Vahur Visnapuu kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.08.2020.a maksuotsuse nr 1.2-3/052544-2 tühistamise nõudes Kirjalik menetlus Kaebaja - Vahur Visnapuu Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Indrek Lind
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 22. november 2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 29).
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Asjaolud ja menetluse käik
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) tegi 13.01.2020 otsuse väärteoasjas nr 930019000636 (tl 69-70), millega ta karistas Vahur Visnapuud (edaspidi kaebaja) tubakaseaduse § 39 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut ning konfiskeeris tubakaseaduse § 51 lg 6 alusel 36 800 tükki tubakatooteid. Kaebajat süüdistati selles, et ta teostas talle kuuluval kinnistul aadressiga Valga linn, Veski tn 22 kaubanduslikus koguses maksumärgistamata tubakatoodete hoiustamist. Kaebaja ei ole otsuse vaidlustamiseks maakohtule kaebust esitanud.
2.MTA koostas 11.05.2020 kontrollakti nr 12.2-3/052544-1 (tl 41-45), milles leidis, et kaebajal on tekkinud 08.03.2019.a läbiotsimise käigus avastatud tubakatoodetelt aktsiisimaksu tasumise kohustus summas 4938,56 eurot. MTA tugines väärteomenetluses nr 930019000636 kogutud tõenditele.
3.Kaebaja esitas 12.08.2021 otsuse punktis 2 märgitud kontrollaktile vastuväited (tl 47-48). Kaebaja ei nõustunud MTA seisukohaga, et ta valdas ja hoidis sigarette.
4.MTA kohustas 26.08.2020.a maksuotsusega nr 1.2-3/052544-2 (edaspidi maksuotsus, tl 1014) kaebajat tasuma maksusumma 4938,56 eurot. Tegemist on tubakatoodetelt tasumisele kuuluva aktsiisimaksu kohustusega, mis tekkis 08.03.2019 kaebaja valdusest avastatud Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata sigarettide tõttu (36 800 sigaretti ehk 1840 müügipakendit). MTA viitas otsuse punktis 2 nimetatud kontrollaktile kui maksuotsuse lahutamatule osale. Väärteoasjas nr 930019000636 tehtud 13.01.2020.a otsusega on kaebaja süüdi tunnistatud Eesti maksumärgiga märgistamata, mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmises. MTA tuvastas, et kaebaja valdas ja hoidis 08.03.2019 Eesti maksumärkidega märgistamata, käitlemiseks mittelubatud erinevat marki sigarette kokku 36 800 tükki ehk 1840 müügipakendit. Tegemist on tubakatoodetega, mis maksustatakse aktsiisiga. Aktsiis nendelt tubakatoodetelt on Eestis tasumata, aktsiisi tasumist kinnitavad maksumärgid puudusid. Kaebaja valdas tubakatooteid kaubanduslikus koguses. Kaebajal on aktsiisi tasumise kohustus, kuna ta on isik, kes rikkus aktsiisikauba valdamise nõudeid (valdas käitlemiseks keelatud sigarette). MTA selgitas aktsiisi arvestamise aluseid ning esitas tubakaaktsiisi arvestuse kogusummas 4938,56 eurot. Kaebaja vastuväited ei muuda kontrollaktis esitatud seisukohti. Ei ole oluline, kellele aktsiisikaup kuulub, sest aktsiisikohustuse tekkimise aluseks on aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine ilma ajutise aktsiisivabastuseta. Samuti ei sõltu aktsiisikohustuse tekkimine sellest, kas isik tahab salasigarette vallata või mitte. Valdaja mõistet tuleb tõlgendada kooskõlas ATKEAS-ga ja selle aluseks oleva direktiiviga 2008/118/EÜ, vajadusel laiemalt kui see on sätestatud asjaõigusseaduses. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et tegelik võim salasigarettide üle enne läbiotsimist ja läbiotsimise toimumise ajal oli kaebajal. Kaebaja tunnistused väärteomenetluses olid vastuolulised.
