lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-154/33

Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-154/33
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4975
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. august 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-154

Haldusasi

X kaebus MTÜ Eesti Pottsepad 28. augusti 2020. aotsuse nr 28082020 p 1.3.1 tühistamiseks osas, millega loeti mittesooritatuks X kutse pottsepp, tase 4, taastõendamine ning vastustaja kohustamiseks lugeda X kutse pottsepp, tase 4, taastõendamine sooritatuks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja JR Vastustaja – MTÜ Eesti Pottsepad, seaduslikud esindajad MM ja TM, nõustaja KK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. oktoobri 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. oktoobri 2021. a otsus haldusasjas nr 3-21-154 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.09.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-21-154 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X tegi 26.08.2020 MTÜ Eesti Pottsepad korraldatud pottsepa kutse taseme 4 taastõendamise kirjaliku eksamitöö. MTÜ Eesti Pottsepad teavitas 03.09.2020 e-kirjaga Xt, et tema eksamitöö on loetud mittesooritatuks.
2.X pöördus 05.10.2020 MTÜ Eesti Pottsepad poole vaidega, milles vaidlustas tema kutse taastõendamise mittesooritatuks lugemise ning palus väljastada talle selleks vajalikud dokumendid, sh tema tehtud ja hindamiskomisjoni hinnatud teooriaeksami töö.
3.MTÜ Eesti Pottsepad saatis 23.11.2020 e-kirjaga X-le kolm asjassepuutuvat dokumenti koos eraldiseisva selgitusega, kuid ei lahendanud vaiet sisuliselt ega selgitanud kaebeõigust halduskohtus. Samuti keeldus MTÜ Eesti Pottsepad väljastamast X pottsepa kutse, tase 4, taastõendamiseks tehtud teooriaeksami tööd.
4.X esitas 01.12.2020 MTÜ-le Eesti Pottsepad uuesti vaide, milles palus väljastada tema tehtud kutse taastõendamise kirjalik eksamitöö ja taastada kutseregistris andmed kaebaja kutse kehtivuse kohta.
5.MTÜ Eesti Pottsepad vastas X-le 18.12.2020 e-kirjaga, millele oli lisatud 14.12.2020 kutsekomisjoni protokolli väljavõte, millega otsustati ühehäälselt X, pottsepp, tase 4 taastõendamise teooria eksamitöö kinnitada mittesooritatuks. X taotlust tema kirjaliku eksamitöö väljastamiseks ja kutseregistris andmete taastamiseks ei lahendatud.
6.X pöördus 21.12.2020 uuesti MTÜ Eesti Pottsepad poole, juhtides tähelepanu, et lahendamata on tema taotlused eksamitöö väljastamiseks ja kutseregistri andmete taastamiseks.
7.MTÜ Eesti Pottsepad teatas X-le 22.12.2020 e-kirjaga, et ei väljasta tema kirjalikku eksamitööd ning võimaldab sellega ainult tutvuda kutsekomisjoni koosolekul.
8.X esitas Tallinna Halduskohtule 21.01.2021 kaebuse (täiendatud 01.04.2021), mis jäi menetlusse nõuetes tühistada MTÜ Eesti Pottsepad 28.08.2020 otsuse nr 28082020 p 1.3.1 osas, millega loeti kaebaja kutse pottsepp, tase 4, taastõendamine mittesooritatuks ning kohustada MTÜ-d Eesti Pottsepad lugema kaebaja kutse pottsepp, tase 4, taastõendamine sooritatuks. Kutseeksami protokolli lisaks on taotleja personaalse hindamise leht, millelt on näha, et see on rikutud teadmata isiku poolt teadmata ajal tehtud juurde- ja ülekirjutustega ilma muutmist selgitavate märgeteta. Esialgselt märgitud punktisumma 34,5 kohaselt oleks vastustaja pidanud lugema kaebaja kutse taastõendatuks. Kaebaja kasutas eksamitöö kirjutamisel nii sinist kui ka punast pastapliiatsit. Punase kirjutusvahendi sai kaebaja eksamikomisjoni laualt pärast seda, kui tema sinist kirja tegev kirjutusvahend tühjaks sai. Sellega täiendas ja parandas kaebaja oma eksamitööd enne esitamist eksamikomisjonile. Eksamikomisjoni liikmel ei oleks olnud vajadust hakata küsimustele kellegi eksamitööl sisuliselt vastama ning kaebajal polnud võimalust tööd punasega hiljem täiendada. Kaebaja peaks punase pliiatsiga paranduste (vastusevariantidele ringid) eest täiendavaid punkte saama küsimuste 2, 4, 8, 9, 16, 17 ja 18 puhul.

2(11)

