lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-40001/74

TSÜS › Isiku paigutamine hoolekandeasutusse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-40001/74
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine hoolekandeasutusse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3810
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Jõelähtme Vallavalitsus75025973(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-12-40001

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-12-40001

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

Jõelähtme valla avaldus S.Q ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenuse pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.09.2016 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse S.Q määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75025973, asukoht Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, 74202 Jõelähtme vald, Harjumaa; epost: XXX) Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): S.Q (isikukood XXX, elukoht XXX, viibimiskoht XXX) Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja: advokaat Raivo Bergson (e-post: XXX) Puudutatud isik II (määruskaebus esitaja eestkostja): C.V (isikukood XXX, elukoht XXX-i )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.S.Q määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 23.09.2016 määrus tühistada ning saata avaldus uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
3.Menetluskulude jaotus jätta maakohtu otsustada.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
4.Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult).
5.Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

1(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001 Asjaolud ja menetluse käik

1.Jõelähtme vald (edaspidi avaldaja) esitas 04.08.2016 Harju Maakohtule avalduse (edaspidi avaldus) S.Q (edaspidi puudutatud isik I) ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenuse pikendamiseks.
2.Avalduse lisaks olevast haigusloo väljavõttest nähtub, et puudutatud isik I haigestus 16-aasta vanuses. Esmakordselt viibis haiglaravil SA PER Psühhiaatriakliinikus 12.05-14.06.2004.a. Diagnoositi paranoidset skisofreeniat. Aastatega süvenesid luulumõtted ja vaenulikkus ema suhtes, kelle suhtes muutus käitumine ähvardavaks ja vägivaldseks. 2007.a. vajas neljal korral haiglaravi vaenuliku ja vägivaldse käitumise tõttu. Alates 16.11.2012 viibib puudutatud isik I Valkla Kodus tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsel erihooldusteenusel.
3.Harju Maakohtu 15.09.2015 kohtumäärusega pikendati puudutatud isiku I ööpäevaringse järelevalvega erihooldusteenust tähtaega kuni 25.10.2016. Psühhiaater KK 19.06.2016 arstitõendist nähtub, et S.Q on psühhoosist mõjutatuna periooditi kuri ja agressiivne. Valkla Kodu leiab, et S.Q vajab pidevat ravi ja kontrollitud keskkonda, kus oleks tagatud ööpäevaringne järelevalve just ravimite võtmisel. Avaldaja palub pikendada S.Q ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega erihooldusteenust Valkla Kodus. Esindaja seisukoht
4.08.09.2016 esitatud seisukohas toetas riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Raivo Bergson Jõelähtme valla avalduse rahuldamist. Arvamuse kujundamiseks vestles määratud esindaja esindatavaga, konsulteeris eestkosteasutuse esindajaga ja esindatava viibimiskoha esindajaga. Määratud esindaja leidis, et juhul, kui meditsiinilisi eriteadmisi omavad spetsialistid peavad vajalikuks ravi jätkamist, siis parima tulemuse annab ilmselt see, kui raviskeemi järgimine toimub kontrollitud keskkonnas. Kaaluda võiks puudutatud isiku I paigutamist avatud osakonda. Vabamal režiimil viibimine võimaldaks tal elada järelevalve all, samal ajal oleks võimalik endale paremini igapäevast tegevust leida. Avatud osakonnas viibimine annaks puudutatud isikule I võimaluse näidata oma vaimse tervise stabiliseerumist ning võimet mõista ravimite tarvitamist, alkoholist ja mõnuainetest hoidumist. Eksperdiarvamus
5.12.09.2016 esitatud arvamuses jõudis ekspert järeldusele, et S.Q-l esineb raske psüühikahäire, ta vajab psühhiaatrilist ravi, ta ei saa aru enda ravivajadusest ja tema tervislik seisund halveneb ravita jäämisel, S.Q võib olla kinnisesse asutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusele pikendamata jätmise korral ohtlik iseendale ja teistele; tema käitumine on tugevalt mõjutatud meelepetetest ja luulumõtetest. S.Q suhtes ei ole peale kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamisele muude abinõude kasutamine võimalik, S.Q tervislik seisund ei võimalda kohtuistungil osalemist, kuid võimaldab tema ärakuulamist kohtu poolt tavalises keskkonnas ning sellest ei tulene temale kahjulikke tagajärgi, kuid tema seisukohad on tugevalt mõjutatud luululisest mõtlemisest. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus rahuldas avalduse 23.09.2016 määrusega ning pikendas S.Q kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamise tähtaega üks (1) aasta alates 25.10.2016 kuni 25.10.2017 ning jättis menetluskulud riigi kanda.

