Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1157
Haldusasi
X kaebus Harku Vallavalituse 9. juuni 2020. a korralduse nr 291 ,,Sundvalduse seadmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks talumiskohustuse kehtestamiseks Osaühingu Strantum kasuks Harku vallas Merikülas Hobuvankri teel asuvale kinnistule“ tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, volitatud esindajad vandeadvokaadid Kärt Saar ja Alar Urm Vastustaja – Harku vald, volitatud esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Kolmas isik – OÜ Strantum, volitatud esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Kolmas isik – Q Kolmas isik – W Kolmas isik – AS Langone, volitatud esindaja vandeadvokaat Alar Eiche Kolmas isik – Z, volitatud esindaja vandeadvokaat Alar Eiche
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Z ja AS Langone apellatsioonkaebus ning X vastuapellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja toimikusse Z ja AS Langone 31. mai 2021. a vastuse lisa.
2.Jätta Z ja AS Langone apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
märtsi 2021. a otsuse asjas nr 3-20-1157 resolutsiooni punktid 1, 4 ja 5 muutmata.
3.Jätta X vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2021. a otsuse asjas nr 3-20-1157 resolutsiooni punktid 4 ja 5 muutmata.
3-20-1157
4.Mõista X-lt Z kasuks välja 180 eurot (koos käibemaksuga) ning AS Langone kasuks 150 eurot (ilma käibemaksuta) apellatsioonimenetluse menetluskulude katteks. Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 29. novembril 2021. a-l (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harku Vallavalitsuse 09.06.2020 korraldusega nr 291 otsustati seada OÜ Strantum kasuks sundvaldus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks talumiskohustuse kehtestamiseks Harku vallas Merikülas Hobuvankri teel (registriosa 2091602, katastritunnus 19801:013:0470, sihtotstarve transpordimaa, pindala 810 m2) asuvale kinnistule, mille omanikud on Q 1⁄4 kaasomandist, W 1⁄4 kaasomandist ja X 1⁄2 kaasomandist. Sundvalduse seadmine on vajalik Harku vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustiku (ÜVK) ehitamiseks vastavalt Sweco Projekt AS ehitusprojektile „Tabasalu, Rannamõisa ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine. Osa 3. Ilmandu küla. VI etapp, Sireli tee 2 ja 4 ÜVK liitumispunktide rajamine Hobuvankri teele Merikülas“, töö nr 18240-0055.
2.X esitas 15.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavalituse 09.06.2020 korralduse nr 291 tühistamiseks.
3.Tallinna Halduskohtu 17.06.2020 määrusega kaasati haldusasja menetlusse kolmandate isikutena AS Langone ja Z (Sireli tee 2 ja 4 kinnistute omanikud).
4.AS Langone ja Z esitasid 08.02.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse trahvida eelneva hoiatuseta maksimaalses ulatuses kaebajat tema 01.02.2021 menetlusdokumendis teadvalt valeväidete esitamise eest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 50 lg 2; taotluse p-d 1.1–1.4). Kaebaja on 01.02.2021 menetlusdokumendis alusetult süüdistanud valda, et vald muutis 28.01.2021 korraldusega nr 55 omaalgatuslikult Hobuvankri tee sihtotstarvet. Kaebaja sõnul oli 2(9)
3-20-1157 see suunatud talle kahju tekitamisele ja kaebaja tahte teadlikule eiramisele. Kaebaja süüdistused on teadlikult ebaõiged faktiväited, mille levitamine on pahatahtlik. Harku Vallavalitsuse 28.01.2021 korralduses nr 55 on märgitud, et Hobuvankri tee katastriüksuse omanikud esitasid avalduse, et soovivad muuta katastriüksuse sihtotstarvet vastavalt tegelikule kasutusele. Kinnistul asub Hobuvankri tee (teeregistri kood 1982566). Lähtudes maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 lg 1 p-st 1, määras vallavalitsus ehitisteta katastriüksusele sihtotstarbe maa tegeliku kasutuse alusel (vt ka MaaKatS § 181 lg 5).