3-21-154 Küsimuse nr 6 eest peaks olema antud 2 punkti, kuna kaebaja on vastuse andmisel juhindunud Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse standardi EVS 812-3:2018 (standard) p-dest 5.3.4 ja 5.3.6 ja standardi tabelist 1. Arvestades, et tegemist oli pottsepa kutse tase 4 taastõendamise eksamiga, oli küsimuse nr 6 ainsaks eesmärgiks tuvastada eksamineeritava teadlikkus standardi regulatsioonist ohutuskujade osas. Ei ole võimalik leida selgitust, miks üldisele küsimusele kütteseadmete ohutuskujade tõendamisest peaks õigeks lugema ainult standardis avaldatud sekundaarset tõendamist. Lisaks ei kattu kontroll-lehe vastus standardi p 5.3.6 teise lause sõnastusega ega sisalda standardi tekstist tulenevaid allajoonitud määratlusi. Kontroll-lehe küsimuse nr 6 vastust võiks õigeks pidada vaid juhul, kui küsimuses oleks olnud konkretiseeritud, mida peab silmas pidama ohutuskujade piisavuse arvutuslikul tõendamisel. Primaarne tõendamine standardi p 5.3.4 mõttes ei ole seotud temperatuuriühikuga, vaid vahekauguste pikkusühikutega, mille puhul peab silmas pidama pinnatemperatuuride liigituse alusel esitatud klassifikatsiooni. Vastustaja kontroll-lehel esitatu on vaid kellegi subjektiivne hinnang ehk arvamus vastuste õigsusest, mitte aga objektiivne faktiline tõde. Kaebaja vastustele hinnangu andmisel tuleb arvestada ka seda, et eksamitööl on küsimustele vastamiseks antud äärmiselt piiratud ruum. Küsimuse nr 22 eest peaks olema antud 1 punkt. Kaebaja vastust „ehitusettevõtja“ peab pidama õigeks ja ehitusseadustiku (EhS) § 15 lg-s 1 nimetatud „ehitava isiku“ sünonüümiks. Vastustaja on kontroll-lehel pidanud küsimuse nr 22 õigeks vastuseks „ehitamist teostav isik“, millist terminit ei nähtu ühestki normatiivaktist. „Ehitamist teostava isiku“ mõiste alla mahub lõpmatu arv erinevaid ehitustöölisi, kelle puudub igasugune kohustus ehitamist dokumenteerida EhS § 15 tähenduses. Kaebaja antud vastus on oma sisu poolest täpsem, kuna EhS § 15 lg 1 nimetatud „ehitava isiku“ mõiste alla mahuvad keeleliselt ka kõik töölepingu alusel töötavad ehitustöölised, kellel puudub igasugune ehitamise dokumenteerimise kohustus. Eksamineerija poolt endale ehitamisele viitamine on asjakohatu, kuna endale ehitamise korral ei pea isik pidama ehituspäevikut, koostama kaetud tööde akte ega koosoleku protokolle. Küsimuse eesmärgiks on tuvastada, kas kutsetegevuse käigus pottsepa teenust pakkuv isik on teadlik sellest, et ta peab töö nõuetekohaselt dokumenteerima. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud „Ehituse töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013)” kohaselt peab täitedokumentatsiooni (ehitamise dokumendid) tellijale üle andma töövõtja, kelleks ehitamise puhul saab olla vaid ettevõtja äriseadustiku § 1 tähenduses, kes saab olla ainukesena EhS § 15 lg 1 mõttes ehitavaks isikuks. Küsimuse nr 26 eest peaks olema antud 1 või vähemalt 0,5 punkti, kuna kaebaja on andnud õige vastuse „23“ ning unustanud vale vastuse „33“ lihtsalt maha tõmmata. Kaebaja on andnud õige vastuse hilisema punase kirjega „23“, mis tühistas sinise kirje. Küsimuse nr 27 eest peaks olema antud 1 punkt, kuna kaebaja on andnud õige vastuse, mis on samatähenduslik p 28 vastusega, mis on loetud täiesti õigeks. Küsimuse 29 eest peaks olema antud 1 punkt, kuna kaebaja on andnud õige vastuse, et kütteseadme kasuteguriks loetakse „kütteseadme väljundvõimsust küttekogusest“ ehk teisisõnu kütteseadme kasutegur on kütteseadme toodetud kasuliku soojuse ja kogu tarbitud energia suhe. Kaebaja vastusest on selgelt arusaadav, et ta on silmas pidanud just suhet, mida tavapäraselt väljendatakse protsentuaalselt. Ka ei pea kaebaja kontroll-lehe vastust küsimusele nr 29 korrektseks. Ebausutav on vastustaja väide, et kaebajal oli võimalik teha eksamitööle punasega kirjeid pärast eksamitöö ära andmist, kuna varem on andnud vastustaja sellega vastuolus oleva selgituse, et kaebaja poolt mingite punaste kirjete tegemine eksamitööle oleks tähendanud tema kohest kõrvaldamist eksamilt. 3(11)

3-21-154

MTÜ Eesti Pottsepad palus jätta kaebuse rahuldamata.

MTÜ-l Eesti Pottsepad kutse andjana pole põhjust kahelda kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni liikmete kompetentsuses. Ka hindamiskomisjoni laiendatud koosseisuga läbi viidud kordushindamisel ei tuvastatud eksami päeval hindamiskomisjoni koosseisu kuulunud hindajate töös eksimusi. Vastustaja esitas kaebaja eksamitööd hinnanud hindamiskomisjoni liikmete selgitused, millest tulenes, et punase kirjutusvahendiga ei olnud kaebajal võimalik eksamitööd täita, kuivõrd sellist värvi kasutavad ainult hindamiskomisjoni liikmed. Samuti ei mäleta keegi komisjoni liikmetest, et kaebaja oleks kirjutusvahendi probleemiga nende poole pöördunud ja uue kirjutusvahendi saanud. Kaebaja ei ole välja toonud, millises eksamifaasis ja kui pika aja vältel ta punases kirjas eksamitööle parandusi tegi. Vastustaja kontroll-lehel esitatu on pädevate spetsialistide poolt valdkonda puudutavatest seadustest ja normatiivdokumentidest lähtudes koostatud küsimused-vastused. Kaebaja ei saanud vastustaja hinnangul aru küsimuse nr 6 sisust, jättes vastamata, mida tuleb silmas pidada ohutuskujade piisavuse tõendamisel. Selle asemel kirjeldas kaebaja enda vastuses metoodikaid, kuidas ohutuskujasid määratakse. Seega polnud võimalik lugeda kaebaja vastust õigeks. Eksamiküsimuse nr 6 koostas Päästeameti spetsialist, kes omab valdkonnas pikaaegset töökogemust ning on standardi viimase redaktsiooni koostaja. Kaebaja eksamiküsimuse nr 22 vastus „ehitusettevõtja“ ei ole korrektne ning õigeks saab lugeda “ehitamist teostav isik”. Ehitusettevõtjaks saab lugeda ehitusettevõtte omanikku või kaasomanikku. Ehitusettevõtja ei pruugi kuuluda isegi ehitusettevõtte juhatusse, rääkimata ehituse teostamisest. Niisiis ei saa tõmmata ehitust teostava isiku ja ehitusettevõtja vahele võrdusmärki. Õigeks vastuseks oleks loetud ka sõnaühend “ehitav isik” (EhS § 15 lg 1). Viimati kasutati mõistet “ehitusettevõtja” 2002. a ehitusseaduses, mis enam ei kehti. Selles valdkonnas endale ehitamine ei ole marginaalne ja isegi siis, kui tegu oleks üksikjuhtumitega, tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. Pottsepp tase 4 kompetentsid eeldavad kogu valdkonda puudutava seadusandluse laiapõhjalist mõistmist.

