Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

3-20-1965

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.11.2021, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

3-20-1965 vaatama. Tallinna Halduskohus võttis 13.10.2020 määrusega kaebused menetlusse ning liitis haldusasjad ühte menetlusse numbriga 3-20-1965. Vastustaja ei ole esile toonud ühtegi põhjust, miks kaebajad ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 toodud nõuetele. Arusaadav ei ole, milliste asjaolude põhjal leidis vastustaja, et renditud ruumid ei ole sobilikud finantsteenuse osutamiseks. Vastustaja eeldused, et sellise äriühingute arvu juures ei ole võimalik täita hoolsus-, konfidentsiaalsus-, andmekaitse- ja töötervishoiu nõudeid, on meelevaldsed ning ületavad õiguslikke raame, mille piires peab RAB-i tegevus toimuma. Loogiline ei ole vastustaja etteheide, et kirjeldatud tingimustes oleks järelevalveorganite kontroll ettevõtete tegevuse üle raskendatud. Kui ettevõtted tegutsevad ühes äriruumis ja nende juht on üks ja sama isik, on kontrolli korraldamine oluliselt kergendatud. Ettevõtete juht tegi menetluse käigus aktiivselt koostööd RAB-iga, kõrvaldades korduvalt väidetavalt esinenud puuduseid. Ükski õigusakt ei reguleeri seda, mitu äriühingut võivad tegutseda konkreetses äriruumis. Samuti ei ole reguleeritud, millise suurusega äriruum peab konkreetset liiki äritegevusele vastama. Õigusaktidega ei ole piiratud ka ühe inimese juhtimise all toimivate äriühingute arvu. Haldusakti andmisel on lubamatu tugineda seaduseelnõu seletuskirjale. Haldusakt peab olema seaduspärane ehk õiguslikult põhjendatud. Kaebajate kavandatav äritegevus hakkab seisnema 2–3 kliendi teenindamises. See ei too kaasa hulgaliselt paberkandjal dokumente ega klientide füüsilise teenindamise vajadust, kuna äritegevus toimub arvutivõrgus. Konfidentsiaalsus tagatakse dokumentide krüpteerimisega. Ruumis on olemas lukustatav seif, kus võib hoida tähtsaid dokumente ja andmekandjaid. Ruum on tehnilise valve all. Ruumi pääseb veel kaks inimest. Vastustaja on rikkunud hea halduse tava ja selgitamiskohustust. Haldusmenetluse jooksul ei antud kaebajatele eelhinnangut äriruumide kohta. Kaebajad on vastustajalt küsinud, kas ruumid on vastustaja hinnangul sobilikud või mitte, kuid ei ole vastust saanud. Otsuste tegemine võttis peaaegu pool aastat, mis on ebamõistlikult pikk aeg. Vastustaja tugineb otsustes 10.03.2020 jõustunud seadusemuudatusele. Taotlused on esitatud enne viidatud muudatuste jõustumist, s.t. avalduse läbivaatamisel tuleb antud juhul lähtuda avalduse esitamisel kehtinud õigusnormist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 5). Otsused piiravad kaebajate põhiseaduse (PS) §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust. Tegevusloa väljastamise taotluse esitamine ei tekita küll kaebajatele õigust tegeleda virtuaalvääringu teenuse osutamisega, kuid tagatud peab olema õigus võrdsele kohtlemisele ja õiguspärasele menetlusele.

RAB palus jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda.

Kaebajate taotlused esitati enne 10.03.2020, mil jõustusid karmimad nõuded tegevusloa väljastamiseks virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. RahaPTS § 1182 alusel kohaldati üleminekuperioodi vaid isikute osas, kellele oli tegevusluba väljastatud enne 10.03.2020. Seega ei olnud kaebajate osas võimalik kohaldada üleminekuperioodi. Täiendavate nõuete hindamata jätmisel oleks RAB vastuollu läinud RahaPTS § 1 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga. RAB teavitas tegevusloa taotlejaid üleminekuperioodil tegevusloa taotluste menetluse erisustest. Tegevusloa taotlejatele anti piisavalt pikk aeg, et nad saaksid ennast viia vastavusse uute kontrollieseme asjaoludega, täiendavalt lubati ka kaebajatel korduvalt kõrvaldada puudused, mis taotlustes esinesid. Menetluse tähtaeg sõltus peamiselt kaebajate tegevusest.