5.Tallinna Halduskohtu 10.03.2021 otsusega jäeti AS Langone ja Z taotlus kaebuse esitaja trahvimiseks rahuldamata (p 1); jäeti kaebus rahuldamata (p 2); jäeti vastustaja, OÜ Strantum ja kolmandate isikute Q ja W menetluskulud nende endi kanda (p 3); mõisteti X-lt AS Langone kasuks välja menetluskulud 2285,25 eurot (ilma käibemaksuta; p 4); mõisteti X-lt Z kasuks välja menetluskulud 2742 eurot (koos käibemaksuga; p 5). Trahvitaotluse lahendamine Kaebaja 01.02.2021 väited on kohut eksitavad. Vastustaja ei muutnud kinnistu sihtotstarvet omal algatusel, vaid kõigi kinnistu kaasomanike, sh kaebaja ühise taotluse alusel. Kaebaja on püüdnud jätta muljet, et vastustaja tegi muudatuse omal algatusel eesmärgiga seada kinnistule sundvaldus ning maksta vähem kompensatsiooni. Väide on alusetu ja pahatahtlik. Samal põhjusel ei ole vastustaja rikkunud hea halduse põhimõtet. Samuti ei pidanud vastustaja täitma kinnistu sihtotstarbe muutmisel täiendavat selgitamiskohustust. Samas ei ole tegemist ulatusliku rikkumisega ega otseselt valeväite esitamisega, mis tooks kaasa trahvi määramise ilma hoiatamata. Lisaks on ebatäpsus kõrvaldatud vastustaja ja kolmandate isikute poolt. Menetluskulude jaotamine AS Langone ja Z menetluskulud on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendamatult suured ning üle paisutatud. Kolmandad isikud on kajastanud oma seisukohtades korduvalt asjasse puutumatuid väiteid. Näiteks koosneb kolmandate isikute 18.08.2020 menetlusdokument faktiliste asjaolude refereerimisest ning suures osas asjasse puutumatute väidete esitamisest seoses kaebaja isaga. Kaebusele vastavad üksnes dokumendi p-d 7–11, st üks lehekülg. Väidetes puudub sisuline õiguslik analüüs. Kolmandate isikute 08.02.2021 täiendav seisukoht sisaldab hulgaliselt ebaolulist informatsiooni (menetlusdokumendi lk-d 5–10). Kolmandate isikute taotlus kaebaja trahvimiseks jäi rahuldamata. AS Langone ja Z menetluskulusid tuleb vähendada mõlema isiku osas poole võrra. HKMS ei näe ette viivise väljamõistmist menetluskuludelt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.AS Langone ja Z paluvad 09.04.2021 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.03.2021 otsuse resolutsiooni p-d 1, 4 ja 5 ning teha uus otsus, millega rahuldada trahvitaotlus, samuti mõista kaebajalt AS Langone ja Z kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulud täies ulatuses koos viivisega. Apellatsiooniastme menetluskulud paluvad apellandid jätta kaebaja kanda. Halduskohus tuvastas, et kaebaja esitas tahtlikult valeandmeid. HKMS § 50 lg-s 2 sätestatud eeldused kaebaja trahvimiseks on täidetud. Viited kaebaja alusetule ja pahatahtlikule valetamisele sisalduvad kõigi menetlusosaliste dokumentides (Q 08.02.2021 menetlusdokument ning Harku valla ja OÜ Strantum 08.02.2021 menetlusdokument).