2(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001

7.Määruse põhjenduste kohaselt paigutatakse SHS § 105 lg 1 kohaselt isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kohtuotsuse alusel järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik.
8.TsMS § 537 lg 1 alusel võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes eksperdiarvamuse alusel, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda küsitlenud.
9.Tuvastatud asjaoludel ei ole S.Q tervislik seisund käesolevaks ajaks oluliselt muutunud. 05.09.2016 viidi läbi S.Q suhtes läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis (II kd, tl 30 jj). Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 491 (ekspert EE) sisalduva arvamuse kohaselt S.Q põeb püsikululist paranoidset skisofreeniat, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Ta vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, ta ei saa enda ravivajadusest aru ja tema tervislik seisund halveneb ravita jäämisel. S.Q võib olla kinnisesse asutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusele pikendamata jätmise korral ohtlik iseendale ja teistele; tema käitumine on tugevalt mõjutatud meelepetetest ja luulumõtetest. S.Q suhtes ei ole peale kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamisele muude abinõude kasutamine võimalik.
10.Kohus on teinud kindlaks ekspertarvamusest (II kd, tl 33-34) tulenevalt, et S.Q avaldab paranoilist jälitus-kahjustusluulu, kardab inimesi, vahel on hirm, et teda püütakse tappa. Ei avalda, kes tahab halba, kuid ütleb, et kui hääli on rohkem (kuulmismeelepetted), siis on mõnikord surmahirm, ta läheb ära oma tuppa, ei taha suhelda. Jätab pooleli päevategevused halva enesetunde tõttu meelepetete ja hirmu mõjul. Keeldunud köögis töötamast, sest kardab köögis olevaid nugasid. Kontrollitud keskkonna kadumisel oht alkoholi ja kanepi tarvitamist jälle alustada, mis märgatavalt halvendaks psüühilist seisundit ning soodustaks agressiivse käitumise vallandumist.
11.Kohtule esitatud psühhiaater KK 19.06.2016 väljastatud arstitõendi (II kd, lk 15) kohaselt põeb S.Q aastaid skisofreeniat- tal esinevad võõrmõjuelamused, visteraalsed meelepetted, vahel ka nägemismeelepetted ja kehatunde meelepetted. Psühhoosist mõjutatuna on ta kuri ja agressiivne. S.Q-l puudub haiguskriitika. Ravi ei pea ta vajalikuks ja hooldekodus viibida ei soovi. Ravimeid võtab kontrollimisel. Ise S.Q haigeks ennast ei pea ja seetõttu püsib oht, et esimesel võimalusel ta põgeneb hooldusteenuselt.
12.Valkla Kodu 28.06.2016 iseloomustuse kohaselt (II kd, lk 16) võtab S.Q ravimeid talle määratud raviskeemile range järelevalve all. Vastasel juhul kipub ravimeid peitma. Psüühikahäirest tulenevalt ei suuda S.Q iseseivalt oma elu korraldama. Ta vajab pidevat ravi ja järelevalvet kontrollitud keskkonnas. Tööd S.Q teha ei soovi, kuna hirmud segavad töötegemisel. Käis paar kuud tööl, kuid hirmude pärast pidi sealt ära tulema. Tal esinevad pidevalt nii kuulmis- kui nägemismeelepetted. Vahel on meelepetted nii tugevad, et sel momendil kaob kontakt temaga ära. Kriitika alkoholi ja narkootiliste ainete suhtes puudub.
13.Määratud esindaja on seisukohal, et S.Q huvides on tema erihooldusteenusel viibimise pikendamine. Varasemad kogemused on näidanud, et kodus ta vajalike ravimite võtmist iseseisvalt ei jätka. S.Q vaimne seisund piirab oluliselt tema võimet oma käitumisest aru saada ja oma tegusid juhtida.

