Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

3-21-154 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

3-21-154 Küsimuse nr 6 eest peaks olema antud 2 punkti, kuna kaebaja on vastuse andmisel juhindunud Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse standardi EVS 812-3:2018 (standard) p-dest 5.3.4 ja 5.3.6 ja standardi tabelist 1. Arvestades, et tegemist oli pottsepa kutse tase 4 taastõendamise eksamiga, oli küsimuse nr 6 ainsaks eesmärgiks tuvastada eksamineeritava teadlikkus standardi regulatsioonist ohutuskujade osas. Ei ole võimalik leida selgitust, miks üldisele küsimusele kütteseadmete ohutuskujade tõendamisest peaks õigeks lugema ainult standardis avaldatud sekundaarset tõendamist. Lisaks ei kattu kontroll-lehe vastus standardi p 5.3.6 teise lause sõnastusega ega sisalda standardi tekstist tulenevaid allajoonitud määratlusi. Kontroll-lehe küsimuse nr 6 vastust võiks õigeks pidada vaid juhul, kui küsimuses oleks olnud konkretiseeritud, mida peab silmas pidama ohutuskujade piisavuse arvutuslikul tõendamisel. Primaarne tõendamine standardi p 5.3.4 mõttes ei ole seotud temperatuuriühikuga, vaid vahekauguste pikkusühikutega, mille puhul peab silmas pidama pinnatemperatuuride liigituse alusel esitatud klassifikatsiooni. Vastustaja kontroll-lehel esitatu on vaid kellegi subjektiivne hinnang ehk arvamus vastuste õigsusest, mitte aga objektiivne faktiline tõde. Kaebaja vastustele hinnangu andmisel tuleb arvestada ka seda, et eksamitööl on küsimustele vastamiseks antud äärmiselt piiratud ruum. Küsimuse nr 22 eest peaks olema antud 1 punkt. Kaebaja vastust „ehitusettevõtja“ peab pidama õigeks ja ehitusseadustiku (EhS) § 15 lg-s 1 nimetatud „ehitava isiku“ sünonüümiks. Vastustaja on kontroll-lehel pidanud küsimuse nr 22 õigeks vastuseks „ehitamist teostav isik“, millist terminit ei nähtu ühestki normatiivaktist. „Ehitamist teostava isiku“ mõiste alla mahub lõpmatu arv erinevaid ehitustöölisi, kelle puudub igasugune kohustus ehitamist dokumenteerida EhS § 15 tähenduses. Kaebaja antud vastus on oma sisu poolest täpsem, kuna EhS § 15 lg 1 nimetatud „ehitava isiku“ mõiste alla mahuvad keeleliselt ka kõik töölepingu alusel töötavad ehitustöölised, kellel puudub igasugune ehitamise dokumenteerimise kohustus. Eksamineerija poolt endale ehitamisele viitamine on asjakohatu, kuna endale ehitamise korral ei pea isik pidama ehituspäevikut, koostama kaetud tööde akte ega koosoleku protokolle. Küsimuse eesmärgiks on tuvastada, kas kutsetegevuse käigus pottsepa teenust pakkuv isik on teadlik sellest, et ta peab töö nõuetekohaselt dokumenteerima. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud „Ehituse töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013)” kohaselt peab täitedokumentatsiooni (ehitamise dokumendid) tellijale üle andma töövõtja, kelleks ehitamise puhul saab olla vaid ettevõtja äriseadustiku § 1 tähenduses, kes saab olla ainukesena EhS § 15 lg 1 mõttes ehitavaks isikuks. Küsimuse nr 26 eest peaks olema antud 1 või vähemalt 0,5 punkti, kuna kaebaja on andnud õige vastuse „23“ ning unustanud vale vastuse „33“ lihtsalt maha tõmmata. Kaebaja on andnud õige vastuse hilisema punase kirjega „23“, mis tühistas sinise kirje. Küsimuse nr 27 eest peaks olema antud 1 punkt, kuna kaebaja on andnud õige vastuse, mis on samatähenduslik p 28 vastusega, mis on loetud täiesti õigeks. Küsimuse 29 eest peaks olema antud 1 punkt, kuna kaebaja on andnud õige vastuse, et kütteseadme kasuteguriks loetakse „kütteseadme väljundvõimsust küttekogusest“ ehk teisisõnu kütteseadme kasutegur on kütteseadme toodetud kasuliku soojuse ja kogu tarbitud energia suhe. Kaebaja vastusest on selgelt arusaadav, et ta on silmas pidanud just suhet, mida tavapäraselt väljendatakse protsentuaalselt. Ka ei pea kaebaja kontroll-lehe vastust küsimusele nr 29 korrektseks. Ebausutav on vastustaja väide, et kaebajal oli võimalik teha eksamitööle punasega kirjeid pärast eksamitöö ära andmist, kuna varem on andnud vastustaja sellega vastuolus oleva selgituse, et kaebaja poolt mingite punaste kirjete tegemine eksamitööle oleks tähendanud tema kohest kõrvaldamist eksamilt. 3(11)