3(9)
3-20-1157 AS Langone ja Z ei ole viidanud asjasse puutumatutele materjalidele (halduskohtu otsuse p 10.5). Kaebaja isa oli SÜ Romantik palgaline juhatuse liige, kes korraldas ühistu liikmete raha eest suvilakruntide erastamist ja enda kasuks dokumentide võltsimist selliselt, et Sireli tee 4 omanik jäeti 1997. a-l ilma Hobuvankri tee erastamisõigusest. Võltsitud dokumentide ainus kasusaaja oli kaebaja isa. Dokumentide võltsimist kinnitab ekspertiis. SÜ Romantik maa ostueesõigusega erastamise originaaltingimustes oli ette nähtud, et SÜ Romantik tee II erastavad tee valdajad (Hobuvankri tee 3 ja Sireli tee 2 toimikud). Hobuvankri tee toimikusse lisas kaebaja isa võltsitud tingimused (vt ka AS Langone ja Z 09.07.2020 vastus määruskaebusele ja 18.08.2020 vastus kaebusele). Seega on nimetatud väited asjakohased. Dokumendi võltsimise kindlakstegemine omab iseseisvat mõju menetlusosaliste õigustele ja kohustustele (HKMS § 180 lg 1). Kolmandad isikud on menetluskulude suurust põhjendanud 01.02.2021 menetlusdokumendi lisas 1 ning 08.02.2021 menetlusdokumendis. Halduskohtu otsusest ei selgu, miks kohus menetluskulude suurust vähendas. Seejuures esitas kaebaja taotluse mõista tema kasuks välja menetluskulud 9261 eurot. AS Langone ja Z menetluskulud kokku on samas suurusjärgus kaebaja menetluskuludega. Kaebus oli perspektiivitu. Kaebaja trahvimise taotlus on jäetud ebaõigesti rahuldamata. Menetluskuludelt viivise väljamõistmine peaks tsiviil- ja halduskohtumenetluses olema ühetaoline.
7.X palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Trahvitaotlus ei ole põhjendatud. X kasutas õigust pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse. X ei ole HKMS §-s 28 kirjeldatud viisil toiminud. Menetlusosalise trahvimine on kohtu diskretsiooniotsus ning teised menetlusosalised ei saa trahvimist nõuda.
8.Harku vald, OÜ Strantum, Q ja W apellatsioonkaebuse osas seisukohta ei esitanud.
9.X palub 22.04.2021 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud vastuapellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.03.2021 otsuse haldusasjas nr 3-20-1157 resolutsiooni p-d 4 ja 5 ning teha uus otsus, millega jätta menetlusosaliste halduskohtus kantud menetluskulud nende endi kanda ja mõista apellantidelt välja X apellatsiooniastme menetluskulud. AS Langone ja Z osalemine halduskohtu menetluses oli ebavajalik ja põhjustas teistele menetlusosalistele kulusid. Kolmandad isikud esitasid ise 16.06.2020 avalduse, et neid menetlusse kaasataks. Pärast menetlusse kaasamist ei esitanud nad üheski menetlusdokumendis asjakohast õiguslikku argumentatsiooni küsimuse kohta, mis oli vaidluse all. AS-i Langone ja Z esindas sama lepinguline esindaja ning koostati ühised menetlusdokumendid. Seega kulus vandeadvokaat Alar Eichel väidetavalt üle 60 tunni sisuliselt ühe menetlusosalise esindamiseks. See on asja sisu arvestades ebamõistlikult palju. Isegi kui menetluskulud oleksid mingis osas põhjendatud, on need Z kasuks välja mõistetud koos käibemaksuga, kuigi arved tasus OÜ Dolores, kes on käibemaksukohustuslane. Olukorras, kus X peab lisaks enda õigusabikuludele tasuma kolmandate isikute põhjendamatud menetluskulud 5027,25 eurot, piirab see isiku kohtusse pöördumise õigust ebamõistlikult. Kohtusse pöördumine ei tohi seonduda nii suure rahalise riskiga. Halduskohus ei arvestanud menetluskulude väljamõistmisel Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt õigusabikulu väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ning tulemus peab olema õiglane (Riigikohtu 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, p 22; 16.04.2009 otsus nr 33-1-7-09, p 13; 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1 ja 15.10.2015 määrus nr 3-3-1-21-15, 4(9)
3-20-1157 p 16). Kaebajaks oli füüsiline isik ning kolmandaks isikuks äriühing, mistõttu oleks menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine kaebajalt ebaõiglane (HKMS § 108 lg 11), sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist (Riigikohtu 16.04.2009 otsus nr 3-3-1-7-09, p 15). Z õigusabi arveid tasus samuti äriühing.