3(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001

14.Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et S.Q kinnisesse asutusse paigutamise pikendamiseks esinevad SHS § 105 lg 1 punktides 1-3 sätestatud erihoolduse jätkamise kolm üheaegset tingimust ja avaldus tuleb rahuldada.
15.S.Q põeb püsikululist paranoidset skisofreeniat, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. S.Q-l puudub täielikult haiguskriitika, ta vajab ranget järelevalvet ravimite võtmisel (II kd, lk 16). Vastasel juhul ta peidab ravimid. Kui puudutatud isik ravimeid ei võta, on ta kuri ja agressiivne, hakkab tegutsema psühhootiliste elamuste mõjul ning võib seetõttu olla ohtlik nii endale kui teistele.
16.Kohus leiab, et S.Q-l esineb raske psüühikahäire, millest lähtuvalt esineb tal eelkõige teda ennast ohustav käitumine. Isiku ohtlikkus saab Riigikohtu hinnangul väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, muuhulgas kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RK lahend 3-2-1-155-13 p 39.2). Kohus on tuvastanud (II kd, lk 33), et S.Q avaldab paranoilist jälitus-kahjustusluulu, et kardab inimesi, on hirmul, et teda püütakse tappa. Kuulmismeelepetete mõjul avalduvad surmahirmud. Jätab pooleli päevategevused halva enesetunde tõttu meelepetete ja hirmu mõjul. Keeldunud köögis töötamast, sest kardab köögis olevaid nugasid. Vahel on meelepetted nii tugevad, et sel momendil kaob kontakt temaga ära (II kd, lk 16), mistõttu kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral jääb S.Q tervis hooletusse, põhjustades olukordi, millega seab ohtu nii enda kui teiste elu, tervise ja vara. Psühhiaater KK 19.06.2016 väljastatud arstitõendist (II kd, lk 15) nähtub, et psühhoosist mõjutatuna on ta kuri ja agressiivne.
17.Varasamast on teada, et ambulatoorse raviga kodustes tingimustes katkestab S.Q koheselt toetusravi, hakkab kasutama alkoholi, narkootikume, vallanduvad meelepetted ja luulumõtted ning tema käitumine muutub rahutuks ja vägivaldseks, nt ema suhtes (II kd, lk 10, lk 33). S.Q on avaldanud, et tema tegelikuks sooviks on koju ema juurde elama asudes „vanad sõbrad“ üles otsida, siis on vabadust rohkem. Vabaduses olles ta ravimeid iseseisvalt ei võta, oht alkoholi ja kanepi tarvitamist jälle alustada, mis märgatavalt halvendaks psüühilist seisundit ning soodustaks agressiivse käitumise vallandumist. Tuvastatud asjaoludel S.Q-l igapäevaseks toimetulekuks vajalikud oskused pole varajase haigestumise tõttu välja kujunenud, praegu iseseisvalt ta toime ei tule. Seda ta ise ei mõista.
18.Varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ja muude abinõude kasutamine kui kinnisesse asutusse paigutamine ei ole käesolevalt S.Q suhtes võimalik, sest oma haiguse, täieliku haiguskriitika puudumise ja ohtlikkuse tõttu vajab ta tugevdatud jälgimisrežiimiga ööpäevaringset hooldusteenust, mida ei ole võimalik vabaduses talle kindlustada.
19.Vestluses määratud esindajaga avaldas S.Q, et tahab koju ema juurde minna ja asuda tööle nõudepesijana. S.Q ema C.V on esitanud kohtule avalduse, milles palub pikendada poja S.Q tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimist Valkla Kodus (II kd, lk 12). C.V on pöördunud abi saamiseks Jõelähtme valla poole, sest on hirmul enda pärast ja ta ei suuda tagada kodus ööpäevaringset järelevalvet oma pojale. Kodus elades ei suuda ema jälgida raviskeemi ega hoida poega alkoholist ega narkootilistest ainetest eemale. C.V hirm on põhjendatud, kuna S.Q plaanib elama minna ema juurde (II kd, lk 25). Kohus on tuvastanud, et S.Q on täielikult töövõimetu (II kd, lk 13). Valkla Kodu iseloomustuse kohaselt tööd teha S.Q ei soovi, kuna hirmud segavad teda töö tegemisel (II kd, lk 16). S.Q enda sõnul tuli ta hooldekodus töölt ära, kuna hakkas hirm. Kõikjal oli nii palju nuge (II kd, lk 25). Tulenevalt temal esinevatest tugevatest meelepetetest jääb kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral S.Q tervis hooletusse, põhjustades olukordi, millega ta seab ohtu nii enda kui teiste elu, tervise ja vara.