3-21-154

MTÜ Eesti Pottsepad palus jätta kaebuse rahuldamata.

MTÜ-l Eesti Pottsepad kutse andjana pole põhjust kahelda kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni liikmete kompetentsuses. Ka hindamiskomisjoni laiendatud koosseisuga läbi viidud kordushindamisel ei tuvastatud eksami päeval hindamiskomisjoni koosseisu kuulunud hindajate töös eksimusi. Vastustaja esitas kaebaja eksamitööd hinnanud hindamiskomisjoni liikmete selgitused, millest tulenes, et punase kirjutusvahendiga ei olnud kaebajal võimalik eksamitööd täita, kuivõrd sellist värvi kasutavad ainult hindamiskomisjoni liikmed. Samuti ei mäleta keegi komisjoni liikmetest, et kaebaja oleks kirjutusvahendi probleemiga nende poole pöördunud ja uue kirjutusvahendi saanud. Kaebaja ei ole välja toonud, millises eksamifaasis ja kui pika aja vältel ta punases kirjas eksamitööle parandusi tegi. Vastustaja kontroll-lehel esitatu on pädevate spetsialistide poolt valdkonda puudutavatest seadustest ja normatiivdokumentidest lähtudes koostatud küsimused-vastused. Kaebaja ei saanud vastustaja hinnangul aru küsimuse nr 6 sisust, jättes vastamata, mida tuleb silmas pidada ohutuskujade piisavuse tõendamisel. Selle asemel kirjeldas kaebaja enda vastuses metoodikaid, kuidas ohutuskujasid määratakse. Seega polnud võimalik lugeda kaebaja vastust õigeks. Eksamiküsimuse nr 6 koostas Päästeameti spetsialist, kes omab valdkonnas pikaaegset töökogemust ning on standardi viimase redaktsiooni koostaja. Kaebaja eksamiküsimuse nr 22 vastus „ehitusettevõtja“ ei ole korrektne ning õigeks saab lugeda “ehitamist teostav isik”. Ehitusettevõtjaks saab lugeda ehitusettevõtte omanikku või kaasomanikku. Ehitusettevõtja ei pruugi kuuluda isegi ehitusettevõtte juhatusse, rääkimata ehituse teostamisest. Niisiis ei saa tõmmata ehitust teostava isiku ja ehitusettevõtja vahele võrdusmärki. Õigeks vastuseks oleks loetud ka sõnaühend “ehitav isik” (EhS § 15 lg 1). Viimati kasutati mõistet “ehitusettevõtja” 2002. a ehitusseaduses, mis enam ei kehti. Selles valdkonnas endale ehitamine ei ole marginaalne ja isegi siis, kui tegu oleks üksikjuhtumitega, tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. Pottsepp tase 4 kompetentsid eeldavad kogu valdkonda puudutava seadusandluse laiapõhjalist mõistmist.

