Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebe kord

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. Tsiviilasjas nr 2-09-37718 on kostja Wiru Ehitus Grupp OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk esitanud taotluse, et tulenevalt PankrS § 43 lg 2 sätestatust kuulub kohtu menetluses olev hagi läbivaatamata jätmisele seoses kostja suhtes 11.03.2010 Harju Maakohtu määrusega pankroti väljakuulutamisega. TsMS § 168 lg 2 tulenevalt palub haldur jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohtumenetluse käik 04.08.2009 laekus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale Wiru Ehitus Grupp OÜ taotlus (hagiavaldus) P N ́u Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse nr xxxx läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina osas, mis puudutab kostja kohustust tasuda hagejale täiendava töötasuna aprilli ja mai kuu eest summas 25 862 krooni. Taotluses palutakse jätta töövaidluskomisjoni 06.07.2009 otsusega kostjalt hagejale väljamõistetud saamata jäänud töötasu summas 25 862 krooni täielikult kohtuotsusega välja mõistmata. ITVS § 24 lg 4 tulenevalt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Tulenevalt ITVS § 24 lg 4 sätestatust võttis Viru Maakohus Wiru Ehitus Grupp OÜ taotluse (vormistatud hagiavaldusena, kus taotleja on kostjaks) menetlusse ning 05.08.2009 kohtumäärusega peatati kostja taotlusel ITVS § 27 lg 3 tulenevalt P N`u poolt Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse alusel tehtud Tööinspektsiooni otsuse 06.07.2009 viivitamatu täitmine. Kohus väljastas Wiru Ehitus Grupp OÜ esitatud avalduse hagejale tutvumiseks. Hageja P N jäi kohtule esitatud vastuses (vormistatud hagiavaldusena 06.10.2009) töövaidluskomisjonile esitatud avalduste juurde ja palus tema poolt saamata jäänud lepingujärgsed töötasud aprilli- ja maikuu eest 2008.a. summas 25 862 krooni kostjalt (Wiru Ehitus Grupp OÜ –lt) välja mõista ja jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. 28.10.2009 toimunud eelistungil pidasid pooled võimalikuks asjas läbirääkimiste pidamist ning võimaluse korral ka kompromissiga vaidluse lõpetamist. 25.01.2010 määratud eelistung lükati kohtu poolt kostja taotlusel edasi seoses 18.01.2010 Harju Maakohtu kohtumäärusega Wiru Ehitus Grupp OÜ suhtes (tsiviilasi nr 2-09-58467) ajutise pankrotihalduri nimetamisega ning kostja vara käsutamise keelamisega ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. 11.03.2010 kuulutati Wiru Ehitus Grupp OÜ suhtes Harju Maakohtu kohtumäärusega välja pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Katrin Prükk. Kohus teatas pankrotihaldur Katrin Prükk`ile käesolevas tsiviilasjas võlgniku vastu menetluses olevast P N`u nõudest 18.03.2010 ning palus haldurilt seisukohta menetluse jätkamise osas. 29.03.2010 esitatud vastuses leiab Wiru Ehitus Grupp OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk, et kuigi pankrotihaldur peaks otstarbekaks hagimenetlust jätkata, ei võimalda seda kehtiv õigus. PankrS § 43 lõikes 2 nimetatud otsuseks saab pidada üksnes kohtuotsust. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et kostja pankroti korral on hagi läbivaatamata jätmine kohtu kohustus (RKTKo 3-2-1-154-09, p 14) ning PankrS § 43 lõige 2 lähtub põhimõttest, et reeglina vaadatakse kõik võlgniku vastu suunatud varalised nõuded läbi pankrotimenetluses. Hagi läbi vaatamata jätmise korral Töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu, sest läbivaatamata