10.AS Langone ja Z vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu. Kaebaja ei vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 10.03.2020 otsust ning tal oli võimalus varasemas menetlusstaadiumis kaebusest loobuda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.07.2021 määrus asjas nr 3-20-1157). Kaebaja on kuritarvitanud enda menetlusõigusi ja suurendanud teadlikult menetluskulusid. Kaebaja esitas kaebuse, et nõuda ebamõistlikult suurt hüvitist, mille taotlus esitati vallale 27.05.2020. Perspektiivitu kaebuse menetlemine ei saa tuua teistele menetlusosalistele kaasa väiksemat kulu kui kaebaja enda kulu. AS Langone ja Z on otsinud lahendust alates 2020. a veebruarist, olles valmis panustama Hobuvankri tee korrashoidu (vt 14.02.2020 kirjavahetus Hobuvankri tee omanikega). Kaebaja töötas lahenduse leidmisele vastu.
11.Harku vald, OÜ Strantum, Q ja W vastuapellatsioonkaebuse osas seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
12.Ringkonnakohus võtab haldusasja toimikusse Z ja AS Langone 31.05.2021 vastuse lisa (HKMS § 185 lg 1 ja § 62 lg 2). Tegemist on asjakohase tõendiga. Tõendi esitamine apellatsiooniastmes ei põhjusta menetluse venimist.
13.HKMS § 50 lg 2 kohaselt peavad menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed. Menetlusosalist, kes esitab kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene, võib kohus trahvida eelneva hoiatuseta.
14.AS Langone ja Z taotlesid kaebaja trahvimist, kuna nende hinnangul esitas kaebaja 01.02.2021 menetlusdokumendis teadvalt ja tahtlikult ebaõigeid andmeid. Kaebaja selgitas 01.02.2021 seisukoha p-des 33–36, et Harku vald muutis sundvalduse seadmise esemeks oleva kinnistu sihtotstarvet kaebajat informeerimata ning talle üllatuslikult. Q, W, OÜ Strantum ja Harku vald esitasid 08.02.2021 vastuseks kaebaja väidetele Hobuvankri tee kaasomanike ühise avalduse, milles palutakse muuta kinnistu sihtotstarvet ning muuta see transpordimaaks (Q ja W seisukoha lisa ning OÜ Strantum ja Harku valla seisukoha lisa 1). Seega olid kaebaja väited valla tegevuse kohta ebaõiged. Kaebaja pidi olema teadlik Hobuvankri tee sihtotstarbe muutmise menetlusest, sest oli ise 14.01.2020 allkirjastanud avalduse, milles taotles Hobuvankri tee sihtotstarbe muutmist. Hoolimata eelnevast ei ole trahvitaotluse rahuldamine põhjendatud.
15.Kaebaja on õigesti viidanud sellele, et HKMS § 50 lg 2 alusel ei ole teistel menetlusosalistel võimalik taotleda trahvi määramist (vrdl nt HKMS § 248 lg 1). HKMS § 50 lg-s 2 sätestatut tuleb käsitada kohtule antud menetlusliku võimalusena tagada menetlusosaliste poolt avalduste esitamine õigete faktiväidetega ning takistada menetluse venimist. Valesid faktiväiteid sisaldavate avalduste esitamisel on teistel menetlusosalistel võimalik juhtida sellele kohtu tähelepanu ning esitada vastuväiteid. Sätte eesmärk on tagada, et kohtul oleksid asja õigeks ja 5(9)
3-20-1157 õiglaseks lahendamiseks teada kõik vaidluse aluseks olevad faktilised asjaolud. Seega on sätte eesmärk tagada ausa ja erapooletu kohtumenetluse toimimine. Norm ei kaitse teisi menetlusosalisi ega anna neile subjektiivseid õigusi.
16.Menetlusosalise trahvimine eelneva hoiatuseta on raske tagajärg. Sätte kohaldamine on põhjendatud vaid siis, kui vale faktiväide on esitatud ilmselgelt pahatahtlikult ja see võib menetlust oluliselt mõjutada. HKMS § 50 lg 2 kohaldamisel tuleb hinnata menetlusosalise esitatud ebaõigete faktiväidete kaalukust ning mõju asja lahendamisele. Olukorras, kus ebaõiged väited ei mõjutanud asja lahendamist, ei ole menetlusosalise trahvimine proportsionaalne.