3(11)

3-20-1965 RahaPTS § 72 lg 1 p 4 eesmärk on välja toodud eelnõu esimese lugemise seletuskirjas RahaPTS § 72 täiendamise osas. Seletuskirjale haldusaktis viitamise eesmärgiks oli tuua välja seadusandja tahe. Seadusandja on soovinud rõhutada, et tegevuskoht ei ole ettevõtte asukoht (praktikas võivad need küll kattuda). Asukoht on juriidiline mõiste, mis väljendab ettevõte tahet kusagil asuda (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg 11) ning tegevuskoht on sisuline ettevõtte tegevuse teostamise koht (TsÜS § 29 lg 2). Tegevuskoht on koht, kus ettevõtja peab osutama oma peamist teenust ehk virtuaalvääringu teenust. Konkreetsele teenusele eriseadustest tulenevate nõuete kohaselt peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuskohas teostama ka RahaPTS-st tulenevaid peamisi funktsioone (nt kontaktisiku ülesanded, andmete säilitamine ja registreerimine). Lisaks peab tegemist olema kohaga, kus järelevalveasutusel on võimalik teostada kohast järelevalvet. Seadusemuudatuse eesmärgiks oli seletuskirja kohaselt tõkestada isikutel, kes Eestis virtuaalvääringu teenust pakkuma ei hakka või tegevusloa olemasolu korral seda siit ei paku (siin ei asu ettevõtte töötajad, kliendid, tehniline platvorm ega siin ei täideta RahaPTS nõudeid) tegevusloa saamise võimalus. Aktsepteerides kaebajate tegevuskohta, saaksid teenust pakkuda kõik need ettevõtted, kes näitavad tegevuskohtadena ruume ja asukohti, kus päriselt tegevust pakkuma ei asuta ja teenust ei pakuta. Kuna finantseerimisasutused (sh virtuaalvääringu teenuse pakkujad) on kõrge konkurentsiga tegevusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad, ei ole eluliselt usutav, et kaebajad soovivad teenust pakkuda ühes tegevuskohas, ühe juhatuse, ühe ärimudeliga ning selle käigus kõiki õigusaktides sätestatud nõudeid järgides. Kaebajad on isikud, kes ei soovi teenust päriselt taotlustes esitatud tingimustel pakkuda. Tegemist on ettevõtetega, mille kaudu üritatakse mööda minna seaduses sätestatud tegevuskoha olemasolu ja juhatuse Eestis asumise nõudest. Vastustaja on põhistanud, miks kaebajate tegevuskoht ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. RAB-i otsustega tagatakse seaduses sätestatud eesmärk hoida ära ärimudel, mille käigus soovitakse virtuaalvääringu teenust pakkuda viisil, mille korral praktikas ei ole võimalik järgida RahaPTS-st tulenevaid kohustuslikke nõudeid. RAB ei saa lubada teenuse pakkumist isikute poolt, kes ei taga teadete esitamise konfidentsiaalsust (RahaPTS § 51) ega teavitajate kaitset (RahaPTS § 521). Virtuaalvääringu teenuse pakkumisel ei ole tegemist äriseadustiku §-s 631 märgitud kontaktisiku teenusega, millise teenuse puhul võiks mistahes ettevõtete arvu korral lugeda sobivaks iga tegevuskoha. Kaebajad ei ole mõistnud virtuaalvääringu teenuse pakkumise olemust. Finantsteenused on karmimalt reguleeritud sektor, sest tegemist on valdkonnaga, mis puudutab paljusid isikuid (avalik huvi) ning paljude isikute varalist seisukorda. Finantsteenuse pakkumise soovi korral kaasneb kõrgendatud äririsk, mille üheks osaks on juba enne tegevuse alustamist kulutuste tegemine, mis puudutab isikute kohustust vastata tegevusloa väljastamise aluseks olevatele kontrollieseme asjaoludele. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (MSÜS) sätestatud tegevusloa põhimõte ongi ettevõtlusvabadust kitsendava iseloomuga ja seda preventiivselt. RahaPTS ja MSÜS sisaldavad piirangut, et teatud sektoris võib tegutseda vaid väga kindlatele nõuetele vastavad ettevõtted, sest need sektorid on riigi jaoks olulised, nendes sektorites kantakse kõrgemat riski tarbijate kaitsmise eesmärgil või muudel eesmärkidel. Majandustegevuse piiramiseks on riigil õigus sätestada majandustegevuse nõuded (MSÜS § 6 lg 1).