3-21-154 Kohtuistungil poolte antud selgituste kohaselt oli kaebajal võimalik pärast eksamitöö sooritamist tööga tutvuda ning hindamiskomisjoni liikmed selgitasid kaebajale tema töö puudujääke. Kaebaja ei esitanud siis ega ka kohtule mingeid selgitusi, millest oleks nähtunud, et hindamiskomisjon oleks jätnud kaebaja eksamitööd parandades osad kaebaja vastused, mille kaebaja väidetavalt punase pastakaga tegi, põhjendamatult arvesse võtmata. Kuivõrd pärast eksamit arutati küsimused kaebajaga läbi nii, et tal oli võimalik ka enda eksamitööd näha, oleks pidanud see asjaolu kaebajale vähemalt osaliselt koheselt ilmselge olema. Kuigi kaebajal ei olnud koheselt kohustust oma kaebeõigust teostada ning ta võis oodata kaebuse esitamisega, ei ole usutav, et alles 02.09.2021, kui kohus andis kaebajale uue tähtaja eksamitöö osas sisuliste vastuväidete esitamiseks, oli kaebajal võimalik hindamiskomisjoni eksimusest teada anda. Kaebaja esitas juba 01.04.2021 kohtu suunisel taotluse kaebuse muutmiseks, millega koos oleks kaebaja saanud esitada endale teada olevad asjaolud, miks ta peab eksamitöö hindamist õigusvastaseks. Kaebaja selgituste kohaselt sai tal pärast esmaste vastuste märkimist sinist värvi kirjutusvahend tühjaks. Samas ei nähtu kaebaja eksamitöölt, kus kaebaja pastakas oleks tühjaks saanud. Sellele ei osanud istungil vastust anda ka kaebaja esindaja, samuti pole selles osas hilisemalt kirjalikke selgitusi esitatud. Lisaks on kõik hindamiskomisjoni liikmed kinnitanud, et ei mäleta, et kaebaja oleks eksamil uut kirjutusvahendit küsinud, kuigi eksamil osales maksimaalselt 10 eksaminandi. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus punase pastakaga eksamitöö küsimuste nr 2, 4, 8, 9, 16, 17 ja 18 vastustes tehtud ringe kaebaja poolt enne eksamitöö äraandmist tehtuks. Seejuures pole asjas vaidlust, et küsimuse nr 29 juures tegi sõnalise paranduse punase pastakaga tõepoolest kaebaja, kuid lähtudes eelnevast ning vastustaja istungil antud selgitusest, et kaebaja tegi selle paranduse töö ülevaatamise käigus, ei saa ka seda parandust vastuse õigsuse hindamisel arvesse võtta. Sõnaliste vastuste hindamist teostas vastustaja kaalutlusõiguse alusel (HKMS § 158 lg 3). Kohtupraktika kohaselt