17.Kaebaja esitas väited kinnistu sihtotstarbe muutmise menetluse alustamise ja sellesse kaasamata jätmise kohta halduskohtus alles menetluse lõppfaasis. Nende väidete esitamine või neile vastuse koostamine ei põhjustanud menetluse venimist. Teistel menetlusosalistel oli võimalik esitada kaebaja väidetele vastuväiteid ning tõendeid nende ümberlükkamiseks, mida ka tehti. Haldusasjas oli vaidluse all kaebaja kaasomandis olevale Hobuvankri tee osale sundvalduse määramine ÜVK rajamiseks. Hobuvankri tee sihtotstarve ei olnud asjas vaidluse all, mistõttu ei olnud kaebaja esitatud väited asja lahendamisel ka olulised. Halduskohus analüüsis kaebaja väiteid otsuse p-s 10.3 ning märkis, et kaebaja väited Hobuvankri tee sihtotstarbe üllatusliku muutmise ning valla tegevuse kohta on põhjendamatud ning haldusasjas esitatud tõenditega ümber lükatud. Asja sisulist lahendamist need väited ei mõjutanud, sest kaebus jäi rahuldamata. Seega ei viinud vaidlusaluste väidete esitamine kohut eksitusse (vrdl nt Riigikohtu 03.10.2006 määrus nr 3-2-1-79-06, p 17). Kaebaja väidetele vastamisel tekkivat täiendavat ajakulu oli võimalik arvestada menetluskulude jaotamisel. Eelneva tõttu ei oleks kaebaja trahvimine olnud proportsionaalne. II
18.Z ja AS Langone on seisukohal, et kaebajalt tuli välja mõista nende poolt esimese astme kohtumenetluses kantud menetluskulud tervikuna. Kaebaja leiab, et Z ja AS Langone halduskohtus kantud menetluskulud oleks tulnud jätta täies ulatuses nende endi kanda.
19.Kaebajalt tuli Z kasuks menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, kuigi Z eest tasus menetluskulud Dolores OÜ. Kui menetlusosalisele osutatud õigusabi eest tasub muu isik kui kohtumenetluse pooleks olev protsessiosaline ise, on õigusabikulu väljamõistmine põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud (Riigikohtu 17.04.2003 otsus nr 3-3-1-28-03, p 9). Menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Halduskohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata. Kui ettevõtjale mõistetakse välja menetluskulud koos käibemaksuga, siis peab ta vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg‐le 7 korrigeerima varem maha arvatud sisendkäibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tuvastamiseks tuleb välja selgitada isiku kogu majandustegevus. Kuna lõplik ümberarvestus tehakse hiljem, ei ole enne võimalik kindlaks määrata, kui suures osas on menetlusosaline tegelikult saanud sisendkäibemaksu maha arvata. Võib juhtuda, et alles pärast kohtumenetlust tekib ettevõtjal maksuvaba käive, mis vähendab õigusabikulult maha arvatud sisendkäibemaksu (Riigikohtu 19.12.2012 otsus nr 3-3-1-54-12, p 22 ja seal viidatud kohtupraktika). Need seisukohad on kohaldatavad ka praegusel juhul. Halduskohus toimis viidatud kohtupraktikaga kooskõlas.