5.Kaebaja esitas vaide (tl 15-17), milles ta taotles maksuotsuse tühistamist. Kaebaja ei nõustunud sellega, et ta valdas ja hoidis sigarette. Kaebaja ei ole andnud väärteomenetluses vastuolulisi ütlusi. Kaebaja viitas mitmetele ebatäpsustele väärteootsuses, mis on leidnud kajastamist maksuotsuses. Kuna MTA väitis, et asjas pole peale kaebaja ütluste ühtegi tõendit, et sigaretid kuulusid kaebaja kinnistul elanud A. Jesminile, siis esitas kaebaja taotluse kolme tunnistaja ülekuulamiseks.
6.MTA jättis 26.10.2020.a vaideotsusega nr 6-1/4730-2 (tl 7-9) kaebaja vaide rahuldamata. MTA ei korranud kontrollaktis ja maksuotsuses kajastatut. MTA jättis rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, kuna ei ole oluline, kellele sigaretid kuulusid, vaid see, kes neid valdas. Sigaretid leiti kaebajale kuuluvalt kinnistult, kaebaja oli enne läbiotsimist teadlik sigarettide olemasolust ja omas nende üle tegelikku võimu, seetõttu tuleb kaebaja lugeda sigarettide valdajaks. Valdaja mõistet tuleb tõlgendada laialt ja oluline ei ole isiku tahe aktsiisikaupa vallata. MTA möönis, et maksuotsuses esinevad teatud ebatäpsused, mis on üle kandunud väärteoasjas koostatud menetlusdokumentidest, kuid need ei puuduta maksustamise aluseks olevat teokoosseisu ja ei saa mõjutada asja otsustamist. Poolte seisukohad
7.Kaebaja esitas 26.11.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks, menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid avaldusi. Kaebaja leidis, et vastustaja on rikkunud menetlusõigust ja uurimispõhimõtet ning kohaldanud valesti seadust.
7.1.Menetlusõiguse rikkumine seisneb selles, et maksuotsuses ei ole esitatud selle põhjendusi. Vastustaja on vaideotsuses loobunud maksuotsuses toodud põhjendustest ja esitanud sisuliselt uued põhjendused, miks ta leiab, et sigaretid olid kaebaja valduses. Maksuotsuse põhjendustest loobumine ja uute põhjenduste esitamine vaideotsuses ei ole lubatav. Maksuotsuses heidetakse kaebajale ette sigarettide valdamist ja hoidmist, kuid põhjenduste kohaselt on tõendatud, et kaebaja valdas sigarette. Vastustaja oleks pidanud tõendama lisaks valdamisele ka hoidmist, kuna tegemist ei ole samatähenduslike mõistetega. Põhjendusi, et kaebaja hoidis sigarette, maksuotsusest ei nähtu.
7.2.Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna on valesti tuvastanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja jätnud osa tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitamata. Valesti on tuvastatud see, et sigaretid olid kaebaja valduses. Kaebaja ei tea, kas tema kinnistul elanud A. Jesmin oli sigarettide omanik või valdaja, seda pole välja selgitanud ka vastustaja. Kui sigaretid olid A. Jesmini eluajal tema valduses, siis pärast A. Jesmini surma 07.11.2018 läks valdus üle tema pärijale (tütrele), mitte kaebajale. Kui A. Jesmin oli sigarettide omanik, siis läks üle omand. Vastustaja on vaideotsuses kaebajale ette heitnud, et kaebaja ei teavitanud sigarettidest MTAd või A. Jesmini pärijaid ning jättis seega sigaretid oma valdusesse teadlikult. Tegemist on uue põhjendusega, mis ei sisaldu maksuotsuses. Kaebaja nägi ca 2 nädalat enne läbiotsimist, et A. Jesminist oli jäänud maha sigarette, kuid ei teinud kindlaks kui palju neid oli ja kas nad olid maksumärkidega või mitte. Seega ei saa rääkida teadlikust maksumärkideta sigarettide enda valdusse jätmisest. Kaebajal puudus A. Jesminiga kokkulepe tema asjade hoidmiseks. Kaebaja ei ole tubakaseaduse tähenduses sigarette hoidnud. Tõendeid ega põhjendusi sigarettide hoidmise kohta ei ole maksuotsuses esitatud. Kaebaja teavitas MTA töötajaid, et kastidele võidakse järele tulla. Vastustaja seda asjaolu välja ei selgitanud ja ei kontrollinud. Sigarettidele tuli hiljem järele keegi Arturs. Kaebaja hinnangul kuulusid sigaretid Artursile, kes nime järgi on lätlane ning sigaretid pidid ilmselt jõudma Läti Vabariiki. Seega ei kuulu sigaretid Eesti Vabariigis aktsiisiga maksustamisele. Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet ka sellega, et jättis rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Tunnistajad oleksid saanud kinnitada, et nad ostsid A. Jesmini käest sigarette. Vastustaja seisukohad selle kohta, kas sigarettide kuulumine A. Jesminile on oluline või mitte, on vastuolulised.