on hindamisotsused alati teatud määral subjektiivsed ning seega jääb hindajale kirjeldavatele ja selgitavatele eksamiküsimustele antud vastuse hindamisel alati teatud hindamisruum, milleni kohtulik kontroll ei ulatu. Sellise eksamitulemuse kohtulik kontroll ei tähenda, et kohus määrab ise ära iga vastuse eest õige ja täpse punktisumma. Kohus saab hinnata seda, kas hindamisel antud punktisumma on põhimõtteliselt adekvaatne ning jääb lubatava hindamisruumi piiresse. Kuigi ka eksamitöö kontroll-lehel kajastatud vastustest erinevalt sõnastatud vastused võivad korrektsed olla, ei ole põhjust arvata, et kontroll-lehel oleks tegemist faktiliselt valede vastustega. Tegemist on oma ala spetsialistide koostatud küsimuste vastustega. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et erinevad korrektsed vastused loeti õigeks vaatamata sellele, kas need vastasid täpselt kontroll-lehe vastuste sõnastusele või mitte. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et küsimusele nr 6 vastamiseks oli jäetud äärmiselt piiratud ruum. Vastustaja eeldatud vastus oleks sinna probleemideta mahtunud. Kaebaja on ise kasutanud umbes poole võimaldatud ruumist, seega on selge, et tal oleks olnud võimalik pikemalt vastata. Küsimuse nr 6 eesmärk oli hinnata, kas eksamineeritav oli teadlik standardi regulatsioonist ohutuskujade tõendamise osas. Küsimusele õigesti vastamiseks tuli näidata, et seda regulatsiooni mõistetakse sisuliselt. Küsimus nr 6 oli „Mida tuleb silmas pidada kütteseadme ohutuskujade piisavuse tõendamisel?“. Kaebaja vastas, et: 1) arvutuslikku tõendamist ja 2) pinnatemperatuuri liigitust. Tegemist on küsimusega, mille vastus saab olla sõnastatud erineval viisil ning kontroll-lehe sõnastus pole kindlasti ainus, mille eest punkte oleks võinud saada. Tulenevalt analüütilise ja arvutusliku tõendamise võimalikkusest oleks küsimus nr 6 võinud selgemini sõnastatud olla, kui vastustaja ootas vastust ainult lähtudes arvutuslikust tõendamisest. Sellisel kujul ei saa vastustaja õige vastusena välistada ka analüütilisest tõendamisest lähtuvat vastust. Siiski ei tähenda see, et kaebajale oleks tulnud küsimuse nr 6 vastuse eest rohkem punkte anda. Vastuse esimene pool on ilmselgelt vale. 5(11)