6(9)
3-20-1157
20.Menetluskulude tervikuna kolmandate isikute kanda jätmine ei ole põhjendatud. Z ja AS Langone ei ole Hobuvankri tee kaasomanikud. Vaidlustatud korraldusest nr 291 nähtub, et sundvaldus seatakse ja talumiskohustus kehtestatakse OÜ Strantum kasuks. Vaidlustatud korralduse esimeses lõigus on märgitud, et sundvalduse seadmise ja talumiskohustuse kehtestamine on vajalik selleks, et rajada ÜVK Sireli tee 2 ja 4 kinnistute tarbeks, mille omanikud on Z ja AS Langone. Seetõttu ei saanud kaebajale olla täiesti ettearvamatu, et Sireli tee 2 ja 4 omanikud võidakse haldusasja menetlusse kaasata kolmandate isikutena. Eelneva tõttu ei takista menetluskulude väljamõistmist asjaolu, et Z ja AS Langone esitasid ise 16.06.2020 taotluse enda kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Menetluskulude väljamõistmist ei mõjuta asjaolu, kas kolmandad isikud kaasati menetlusse kohtu algatusel või kolmandate isikute taotlusel. Taotluse Z ja AS Langone menetlusse kaasamiseks esitasid ka Harku vald ja Strantum OÜ (17.06.2020 taotlus). Kaebaja ei ole esitanud sisulisi põhjendusi, miks oleks kolmandate isikute vajalike ja mõistliku suurusega menetluskulude temalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (nt kaebaja satuks seeläbi raskesse majanduslikku olukorda). HKMS § 108 lg 11 kohaldamist ei saa põhjendada ainuüksi sellega, et kaebaja on füüsiline isik ja üks kolmandatest isikutest on äriühing või Z eest tasus esindajatasu äriühing. Kaebaja esitas kaebuse oma õiguste kaitseks, kuid ka kolmandad isikud kasutasid oma õiguste kaitseks halduskohtumenetluse seadustikuga antud õigust kaebusele vastu vaielda. Kaebaja pidi arvestama, et kolmandad isikud võivad enda õigusi kohtumenetluses kaitsta volitatud esindaja abil, nagu seda tegi ka kaebaja. Oluline on, et kaebajalt õigusabikulude väljamõistmine ei piiraks liigselt kaebeõigust (nt Riigikohtu 15.10.2015 määrus nr 3-3-1-21-15, p 16; 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Kaebajalt välja mõistetavate menetluskulude suurus ei tohi oluliselt ületada summat, mille väljamõistmist võis kaebaja kaebuse rahuldamata jätmise korral mõistlikult ette näha (nt Riigikohtu 14.04.2021 määrus nr 2-19-10324, p-d 17–20; 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32). Neid asjaolusid on võimalik arvestada menetluskulude suuruse ja põhjendatuse hindamisel.
21.Menetluskulude suurusele ja põhjendatusele hinnangu andmisel ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajatasu suurust, vaid arvestada tuleb eelkõige läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus asjas nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 otsus asjas nr 3-18-1570, p 17).
22.Esimese astme menetluses taotles Z kaebajalt menetluskulude väljamõistmist 5481 eurot (käibemaksuga) esindajatasuna ning 3 eurot kinnistusraamatu väljavõtte eest. AS Langone taotles kaebajalt menetluskulude väljamõistmist 4567,50 eurot (käibemaksuta) esindajatasuna ning 3 eurot kinnistusraamatu väljavõtte eest. Halduskohus vähendas mõlema kolmanda isiku menetluskulusid poole võrra ning mõistis X-lt AS Langone kasuks välja 2285,25 eurot (ilma käibemaksuta) ja Z kasuks välja 2742 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsus menetluskulude jaotuse osas õige.