7.3.Vastustaja on valesti kohaldanud asjaõigusseaduse sätteid selle kindlakstegemisel, et sigaretid olid kaebaja valduses. Määrav tähtsus on sellel, et kaebajal puudus tahe asja vallata. Maksuotsuse oleks pidanud tegema A. Jesmini tütrele. Kaebaja viitas Euroopa Kohtu lahenditele kohtuasjades C-499/10 ja C-81/15. Nende põhjal oleks vastustaja pidanud arvestama, et kaebaja ei olnud teadlik, et A. Jesmini valduses on maksumärkideta ja lubatud normi ületavas koguses sigaretid ning ta ei soovinud koos A. Jesminiga toime panna maksualast süütegu. Kaebajale vastutuse panemine on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
8.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja palus arvestada maksuotsuses ja vaideotsuses kaebaja väidetele esitatud vastustega. Vastustaja hinnangul on maksuotsuses ja kontrollaktis jälgitavad maksumenetluses tuvastatud asjaolud, uuritud tõendid, nendest tehtud järeldused ja õiguslik alus. Vastustaja on üheselt ja ammendavalt välja toonud, miks kaebajal tekib kohustus aktsiisimaksu tasumiseks summas 4938,56 eurot. Otsus on kontrollitav ja piisavalt põhjendatud.
8.1.Alusetu on kaebaja seisukoht, et vastustaja on maksuotsuse põhjendustest loobunud ja esitanud vaideotsuses uued põhjendused. Vastustaja möönis, et maksuotsuses esinevad väärteomenetlusest sinna kandunud ebatäpsused, kuid need ei oma sisulist tähtsust asja lahendamisel ega mõjuta asja otsustamist. Viidatud seisukoht ei tähenda maksuotsuse põhjendustest loobumist ega uute põhjenduste esitamist selle kohta, miks vastustaja leiab, et sigaretid olid kaebaja valduses. Vastupidi, vaideotsuses on üheselt nõustutud maksuotsuses toodud maksustamise aluse ja selle põhistusega ning see nähtub vaideotsusest läbivalt. Vastustajale jääb selgusetuks, miks oleks ta pidanud maksuotsuses eraldi tõendama aktsiisikauba hoidmist. Kaebaja ei ole selgitanud, millist tähtsust mõistete „valdamine“ ja „hoidmine“ eristamine maksustamise faktilist ja õiguslikku alust silmas pidades üldse omab. Otsusest nähtub üheselt, et kaebajal on tekkinud aktsiisimaksu tasumise kohustus, kuna sigaretid olid 08.03.2019 tema valduses.