otsusega

kaebused

rahuldamata

ja

Alates 10.03.2020 jõustus RahaPTS uus redaktsioon, milles on muu hulgas täiendatud RahaPTS § 72 lg-s 1 virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks vajaliku tegevusloa eeldusi. Kehtiva RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kohaselt peab virtuaalteenuste tegevusluba taotleva ettevõtte registrijärgne asukoht, 4(11)

3-20-1965 juhatuse asukoht ja tegevuskoht olema Eestis. Kaebajate tegevusloa taotlused esitati enne 10.03.2020, kuid taotluste lahendamine, sh kaebajatele puuduste kõrvaldamiseks tähtaegade andmine, toimus pärast 10.03.2020. Seega tuli RAB-il kaebajate taotlusi lahendades lähtuda materiaalõiguslike normide osas, sh uued kontrollieseme asjaolud, 10.03.2020 kehtima hakanud RahaPTS redaktsioonist, v.a menetlusõiguslike normide osas. Menetlusõiguslike normide osas (sh ka menetlusaeg) tuli rakendada taotluste esitamise hetkel kehtinud seadust. Taotluse esitamise hetkel kehtinud RahaPTS § 71 sätestas, et tegevusloa taotluse lahendab RAB tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. MSÜS § 20 lg 1 teise lause kohaselt hakkab taotluse lahendamise tähtaeg kulgema arvates kõigi nõutavate andmete esitamisest. Haldusmenetluse materjalidest nähtub, et kaebajatele on antud korduvalt võimalusi taotlustes esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning määratud selleks mõistlik aeg. Menetluse tähtaja pikendamisel on vastustaja eksinud menetlusõiguslike normide rakendamisel, sest taotluste esitamisel ei näinud RahaPTS § 71 sellist võimalust ette. Ka MSÜS § 20 lg 3 lubab majandushaldusasutusel taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kuid vastustaja pikendas menetlustähtaega 60 päeva võrra. Selline eksimus ei too aga automaatselt kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58). HMS § 41 ei välista haldusakti andmist pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist, kuid nõuab, et sel juhul teavitataks isikut ja selgitataks viivituse põhjusi (sama kohustus tuleneb MSÜS § 20 lg 3 lausest 2). Vastustaja on menetluse tähtaja pikendamisest ja otsuse tegemise tähtajast kaebajaid teavitanud ning põhjendanud piisavalt ka selle põhjuseid. Kaebajad ei ole haldusmenetluses selles osas vastuväiteid esitanud. Vastustaja on vaidlustatud otsustes oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Nendega suures osas nõustudes ei pea kohus vajalikuks kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 165 lg 2). RAB leidis vaidlustatud otsustes, et kaebajad ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-le 4, kuna nende ühine tegevuskoht ei ole sobilik virtuaalteenuse osutamiseks. Kaebajad märgivad õigesti, et RahaPTS ega ükski muu õigusakt ei reguleeri, mitu äriühingut võivad tegutseda konkreetses äriruumis ega seda, millise suurusega äriruum peab konkreetset liiki äritegevusele vastama. See aga ei tähenda, et RAB-il on kohustus lugeda RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud Eestis asuva tegevuskoha nõue täidetuks formaalselt, tuginedes üksnes faktile, et taotlejal on Eestis tegevuskoht konkreetsel aadressil registreeritud. RAB-il tuleb hinnata, kas konkreetses tegevuskohas on taotletud tegevusloa alusel soovitud majandustegevusega nõuetekohane tegelemine võimalik. RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sisalduv mõiste tegevuskoht on määratlemata õigusmõiste, mida vastustajal tuli taotluste lahendamisel sisustada ning vastustaja on teinud seda õiguspäraselt. Juriidilise isiku tegevuskohaks on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). RahaPTS ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse seletuskirjas on selgitatud, et finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. Tegevusloa väljaandmise kontrolliesemesse lisatud Eestis asuva tegevuskoha nõue võimaldab RAB-il kontrollida ühingu tegevuse vastavust RahaPTS nõuetele. Kuna tegevuskoht ei ole määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, ei pruugi äriühingu asu- ja tegevuskoht kokku langeda. Seega ei ole määrav asjaolu, et kaebaja asukohana on registreeritud Tallinnas asuv aadress. Seadusandja juhise järgi peab olema tegemist füüsilise ruumiga, kus on võimalik reaalselt tegevust läbi viia. Kaebajad on oma ühise tegevuskohana tegevusloa taotlustes märkinud aadressil Väike-Paala 2, Tallinn asuva kontoriruumi. Kuigi kaebajad väidavad kaebustes, et nende äriruumide üldpinnaks on 150 m2, siis on haldusmenetluses välja selgitatud, et kaebajad kasutavad teenuse 5(11)