3-21-154 Sellest nähtub, et kaebaja on küsimuse sisust valesti aru saanud või pole osanud lihtsalt korrektselt vastata. Sisuliselt on kaebaja vastanud, et tõendamisel tuleb silmas pidada tõendamist. Selline vastus ei näita kaebaja asjakohaseid teadmisi. Vastuse teine pool on küll ohutuskujade määramisega seotud, kuid ainuüksi lakooniline märksõna „pinnatemperatuuri liigitus“ ei kajasta kaebaja teadmisi tuleohutuskujade piisavuse tõendamisest. Vastustaja ei ole vastuse eest 0 punkti andmisel enda kaalutlusruumist väljunud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema vastus küsimusele nr 22 oleks täiesti korrektne ja ainuõige ega ammugi mitte õigem kui EhS 15 lg-s 1 sätestatu. Kuigi kaebaja vastus „ehitusettevõtja“ võib katta suure osa isikutest, kes peavad ehituse käigus tehtavad tööd dokumenteerima, ei saa seda lugeda ammendavaks vastuseks. EhS ega majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“ (määrus nr 3) ei piiritle dokumenteerimiskohustust ainult ettevõtjatega. Sealjuures sätestab määruse nr 3 § 14 lg 2, et majandustegevuse raames oma teenuseid pakkuv ettevõtja peab koostama ja ehitusdokumendid ehitisregistrile üle andma üldlevinud tarkvaraga ja masinloetaval kujul. Seega on selge, et on eristatud majandustegevuse raames oma teenuseid pakkuva ettevõtja ja muu ehitava isiku dokumenteerimiskohustust. Ka standardi p 6.2.3 käsitleb kutsetunnistuseta isiku dokumenteerimiskohustust kütteseadme paigaldamisel. Kaebaja hinnangul marginaalse osa dokumenteerimiseks kohustatud isikute vastusest välja jätmine näitab, et kaebaja teadmistes esineb selles osas lünk. Vastustaja kontroll-lehe vastus ei ole küll täpselt kehtiva EhS § 15 lg 1 sõnastuses, vaid kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse sõnastuses, kuid on selge, et tegemist on sünonüümiga ning kohus peab usutavaks vastustaja selgitust, et ka vastus „ehitav isik“ oleks loetud õigeks vastuseks. Seega ei oleks vastustaja pidanud hindama kaebaja vastust küsimusele nr 22 maksimaalse 1 punktiga. See, kas anda ebatäpse vastuse eest 0,5 või 0 punkti, oli vastustaja kaalutlusotsus. Isegi kui leida, et vastustaja oleks pidanud kaebajale andma 0,5 punkti, ei viiks see kokkuvõttes kaebaja eksamitöö sooritatuks lugemiseni. Vastustaja on selgitanud, et küsimuse nr 26 vastusele on punasega juurdekirjutuse teinud hindamiskomisjoni liige. Kohus ei pea juba eelnevalt märgitud põhjustel punasega tehtud juurdekirjutusi eksamitöö sooritamise ajal tehtuteks. Ka juhul, kui pidada võimalikuks, et vaidlusalune parandus on kaebaja poolt eksamitöö tegemise ajal tehtud, ei saaks vastust täieliku ja korrektsena hinnata, kuna üheaegselt oleks vastatud kaks vastusevarianti, millest üks on õige ja teine vale. Selliselt ei saaks veendunud olla kaebaja tegelikus korrektse vastuse teadmises. Seega on vastustaja hinnanud küsimuse nr 26 vastust õigesti. Seoses küsimusega nr 27 on vastustaja rõhutanud, et kütteseadme kolle ja kütteseade tervikuna pole võrdsustatavad, kuivõrd neile mõjuvad erinevad tingimused. Kaebaja on vastustaja sõnul korrektselt vastanud, et suureneb küttematerjali kogus, kuid see ei ole täielik vastus. Kaebaja ei ole näiteks käsitlenud aja aspekti. Kaebaja on selgitanud küttekoguse suurenemist, kuid mitte asjaolu, et massiivsed seinad ja suure erijuhtivusega materjalid toovad kaasa kolde soojenemise pikema aja. Seega ei välju vastustaja kaalutlusruumist kaebajale selle vastuse eest 0,5 punkti andmine 1 punkti asemel. Asjas pole vaidlust, et kaebaja ise on küsimuse nr 29 vastusele punasega sõna „küttekogusest“ juurde kirjutanud. Tegemist on pärast eksami sooritamist töö ülevaatamisel lisatud sõnaga, mistõttu ei saa seda pidada eksamil antud vastuse osaks. Kuigi kaebaja vastus võib teataval määral korrektse vastusega haakuda, ei ole tegemist täieliku ega selge vastusega. Tegemist pole ainult sõnastusliku erinevusega, vaid kaebaja vastus ei ole sisuliselt piisav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6(11)

3-21-154

7(11)

3-21-154 Kohtuotsuse p-des 25‒31 on kohus andnud ebaõige hinnangu kaebaja vastustele. Kui ringkonnakohus tuvastab, et kaebaja eksamitöö on ebaõigesti hinnatud ja ta peaks saama vähemalt 2,5 punkti rohkem, siis tuleks apellatsioonkaebus rahuldada. Kaebaja on 02.09.2021 menetlusdokumendis põhjalikult selgitanud, kuidas tema eksamitööd oleks pidanud õigesti hindama kokku 10,5 lisapunktiga ja kaebaja jääb selle juurde. Ainuüksi küsimuste nr 6 ja 22 vastuste põhjal saaks jõuda järeldusele, et kaebaja punktisumma peab ületama 35 punkti ning seega on eksamitöö positiivselt sooritatud. Küsimuse nr 6 ainsaks eesmärgiks oli tuvastada eksamineeritava teadlikkus standardi regulatsioonist ohutuskujade tõendamise osas. Kaebaja on standardi p 5.3.4 tabeli 1 tähenduses vastanud küsimusele õigesti, et silmas tuleb pidada pinnatemperatuuri liigitust. Samuti on kaebaja standardi p 5.3.6 valguses vastanud õigesti, et kütteseadme ohutuskujade tõendamisel tuleb silmas pidada ka arvutusliku tõendamise võimalikkust. Kuigi kaebaja on kasutanud ebaõnnestunud grammatilist vormi „arvutuslikku tõendamist“, siis keskmiselt mõistlikule inimesele peaks olema arusaadav, et kaebaja pidas silmas just arvutusliku tõendamise võimalikkust. Kaebaja vastustele hinnangu andmisel tuleb arvestada seda, et eksamitööl on küsimustele vastamiseks antud äärmiselt piiratud ruum. Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas oleks kaebaja küsimusele nr 6 ammendava vastuse andmiseks pidanud suutma üle A4 lehekülje trükikirja käsitsi kirjutades mahutama 1/7-le A4 lehele. Kaebaja on küsimuse nr 6 vastusega selgelt näidanud, et ta teab kütteseadmete ohutuskujade tõendamise primaarset (standardi p 5.3.4) ja ka sekundaarset (standardi p 5.3.6) alust. Ei ole ühtegi mõistlikku selgitust, miks üldisele küsimusele kütteseadmete ohutuskujade tõendamisest peaks õigeks lugema ainult standardis avaldatud sekundaarset tõendamist. Küsimuse nr 6 vastuse eest peaks saama 2 lisapunkti, mis teeks kaebaja punktide kogusummaks 32,5 + 2 = 34,5. Küsimuse nr 22 eest oleks kaebaja pidanud saama 0 punkti asemel 1 punkti. Kohtuistungil vastustaja esindaja antud selgitusest ilmnes, et vastustaja ei saanudki kaebaja vastust õigeks lugeda, kuna vastustaja lihtsalt ei tea juriidilise termini „ettevõtja“ tähendust (mõistet), samastades selle meelevaldselt äriühingu juhatuse liikme isikuga. Vastustaja poolt õigeks peetud vastuse „ehitamist teostav isik“ sõnastust ei nähtu ühestki normatiivaktist. Ehitamist teostava isiku mõiste alla mahub lõpmatu arv erinevaid ehitustöölisi, kellel puudub igasugune kohustus dokumenteerida ehitamist EhS § 15 tähenduses. Kaebaja on andnud küsimusele nr 22 kõige täpsema ja ainuõige vastuse (sh hindamisstandardi p 1.3 valguses), kui on vastanud, et ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib „ehitusettevõtja“. EhS § 15 lg-s 1 nimetatud „ehitava isiku“ mõiste saab sisustada vaid koostoimes teiste õiguse allikatega, millest tuleneb, et „ehitav isik“ saab tähendada ainult „ettevõtjat“ äriseadustiku tähenduses ning ainult „töövõtjat“ võlaõigusseaduse tähenduses töövõtulepingulise õigussuhte puhul ning ainult pottseppa kui ettevõtjat hindamisstandardi p 1.3 tähenduses tema ja kliendi vahelises töövõtusuhtes. Vastustaja ja halduskohtu viide endale ehitamisele on asjakohatu, sest siis ei pea isik pidama ehituspäevikut, koostama kaetud tööde akte, koosoleku protokolle jne. Kohtuotsuse viited EhS-le, määrusele nr 3 ning standardi p-le 6.2.3 on asjakohatud. Kaebaja on küsimusele nr 22 andnud õige vastuse, kuna ehitusettevõtja all saab sisuliselt mõista iga ehitavat isikut, kes on ehitustöö ette võtnud. Küsimuse vastuse eest peaks kaebaja saama 1 punkti, mis teeb punktide kogusummaks 34,5 + 1 = 35,5 puntki, s.o punktisumma, mille puhul on eksam juba positiivselt sooritatud. Kui ringkonnakohus kaebaja küsimuste nr 6 ja 22 vastuste õigsuse osas ei nõustu, jääb kaebaja halduskohtus esitatud seisukohtade juurde ka teiste küsimuste ebaõige hindamise osas (02.09.2021 jj seisukohad).

8(11)

3-21-154

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-154

3-21-154

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.