8.2.Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet ja valesti tuvastanud asjaolu, et sigaretid olid kaebaja valduses. Samuti ei nõustu vastustaja sellega, et sigarettide valdajaks oleks pidanud lugema A. Jesmini pärijat ning maksuotsus oleks tulnud teha kaebaja asemel talle. Valdusega seonduvat on ammendavalt käsitletud vaideotsuse punktides 17 ja 18. Vaidlust ei ole selles, et Valgas Veski tn 22 asuv kinnistu kuulus kaebajale. Väärteoasjas 30.10.2019 esitatud vastulauses (tl 62) on kaebaja ise selgitanud, et veebruari lõpus, umbes 2 nädalat enne läbiotsimist leidis ta üles garaaži ukse kõrval asuva ruumi võtme, avas ukse ja nägi, et seifis on suitsuplokid. Kõnealused sigaretid võeti kaebajalt ära alles 08.03.2019.a läbiotsimisel, kusjuures peale ettepanekut anda vabatahtlikult välja määruses tähendatud esemed ja dokumendid avas kaebaja ise garaaži ukse ja näitas ette sellest vasakule jäävas pisikeses ruumis olevad salasigaretid. Eelnevat arvestades ei saa vastustaja hinnangul olla kahtlust sellest, et hiljemalt 2 nädalat enne 08.03.2019 läbiotsimise toimumist oli kaebaja saanud teadlikuks sigarettide olemasolust endale kuuluval kinnistul ning tal oli kõnealuste sigarettide üle ka tegelik võim. Isegi kui eeldada, et sigaretid kuulusid A. Jesminile ning tema pärijatele läks üle sigarettide (kaudne) valdus, ei lõpetanud see kaebaja kui sigarettide üle tegelikku võimu omava isiku otsest valdust. Kuivõrd kaebaja peale sigarettide avastamist nendest vabanemiseks midagi ette ei võtnud ja need võeti temalt ära alles 08.03.2019 toimunud läbiotsimisel, jättis ta maksumärgistamata sigaretid enda valdusesse teadlikult. Eelnevat arvestades on alusetu väide, et sigaretid olid kaebaja valduses tema tahte vastaselt.
8.3.Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahendid ei ole vaidluse asjaolusid ja vaidlusküsimust silmas pidades asjakohased. Neist esimene (C-499/10) käsitleb asjassepuutumatut direktiivi ja on seotud käibemaksu määramisega, teine (C-81/15) käsitleb volitatud laopidaja solidaarvastutust ja rahalisi karistusi.
8.4.Vastustaja palus jätta kaebaja poolt 29.09.2021 esitatud täiendavad tõendid asja materjalide juurde võtmata, kuna need on asja sisulise lahendamise seisukohalt asjakohatud ja ebausaldusväärsed. Kohtu seisukoht
9.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajale kuuluvalt kinnisasjalt Valga linnas Veski tn 22 leiti 08.03.2019.a läbiotsimisel 36 800 sigaretti, mis ei olnud märgistatud Eesti maksumärkidega. Seejuures on läbiotsimisprotokollis (tl 52-54) öeldud järgmist. Kaebaja oli läbiotsimise alguses oma elukohas Valgas Pärna pst 6-19. Kaebajale tehti ettepanek anda vabatahtlikult välja määruses tähendatud esemed. Kaebaja avaldus ettepanekule oli, et salasigaretid asuvad
aadressil Valga, Veski tn 22. Sellel kinnisasjal asus hoone, milles oli muuhulgas autogaraaž. Kaebaja avas puldiga autogaraaži ukse ja näitas ette garaaži uksest vasakule jääva pisikese ruumi, milles pidid olema salasigaretid. Kohtueelses menetluses ja kohtuasjas esitatud avaldustes (vt näiteks tl 62) on kaebaja selgitanud, et kinnisasjal Valgas Veski tn 22 üüris tema käest ruume A. Jesmin, kes suri 07.11.2018. A. Jesmin ütles kaebajale, et väikeses ruumis on kaks kasti, millele tullakse järele. Veebruari lõpus, umbes kaks nädalat enne läbiotsimist leidis kaebaja väikese ruumi võtme. Ta avas ruumi ja nägi, et seifis on suitsuplokid. Ta arvas, et need olid A. Jesmini omaks tarbeks. Ta ei tea, kui palju sigarette oli.
10.Maksuotsusega pandi kaebajale aktsiisi tasumise kohustus tema valduses olnud maksumärgistamata tubakatoodete tõttu. Otsuses on aktsiisikohustuse õiguslike alustena märgitud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 41, § 111, § 22 lg 1 p 4, § 24 lg 1 ja 12, § 25 lg 5, § 28 lg 1, § 56 lg 1, § 60 lg 1 ja 2, § 61 lg 1 ja lg 3 p 4. Maksuotsuse tegemise õiguslikeks alusteks on märgitud maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 4 mille kohaselt määrab maksuhaldur maksukohustuse suuruse muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel, ning MKS § 95 lg 1, mille kohaselt teeb maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks maksuotsuse. ATKEAS § 61 lg 3 p 4 alusel peab tubakatoode olema maksumärgistatud tarbimisse lubamisel, kui tubakatootele ei kohaldata aktsiisivabastust. Aktsiisikauba tarbimisse lubamiseks on muuhulgas aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine ajutise aktsiisivabastuseta (ATKEAS § 41 lg 1). ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaselt maksab aktsiisi isik, kes on rikkunud ATKEAS nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta.