3-20-1965 pakkumiseks ühte kabinetti nr 201-4 suurusega 24 m2. Vastustaja saatis 08.09.2020 Capital24 OÜ-le ja LZZ Capital OÜ-le täiendavad päringud ruumide osas, milles tõi välja, et kaebajate esitatud töökoha üürilepingust ei selgu, milliseid ruume kaebajad üürivad, kui suured need ruumid on ja milline on ruumide asukoht. Vastustaja palus esitada täpse info, millistes ruumides tegevuskoht asub, kui suur on renditav ruum, mitu ettevõtet on veel nendes ruumides, mitmel inimesel on ruumi juurdepääs jne. Samasisulised, kuid üldsõnalisemad puuduste kõrvaldamise teated saatis vastustaja 08.09.2020 ka ülejäänud kaebajatele. Kaebajate ühine seaduslik esindaja Ilja N vastas teadetele 08.09.2020, teatades, et äriühingute asukoht on kabinetis 201-4 kogupinnaga 24 m2. Lisaks selgitas ta, et ruumis on kaks töökohta ning Ühinenud Õigusbürood OÜ ei anna rendile mitte kogu ruumi, vaid lubab kasutada kaebajatel vaid bürooruumis asuvat töökohta vastavalt tekkivale vajadusele. Kaebajad on koos 29.12.2020 täiendava seisukohaga esitanud arve bürooruumi üüri ja halduse tasude kohta, mis on esitatud Väike-Paala 2 hoone omaniku poolt nende üürileandjale Ühinenud Õigusbürood OÜ-le, millest selgub, et ruumi 2014 suurus on 24 m2 asemel 12,2 m2. Seega on kaebajate ühise tegevuskohana märgitud bürooruum veel väiksem, kui kaebajad haldusmenetluses väitsid. Lisaks ei rendi kaebajad mitte kogu ruumi, vaid üksnes ühte töökohta. Kaebajate ühine juhatuse ainuliige IN selgitas 08.09.2020 vastuses RAB-ile, et aadressil VäikePaala 2, Tallinn ruumis 201-4 asuvad tema CV-s loetletud äriühingud ning vaidlustamata andmetel on see ruum registreeritud 22 virtuaalvääringuga tegeleva äriühingu, mis hetkel on majandustegevusest ajutiselt loobunud, aadressiks ja lisaks on CV-s virtuaalvääringu teenuse tegevusluba taotlevad kaebajad (kokku 5) ning 4 äriühingut, kes on omanud virtuaalvääringu teenuse tegevusluba, kuid kelle load on RAB-i poolt kehtetuks tunnistatud. Lisaks eelnimetatud virtuaalvääringu teenuse tegevusloaga ettevõtetele on selles ruumis veel 16 muu tegevusalaga äriühingut, sh 3 usaldushalduse ja äriühingu teenuse pakkumisega tegeleva ettevõtet. Vastustaja on otsuste p-des 3.4–3.5 (ja alapunktides) toonud välja piisavad ja loogilised põhjendused, miks ei vasta kaebajad RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud kontrollieseme asjaolule. Kohus nõustub vastustaja põhjendustes toodud seisukohtadega ning peab eluliselt usutavaks, et nii väikesel kontoripinnal (12 m2) 47 erineva ettevõtte (sh erineva tegevusalaga ettevõtte) tegutsemisel ei ole tegevuskohas kontaktisikule võimalik kindlustada RahaPTS § 17 lg-s 7 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikke tingimusi, sh konfidentsiaalsust, ja teavitaja õiguste kaitset tagades RAB-ile teadete esitamise võimalust, ning et RAB-il oleks sellises tegevuskohas võimalik efektiivselt (mh konfidentsiaalsust tagades) teostada ettevõtete tegevuse üle järelevalvet. Vastustaja on põhjalikult hinnanud RahaPTS nõuete täitmise võimalikkust kaebajate poolt taotlustes ja menetluse kestel esitatud asjaolusid ja seletusi arvestades ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebajate tegevuskoht ei ole vastav ega sobiv virtuaalvääringu teenuse osutamiseks. PS § 31 tagab igaühe õiguse tegeleda ettevõtlusega. Ainuüksi tegevusloa taotluse esitamisest ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust luba saada. RAB ei keelanud kaebajatel soovitud majandustegevusega tegelemist üleüldiselt. Virtuaalvääringu teenuste pakkumiseks tegevusloa saamine ei ole kaebajate jaoks välistatud, kui täidetakse tegevusloa saamise eelduseks olev tingimus ehk tõendatakse ettevõttele kohase tegevuskoha olemasolu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6(11)