4(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001

20.Kohus kaalus ka ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenuse peatamise küsimust, kuid hinnates tõendeid kogumis, arvestades S.Q suhtumist oma tervisesse, tema lähedaste hirmu S.Q vägivaldse käitumise ees, tema varasemat vägivaldset käitumist ja S.Q-le määratud raviskeemile range järelevalve all (II kd, lk 16), ei pea kohus võimalikuks veel isiku ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenuse peatamiseks.
21.Kohus on seisukohal, et kinnises asutuses on tagatud S.Q pidev kontrollitud ravi ning järelevalvega ohutus tema enda tervisele, tagatud on ka kaaskodanike ohutus, samuti turvaline ja kontrollitud toetusega elukeskkond. S.Q suhtes on täidetud kõik SHS § 105 lg-s 1 sätestatud asjaolud, mis on aluseks isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusele. Käesolevas tsiviilasjas leidis tuvastamist, et: S.Q-l esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; S.Q on ohtlik iseendale või teistele; varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks.
22.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et S.Q suhtes ei ole võimalik rakendada muud psühhiaatrilist abi ning tema ravi ja turvalisus oleks tagatud vaid kinnises hoolekandeasutuses. Asjas tuvastatud asjaolude tõttu ei ole kohtu arvates võimalik S.Q suhtes kasutada muud abinõud, kui tema paigutamist ja nõusolekuta hooldamist kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel. Määruskaebus
23.Puudutatud isik I esitas isiklikult Harju Maakohtu kohtumäärusele määruskaebuse.
24.Määruskaebuse kohaselt palub puudutatud isik I hooldekodust varem välja saamiseks abi, kus elab juba viies aasta. Puudatud isik I elab oma emaga ning lubab, et hakkab ilusasti rohtu võtma ja tööl käima, seni on võtnud rohud korralikult ja tahab olla vabaduses. Menetluse edasine käik
25.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastuse saamiseks avaldajale, temale määratud esindajale ja eestkostjale.
26.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis vastuses määruskaebusele, et kaevatav määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses toodu ei anna alust selle tühistamiseks.
27.Avaldaja vastuse kohaselt olid kinnisesse asutusse paigutamise eeldused täidetud ning need ei ole Valkla Kodus viibimise ajal ära langenud. On teada, et varasemate abinõude rakendamine pole aidanud, sest S.Q-l puudub haiguskriitika ning ta soovib hooldekodust kojunaasmist. Kodus S.Q olukord on varasemalt halvenenud. Jõelähtme Vallavalitsuse hinnangul võib S.Q kinnisesse asutusse paigutamise määrusega peatada ainult siis, kui on võimalik kohustada isikut viibima püsivalt hoolekodus ning takistada tal kojunaasmist. Jõelähtme Vallavalitsusel pole võimalik hinnata S.Q ohtlikkust ööpäevaringse erihooldusteenuse lõpetamisel, kuid varasemast on teada, et S.Q võib kodus muutuda ohtlikuks endale ja teistele isikutele.
28.Puudutatud isiku II (eestkostja) vastuse kohaselt soovib ta, et eestkostetav jätkaks ravi Valkla kodus ööpäevaringselt tugevdatud järelevalvega hooldusteenusel. Eestkostja külastab eestkostetavat igakuiselt, suhtleb tihti telefoni teel. Vestlused jõuavad enamasti sinna, et eestkostetav ärritub ja muutub kurjaks ning eestkostja kardab teda. Kui eestkostetav viibis 04.06.2010-oktoober 2012 kodus, oli ta pidevalt agressiivne, tegi füüsiliselt haiget, väänas käsi ja võttis ära raha. Ravimeid ei võtnud, tarvitas alkoholi ja narkootikume, talle ostetud riided andis teistele ning nõudis pidevalt uusi,