11.ATKEAS-ga on Eesti õigusesse üle võetud muuhulgas Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda (edaspidi direktiiv). Direktiivi preambuli lõikes 8 on öeldud, et siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vajalik, et aktsiisi sissenõutavuse mõiste ja tingimused oleksid samad kõikides liikmesriikides ning seetõttu tuleb ühenduse tasandil selgitada, millal toimub aktsiisikauba tarbimisse lubamine ja kes on aktsiisi maksukohustuslane. Direktiivi art 7 lg 1 ja lg 2 punkti b alusel muutub aktsiis sissenõutavaks tarbimisse lubamise hetkest tarbimisse lubamise liikmesriigis ning tarbimisse lubamise üheks viisiks on aktsiisikauba valdamine väljaspool aktsiisi peatamise korda, kui aktsiisikaupa ei ole kohaldatava ühenduse ega siseriikliku õiguse kohaselt aktsiisiga maksustatud. Direktiivi art 8 lg 1 punkt b sätestab, et sissenõutavaks muutunud aktsiisi maksmise eest vastutab artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud aktsiisikauba valdamise puhul aktsiisikaupa valdav isik ja mis tahes muu isik, kes on aktsiisikauba valdamisse kaasatud.
12.Euroopa Kohus tegi 10.06.2021 otsuse kohtuasjas C‐279/19, selles käsitleti ka küsimust, keda tuleb mõista aktsiisikauba valdaja all. Otsus käsitles olukorda, kus füüsilisest isikust ettevõtja transportis raskeveokiga aktsiisikaupa (alkoholi), mille saatedokumendid osutusid võltsituteks. Ettevõtja teadis, et kaup on aktsiisiga maksustatav, kuid ta ei olnud salakaubaveo katse kaasosaline, tal ei olnud võimalust kontrollida saatedokumentide ehtsust, miski tema käsutuses olevates dokumentides ei andnud alust selles osas kahtluse tekkimiseks, ettevõtja ei olnud raskeveoki omanik ning tal ei olnud kõnealuse kauba suhtes mingit isiklikku õigust või huvi. Ettevõtja ainus eesmärk oli tasu eest kaup peale võtta ja tarnida vastavalt saadud juhistele. Õigusnormiks, mille tõlgendamise kohta Euroopa Kohus eelotsuse tegi, oli direktiivi art 33 lg 3, kuid kohus selgitas ka muid direktiivi sätteid. Kohus leidis järgmist:
- direktiivis 2008/118 ei ole määratletud selle isiku mõistet, kelle „valduses“ aktsiisikaup on selle direktiivi art 33 lg 3, art 7 lg 1 ja lg 2 punkti b või art 8 lg 1 punkti b tähenduses; - direktiivis ei viidata selle mõiste määratlemiseks liikmesriikide õigusele. See tähendab, et õigusnormi sõnastust tuleb tavaliselt kogu liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning tõlgenduse andmisel tuleb lähtuda väljendi tavakeele tähendusest, võttes arvesse ka sõnastuse kasutamise konteksti ja selle õigusakti eesmärki, milles sõnastust on kasutatud; - isiku, kelle „valduses“ kaup on, mõiste tähistab tavakeeles isikut, kelle füüsilises valduses kaup on; - tähtsust ei ole sellel, kas asjaomasel isikul on tema valduses oleva kauba suhtes mis tahes õigus või huvi; - tähtsust ei ole ka sellel, kas isik oli teadlik või pidanuks olema teadlik aktsiisi sissenõutavusest. Kui liidu seadusandja oleks soovinud, et direktiivis võetakse aktsiisi maksmise eest vastutava isiku kindlaksmääramisel arvesse tahtluse esinemist, oleks ta direktiivis vastavasisulise sõnaselge sätte ette näinud; - liidu seadusandja soovis määratleda laialt isikute kategooria, kes vastutavad aktsiisi maksmise eest. See tagab maksu võimalikult suures ulatuses sissenõudmise ja muudab aktsiisi sissenõudmise lihtsamaks. Kui siseriiklik õigus seda võimaldab, siis saab aktsiisi tasunud isik esitada regressinõude.
13.Kaebajalt nõutakse aktsiisi tasumist, kuna kaebaja valdas sigarette, kuid tal puudus õigus maksumärkideta tubakatooteid vallata. Kaebaja peamiseks argumendiks on läbivalt olnud see, et teda ei saa lugeda sigarettide valdajaks. Otsuse punktis 12 toodust tuleneb, et vaidlusaluste sigarettide valdajaks tuleb lugeda isik, kes valdas neid tavatähenduses ehk kelle füüsilises valduses need olid. Sigaretid asusid kaebajale kuuluva kinnisasja oluliseks osaks olevas hoones ruumis, mille võtmed oli kaebajal. Kaebaja oli teadlik sigarettide olemasolust ja asukohast. See tähendab, et kaebajat tuleb lugeda sigarettide valdajaks ATKEAS § 22 lg 1 p 4 tähenduses.
14.Pooled on käsitlenud küsimust, kas kaebaja oli sigarettide valdaja, asjaõigusseaduse (AÕS) sätetest lähtudes. Otsuse punktis 12 viidatud lahendis on selgitatud ja ka Eesti kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et Euroopa Liidu õigust tõlgendades ei saa selles kasutatud mõistetele omistada tähendust Eesti õigusest lähtudes. See, et mõlemad pooled on käsitlenud seda küsimust Eesti õiguse kaudu, ei mõjutanud asja lahendamist, kuna kaebajat saab pidada sigarettide valdajaks mõlemas tähenduses. AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. See langeb sisuliselt kokku Euroopa Liidu õiguses mõistele „valdaja“ antud tähendusega.
15.Kaebaja peab oluliseks seda, et ruumi, kust sigaretid leiti, üüris tema käest oma eluajal A. Jesmin ning et isikul on pärija. Kaebaja viitab sellele, et AÕS § 38 alusel läheb valdus üle pärijale. Kohus näitas eespool, et Eesti õiguse sätted valduse tekkimise, lõppemise ja ülemineku kohta ei kuulu vaidluses kohaldamisele. Isegi kui neid tuleks kohaldada, ei tähendaks see, et kaebajal aktsiisi tasumise kohustust ei ole. AÕS § 38 eesmärgiks on vältida olukorda, kus surnud isiku valduses olnud asjad muutuvad mitte kellegi valduses olevateks1. Säte ei loo pärijale faktilist valdust. Tegelikkuses A. Jesmini pärija oma valdust maksma ei pannud. Sigaretid paiknesid ruumis, millele ligipääs oli kaebaja kontrolli all. Kaebaja oli see, kes omas sigarettide üle tegelikku võimu ehk kes sai asja mõjutada ja kolmandate isikute mõjutusi ära hoida.
Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2014. Lk 35
Tegeliku võimu omamiseks on piisav, kui isiku kasutada on abinõud, mis tegelikku võimu võimaldavad, praegusel juhul ruumi võtmed. Kaebaja tegelikku võimu ei kõrvalda see, kui võtme leidmiseks tuli teha pingutusi. Lisaks on kaebaja väited seoses võtmega vastuolulised väärteomenetluses väitis kaebaja, et ta leidis võtme juhuslikult (tl 62), kuid kohtumenetluses, et ta otsis võtit väga suure koguse võtmete hulgast (tl 74 pöördel, 78-79).
16.Otsuse punktides 12-15 toodu tähendab ühtlasi, et puudub vajadus valdaja mõiste laiendamiseks ning kohus ei käsitle poolte väiteid selles küsimuses. Kaebaja tahe vaidlusaluseid sigarette vallata ei oma asja lahendamisel tähtsust. Lisaks ei nähtu kohtuasja dokumentidest tahte puudumine. Kaebaja väitel (tl 62) ei osanud ta pärast sigarettide leidmist nendega midagi peale hakata ning otsustas oodata kevadeni. A. Jesmini tütre ütluste kohaselt (tl 71) näitas kaebaja pärast A. Jesmini surma talle garaaži ja selle kohal asuvat väikest tuba, kus A. Jesmin elas, nendest ruumidest pakkis ta kokku A. Jesmini asjad ja koristas neid. Muudes ruumides A. Jesmini tütar ei käinud ja nende uksed olid kinni. Samas nähtub kaebaja ütlustest, et A. Jesmin kasutas ka väikest ruumi - ta ütles kaebajale, et ruumis on tema asjad ning ruumi üks võti oli tema käes. Eeltoodu näitab, et kaebaja jättis väikeses ruumis olevad sigaretid teadlikult enda valdusse - ta ei püüdnud A. Jesmini tütrele üle anda väikeses ruumis olevaid asju (ei otsinud sel ajal üles ruumi võtit ja ei avanud ruumi muul viisil) ning jättis sigaretid oma valdusse ka pärast seda, kui ta oli ruumi avanud ja need leidnud.
17.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on tõenditele tuginedes õigesti tuvastanud, et maksumärkideta sigarette valdas kaebaja. Aktsiisi tasumise kohustus tekkis ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel kaebajal.
18.Kaebaja väitel ei ole vastustaja esitanud tõendeid, et kaebaja ka hoidis sigarette. On tõsi, et maksuotsuses on öeldud, et kaebaja „valdas ja hoidis“ maksumärkideta sigarette. Kuid maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel omab tähtsust ainult see, kas kaebaja oli sigarettide valdaja. See, kas kaebaja ka hoidis sigarette, tema maksukohustuse olemasolu või suurust ei mõjuta. Sigarettide hoidmist on nimetatud tõenäoliselt seetõttu, et väärteoasjas määrati kaebajale karistus tubakaseaduse § 39 lg 1 alusel, mis sätestab vastutuse maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatootega kauplemise või selle hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest. Viidatud kohtueelse menetleja otsus on kehtiv. See tähendab, et kohtueelne menetleja tegi väärteoasjas kindlaks, et kaebaja hoidis tubakatooteid tubakaseaduse § 39 lg 1 tähenduses. Sama tegu nimetatakse süüteomenetluses sigarettide hoidmiseks, maksuõiguses aga nende valdamiseks. Asjasse ei puutu see, kas kaebajal oli A. Jesminiga eraõiguslik kokkulepe tema asjade, sealhulgas sigarettide hoidmiseks. Ka karistusõiguses ja võlaõiguses võib mõistete sisu olla erinev ning hoidmine tubakaseaduse tähenduses ei võrdu hoiulepingu olemasoluga võlaõigusseaduse tähenduses.
19.Kohus ei saa nõustuda kaebajaga, et vastustaja on vaideotsusega loobunud maksuotsuse põhjendustest ja esitanud sisuliselt uued põhjendused. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja on vaideotsuses vastanud kaebaja vaides esitatud etteheidetele ja muuhulgas ka möönnud teatavaid ebatäpsusi, mis on väärteomenetlusest maksuotsusesse edasi kandunud. Õige on vastustaja väide, et nimetatud ebatäpsused (eksimus A. Jesmini surma kuupäevas ja selles, kas väärteoasjas 18.12.2019 ja 30.10.2019 antud kaebaja ütlustes oli vastuolusid) ei mõjutanud asja otsustamist. Ka vaideotsuses on vastustaja jäänud seisukohale, et kaebaja valdas sigarette.
Kohtu hinnangul tugineb vastustaja vaideotsuse põhjendustes samadele väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele, mis on maksuotsuse põhjendustes ammendavalt välja toodud ja omavahelistes seostes analüüsitud. Kaebaja hinnangul on uueks põhjenduseks vaideotsuses esitatud etteheide, et kaebaja ei teavitanud MTA-d sigarettidest läbiotsimisele eelnenud kahe nädala jooksul. Kohtu hinnangul see nii ei ole. Tegemist ei ole maksuotsuse põhjendusega, vaid vastusega kaebaja väitele, et temale maksukohustuse panemine on alusetu ja ebaõiglane. Tegemist ei ole uue põhjendusega maksukohustuse määramisele.
20.Õige ei ole kaebaja seisukoht, et kui sigarettidele pidi järele tulema isik, kes nime järgi on lätlane, ei kuulu sigaretid Eesti Vabariigis aktsiisiga maksustamisele. ATKEAS § 24 lg 1 järgi tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel, kui ATKEAS-s pole sätestatud teisiti. Tarbimisse lubamine ATKEAS § 41 lg 1 järgi on muuhulgas aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine ajutise aktsiisivabastuseta. Seega olukorras, kus niisuguse kauba valdamine Eesti Vabariigis on tuvastatud, tekib ka maksukohustus.
21.Mis puudutab kaebaja viiteid Euroopa Kohtu lahenditele kohtuasjades C-499/10 ja C81/15, siis kohus nõustub, et need ei puutu asja lahendamisel asjasse. Lahendid ei käsitle praeguses kohtuasjas vaidluse all olevat olukorda. Kohus tõi otsuse punktis 12 välja neist lahenditest hilisema ja asjasse puutuvat direktiivi käsitleva lahendi, mille asjaolud on praeguse kohtuasjaga sarnased - aktsiiskauba valdajaks oli isik, kellel puudus mis tahes õigus ja huvi selle kauba suhtes ning kes ei olnud teadlik, et tegemist on aktsiisikaubaga ja et aktsiis sellelt kaubalt on muutunud sissenõutavaks. Sellest hoolimata leidis kohus, et isikule saab panna aktsiisi tasumise kohustuse.
22.Maksukohustuse suurust kaebaja vaidlustanud ei ole. Kohtule ei ole äratuntav, et maksukohustuse suuruse määramisel oleks tehtud vigu.
23.Vastustajale ei saa ette heita seda, et kaebaja vaides esitatud taotlus tunnistajate ülekuulamiseks (tl 17) jäeti rahuldamata (tl 8 pöördel). Kaebaja soovis tunnistajate ütlustega tõendada, et isikud on ostnud A. Jesmini käest sigarette. Kohus nõustub, et see asjaolu ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Maksuotsus ei käsitle võimalikke varem A. Jesmini valduses olnud sigarette, vaid läbiotsimise ajal kaebaja valduses olnud sigarette. See, kellele sigaretid kuulusid, ei oma tähtsust. Seega ei vaja tuvastamist asjaolu, kas A. Jesmin oli oma eluajal sigarettide omanik või andis/müüs neid edasi. Eeltoodud põhjendustel ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel jätab kohus asja lahendamisel tõenditena arvestamata kaebaja poolt esitatud J. Edenbergi ja L. Kuljuse kirjalikud seletused (tl 76-77, 81-82). Ka nendega soovis kaebaja tõendada, et A. Jesmin oma eluajal valdas ja andis edasi sigarette.
24.Kaebaja 29.09.2021.a avalduses esitatud etteheited vastustaja tegevusele maksuotsuse täitmisel ei ole käesoleva kohtuasja esemeks. Kui kaebaja leiab, et maksuotsuse täitmisel tema õigusi rikutakse, on tal õigus pöörduda tema õigusi rikkunud isiku (vastustaja või kohtutäituri) poole või esitada uus kaebus koos vastavate tõendite ja taotlustega kohtule.
25.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Maksuotsus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks.
Menetluskulud, taotlused, selgitused
26.Vastustaja taotles jätta kaebaja 29.09.2021 esitatud tõendid asja juurde võtmata. Kohus jättis osad neist tõenditest otsuse punktis 23 arvestamata, kohtu hinnangul ei ole praeguses menetlusstaadiumis otstarbekas jätta tõendeid asja juurde võtmata. Sigarettide hoiuruumi ukse ja võtmete fotosid peab kohus asjasse puutuvaks.
27.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
28.Kohus vabastas kaebaja 30.03.2021.a määrusega (tl 33-34) lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses.
29.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.