3-20-1965 RahaPTS § 72 lg 1 p 4 tõlgendamine ei anna alust arvata, et sättega on kehtestatud täiendavaid nõudeid Eestis asuva tegevuskoha omadustele ja see ei näe ette erinõudeid virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevuskohale. RAB on väljunud RahaPTS § 72 lg 1 p 4 piiridest ega ole tõlgendanud normi grammatiliselt. Vaidlust ei ole selles, et kaebajate registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis. Eestis asuvad ka kaebajate kontaktisik, arvutid, andmekandjad, paberarhiiv jne. Seega puudub alus arvata, et äriühingud on seotud välismaaga. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 eesmärk on sõnastatud RahaPTS eelnõu esimese lugemise seletuskirjas: „Tegevusloa väljaandmise kontrolliesemesse lisatakse ka Eestis asuva tegevuskoha nõue, mis võimaldaks RAB-il kontrollida ühingu tegevuse vastavust RahaPTS nõuetele.“ Seadusandja tahe oli võimaldada RAB-il teostada RahaPTS §-s 66 sätestatud järelevalve tegija õigusi. Seadusandja on pidanud silmas, et äriühingu asukoht peab olema Eesti Vabariigi territooriumil selliselt, et RAB-il oleks võimalik ilmuda sinna kontrolli teostamiseks, RAB-il peab olema võimalik kontakteeruda äriühingu juhatusega ja kontaktisikuga ning tutvuda äriühingu dokumentatsiooniga, klientide ja tehingute andmetega. Kaebajad on täitnud RahaPTS § 72 lg 1 p 4 nõuded. Vastustaja ja halduskohtu poolne seaduse seletuskirjas toodud fraasi „Ettevõtjal peab olema kasutada ettevõttele kohane kontoriruum“ tõlgendus võimaldab sisuliselt piiramatut diskretsiooni, mis ei olnud seadusandja eesmärk ning on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Halduskohus on valesti hinnanud kontoripindadega seotud asjaolusid. Ruum 201-4 oli märgitud äriühingute tegevuskohana seetõttu, et seal asub kaebajate juhatuse liikme ja kontaktisiku INi töökoht, kus temaga saab vajadusel kontakteeruda. See ei välista kuidagi teiste ruumide kasutamist, kui tulevikus tekib selline vajadus. Rendiarve järgi on tõesti ruumi 201-4 pindala 12 m2, samas on IN tegevuskoht ruumis 201-5 (pindala 24 m2), kuhu pääseb ruumi 201-4 kaudu. Seetõttu on õige juhis temaga kontakteerumiseks kabinet 201-4. RAB-il ega halduskohtul pole pädevust hinnata kaebajate ja nendega seotud isikute äritegevuse loogikat, ärimudeleid, äriplaane, samuti seda, miks ja kui palju äriühinguid asutatakse ja tegevuslubasid taotletakse. Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajate tegevuskohas pole võimalik kindlustada konfidentsiaalsust ega teavitaja õiguste kaitset. Seadus ei sätesta selles osas tingimusi ja RAB-il puudub RahaPTS § 54 lg-st 1 tulenevalt õigus teostada järelevalvet konfidentsiaalsuse nõude täitmise üle. Kaebajate puhul on konfidentsiaalsusnõude tagamise osas erisus, sest tegemist on kontserniga (RahaPTS § 51 lg 2 p 3). Tegevuskoha ruumis asuv arvuti on kaitstud salasõnaga, ruumis on seif ja ruum ise on turvafirma tehnilise valve all. Seega on konfidentsiaalsete andmete sattumine kolmandate isikute kätte välistatud. Samuti ei nõustu kaebajad halduskohtu seisukohaga, et kaebajate tegevuskohas ei ole võimalik efektiivselt teostada ettevõtete üle järelevalvet. Järelevalve teostamine on tagatud, sest kaebajate tegevuskoht asub Eestis. Haldus- ja kohtumenetluses ei saa tugineda rikkumistele ja muudele asjaoludele, mis võivad ilmneda tulevikus. Hea halduse põhimõttega on vastuolus see, et vastustaja ei ole kuus kuud kestnud menetluse käigus teinud ühtegi kaebajate tegevuskoha kontrollimise katset, tuginedes samas väitele, et sellise kontrolli teostamine on raskendatud. Kaebajad vastasid kõikidele RAB-i kirjadele ning esitasid andmed enda tegevuse ja tegevuskoha kohta. Kahtluse tekkimisel oleks RAB pidanud enne negatiivse otsuse tegemist võtma kasutusele lisameetmed (nt kohtumine juhatusega, tegevuskoha kontroll). Halduskohtu otsus piirab kaebajate PS §-st 31 tulenevat ettvõtlusvabadust. Õigusselguse tagamiseks peavad virtuaalvääringu tegevusloa väljastamise kriteeriumid olema selged ja üheselt arusaadavad. 7(11)