5(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001 raha väärtusest aru ei saanud. Eestkostja haigestus 2011 aastal ise ning peab haiguse kontrolli all hoidmiseks pidevalt ravimeid tarvitama. Hetkel saab eestkostja väikest vanaduspensioni, millest ostab eestkostetavale riideid ja muid talle vajalike vahendeid. Eestkostetav ei saa aru, et on haige ning on vaja võtta ravimeid ja käia arsti juures. Eestkostja ei suuda tagada eestkostetavale igapäevast kõrvalabi, mida ta vajab ning on tunda saanud eestkostetava vägivaldsust kodus elamise perioodil. Eestkostja leiab, et eestkostetavaga on ohtlik koos olla ning ta peaks edasi viibima praegusel tugevdatud järelevalvega teenusel.

29.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
30.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning avaldus saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
31.Tsiviilasja materjalide kohaselt esitas avaldusele määruskaebuse puudutatud isik I isiklikult. Tulenevalt TsMS § 202 lg 4 on puudutatud isikul I olenemata eestkoste all viibimisest käesolevas asjas iseseisev kaebeõigus.
32.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus avalduse lahendamisel läbi viidud menetluses rikkunud isikliku ärakuulamise ja põhjendamiskohustuse põhimõtteid ning on puudulikult rakendanud uurimisprintsiipi.
33.TsMS § 5391 lg 1 kohaselt kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. TsMS § 536 lg 1 kohaselt peab kohus enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist isiku isiklikult ära kuulama ja selgitama talle menetluse kulgu. Vajaduse korral kuulab kohus isiku ära isiku jaoks tavalises keskkonnas. Muus osas kohaldatakse vastavalt seaduses piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja seadmise menetluses isikute ärakuulamise kohta sätestatut.
34.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks avalduse menetlemisel puudutatud isiku I isiklikult ära kuulanud.
35.TsMS § 536 lg 21 kohaselt tuleb isiku enda ja teiste isikute ära kuulamata jätmist määruses põhjendada.
36.Vaidlustatud määruses nimetatud põhjendused puuduvad.
37.TsMS § 5391 lg 2 tulenevalt võib jätta isiku enda ja tema perekonnaliikmed ärakuulamata, kui eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui aasta. TsMS § 524 lg 5 tulenevalt ei pea kohus eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui: 1) sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed; 2) kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama.
38.Tsiviilasja materjalidest ei ole kummagi aluse esinemise tuvastatav: puudutatud isikut I ei ole varasemas tsiviilasja menetluses ära kuulatud ning ekspert on leidnud, et puudutatud isiku I isiklikust ärakuulamisest kohtu poolt ei tulene temale kahjulikke tagajärgi ja tema tervislik seisund võimaldab tema ärakuulamist tavalises keskkonnas (II kd, tlk 34).
39.Lisaks nähtub, et taoliselt on maakohus pidanud võimalikuks menetleda ka avaldaja poolt varasemalt, so 27.08.2014 ja 26.08.2015 esitatud avaldusi. Maakohus ei ole isikut ennast ära kuulanud ega seda määrustes põhjendanud. Sarnaselt 2016 eksperdile, on ka 2015 ja 2015 ekspertiise läbi viinud psühhiaatrid asunud seisukohale,

6(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001 et puudutatud isikut I on tema tavakeskkonnas võimalik ära kuulata (2014 akt, I kd, tlk 149) ning see ei kahjusta tema tervist (2015 akt, I kd, tlk 195).