10.Tallinna Halduskohus jättis 28.10.2021 otsusega kaebaja taotluse eksamitöö vastuste osas eksperdi arvamuse küsimiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Kohus arvestab asjas vastustaja 08.09.2021 menetlusdokumendi lisadena esitatud AK, ER, MK ja KK kirjalikke ütlusi. Tunnistajate kirjalikud selgitused on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 1 mõttes dokumentaalsed tõendid, mis võivad HKMS § 56 lg 2 kohaselt olla halduskohtumenetluses tõenditeks. Kaebaja personaalse hindamislehe kohaselt on kaebaja saanud eksamil 32,5 punkti. Personaalse hindamislehe parandus, mille tulemusel leiti, et kaebaja sai 34,5 punkti asemel 32,5 punkti, ei ole õigusvastane. Kohtul ei ole kaebaja eksamitööle iga küsimuse juurde märgitud punktidest tulenevalt kahtlust, et hindamislehel on hindamiskomisjoni lõplik otsus kaebaja eksamitööle antud punktide osas. Selguse huvides võiks olla paranduse juurde märgitud, kes ja kunas selle tegi. Usutav on vastustaja selgitus, et punased ringid tegi eksamitööle eksamikomisjoni liige tööd üle vaadates, kuigi vastustaja ei ole täpsustanud, kes hindamiskomisjoni liikmetest seda tegi. Vastustaja selgitas istungil, et eksamil võib kasutada nii enda pastakat kui ka komisjonilt saadud pastakat, mis võib olla musta või sinist värvi. Punast pastakat komisjonilt saada ei olnud võimalik. 4(11)

3-21-154 Kohtuistungil poolte antud selgituste kohaselt oli kaebajal võimalik pärast eksamitöö sooritamist tööga tutvuda ning hindamiskomisjoni liikmed selgitasid kaebajale tema töö puudujääke. Kaebaja ei esitanud siis ega ka kohtule mingeid selgitusi, millest oleks nähtunud, et hindamiskomisjon oleks jätnud kaebaja eksamitööd parandades osad kaebaja vastused, mille kaebaja väidetavalt punase pastakaga tegi, põhjendamatult arvesse võtmata. Kuivõrd pärast eksamit arutati küsimused kaebajaga läbi nii, et tal oli võimalik ka enda eksamitööd näha, oleks pidanud see asjaolu kaebajale vähemalt osaliselt koheselt ilmselge olema. Kuigi kaebajal ei olnud koheselt kohustust oma kaebeõigust teostada ning ta võis oodata kaebuse esitamisega, ei ole usutav, et alles 02.09.2021, kui kohus andis kaebajale uue tähtaja eksamitöö osas sisuliste vastuväidete esitamiseks, oli kaebajal võimalik hindamiskomisjoni eksimusest teada anda. Kaebaja esitas juba 01.04.2021 kohtu suunisel taotluse kaebuse muutmiseks, millega koos oleks kaebaja saanud esitada endale teada olevad asjaolud, miks ta peab eksamitöö hindamist õigusvastaseks. Kaebaja selgituste kohaselt sai tal pärast esmaste vastuste märkimist sinist värvi kirjutusvahend tühjaks. Samas ei nähtu kaebaja eksamitöölt, kus kaebaja pastakas oleks tühjaks saanud. Sellele ei osanud istungil vastust anda ka kaebaja esindaja, samuti pole selles osas hilisemalt kirjalikke selgitusi esitatud. Lisaks on kõik hindamiskomisjoni liikmed kinnitanud, et ei mäleta, et kaebaja oleks eksamil uut kirjutusvahendit küsinud, kuigi eksamil osales maksimaalselt 10 eksaminandi. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus punase pastakaga eksamitöö küsimuste nr 2, 4, 8, 9, 16, 17 ja 18 vastustes tehtud ringe kaebaja poolt enne eksamitöö äraandmist tehtuks. Seejuures pole asjas vaidlust, et küsimuse nr 29 juures tegi sõnalise paranduse punase pastakaga tõepoolest kaebaja, kuid lähtudes eelnevast ning vastustaja istungil antud selgitusest, et kaebaja tegi selle paranduse töö ülevaatamise käigus, ei saa ka seda parandust vastuse õigsuse hindamisel arvesse võtta. Sõnaliste vastuste hindamist teostas vastustaja kaalutlusõiguse alusel (HKMS § 158 lg 3). Kohtupraktika kohaselt on hindamisotsused alati teatud määral subjektiivsed ning seega jääb hindajale kirjeldavatele ja selgitavatele eksamiküsimustele antud vastuse hindamisel alati teatud hindamisruum, milleni kohtulik kontroll ei ulatu. Sellise eksamitulemuse kohtulik kontroll ei tähenda, et kohus määrab ise ära iga vastuse eest õige ja täpse punktisumma. Kohus saab hinnata seda, kas hindamisel antud punktisumma on põhimõtteliselt adekvaatne ning jääb lubatava hindamisruumi piiresse. Kuigi ka eksamitöö kontroll-lehel kajastatud vastustest erinevalt sõnastatud vastused võivad korrektsed olla, ei ole põhjust arvata, et kontroll-lehel oleks tegemist faktiliselt valede vastustega. Tegemist on oma ala spetsialistide koostatud küsimuste vastustega. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et erinevad korrektsed vastused loeti õigeks vaatamata sellele, kas need vastasid täpselt kontroll-lehe vastuste sõnastusele või mitte. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et küsimusele nr 6 vastamiseks oli jäetud äärmiselt piiratud ruum. Vastustaja eeldatud vastus oleks sinna probleemideta mahtunud. Kaebaja on ise kasutanud umbes poole võimaldatud ruumist, seega on selge, et tal oleks olnud võimalik pikemalt vastata. Küsimuse nr 6 eesmärk oli hinnata, kas eksamineeritav oli teadlik standardi regulatsioonist ohutuskujade tõendamise osas. Küsimusele õigesti vastamiseks tuli näidata, et seda regulatsiooni mõistetakse sisuliselt. Küsimus nr 6 oli „Mida tuleb silmas pidada kütteseadme ohutuskujade piisavuse tõendamisel?“. Kaebaja vastas, et: 1) arvutuslikku tõendamist ja 2) pinnatemperatuuri liigitust. Tegemist on küsimusega, mille vastus saab olla sõnastatud erineval viisil ning kontroll-lehe sõnastus pole kindlasti ainus, mille eest punkte oleks võinud saada. Tulenevalt analüütilise ja arvutusliku tõendamise võimalikkusest oleks küsimus nr 6 võinud selgemini sõnastatud olla, kui vastustaja ootas vastust ainult lähtudes arvutuslikust tõendamisest. Sellisel kujul ei saa vastustaja õige vastusena välistada ka analüütilisest tõendamisest lähtuvat vastust. Siiski ei tähenda see, et kaebajale oleks tulnud küsimuse nr 6 vastuse eest rohkem punkte anda. Vastuse esimene pool on ilmselgelt vale. 5(11)