3-20-1965

8(11)

3-20-1965 esitada uued tegevusloa taotlused, mille käigus hinnatakse nende vastavust kõigile tegevusloa kontrollieseme asjaoludele ning kui mittevastavusi ei tuvastata, väljastatakse tegevusload.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-1965 ei ole põhjendanud, et konkreetses kontoriruumis ei saa RahaPTS-st tulenevaid nõudeid täita ükski äriühing. Etteheide on seotud üksnes äriühingute paljususega. RahaPTS ei sisusta äriühingu asu- ja tegevuskoha mõistet. Vastavalt TsÜS § 29 lg-le 2 on juriidilise isiku tegevuskoht tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. RahaPTS 10.03.2020 jõustunud redaktsiooni seletuskirja järgi on finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimisja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. Kontaktisik RahaPTS § 17 lg 2 mõttes peab asuma Eestis, sest vastasel juhul ei ole tal võimalik täita RahaPTS § 17 lg-st 7 tulenevaid kohustusi. Erinevalt asukohast ei ole tegevuskoht määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, mistõttu need ei pruugi kokku langeda. Tegevuskohaks võib olla ka juriidilisele isikule kuuluv majandusüksus ehk ettevõtte asukoht või muu reaalse tegevuse koht, mis siiski ei asu ühingu registrijärgsel aadressil. Eelnevast tulenevalt ei ole seadusandja eesmärgiks olnud tegevuskoha nõude kaudu sedavõrd kaugele minevate tingimuste kehtestamine, nagu leiab RAB. Seaduse sõnastus võimaldab ettevõtjale küllaltki suurt paindlikkust oma tegevuse korraldamisel. Virtuaalvääringu teenuse osutamine toimub virtuaalkeskkonnas asuva platvormi vahendusel. Seetõttu pole otstarbekas kehtestada teenuse osutajale nõudeid bürooruumide arvule, suurusele, varustatusele jne. Pole välistatud, et teenuse osutamine toimubki üksnes virtuaalsete kanalite kaudu. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuringu kohaselt aktsepteerivad vaid 8% turul tegutsevatest ettevõtetest teenuse osutamisel sularaha. Seega puudub vajadust rentida suuri büroopindu, sest klientide teenindamist kontoris ei toimu. Asjakohased ei ole vastustaja viited võimalikele tarbijaõiguste rikkumistele. Etteheide, et ühel äripinnal ei saa tegutseda 55 ettevõtet, on liiga abstraktne. Vastustaja esitatud argumentidest ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et kaebajad ei suuda täita RahaPTS nõudeid. Vastustaja leiab, et pole eluliselt usutav, et kaebajad soovivad teenust pakkuda ühes tegevuskohas, ühe juhatuse, ühe ärimudeliga, ühe reaalse töökohaga ning selle käigus järgitakse