40.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu, et ka kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise avalduste menetlemisel tuleb kohtul arvestada asjaoluga, et avalduse rahuldamisel piiratakse oluliselt isiku vabaduspõhiõigust, mida tohib teha vaid ranges kooskõlas seadusega. Kohus ei või eelnimetatud avalduse menetlemist korraldada üksnes formaalselt ning seda ei õigusta mh asjaolu, et isik on kinnises asutuses viibinud pikemat aega.
41.TsMS § 5391 kohaldamisel on Riigikohus selgitanud, et kohus peab isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või paigutamise pikendamiseks tuvastama kõik SHS § 19 lg-s 1 nimetatud asjaolud ning analüüsida tuleb ka eelmise kohtulahendi järgselt toimunut. (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-44-13 ja nr 3-2-1-33-14). Samuti on leitud, et isikult vabaduse võtmise aluseid tuleb seaduses mõista pigem kitsendavalt (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-155-13 p 34).
42.SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
43.Maakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks eelnimetatud analüüsi läbi viinud. Ka ei ole vaidlustatud määrus piisavalt põhjendatud puudutatud isiku I ohtlikkust ja tema suhtes muude abimeetmete kasutamise võimatust puudutavas osas.
44.Jättes kõrvale asjaolu, et maakohus ei ole aastate jooksul pidanud vajalikuks puudutatud isikut I isiklikult ära kuulata ning pole saanud seega vahetult tema ohtlikkuses veenduda, jääb koostatud ekspertiisi akti ja Valkla Kodu iseloomustuse kohaselt ebaselgeks, milles ikkagi puudutatud isiku I ohtlikkus seisneb ja miks tuleb tema suhtes jätkuvalt rakendada valitud abinõu – ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega erihooldusteenust. Ebaselge on seegi, miks ei saa kõne alla tulla määratud esindaja poolt välja pakutud abinõu, paigutada puudutatud isik I avatud osakonda (II kd, tlk 26). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et sellisel arvamusel on määratud esindaja olnud ka 2013 (I kd, tlk 80), 2014 (I kd, tlk 144) ja 2015 aastal (I kd, tlk 200).
45.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et eelkõige saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-06, p 19). Isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt, analüüsides konkreetset juhtumit eraldi ning tuvastades ohtlikkust lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga. Samuti tuleb arvestada, et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Eksperdiarvamus isiku ohtlikkuse kohta ei ole kohtule siduv. Asjaolu, et isik ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada, ei tähenda veel, et ta on ohtlik iseendale või teistele (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-83-07, p 13 ja 3-2-1-44-13 p 14).
46.Puudutatud isiku I kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamise taotlust on avaldaja põhjendanud väitega, et see lähtub puudutatud isiku I enda ravivajadusest ning tuginenud sellele, et varasemad abinõud pole aidanud, haiguskriitikat omamata on isik ohtlik endale ja teistele.
47.Riigikohus on leidnud, et isikul psüühikahäire olemasolu, ravivajadus, iseseisva elu korraldamisega mittetoimetulek ega suutmatus iseseisvalt ravimeid tarvitada ei saa

7(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001 lugeda piisavaks isiku enesele või teistele ohtlikkuse tõendamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-44-13, p 14).