3-21-154 Sellest nähtub, et kaebaja on küsimuse sisust valesti aru saanud või pole osanud lihtsalt korrektselt vastata. Sisuliselt on kaebaja vastanud, et tõendamisel tuleb silmas pidada tõendamist. Selline vastus ei näita kaebaja asjakohaseid teadmisi. Vastuse teine pool on küll ohutuskujade määramisega seotud, kuid ainuüksi lakooniline märksõna „pinnatemperatuuri liigitus“ ei kajasta kaebaja teadmisi tuleohutuskujade piisavuse tõendamisest. Vastustaja ei ole vastuse eest 0 punkti andmisel enda kaalutlusruumist väljunud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema vastus küsimusele nr 22 oleks täiesti korrektne ja ainuõige ega ammugi mitte õigem kui EhS 15 lg-s 1 sätestatu. Kuigi kaebaja vastus „ehitusettevõtja“ võib katta suure osa isikutest, kes peavad ehituse käigus tehtavad tööd dokumenteerima, ei saa seda lugeda ammendavaks vastuseks. EhS ega majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“ (määrus nr 3) ei piiritle dokumenteerimiskohustust ainult ettevõtjatega. Sealjuures sätestab määruse nr 3 § 14 lg 2, et majandustegevuse raames oma teenuseid pakkuv ettevõtja peab koostama ja ehitusdokumendid ehitisregistrile üle andma üldlevinud tarkvaraga ja masinloetaval kujul. Seega on selge, et on eristatud majandustegevuse raames oma teenuseid pakkuva ettevõtja ja muu ehitava isiku dokumenteerimiskohustust. Ka standardi p 6.2.3 käsitleb kutsetunnistuseta isiku dokumenteerimiskohustust kütteseadme paigaldamisel. Kaebaja hinnangul marginaalse osa dokumenteerimiseks kohustatud isikute vastusest välja jätmine näitab, et kaebaja teadmistes esineb selles osas lünk. Vastustaja kontroll-lehe vastus ei ole küll täpselt kehtiva EhS § 15 lg 1 sõnastuses, vaid kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse sõnastuses, kuid on selge, et tegemist on sünonüümiga ning kohus peab usutavaks vastustaja selgitust, et ka vastus „ehitav isik“ oleks loetud õigeks vastuseks. Seega ei oleks vastustaja pidanud hindama kaebaja vastust küsimusele nr 22 maksimaalse 1 punktiga. See, kas anda ebatäpse vastuse eest 0,5 või 0 punkti, oli vastustaja kaalutlusotsus. Isegi kui leida, et vastustaja oleks pidanud kaebajale andma 0,5 punkti, ei viiks see kokkuvõttes kaebaja eksamitöö sooritatuks lugemiseni. Vastustaja on selgitanud, et küsimuse nr 26 vastusele on punasega juurdekirjutuse teinud hindamiskomisjoni liige. Kohus ei pea juba eelnevalt märgitud põhjustel punasega tehtud juurdekirjutusi eksamitöö sooritamise ajal tehtuteks. Ka juhul, kui pidada võimalikuks, et vaidlusalune parandus on kaebaja poolt eksamitöö tegemise ajal tehtud, ei saaks vastust täieliku ja korrektsena hinnata, kuna üheaegselt oleks vastatud kaks vastusevarianti, millest üks on õige ja teine vale. Selliselt ei saaks veendunud olla kaebaja tegelikus korrektse vastuse teadmises. Seega on vastustaja hinnanud küsimuse nr 26 vastust õigesti. Seoses küsimusega nr 27 on vastustaja rõhutanud, et kütteseadme kolle ja kütteseade tervikuna pole võrdsustatavad, kuivõrd neile mõjuvad erinevad tingimused. Kaebaja on vastustaja sõnul korrektselt vastanud, et suureneb küttematerjali kogus, kuid see ei ole täielik vastus. Kaebaja ei ole näiteks käsitlenud aja aspekti. Kaebaja on selgitanud küttekoguse suurenemist, kuid mitte asjaolu, et massiivsed seinad ja suure erijuhtivusega materjalid toovad kaasa kolde soojenemise pikema aja. Seega ei välju vastustaja kaalutlusruumist kaebajale selle vastuse eest 0,5 punkti andmine 1 punkti asemel. Asjas pole vaidlust, et kaebaja ise on küsimuse nr 29 vastusele punasega sõna „küttekogusest“ juurde kirjutanud. Tegemist on pärast eksami sooritamist töö ülevaatamisel lisatud sõnaga, mistõttu ei saa seda pidada eksamil antud vastuse osaks. Kuigi kaebaja vastus võib teataval määral korrektse vastusega haakuda, ei ole tegemist täieliku ega selge vastusega. Tegemist pole ainult sõnastusliku erinevusega, vaid kaebaja vastus ei ole sisuliselt piisav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6(11)

3-21-154

11.X palub 29.11.2021 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.10.2021 otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning rahuldada uue otsusega kaebus või alternatiivselt saata asi Tallinna Halduskohtule uueks arutamiseks. Kaebaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme (HKMS § 180 lg 1) ning eiranud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (HKMS § 157 lg 1), kuna on arvestanud tõenditena teabekandjaid (AK, ER, MK ja KK kirjalikud ütlused), mille oleks pidanud jätma vastu võtmata või vähemalt tõenditena kohtuotsuse tegemisel arvestamata. Isegi kui ütlusi oleks võinud tõendina arvestada, on kohus rikkunud HKMS § 165 lg 1 p 1 nõuet, jättes otsuse põhjendavas osas märkimata, millised konkreetsed asjaolud ta kellegi ütlustega tõendatuks loeb. Viidatud kirjalikud ütlused oleks pidanud jätma vastu võtmata või nendega arvestamata tõendi vormile mittevastavuse tõttu (HKMS § 56, TsMS §-d 251‒266). Halduskohus oleks kirjalikud ütlused pidanud lugema ebausaldusväärseks nendes esinevate vastuolude tõttu. Kui varem nii vastustaja esindajad kui nimetatud tunnistajad väitsid, et kaebaja ei saanud eksamitööle teha ühtegi kirjet punase pliiatsiga, kuna see oleks tähendanud kohest eksamilt kõrvaldamist, siis 06.10.2021 kohtuistungil võttis vastustaja omaks, et kaebaja kasutas vähemalt eksamitöö p-s 29 vastuse kirjutamisel nii sinist kui punast pliiatsit. Halduskohus jättis ebaõigesti rahuldamata taotluse käekirjaekspertiisi määramiseks. Asjas on vaidlus selles, kes ja millised kirjed on eksamitööle punasega teinud. Halduskohus on otsuse ps 19 astunud lubamatult eksperdi rolli ja teinud põhjendamatu järelduse asjaolude osas, mis nõuavad tehnilisi eriteadmisi. Seejuures on halduskohus ebaõigesti tuginenud vastustaja väitele, nagu poleks olnud võimalik komisjonilt punast pastakat saada. Ebaõige ja tõenditele mittetuginev on kohtuotsuse p-s 20 esitatud kohtu väide, nagu oleksid pooled istungil andnud selgitused, mille kohaselt oli kaebajal võimalik pärast eksamitöö sooritamist tööga tutvuda ja teha sinna punasega kirjeid. Kohatu on samas punktis esitatud väide, et kaebaja oleks juba 01.04.2021 koos taotlusega kaebuse muutmiseks saanud esitada endale teadaolevad asjaolud, miks ta peab eksamitöö hindamist õigusvastaseks. Kaebaja vajas sisuliste väidete esitamiseks oma eksamitööd ja esitas 01.04.2021 menetlusdokumendis taotluse, et halduskohus kohustaks vastustajat selle esitama. Enne eksamitööga tutvumist ei olnud kaebajal võimalik esitada sisulisi asjaolusid töö hindamise vaidlustamiseks. Ebaõige on kohtuotsuse p-s 21 esitatud kohtu seisukoht, et kaebaja eksamitööst ei nähtu, kus on sinist värvi pastapliiats tühjaks saanud. Selline küsimus tõusetus esmakordselt kohtuistungil, millest kaebaja ise osa ei võtnud. Kaebaja esindaja ei kirjutanud ise eksamitööd ega osanud küsimusele vastata. Kaebaja on varasemalt selgitanud, et eksami tegemise ajal ei vastanud ta küsimustele numbrilises järjekorras, mälu järgi hakkas sinine pastakas tühjenema küsimusele nr 19 vastates. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel järginud kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kaebaja on selgitanud, et eksamitöö küsimuste puhul tuleb neid tõlgendada ka teleoloogiliselt ning arvestada, et need esitati pottseppade kutseeksamil, kes osutavad püsivalt majandustegevuses ettevõtjatena selleliigilist teenust. Eksamitöö küsimustele, mille esemeks on kellegi juriidiline kohustus (nt küsimus nr 22), peab hindamisstandardi p-st 1.3 tulenevalt mõtteliselt juurde lisama täiendi, kas juriidiline kohustus on ettevõtjast pottsepal või kliendil. Halduskohus on kohtuotsuse p-s 24 rikkunud põhjendamiskohustust, leides, et eksamitöö küsimuste-vastuste kontroll-lehel on tegemist oma ala spetsialistide koostatud küsimuste ja vastustega. Selgusetuks jääb, millistele tõenditele tuginedes kohus sellisele järeldusele jõudis.

7(11)

3-21-154 Kohtuotsuse p-des 25‒31 on kohus andnud ebaõige hinnangu kaebaja vastustele. Kui ringkonnakohus tuvastab, et kaebaja eksamitöö on ebaõigesti hinnatud ja ta peaks saama vähemalt 2,5 punkti rohkem, siis tuleks apellatsioonkaebus rahuldada. Kaebaja on 02.09.2021 menetlusdokumendis põhjalikult selgitanud, kuidas tema eksamitööd oleks pidanud õigesti hindama kokku 10,5 lisapunktiga ja kaebaja jääb selle juurde. Ainuüksi küsimuste nr 6 ja 22 vastuste põhjal saaks jõuda järeldusele, et kaebaja punktisumma peab ületama 35 punkti ning seega on eksamitöö positiivselt sooritatud. Küsimuse nr 6 ainsaks eesmärgiks oli tuvastada eksamineeritava teadlikkus standardi regulatsioonist ohutuskujade tõendamise osas. Kaebaja on standardi p 5.3.4 tabeli 1 tähenduses vastanud küsimusele õigesti, et silmas tuleb pidada pinnatemperatuuri liigitust. Samuti on kaebaja standardi p 5.3.6 valguses vastanud õigesti, et kütteseadme ohutuskujade tõendamisel tuleb silmas pidada ka arvutusliku tõendamise võimalikkust. Kuigi kaebaja on kasutanud ebaõnnestunud grammatilist vormi „arvutuslikku tõendamist“, siis keskmiselt mõistlikule inimesele peaks olema arusaadav, et kaebaja pidas silmas just arvutusliku tõendamise võimalikkust. Kaebaja vastustele hinnangu andmisel tuleb arvestada seda, et eksamitööl on küsimustele vastamiseks antud äärmiselt piiratud ruum. Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas oleks kaebaja küsimusele nr 6 ammendava vastuse andmiseks pidanud suutma üle A4 lehekülje trükikirja käsitsi kirjutades mahutama 1/7-le A4 lehele. Kaebaja on küsimuse nr 6 vastusega selgelt näidanud, et ta teab kütteseadmete ohutuskujade tõendamise primaarset (standardi p 5.3.4) ja ka sekundaarset (standardi p 5.3.6) alust. Ei ole ühtegi mõistlikku selgitust, miks üldisele küsimusele kütteseadmete ohutuskujade tõendamisest peaks õigeks lugema ainult standardis avaldatud sekundaarset tõendamist. Küsimuse nr 6 vastuse eest peaks saama 2 lisapunkti, mis teeks kaebaja punktide kogusummaks 32,5 + 2 = 34,5. Küsimuse nr 22 eest oleks kaebaja pidanud saama 0 punkti asemel 1 punkti. Kohtuistungil vastustaja esindaja antud selgitusest ilmnes, et vastustaja ei saanudki kaebaja vastust õigeks lugeda, kuna vastustaja lihtsalt ei tea juriidilise termini „ettevõtja“ tähendust (mõistet), samastades selle meelevaldselt äriühingu juhatuse liikme isikuga. Vastustaja poolt õigeks peetud vastuse „ehitamist teostav isik“ sõnastust ei nähtu ühestki normatiivaktist. Ehitamist teostava isiku mõiste alla mahub lõpmatu arv erinevaid ehitustöölisi, kellel puudub igasugune kohustus dokumenteerida ehitamist EhS § 15 tähenduses. Kaebaja on andnud küsimusele nr 22 kõige täpsema ja ainuõige vastuse (sh hindamisstandardi p 1.3 valguses), kui on vastanud, et ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib „ehitusettevõtja“. EhS § 15 lg-s 1 nimetatud „ehitava isiku“ mõiste saab sisustada vaid koostoimes teiste õiguse allikatega, millest tuleneb, et „ehitav isik“ saab tähendada ainult „ettevõtjat“ äriseadustiku tähenduses ning ainult „töövõtjat“ võlaõigusseaduse tähenduses töövõtulepingulise õigussuhte puhul ning ainult pottseppa kui ettevõtjat hindamisstandardi p 1.3 tähenduses tema ja kliendi vahelises töövõtusuhtes. Vastustaja ja halduskohtu viide endale ehitamisele on asjakohatu, sest siis ei pea isik pidama ehituspäevikut, koostama kaetud tööde akte, koosoleku protokolle jne. Kohtuotsuse viited EhS-le, määrusele nr 3 ning standardi p-le 6.2.3 on asjakohatud. Kaebaja on küsimusele nr 22 andnud õige vastuse, kuna ehitusettevõtja all saab sisuliselt mõista iga ehitavat isikut, kes on ehitustöö ette võtnud. Küsimuse vastuse eest peaks kaebaja saama 1 punkti, mis teeb punktide kogusummaks 34,5 + 1 = 35,5 puntki, s.o punktisumma, mille puhul on eksam juba positiivselt sooritatud. Kui ringkonnakohus kaebaja küsimuste nr 6 ja 22 vastuste õigsuse osas ei nõustu, jääb kaebaja halduskohtus esitatud seisukohtade juurde ka teiste küsimuste ebaõige hindamise osas (02.09.2021 jj seisukohad).

12.MTÜ Eesti Pottsepad palub 07.01.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

8(11)

3-21-154

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Halduskohus ei eksinud, kui võttis vastu ja arvestas asja lahendamisel tõenditena AK, ER, MK ja KK kirjalikke seletusi (dtl 242 jj). Halduskohus arvestas isikute seletuskirju kui dokumentaalseid tõendeid HKMS § 56 lg 2 ja TsMS § 272 lg 1 alusel, mistõttu on kaebaja väited tõendi vormile mittevastavusest ja viited TsMS §-dele 251‒266 asjakohatud. Tõendite vastuvõtmine oli asja lahendamiseks vajalik, sest nende seletuste alusel sai kohus lugeda usutavaks vastustaja seisukohad, et eksaminandidele ei antud eksamitöö kirjutamiseks punast pastapliiatsit; ükski seletusi andnud isikutest ei mäletanud, et kaebajal oleks eksamitöö tegemisel olnud mingi mure kirjutusvahendiga; pärast töö sooritamist ja hindamist vaadati töö koos kaebajaga üle, ehk kokkuvõtvalt ‒ punast pastapliiatsit ei saanud kaebaja kasutada eksamitöö kirjutamise ajal (vt kohtuotsuse p-d 19‒21). Kuna kaebaja ei saanud punast pastapliiatsit kasutada eksamitöö sooritamise ajal ning pärast töö hindamist vaadati töö koos kaebajaga üle, on usutav ja tõenäoline, et eksamitöö küsimuse nr 29 juurde tekkis kaebaja poolt punase pastapliitasiga kirjutatud märkus just töö ülevaatamise käigus pärast töö tegemist ja hindamist. Seetõttu jättis halduskohus põhjendatult rahuldamata ka kaebaja taotluse käekirjaekspertiisi määramiseks ‒ halduskohtu järeldus sellest, et punase pastapliiatsiga ringid ja antud punktid eksamitööl on teinud töö hindaja, on loogiline ja kooskõlas asjas kogutud tõenditega ning käekirjaekspertiis ei annaks küsimusele, kes tõmbas tööl õigetele vastustele ringid ümber, suure tõenäosusega selget tulemust. Vaidlust ei ole selles, et hinded andis punase pastapliiatsiga tööle hindaja. Järelikult oleks käekirjakekspertiisi taotluse rahuldamine menetlusökonoomiliselt ebaotstarbekas. Kuna on selge, et töö kirjutamise ajal ei saanud kaebaja punast pastapliiatsit kasutada, ei oma asja lahendamisel tähtsust ka see, kas töölt nähtub või ei nähtu sinise pastapliiatsi tühjenemine.
15.Halduskohus on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, millal asus kaebaja esmakordselt väitma, et punase pastapliiatsiga tehtud ringid ja täiendatud vastused on teinud hoopis tema, mitte töö hindaja. Vastustaja on selgitanud, et kaebajale tutvustati pärast eksamit tema töös esinenud vigu ning anti võimalus endapoolsete selgituste andmiseks (vt ka hindamiskomisjoni liikme KK selgitus, dtl 242). Niisiis pidi kaebaja kohe pärast eksami sooritamist nägema oma eksamitööd, selle parandusi ja talle antud punkte. Seda kinnitab nii eksamitöö küsimuse nr 29 juurde kaebaja tehtud täiendus kui ka tema 05.10.2020 vaie, kus ta heidab ette, et pärast teooria eksamit teavitati teda, et tema punktisumma on suurem kui 03.09.2020 teavituses märgitud 32,5 punkti (vt dtl 11). AK seletustest (dtl 246) nähtuvalt soovis kaebaja pärast kutseeksami ebaõnnestumist kirjutada avalduse korduseksamile, kuid kuuldes, et taastõendaja, kelle kutseeksam ebaõnnestub, ei saa korduseksamit teha, vaid peab tegema eksami esmastel tingimustel (test, praktiline töö ja vestlus) ning tasuma 250 eurot (mitte 125 eurot korduseksami tasu), rebis kaebaja avalduse pooleks ja lausus, et: „temal seda jama vaja ei ole“ ning lahkus kabinetist. Sellest saab järeldada, et kaebaja esmane meelehärm ei olnud suunatud sellele, et tema eksamitööd oleks valesti hinnatud, vaid pigem sellele, et kutseeksam tuli nüüd sooritada nn esmastel tingimustel ning maksta selle eest ka poole suurem rahasumma. Kohtumenetluses esitati kaebaja eksamitöö asja materjalide hulka juba vastustaja 25.02.2021 menetlusdokumendi lisana (dtl 48) ning kaebaja esitas esmakordselt versiooni sellest, et punase pastapliiatsiga tehtud parandused on tema tehtud, alles 02.09.2021 menetlusdokumendis. Eelnevast tulenevalt on halduskohus õigesti tuvastanud, et punase pastapliiatsiga eksamitöö küsimuste nr 2, 4, 8, 9, 16, 17 ja 18 vastustes tehtud ringe ning küsimuste nr 26 ja 29 parandusi ei saa lugeda kaebaja poolt enne eksamitöö äraandmist tehtuks ning järelikult ei saa muutuda ka nende küsimuste vastamise eest antud punktisumma. 9(11)