kõiki nõudeid. Sisuliselt pakutakse tegevuskoha teenust. Kui ka nõustuda vastustajaga, et selline ärimudel kätkeb endas rahapesu riski, ei ole äriühingute asutamine (sh tegevuslubade hankimine) edasimüümise eesmärgil keelatud. Virtuaalvääringu teenuse pakkujad peavad vastama seaduse nõuetele igal ajahetkel. RahaPTS kuritarvitused tuleb tuvastada tegelikus kontrollimenetluses. Õiguspärane ei ole tugineda hüpoteetilisele ohule tegevusloa väljastamisel. Kohus ei saa võtta vastu otsust kohustada vastustajat kaebajatele tegevusload väljastama või neid muutma. Kohtul puudub teave selle kohta, kas eksisteerib selline olukord, et vastustaja ei saa juhtumi asjaolude tõttu haldusakti andmisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Vastustajat tuleb kohustada kaebajate taotluste üle uuesti otsustama. Ringkonnakohus nõustub jätkuvalt halduskohtu eelviidatud seisukohtadega ning need seisukohad on asjakohased ka praeguse vaidluse lahendamisel.

10(11)

3-20-1965 Kaebajate 29.12.2020 halduskohtule esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt moodustuvad kaebajate esimese kohtuastme menetluskulud riigilõivust 75 eurot ja esindajakuludest 1750 eurot (tunnitasuga 100 eurot). Apellatsiooniastmes on kaebajad tasunud riigilõivu 75 eurot, menetluskulude taotlust ettenähtud tähtajaks esitatud ei ole. Kokku 1900 euro suuruste menetluskulude (sh riigilõiv 150 eurot) kandmise kohustus on nõuetekohaselt tõendatud ja need seonduvad praeguse vaidluse lahendamisega (HKMS § 109 lg 11). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on oluline, et kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks põhjendatud sisuliselt. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb võtta arvesse läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-8016, p 35). Ringkonnakohus leiab, et kaebajate esimeses kohtuastmes esitatud menetluskulude nimekiri ei sisalda ülearuseid tegevusi ning kulud ei ole ülepaisutatud. Koos esimeses ja teises kohtuastmes tasutud riigilõivudega tuleb menetluskuludena vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista 1900 eurot. Kaebajate taotlus menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivise väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludele viivise kohaldamise näeb ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4, mille kohaldamiseks halduskohtumenetluses puudub alus (HKMS § 1 lg 3; vt ka Riigikohtu 03.11.2016 otsus nr 3-3-1-37-16, p 26). Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.