23.Z ja AS Langone seisukohad haldusasjas kattuvad (vt nt 18.06.2020 vastus esialgse õiguskaitse taotlusele ja 18.08.2020 vastus kaebusele). Menetluskulude tervikuna väljamõistmine mõlema kolmanda isiku kasuks ei ole seetõttu põhjendatud, sest toob sisuliselt kaasa korduva menetluskulu väljamõistmise ühe ja sama õigusteenuse eest. Nii Z kui ka AS Langone samaaegse esindamisega ei kaasnenud volitatud esindajale täiendavat töökoormust. Ka halduskohtule 01.02.2021 esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et esindaja oleks Z 7(9)
3-20-1157 ja AS Langone esindamiseks tehtud toiminguid eristanud. Halduskohus on õigesti märkinud, et kolmandate isikute väited seonduvalt Hobuvankri tee erastamisdokumentide võimaliku võltsimisega ei ole vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad (otsuse p 10.5). Halduskohtul tuli menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel selle asjaoluga arvestada. Haldusasjas oli vaidluse all sundvalduse seadmise õiguspärasus osale Hobuvankri tee kinnistule. X on üks kinnistu kaasomanikest. Halduskohtus pidi hindama, kas sundvalduse seadmise eeldused on täidetud, sh kaaluda avalike ja kaebaja huvide riivet. Seega ei puudutanud küsimus sellest, millisel viisil sai kaebaja Hobuvankri tee omanikuks, praegust vaidlust. Halduskohtu pädevuses ei ole tuvastada, kas erastamisdokumendid võisid olla võltsitud. Ka juhul, kui see nii oli, ei saanud see mõjutada sundvalduse seadmise korralduse õiguspärasusele antavat hinnangut. Kolmandate isikute õigusi ega kohustusi ei mõjuta HKMS § 180 lg 1 mõttes võimaliku võltsitud dokumendi kindlakstegemine. Kolmandate isikute trahvi määramise taotluse jättis halduskohus õigesti rahuldamata, mistõttu oli põhjendatud selle võrra vähendada väljamõistetavate menetluskulude summat. Menetluskulude jaotusel tuli täiendavalt arvesse võtta, et haldusasi ei olnud tavapärasest keerukam ega eeldanud esindajalt täiendavate ajamahukate toimingut tegemist või kohtupraktikaga tutvumist. Halduskohtus vaadati asi läbi kirjalikus menetluses. Samas lahendati asi sisuliselt ning haldusasjas esitati mitmeid täiendavaid tõendeid, sh nt kaebaja esitatud ekspertiis, mille osas oli kolmandatel isikutel õigus kujundada seisukoht. Haldusasjas tehtud toimingud seoses tõendite ning teiste menetlusosaliste seisukohtade analüüsimisega ja klientidega suhtlemisel nähtuvad kolmandate isikute 01.02.2021 menetluskulude nimekirjast. Samuti toimus haldusasja raames määruskaebuse menetlus, mille käigus esitasid kolmandad isikud seisukoha kaebaja määruskaebusele. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebajalt väljamõistetud kolmandate isikute menetluskulud vastavuses volitatud esindaja põhjendatud ja vajaliku ajakuluga haldusasja menetluses.
24.HKMS-i rakendamisel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS) üksnes HKMS-s sätestatud juhtudel, arvestades halduskohtumenetluse erisusi (HKMS § 1 lg 3). HKMS-s sätestatud menetluskulude jaotamist puudutavad sätted ei viita TsMS § 177 lg-le 4, mis reguleerib viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Seega ei ole viivise väljamõistmine halduskohtumenetluses võimalik (Riigikohtu 06.06.2019 otsus nr 3-17-842, p 37). Taotlus on jäetud õigesti rahuldamata. III
25.Z ja AS Langone apellatsioonkaebus ning X vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.03.2021 otsuse resolutsiooni p-d 1, 4 ja 5 muutmata.
26.Apellatsioonkaebuse ning vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad nende koostamisega seotud ringkonnakohtus kantud menetluskulud (esindajakulud ning riigilõiv) menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
27.Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude taotlusest nähtub, et AS Langone ja Z volitatud esindajal kulus vastuapellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele 5 tundi ning vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumisele 20 minutit. Õigusabikulude suurus on 780 eurot (käibemaksuta). Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, on põhjendatud käsitada AS Langone ja Z seisukohti samasisulistena, mistõttu tuleb ainuüksi seetõttu vähendada nimetatud menetluskulu summat poole võrra. Täiendavalt tuleb arvesse võtta, et vaidluse all on üksnes menetluskulude jaotus. Täiendavaid tõendeid kaebaja apellatsioonimenetluses ei esitanud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud mõista Z
8(9)
3-20-1157 kasuks kaebajalt välja 180 eurot (koos käibemaksuga) ning AS Langone kasuks 150 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas jäävad kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. X taotleb apellatsioonimenetluses vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot väljamõistmist. Kuna vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb see taotlus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.