48.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus avalduse menetlemisel pidanud vajalikuks ära kuulata ka puudutatud isiku I ema, kes on ühtlasi määratud tema eestkostjaks.
49.TsMS § 536 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt peab kohus enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist ära kuulama ka valla- või linnavalitsuse, muud isikuga koos elavad pereliikmed ja isiku eestkostja.
50.TsMS § 5391 lg 2 kohaselt ei ole kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks või isiku korduvaks kinnisesse asutusse paigutamiseks ei ole uus ekspertiis vajalik, kui eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Samadel tingimustel ei ole vajalik ka isiku enda, tema abikaasa ja perekonnaliikmete ärakuulamine, kui eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.
51.Viimati nimetatud aluse esinemine ei ole tsiviilasja materjalidest tuvastatav, sest nendest nähtuvalt ei ole maakohus puudutatud isiku I ema ka varasemate avalduste menetlemisel ära kuulanud.
52.Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isiku I ema kui eestkostja ja perekonnaliikme ärakuulamist ei asenda avaldusele lisatud sooviavaldus pikendada poja suhtes tugevdatud järelevalvega erihooldusel viibimist Valkla kodus ega ka määruskaebusele küsitud vastus, kuna seadusest tulenevalt tuleb perekonnaliige ja eestkostja isiklikult ära kuulata enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist.
53.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et vaidlustatud määruses on põhjendatud puudutatud isiku I ohtlikkust tema varasema käitumisega.
54.Riigikohus on isiku kinnises asutuses hoidmise tähtaja pikendamisega seoses selgitanud, et isiku kinnises asutuses viibimise perioodiline kontroll ja pikendamise otsustamine kaotaks mõtte, kui iga kord võetaks arvesse üksnes kaugemas minevikus toimunud samu sündmusi ega hinnataks üldse vahepeal toimunud arenguid ja isiku enda suhtumise võimalikku muutumist. Isikut ei saa hoida tahtevastaselt kinnises asutuses igavesti, kui isikut iseloomustavad asjaolud ei anna selleks piisavalt põhjust. Vastasel juhul peaks inimene ainuüksi kunagise teo pärast viibima igavesti kinnises asutuses, mis oleks aga vastuolus nii sotsiaalhoolekande seaduse kui ka põhiseadusega. Isiku kinnises asutuses hoidmise tähtaja pikendamise põhjenduseks ei saa olla lõputult ainult üks ja sama argument, et isik ei võtaks vastasel juhul tõenäoliselt ravimeid võib midagi negatiivset korda saata. Samuti ei saa iga järgnevat kohtulahendit põhjendada üksnes eelneva kohtulahendiga vabaduse piiramise kohta. Analüüsida tuleb ka eelmise kohtulahendi järgselt toimunut (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-44-13, p 16).
55.Käesoleval juhul ei ole tsiviilasja materjale analüüsides võimalik aru saada, millisel põhjusel on avaldaja, ekspert ning eestkostja jätkuvalt seisukohal, et puudutatud isiku I suhtes eksisteerib ainsa võimalusena tema jätkuv ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamine, kuigi määratud esindaja on alates 2013 aastast teinud korduvalt ettepanekuid kaaluda esindatava vabamale režiimile paigutamist. Viimati nimetatud asjaolu oleks pidanud maakohtus tekitama soovi täpsustada asjaolusid ning vajadusel ise uurida, kas avalduses väljatoodud asjaolud ka tegelikult esinevad. Maakohus on asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja uurimata jätmisel rakendanud puudulikult uurimisprintsiipi.
56.Riigikohus on rõhutanud, et ebaõige on loogika, et isiku suhtes saab kohaldada üksnes kas täielikku järelevalvet või ei saa tema suhtes üldse mingit järelevalvet rakendada.

8(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001 TsMS §-s 540 on ettenähtud võimalus peatada isiku kinnisesse asutusse paigutamine, võimaldamaks tal tõestada, et ta suudab ettenähtud režiimi järgida ning olla endale ja teistele ohutu. Kohus võib TsMS § 540 lg 1 teise lause järgi seada isikule selleks kohustusi, mh ette näha perioodilise kontrolli või ravimite tarbimise (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-44-13, p 17).

57.Vaidlustatud määruses on maakohus märkinud, et kaalus kinnisesse asutusse paigutamist, kuid ei ole selles osas, miks ta leiab, et muud abimeetmed ei ole puudutatud isiku I suhtes kohaldatavad, määrust piisavalt põhjendanud. Arvestades eelnimetatud puudujääke avalduse menetlemisel, ei olnud seda ka võimalik teha.
58.Avalduse uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama, kas esinevad SHS §-s 105 lg 1 sätestatud eeldused, s.o kas puudutatud isik I on endale või teistele ohtlik ja vajab seetõttu jätkuvalt kinnises asutuses hoidmist taotletud viisil ning kas puudutatud isiku I suhtes ei ole võimalik kohaldada muid abimeetmeid (sh määratud esindaja poolt välja pakutut).
59.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu TsMS § 477 lg 7 2. lauses sätestatud uurimispõhimõttele, mille kohaselt on kohtul hagita asjas õigus vajadusel korral ise tõendeid koguda kontrollimaks avalduse tõendatust ja seadusele vastavust ning seda ka juhul, kui avaldusele ei esitatud vastuväiteid. Avalduse uuel läbivaatamisel saab maakohus küsida selleks täiendavaid selgitusi nii avaldajalt kui erihooldusteenuse pakkujalt, vajadusel ka eksperdilt. Kohtul tuleb seaduses nimetatud isikud isiklikult ära kuulata, kui nende ärakuulamata jätmiseks ei esine seaduses sätestatud eeldusi. Lisaks tuleb maakohtul analüüsida eelmise kohtulahendi järgselt toimunut.
60.TsMS § 173 lõike 3 teise lause alusel jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm Ande Tänav kohtunik kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium