusi, millest oleks nähtunud, et hindamiskomisjon oleks kaebaja eksamitööd parandades osad kaebaja vastused, mille kaebaja väidetavalt punase pastakaga tegi, põhjendamatult arvesse võtmata jäänud. Kuivõrd pärast eksamit arutati küsimused kaebajaga läbi nii, et tal oli võimalik ka enda eksamitööd näha, oleks pidanud see asjaolu kaebajale vähemalt osaliselt koheselt ilmselge olema. Kuigi vastab tõele, et kaebajal ei olnud koheselt kohustust oma kaebeõigust teostada ning ta võis oodata kaebuse esitamisega, ei pea kohus usutavaks, et alles 02.09.2021, kui kohus andis kaebajale uue tähtaja eksamitöö osas sisuliste vastuväidete esitamiseks, oli kaebajal võimalik hindamiskomisjoni eksimusest teada anda. Kaebaja esitas juba 01.04.2021 kohutu suunisel taotluse kaebuse muutmiseks, millega koos oleks kaebaja saanud esitada endale teada olevad asjaolud, miks ta eksamitöö hindamist õigusvastaseks peab.
21.Kaebaja selgituste kohaselt sai tal pärast esmaste vastuste märkimist sinist värvi kirjutusvahend tühjaks. Samas ei nähtu kohtule kaebaja eksamitöölt, kus kaebaja pastakas oleks tühjaks saanud. Sellele ei osanud istungil vastust anda ka kaebaja esindaja, samuti pole selles osas hilisemalt kirjalikke selgitusi esitatud. Lisaks on kõik hindamiskomisjoni liikmed kinnitanud, et ei mäleta, et kaebaja oleks eksamil uut kirjutusvahendit küsinud, kuigi eksamil osales maksimaalselt 10 eksaminandi. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus punase pastakaga eksamitöö küsimuste nr 2, 4, 8, 9, 16, 17 ja 18 vastustes tehtud ringe kaebaja poolt enne eksamitöö äraandmist tehtuks. Seejuures pole asjas vaidlust, et küsimuse nr 29 juures tegi sõnalise paranduse punase pastakaga tõepoolest kaebaja, kuid lähtudes eelnevast ning vastustaja istungil antud selgitusest, et kaebaja tegi selle paranduse töö ülevaatamisel, ei saa ka seda parandust vastuse õigsuse hindamisel arvesse võtta.
22.Kohus peab vajalikuks siinkohal selgitada, et omasõnaliste vastuste hindamist teostas vastustaja kaalutlusõiguse alusel. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtupraktikas ollakse seisukohal, et hindamisotsused on alati teatud määral subjektiivsed ning seega jääb hindajale kirjeldavatele ja selgitavatele eksamiküsimustele antud vastuse hindamisel alati teatud hindamisruum, milleni kohtulik kontroll ei ulatu. Sellise eksamitulemuse kohtulik kontroll ei tähenda seda, et kohus määrab ise ära iga vastuse eest õige ja täpse punktisumma. Kohus saab hinnata seda, kas hindamisel antud punktisumma on põhimõtteliselt adekvaatne ning jääb lubatava hindamisruumi piiresse. Konkreetne hindamisotsus tuleb tühistada, kui hinnang on ilmselgelt ebaadekvaatne või väljub lubatavast subjektiivse hindamise ulatusest, milline on iga küsimus puhul selle küsimuse sisust tulenevalt erinev (vt Tallinna Halduskohtu 26.04.2013 otsus nr 3-13-378, p 18).
23.Kaebaja on 01.04.2021 esitanud taotluse eksamitöö vastuste hindamiseks eksperdi kaasamiseks. Hilisemalt ei ole kaebaja nimetatud taotlusele tähelepanu juhtinud. Kohus ei pea taotluse rahuldamist vajalikuks. Tegemist pole selliseid eriteadmisi nõudvate kaalutlusotsustega, mille hindamisega kohus ise hakkama ei saaks.
24.Kuigi kohus nõustub kaebajaga põhimõtteliselt selles, et ka eksamitöö kontroll-lehel kajastatud vastustest erinevalt sõnastatud vastused võivad korrektsed olla, ei ole kohtu hinnangul põhjust arvata, et kontroll-lehel oleks tegemist faktiliselt valede vastustega. Tegemist on oma ala spetsialistide poolt koostatud küsimuste vastustega. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et erinevad korrektsed vastused loeti õigeks vaatamata sellele, kas need vastasid täpselt kontroll-lehe vastuste sõnastusele või mitte.
25.Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et küsimusele nr 6 vastamiseks oli jäetud äärmiselt piiratud ruum. Vastustaja eeldatud vastus oleks sinna probleemideta mahtunud. Kaebaja on ise
kasutanud umbes poole võimaldatud ruumist, seega on selge, et tal oleks olnud võimalik pikemalt vastata.
26.Kohus nõustub, et küsimuse nr 6 eesmärk oli hinnata, kas eksamineeritav oli teadlik standardi regulatsioonist ohutuskujade tõendamise osas. Küsimusele õigesti vastamiseks tuli aga näidata, et seda regulatsiooni mõistetakse ka sisuliselt. Küsimus nr 6 oli „Mida tuleb silmas pidada kütteseadme ohutuskujade piisavuse tõendamisel?“. Kaebaja vastas, et 1) arvutuslikku tõendamist ja 2) pinnatemperatuuri liigitust. Tegemist on küsimusega, mille vastus saab olla sõnastatud erineval viisil ning kontroll-lehe sõnastus pole kindlasti ainus, mille eest punkte oleks võinud saada. Kohus leiab, et tulenevalt analüütilise ja arvutusliku tõendamise võimalikkusest oleks küsimus nr 6 võinud selgemini sõnastatud olla, kui vastustaja ootas vastust ainult lähtudes arvutuslikust tõendamisest. Sellisel kujul ei saa vastustaja õige vastusena välistada ka analüütilisest tõendamisest lähtuvat vastust. Siiski ei tähenda see, et kaebajale oleks tulnud küsimuse nr 6 vastuse eest rohkem punkte anda. Vastuse esimene pool on kohtu hinnangul ilmselgelt vale. Sellest nähtub, et kaebaja on küsimuse sisust valesti aru saanud või pole osanud lihtsalt korrektselt vastata. Sisuliselt on kaebaja vastanud, et tõendamisel tuleb silmas pidada tõendamist. Selline vastus ei näita kaebaja asjakohaseid teadmisi. Vastuse teine pool on küll ohutuskujade määramisega seotud, kuid ainuüksi lakooniliselt märksõna pinnatemperatuuri liigitus vastamine ei kajasta kaebaja küllaldasi teadmisi tuleohutuskujade piisavuse tõendamisest. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja ei ole vastuse eest 0 punti andmisel enda kaalutlusruumist väljunud.
27.Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema vastus küsimusele nr 22 oleks täiesti korrektne ja ainuõige ega ammugi mitte õigem kui EhS 15 lg-s 1 sätestatu. Kuigi kaebaja vastus „Ehitus ettevõtja“ võib katta suure osa isikutest, kes peavad ehituse käigus tehtavad tööd dokumenteerima, ei saa seda lugeda ammendavaks vastuseks. EhS ega majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“ (määrus nr 3) ei piiritle dokumenteerimiskohustust ainult ettevõtjatega. Sealjuures sätestab määruse nr 3 § 14 lg 2, et majandustegevuse raames oma teenuseid pakkuv ettevõtja peab koostama ja ehitusdokumendid ehitisregistrile üle andma üldlevinud tarkvaraga ja masinloetaval kujul. Seega on selge, et on eristatud majandustegevuse raames oma teenuseid pakkuva ettevõtja ja muu ehitava isiku dokumenteerimiskohustust. Kohus märgib, et ka standardi p 6.2.3 käsitleb kutsetunnistuseta isiku dokumenteerimiskohustust kütteseadme paigaldamisel.
28.Ka kaebaja hinnangul marginaalse osa dokumenteerimiseks kohustatud isikute vastusest välja jätmine näitab, et kaebaja teadmistes esineb selles osas lünk. Seda ei muuda asjaolu, et küsimus on esitatud kutseeksamil. Tegemist on olukorraga, kus vastustajal oli hindamisel kaalumisruum. Vastustaja kontroll-lehe vastus ei ole küll täpselt kehtiva EhS § 15 lg 1 sõnastuses, vaid kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse sõnastuses, kuid on selge, et tegemist on sünonüümiga ning kohus peab usutavaks vastustaja selgitust, et termin „ehitav isik“ oleks täiesti õigeks vastuseks loetud. Kohtu hinnangul ei oleks vastustaja pidanud kokkuvõttes kaebaja vastust küsimusele nr 22 maksimaalse 1 punktiga hindama. See, kas anda ebatäpse vastuse eest 0,5 või 0 punkti, oli vastustaja kaalutlusotsus. Kohus märgib, et isegi kui leida, et vastustaja oleks pidanud kaebajale andma 0,5 punkti, ei viiks see kokkuvõttes kaebaja eksamitöö sooritatuks lugemiseni.
29.Vastustaja on selgitanud, et küsimuse nr 26 vastusele on punasega juurdekirjutuse teinud hindamiskomisjoni liige. Kohus ei pea juba ülalpool kajastatud põhjustel punasega tehtud juurdekirjutusi eksamitöö sooritamise ajal tehtuteks. Ka juhul, kui kohus peaks võimalikuks, et vaidlusalune parandus on kaebaja poolt eksamitöö tegemise ajal tehtud, ei saaks kohtu hinnangul vastust täieliku ja korrektsena hinnata, kuna üheaegselt oleks vastatud kaks
vastusevarianti, millest üks on õige ja teine vale. Selliselt ei saaks veendunud olla kaebaja tegelikus korrektse vastuse teadmises. Seega on vastustaja igal juhul küsimuse nr 26 vastust õigesti hinnanud.
30.Seoses küsimusega nr 27 on vastustaja rõhutanud, et kütteseadme kolle ja kütteseade tervikuna pole võrdsustatavad, kuivõrd neile mõjuvad erinevad tingimused. Kaebaja on vastustaja sõnul korrektselt vastanud, et suureneb küttematerjali kogus, kuid see ei ole täielik vastus. Kohus märgib, et kaebaja ei ole näiteks käsitlenud aja aspekti. Kaebaja on selgitanud kütte koguse suurenemist, kuid mitte asjaolu, et massiivsed seinad ja suure erijuhtivusega materjalid toovad kaasa kolde soojenemise pikema aja. Seega ei välju vastustaja kaalutlusruumist kaebajale selle vastuse eest 0,5 p andmine 1 p asemel.
31.Asjas pole vaidlust, et kaebaja ise on küsimuse nr 29 vastusele punasega sõna „küttekogusest“ juurde kirjutanud. Küll aga on kohus nõus vastustajaga, et tegemist on pärast eksami sooritamist töö ülevaatamisel lisatud sõnaga, mistõttu ei saa seda pidada eksamil antud vastuse osaks. Kuigi kaebaja vastus võib teataval määral korrektse vastusega haakuda, ei ole kindlasti tegemist täieliku ega selge vastusega. Tegemist pole ainult sõnastusliku erinevusega, vaid kaebaja vastus ei ole sisuliselt piisav.
32.Kokkuvõttes ei ole vastustaja kaebaja eksamitööd õigusvastaselt hinnanud, mistõttu jätab kohus kaebaja kaebuse tervikuna rahuldamata.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.