jätmist ei tingi OÜ Wiru Ehitus Grupp soovimatus asja kohtus läbi vaadata, vaid kostja pankrotistumine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid juhul, kui kostja ei soovi töövaidluse läbivaatamist kohtus, jõustub töövaidluskomisjoni otsus (RKTKo 3-2-1-79-03, p 8). Haldur peab ka vajalikuks, et juhul kui kohus jätab P Nu nõude OÜ Wiru Ehitus Grupp vastu läbi vaatamata, siis selguse mõttes tuleks kohtulahendis märkida, et töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu ega kuulu täitmisele. Täitmise kohta märkuse lisamist on oluliseks pidanud ka Riigikohus (3-2-1-79-03, p 16). Menetluskulud TsMS § 168 põhimõttest tulenevalt tuleb halduri hinnangul ka kostja pankroti tõttu hagi läbi vaatamata jätmisel jätta hageja kanda (RKTKo 3-21-154-09). Pankrotihalduri taotlus edastati kohtu poolt tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks hagejale. Hageja P N teatas vastuseks halduri taotlusele, et tema taotleb kohtu poolt hagi läbivaatamist ja tema nõuete rahuldamist: hageja ei nõustunud menetluskulude tema kanda jätmisega. 19.04.2010 tegi kohus pooltele ettepaneku PankrS § 43 lg 2 tulenevalt esitatud seisukohtade läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ilma selleks eraldi kohtuistungit määramata. Kohus andis pooltele vastuväidete esitamiseks täiendava tähtaja (kuni 28.04.2010), märkides, et täienduste/taotluste puudumisel ja vastuväidete mitteesitamisel loeb kohus, et pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega PankrS § 43 lg 2 alusel esitatud taotluste lahendamisega ning kohus teeb kohtumääruse teatavaks kohtumaja kantselei kaudu 05.05.2010 kell 15.00. Vastuväiteid taotluste lahendamiseks kirjalikus menetluses kohtu määratud tähtpäevaks ei ole poolte poolt esitatud; hageja on kirjalikult teatanud taotluste läbivaatamiseks oma nõustumusest kirjaliku menetlusega.

Kohtu otsustus ja selle õiguslik põhistus Kohus leiab, et tulenevalt PankrS § 43 lg 2 kuulub kohtumenetluses olev hagi läbi vaatamata jätmisele. PankrS § 43 lg 2 sätestatu kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. OÜ Wiru Ehitus Grupp on tööandjana vaidlustanud P N ́u Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse nr 9.1-2/2201 kohta 06.07.2009 töövaidluskomisjoni tehtud otsuse osas, mis puudutas OÜ Wiru Ehitus Grupp kohustust tasuda hagejale täiendava töötasuna aprilli ja mai kuu eest summas 25 862 krooni.. Seoses tööandja poolt töövaidluskomisjoni otsuse 06.07.2009 vaidlustamisega ei ole see jõustunud. ITVS § 24 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Vaatamata asjaolule, et otsuse on vaidlustanud tööandja, on ta tsiviilasja nr 2-09-37718 menetluses ITVS § 24 lg 4 tulenevalt kostjaks ning hagejaks on töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik. Selles, et töövaidluskomisjoni otsus 06.07.2009 ei ole jõustunud ning kohtu menetluses on varaline nõue võlgniku - OÜ Wiru Ehitus Grupp (pankrotis) vastu, poolte vahel vaidlus puudub. Pankrotiseadus ei näe ette erandeid pankrotivõlgnikuks oleva kostja vastu menetluses oleva varalise nõude osas menetluse jätkamiseks. Kohus nõustub pankrotihalduriga selles, et PankrS § 43 lg 2 toodud asjaoludel on tegemist nõudega, mille kohta puudub kohtuotsus ning töövaidluskomisjoni otsus, vaatamata hagi läbivaatamata jätmisele, ei jõustu, kuna hagi läbi vaatamata jätmise kohustus tuleneb seadusest ning ei ole sõltuv kostjaks oleva pankrotistunud tööandja tahtest. Kohus ei nõustu aga kostja seadusliku esindaja - OÜ Wiru Ehitus Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk`i taotlusega menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

TsMS § 168 lg 2 sätestatu näeb küll ette, et hagi läbivaatamata jätmise korral kannab menetluskulud hageja, kuid käesoleval juhul on tegemist pankrotiseadusest tuleneva hagi läbivaatamata jätmise kohustusega, s.o. asjaoluga, mis ei sõltu hageja tahtest. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul, milleks antud asjas on PankrS § 43 lg 2 sätestatud asjaolud. Samuti märgib kohus, et töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel ei ole kohtusse pöördujaks olnud mitte hageja, vaid käesolevaks ajaks pankrotistunud kostja, mistõttu on kohtu hinnangul menetluskulude hageja kanda jätmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Ka pankrotihalduri poolt osundatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-154-09 p 14 on riigikohus leidnud järgmist: “Hagi on jäetud läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-s 3 sätestatud muul seaduses nimetatud juhul, milleks on pankrotiseaduse § 43 lg-st 1 tulenev kohtu kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Seega on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud, ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Kui kohus leiab, et sellises olukorras on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, saab kohus tuvastada, et kostja menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud“. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta käesolevas tsiviilasjas hagi läbi vaatamata jätmisel menetluskulud poolte endi kanda. ITVS § 27 lg 3 alusel kostja taotlusel 05.08.2009 kohtumäärusega hagi tagamise abinõuna töövaidluskomisjoni otsuse täitmise peatamine tühistada. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et hagi läbi vaatamata jätmisel töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu, sest PankrS § 43 lg 2 tulenevalt läbi vaatamata jäetud nõuded kuuluvad menetlemisele pankrotimenetluses nõuete esitamisega. TsMS § 427 tulenevalt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 21.mail 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.