3-21-154

16.Puudub alus arvata, et kutseeksami küsimused (ja hindamisjuhendis (dtl 127 jj) antud õiged vastused) oleks koostatud mõnel muul eesmärgil kui spetsiifiliselt pottseppade kutseeksami tarbeks. Seetõttu jääb apellatsioonkaebuses esitatud arutelu küsimuste teleoloogilisest tõlgendamisest ringkonnakohtule arusaamatuks. Vastustaja on selgitanud, et küsimused/vastused on koostanud oma ala asjatundjad ning ringkonnakohtul puudub põhjus selles kahelda. Näiteks on vaidlusalused küsimused nr 6 ja 22 vastustaja kinnitusel koostanud ML Päästeametist, kes on olnud ka standardi (dtl 256 jj) koostajaks ja kes on teostanud ka kaebaja eksamitöö kordushindamise (dtl 106). Hindamisjuhendi puudulikkusele ei ole viidanud hindamiskomisjoni liikmed kaebaja eksamitööd esmakordselt kontrollides ega ka korduskontrolli läbi viies (dtl 63 jj). Kusjuures korduskontrolli läbi viies on hindamiskomisjoni liikmed kaebaja eksamitöö punktisummat hoopiski vähendanud.
17.Eksamitöö küsimuse nr 6 hindamine 0 punktiga ei olnud meelevaldne. Küsimus nr 6 kõlab: „Mida tuleb silmas pidada kütteseadme ohutuskujade piisavuse tõendamisel?“ Hindamisjuhendis on õige vastus: „Tuleb tagada, et süttivate materjalide temperatuur ei tõuseks üle 80°C kütteseadme nominaalvõimsusel kütmisel maksimaalse lubatud kütuse kogusega ühe kütmise korra kohta.“ Kaebaja vastas aga: „1) arvutuslikku tõendamist; 2) pinnatemperatuuri liigitust“. Ehkki tuleb möönda, et küsimus on sõnastatud üldiselt, on kaebaja jätnud küsimusele siiski tähtsust omavas osas vastamata, kirjeldades metoodikaid, mille alusel ja kuidas saab ohutuskujasid tõendada, kuid mitte sõnagagi seda, mida arvutuslikku metoodikat kasutades tuleb tagada (standardi p 5.3.6). Kui küsimus jäi kaebajale ebaselgeks, oleks ta saanud küsida selgitust hindamiskomisjonilt. Eeldatud õige vastuse kirjutamine ei nõua rohkem paberiruumi kui kaebaja antud vastus ning kui kaebaja oleks soovinud pikemalt vastata, oleks ta saanud küsida hindamiskomisjonilt lisalehte. Kaebaja välja toodud sõnastuse erinevus standardi p 5.3.6 ja hindamisjuhendi tekstis ei ole määrav. Kui lugeda kaebaja vastus osaliselt õigeks, st et kütteseadme ohutuskujade piisavuse tõendamisel tuleb silmas pidada pinnatemperatuuri liigitust (standardi p 5.3.4 tabel 1), saaks selle eest anda kaebajale maksimaalselt ühe lisapunkti, mis aga ei muuda eksami lõpptulemust (vt ka kohtuotsuse edasised põhjendused).
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole meelevaldselt hinnatud ka eksamitöös esitatud vastust küsimusele nr 22. Küsimus nr 22 kõlab: „Kes dokumenteerib ehitamise käigus tehtavad tööd?“ Kaebaja vastas sellele „ehitusettevõtja“. Hindamisjuhendi kohaselt oleks õige vastus olnud „ehitamist teostav isik“ ning vastustaja selgitusel oleks õigeks loetud ka vastus „ehitav isik“. Sellele küsimusele vastamisel on vastustaja selgitustel juhindutud ehitusseaduse ja EhS ehitamise dokumenteerimise regulatsioonist, mis kehtivas redaktsioonis sätestab, et ehitamise dokumenteerib ehitav isik (EhS § 15 lg 1) ning kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduses sätestas, et ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik (§ 31 lg 1). See tähendab, et dokumenteerimiskohustus on konkreetsel ehitajal (ehitustöö tegija pädeval isikul määruse nr 3 järgi), mitte näiteks ehitusettevõtjal, kes on ehituse tellinud (nt peatöövõtjal). Mõisted ehitusettevõtja ja ehitav isik võivad teatud isikute puhul kokku langeda, kuid ei ole samatähenduslikud. On täiesti mõeldav olukord, kus ehitusel osalev ehitusettevõtja ei ole ehitav isik EhS § 15 ja määruse nr 3 tähenduses ja kel puudub seega dokumenteerimiskohustus, kui ka olukord, kus ehitav isik ei ole ehitusettevõtja, kuid tal on dokumenteerimiskohustus (vt enda tarbeks ehitamisel TuOS § 9 lg 2 koosmõjus standardi p-ga 6.2.3). Kaebaja viited TuOS § 9 lgle 4 ei ole asjakohased, kuna eksamitöö tegemise ajal ei olnud veel seda normi sätestatud (TuOS § 9 lg-d 4 ja 5 jõustusid alles 01.03.2021), mistõttu tuli ehituse dokumenteerimisel lähtuda EhS ja määruse nr 3 normidest. Kuna eksamitöös küsiti konkreetset mõistet kooskõlas EhS regulatsiooniga (muust seadusest ehitamise dokumenteerimise üldkohustust ei tulene), on apellatsioonkaebuses esitatud arutelu teemal, millistel võimalikel viisidel saaks tõlgendada kaebaja vastust „ehitusettevõtja“, ainetu. 10(11)

3-21-154

19.Seonduvalt eksamitöö küsimustele nr 27 ja 29 antud vastustega nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-des 30 ja 31 esitatud põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses selles osas ka sisulisi vastuväiteid esitanud.
20.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja