Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-367 21. oktoober 2021 Eesistuja Jüri Põld, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest MIA Rossiya Segodnya kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
27.jaanuari 2020. a vastuse nr 3.4-4/1715-2 peale Kaebaja MIA Rossiya Segodnya, esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas Vastustaja Rahapesu Andmebüroo (endine Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo), esindaja Eneli Nõmm Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2020. a määrus MIA Rossiya Segodnya määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. juuli 2020. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
1.septembri 2020. a määrused ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Paavli Kinnisvara OÜ saatis 26. novembril 2019 MIAle Rossiya Segodnya teate üürisuhte lõpetamise kohta. Teate kohaselt oli Paavli Kinnisvara OÜ pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) poole küsimusega, kas Euroopa Liidu Nõukogu 17. märtsi 2014. a määrusega nr 269/2014 (määrus nr 269/2014) kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid laienevad ka MIA Rossiya Segodnya tegevusele. Äriühingule vastati, et laienevad küll, kuna MIA Rossiya Segodnya peadirektor Dmitry Konstantinovich Kiselyov on kantud määruse nr 269/2014 lisasse I. Paavli Kinnisvara OÜ teatas MIAle Rossiya Segodnya, et kuna piirangud laienevad ka nende vahel sõlmitud üürilepingule, siis on nad sunnitud üürisuhte lõpetama. Lisaks andis Paavli Kinnisvara OÜ teada, et ütleb üürilepingu alternatiivselt üles ka üürilepingus sätestatud etteteatamistähtaega järgides.
2.RAB saatis 11. detsembril 2019 MIA Rossiya Segodnya töötajatele teavitused, et MIAga Rossiya Segodnya ärisuhtes olev isik on kohustatud rakendama meetmeid, et tagada rahvusvahelise finantssanktsiooni eesmärgi saavutamine, ja vältima sanktsiooni rikkumist, käesoleval juhul mitte sõlmima koostöö- ja töölepinguid.
3.MIA Rossiya Segodnya esitas 27. detsembril 2019 RABile taotlused, milles palus 1) kontrollida taotluste esitamise ajal kehtinud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 19 kohaselt kaebaja suhtes finantssanktsiooni kohaldamise aluseid; 2) kohaldada erandit ja anda kaebajale luba üürilepingu jätkamiseks Paavli Kinnisvara OÜ-ga; 3) kohaldada erandit ja anda kaebajale luba töötajatega töölepingute jätkamiseks; 4) lisaselgitusi karistusseadustiku (KarS) rakendamise kohta, selgitamaks,
3-20-367 kas kaebaja Eesti esinduse töötajate suhtes võidakse kohaldada KarS § 931 lg-s 1 sätestatud vastutust juhul, kui nad jätkavad töölepingu täitmist.
4.RAB esitas 27. jaanuaril 2020 kaebaja taotlusele vastuse nr 3.4-4/1715-2, mille punktis 1 märkis, et MIA Rossiya Segodnya on D. K. Kiselyovi kui oma peadirektori kontrolli all olev isik. Vastuse punktis 2 jättis RAB RSanS (alates 1. jaanuarist 2020 kehtiva redaktsiooni) § 13 lg 4 alusel rahuldamata taotluse erandi kohaldamiseks Paavli Kinnisvara OÜ-ga sõlmitud üürilepingule. Vastuse punktis 3 jättis RAB samal õiguslikul alusel erandi kohaldamata ka töölepingutele. Vastuse punktis 4 soovitas RAB pöörduda kriminaalmenetluslikes küsimustes prokuratuuri poole. Vastusele oli lisatud vaidlustamisviide.
5.Kaebaja esitas 26. veebruaril 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida hiljem täiendas. Pärast nõuete täpsustamist esitas kaebaja järgmised nõuded: 1) tühistada RABi toimingud, millega RAB ületas talle seadusega antud volitusi ja pädevust ning kohaldas tehingukeeldu kaebaja töötajatele, s.o keeldu jätkata neil kaebajaga sõlmitud töölepinguid ja keeldu sõlmida kaebajaga töölepinguid, ning lahendas ilma pädevust omamata kaebaja taotluse saada erand töölepingute jätkamiseks. Alternatiivselt tühistada RABi 27. jaanuari 2020. a vastuse nr 3.4-4/1715-2 p 3 kui haldusakt, kuna RAB ületas talle seadusega antud volitusi ja pädevust ning kohaldas tehingukeeldu kaebaja töötajatele, s.o keeldu jätkata neil kaebajaga sõlmitud töölepinguid ning keeldu sõlmida kaebajaga töölepinguid, ning lahendas ilma pädevust omamata kaebaja taotluse saada erand töölepingute jätkamiseks. Alternatiivselt tuvastada RABi toimingute või 27. jaanuari 2020. a haldusakti tühisus või haldusakti või toimingute õigusvastasus, millega RAB kohaldas tehingukeeldu kaebaja töötajatele nendega sõlmitud töölepingute jätkamiseks ning lahendas kaebaja taotluse saada erand töölepingute jätkamiseks, kuna RABi pädevuses ei olnud kohaldada tehingukeeldu töölepingute jätkamiseks või sõlmimiseks; 2) tühistada RABi toimingud, millega RAB ületas talle seadusega antud volitusi ja pädevust ning kohaldas tehingukeeldu kaebaja ja Paavli Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud üürilepingu suhtes ning keelas Paavli Kinnisvara OÜ-l kaebajaga sõlmitud üürilepingut jätkata ja lahendas ilma pädevust omamata kaebaja taotluse saada erand üürilepingu jätkamiseks. Alternatiivselt tühistada RABi 27. jaanuari 2020. a vastuse nr 3.4-4/1715-2 p 2 kui haldusakt, kuna RAB ületas talle seadusega antud volitusi ja pädevust ning kohaldas tehingukeeldu kaebaja ja Paavli Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud üürilepingu suhtes ning keelas Paavli Kinnisvara OÜ-l kaebajaga sõlmitud üürilepingut jätkata ja lahendas ilma pädevust omamata kaebaja taotluse saada erand üürilepingu jätkamiseks. Alternatiivselt tuvastada RABi toimingute või 27. jaanuari 2020. a haldusakti tühisus või haldusakti või toimingute õigusvastasus, millega RAB kohaldas tehingukeeldu Paavli Kinnisvara OÜ-le kaebajaga sõlmitud üürilepingu jätkamiseks ja kohustas Paavli Kinnisvara OÜ-d üürilepingut lõpetama ning lahendas kaebaja taotluse saada erand Paavli Kinnisvara OÜ-ga sõlmitud üürilepingu jätkamiseks, kuna RABi pädevuses ei olnud kohaldada tehingukeeldu üürilepingu suhtes; 3) kohustada RABi kõrvaldama õigusvastase haldusakti või toimingute tagajärjed alljärgnevalt: a) saatma teavituse kõikidele nendele kaebaja töötajatele, kellele RAB saatis kirjalikud teavitused 2019. a detsembris, ja teavitama neid sellest, et RABi pädevuses ei olnud kohaldada kaebaja ja tema töötajate vahel sõlmitud töölepingutele tehingukeeldu ning sellest töötajaid teavitada; b) saatma teavituse kõikidele nendele kaebaja töötajatele, kellele RAB saatis kirjalikud teavitused 2019. a detsembris, ja teavitama neid sellest, et neil ei ole tehingukeeldu sõlmida või jätkata kaebajaga töölepinguid; c) saatma teavituse Paavli Kinnisvara OÜ-le ning teavitama Paavli Kinnisvara OÜ-d sellest, et RABi pädevuses ei olnud kohaldada tehingukeeldu kaebajaga üürilepingu sõlmimiseks või jätkamiseks;
2(7)
3-20-367 d) saatma teavituse Paavli Kinnisvara OÜ-le ja teavitama Paavli Kinnisvara OÜ-d sellest, et Paavli Kinnisvara OÜ-l ei ole tehingukeeldu jätkata või sõlmida kaebajaga üürilepingut; 4) kohustada RABi avaldama kõikides nendes meediaväljaannetes, kus 2019. a detsembris ilmus artikkel pealkirjaga „Rahapesu andmebüroo: sanktsioonid Rossija Segodnjale ei ole üllatus“, samaväärne teavitus andmaks avalikkusele teada, et RABi pädevuses ei olnud keelata kaebajal Eestis äri teha ega ka keelata isikutel kaebajale teenuseid osutada.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 13. juuli 2020. a määrusega peaaegu kogu kaebuse, välja arvatud RABi 27. jaanuari 2020. a vastuse p-de 2 ja 3 vaidlustamise osas. Halduskohus märkis, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 järgi võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kohus oli selgitanud 13. märtsi 2020. a määruses, et tuvastamiskaebuse võib HKMS § 45 lg 2 kohaselt esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebusest ei nähtu, milliseid kaebaja õigusi tuvastamiskaebus kaitseks. Kaebaja soov veenduda, et haldusorgan toimis õigesti, ei ole piisav alus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Õigusvastasuse tuvastamine ei muuda menetlusosalistevahelisi suhteid ja see ei annaks kaebajale mingisuguseid täiendavaid õigusi ega paneks vastustajale mingeid kohustusi. Tuvastamiskaebus ei ole praegusel juhul kohane õiguskaitsevahend. Tõhusamaks vahendiks oleks RABi 27. jaanuari 2020. a vastuse p-de 2 ja 3 tühistamise nõue, mida on kohus kaebajale varasemate määrustega ka selgitanud, ning selles osas kohus kaebust ei tagasta. Lähtuvalt eeltoodust ei ole tuvastamisnõuded HKMS § 45 lg 2 järgi lubatavad ja need tuleb HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise ning eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu. Ka kohustamisnõuded (teavituste saatmised kaebaja töötajatele, Paavli Kinnisvara OÜle jm) ei ole halduskohtu hinnangul aktsepteeritavad, sest kohustamisnõue eeldab seda, et enne oleks pöördutud haldusorgani poole ning viimane oleks keeldunud haldusakti andmast või toimingut tegemast (HKMS § 46 lg 2). Kuna esitatud kaebusest eelnevaid pöördumisi ei nähtu, tuleb kaebus ka selles osas kaebajale kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Halduskohus märkis, et kaebuse menetlusse võtmise määruse koostab ta pärast selle määruse jõustumist, kui vaidluse ulatus või võimalik ulatus on selgem.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. septembri 2020. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et halduskohus on õigesti leidnud, et tuvastamiskaebus ei ole praegusel juhul kohane õiguskaitsevahend. Kaebaja on halduskohtule esitanud ka RABi 27. jaanuari 2020. a vastuse p-de 2 ja 3 tühistamise nõude, mida ei ole vaidlustatud määrusega tagastatud. Praegusel juhul on kaebaja õiguste kaitseks kohane esitada tühistamiskaebus, mis hõlmab õigusvastasuse tuvastamist ning võimaldab hiljem vajaduse korral esitada ka kahju hüvitamise nõude. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks oleks otstarbekas lisaks RABi
27.jaanuari 2020. a vastuse p-de 2 ja 3 tühistamise nõudele esitada ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks juhul, kui kaebaja soovib ettevõtlusega jätkata. Vastasel juhul ei saa kohus vastustajale sellist ettekirjutust teha ja kaebuse eesmärgi saavutamine on kaheldav. Kui kaebaja leiab, et RAB on talle õigusvastase tegevusega kahju tekitanud, tuleb esitada eraldi kahju hüvitamise kaebus. Kaebaja taotluse kohta tühistada RABi toimingud (või tuvastada nende tühisus), millega RAB ületas talle seadusega antud volitusi ja pädevust ning kohaldas tehingukeeldu kaebaja töötajate suhtes, selgitas ringkonnakohus, et HKMS § 37 lg 2 p 1 võimaldab kohtul üksnes haldusakti osalist või täielikku tühistamist, mitte toimingu tühistamist. Ka ei ole võimalik tuvastada toimingu tühisust. Toimingute puhul on võimalikud üksnes õigusvastasuse tuvastamise ja kohustamise nõuded (HKMS §-d 5 ja 37). Halduskohus leidis õigesti, et kaebuses esitatud kohustamisnõuded (saata 3(7)
3-20-367 teavitused kaebaja töötajatele ja Paavli Kinnisvara OÜle, avaldada artikkel) ei ole lubatavad. Kohustamisnõue eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani õigusvastase keeldumise või jätkuva tegevusetusega ning haldusorgani kohustust haldusakt anda või toiming teha. Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks ülalnimetatud nõuetega eelnevalt vastustaja poole pöördunud. Kaebaja märgib õigesti, et halduskohus andis kaebajale ebamääraseid juhiseid ning jättis tühistamisnõuete osas võtmata seisukoha, kas võtta need menetlusse või tagastada. HKMS § 120 lg-s 2 on sätestatud, et kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks, võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse. Praegune määruskaebus ongi suuresti tingitud sellest, et halduskohus ei selgitanud kaebajale, milliseid tema kaebuse nõuetest on üldse võimalik menetleda. HKMS ei näe aga ringkonnakohtule ette õigust otsustada kaebuse menetlusse võtmine halduskohtu asemel. Nimetatud menetlusõiguse rikkumine ei anna siiski alust määruskaebust rahuldada, sest halduskohus on vaidlusalused nõuded HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel õigesti tagastanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule selge juhisega võtta asi menetlusse. Kaebaja on seisukohal, et kuna halduskohus tagastas enamiku kaebuses esitatud nõuetest ega täpsustanud, milliseid nõudeid ja millises sõnastuses kavatseb menetleda, ja ka ringkonnakohtu määrusest ei selgu, milliseid nõudeid peaks kohus menetlema hakkama, on ka ringkonnakohtu määrus õigusvastane. Kaebaja leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud tühistama halduskohtu määruse ja saatma asja uueks lahendamiseks tagasi halduskohtule. Muuhulgas oleks ringkonnakohus pidanud andma sellises tagasisaatmise määruses halduskohtule selged suunised, millised kaebuse nõuetest tuleb menetlusse võtta. Kaebaja teadmatusse jätmine ja mulje tekitamine, et halduskohus ei pruugi üldse pidada lubatavaks RABi 27. jaanuari 2020. a vastuse p-de 2 ja 3 vaidlustamist on halduskohtumenetluses lubamatu. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta ka kaebaja väite kohta, et määrus nr 269/2014 ei ole isikute suhtes otsekohalduv. Eesti õiguse kohaselt peab isiku õiguste piiramiseks olema esmalt vastu võetud haldusakt, millega määratakse kindlaks, kas ja mis põhjusel on sanktsioonid isiku suhtes kohaldatavad. Seejärel tuleks haldusakt isikule, kelle suhtes sanktsioone kohaldatakse, teatavaks teha, et tagada tema õiguste kaitse. Kaebaja arvates on tema suhtes hakatud ebaseaduslikult kohaldama tema ettevõtlust piiravaid meetmeid, mis on viinud tema ettevõtluse seiskumiseni Eestis. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vastustaja pädevuses ei ole vaadata läbi kaebaja taotlust saada erandit töölepingute ja üürilepingu sõlmimiseks. Kaebaja soovib enda ettevõtlusega jätkata, samuti seda, et tema kohta teeks siduvaid otsuseid pädevad haldusorganid. Kaebaja palub anda halduskohtule selged juhised, milliseid kaebuse nõudeid tuleb menetleda ning kas ja milliseid juhiseid peaks halduskohus vajaduse korral kaebajale kaebuses esitatud nõuete täpsustamiseks andma.
9.Vastustaja selgitas, et alates 1. jaanuarist 2021 on Rahapesu Andmebüroo eraldiseisev asutus, mis on Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo õigusjärglane. Vastustaja juhtis tähelepanu asjaolule, et see on poolte vahel kolmas vaidlus ning kõik menetlused on omavahel seotud. Haldusasjas nr 3-20-159 esitas kaebaja tuvastamiskaebuse tuvastamaks, kas kaebaja on finantssanktsiooni subjekt või mitte. Tallinna Halduskohus lõpetas 23. detsembril 2020 selles asjas menetluse kaebaja loobumise avalduse alusel. Lisaks on poolte vahel käimas menetlus haldusasjas nr 3-20-2288, kus kaebaja on palunud tühistada RABi otsused, millega viimane keeldus erandit kohaldamast ja anda luba erandi kohaldamiseks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Selles asjas on vaidluse küsimuseks, kas halduskohus tagastas õiguspäraselt nõuded, mida ta kvalifitseeris tuvastamis- ja kohustamisnõuetena. Tuvastamisnõuded tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt ei ole need lubatavad, ning 4(7)
3-20-367 kohustamisnõuded HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, kuna asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne pöördunud haldusorgani poole ning viimane oleks keeldunud haldusakti andmast või toimingut tegemast (HKMS § 46 lg 2).
11.Kaebaja on vaidlustanud RABi tegevust, millega kaebaja väitel kohaldas RAB kaebaja töötajatele ja kaebaja üürileandjale tehingukeeldu töölepingute ja üürilepingu jätkamiseks ning uute sõlmimiseks ning keeldus erandi andmisest. Kaebaja on seisukohal, et RABil puudusid volitused ja pädevus töölepingute ja üürilepingu kohta seisukoha võtmiseks, sest sõlmitud või tulevikus sõlmitavate töö- ja üürilepingutega ei saa rikkuda finantssanktsiooni määruse nr 269/2014 ning RSanS v.r § 4 tähenduses. Kaebusele on lisatud RABi 27. jaanuari 2020. a vastus kaebaja 27. detsembril 2019 esitatud taotlusele, RABi 11. detsembril 2019 saadetud kiri ühele kaebaja töötajale, Paavli Kinnisvara OÜ 26. novembri 2019. a kiri kaebajale üürisuhte lõppemise kohta ja Postimehe portaalis 27. detsembril 2019 avaldatud artikkel pealkirjaga „Rahapesu andmebüroo: sanktsioonid Rossija Segodnjale ei ole üllatus“.
12.Kaebusest ega asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja sooviks vaidlustada seda, et ta on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt. Kaebaja on kaebuses märkinud, et küsimus, kas kaebaja suhtes kohaldatakse finantssanktsioone õigesti, s.o kas ta on sanktsiooni subjekt, oli vaidluse all haldusasjas nr 3-20-159. Kuna nimetatud haldusasjas on menetlus kaebaja loobumise avalduse alusel lõpetatud, siis sama nõudega ja samal alusel ei või kaebaja halduskohtule kaebust esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2).
13.Kuna selle määruskaebuse lahendamisel on vaidluse all RABi tegevus, mis toimus novembris ja detsembris 2019, siis tuleb kohaldada rahvusvahelise sanktsiooni seadust kuni 31. detsembrini 2019 kehtinud redaktsioonis (RSanS v.r). Rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamisel tuli juhinduda järgmisest regulatsioonist. RSanS v.r § 2 lg 2 kohaselt oli jõustunud rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise kohustus kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel. RSanS v.r § 5 kohaselt oli rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks muuhulgas füüsiline või juriidiline isik, asutus, seltsing või mis tahes muu üksus, kes on otseselt nimetatud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis ja kelle suhtes võetakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud meetmeid. RSanS v.r § 12 järgi oli rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti tuvastamise ning sanktsiooni rikkumise vältimise kohustus igal füüsilisel ja juriidilisel isikul, kes pidid ühtlasi teavitama sellest ka RABi. RABil oli RSanS v.r § 18 lg 3 kohaselt pärast sellise teavituse saamist kohustus teavitada asjakohaseid ministeeriume ja vajaduse järgi muid isikuid, kontrollida, kas on tuvastatud rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ning kas võetud meetmed on õiguspärased ning teavitada viivitamata teate esitajat ning asjakohaseid ministeeriume ja isikuid kontrolli tulemustest. RSanS v.r § 18 lg-s 4 oli sätestatud, et kui nimetatud kontrollimenetlus kinnitab, et tegemist on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektiga, teavitab RAB rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti tema suhtes võetud meetmete täpsest ulatusest ja sisust, õiguslikust alusest, alguskuupäevast, vaidlustamise korrast ning erandite tegemise alustest ja korrast kirjalikult kahe tööpäeva jooksul.
14.Paavli Kinnisvara OÜ 26. novembril 2019 kaebajale esitatud teatest üürisuhte lõppemise kohta nähtub, et Paavli Kinnisvara OÜ oli RSanS v.r-s sätestatut järgides kindlaks teinud, et kaebaja on tema hinnangul finantssanktsiooni subjekt, ning ütles talle seadusega pandud kohustuse täitmiseks, st sanktsiooni rikkumise vältimiseks, üürilepingu üles. Seejuures on üürileandja teates RSanS v.r § 18 lg-le 3 viidates märkinud, et edastab koopia teatest ka RABile kontrollimenetluse läbiviimiseks. Kaebaja töötajale saadetud RABi 11. detsembri 2019. a kirja pealkirjas on märgitud, et tegemist on RSanS v.r § 18 lg 3 p 1 alusel esitatud teavitusega. Nimetatud sättest nähtub, et teavitada tuleb 5(7)
3-20-367 viivitamata pärast teate või taotluse saamist, see tähendab, et enne selle kontrollimist, kas tuvastatud on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ja kas võetud meetmed on õiguspärased. RSanS v.r § 18 lg 3 p 4 kohaselt tuleb pärast kontrolli samu isikuid kontrolli tulemustest uuesti teavitada. Kuigi kirja sisu võib jätta mulje, et tegemist on pigem kontrollijärgse teavitamisega, sest sinna on märgitud RABi hinnang selle kohta, et kaebajale kohalduvad määrusega nr 269/2014 sätestatud sanktsioonid, ei saa sellele kirjale siiski omistada kaebaja antud tähendust, nagu oleks RAB sellega kohaldanud kaebaja töötajatele tehingukeeldu kaebajaga töölepingulistes suhetes olemiseks. Seega ei nähtu asja materjalidest, et nimetatud kirjadega seotud RABi tegevust võiks kvalifitseerida tehingukeelu kohaldamisena kaebaja üürileandjaga sõlmitud üürilepingule või kaebaja töötajatega sõlmitud töölepingutele.
15.RABil oli muu hulgas seadusest tulenev õigus teha tehingute peatamiseks ettekirjutus. RSanS v.r § 18 lg 2 esimeses lauses oli sätestatud, et kui RABil on kahtlus, et rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt on kasutanud või käsutanud rahalisi vahendeid või majandusressursse, võib ta tehingu ettekirjutusega peatada ning kehtestada tehingu esemeks oleva vara käsutamise piirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Käesolevas asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et RAB oleks sellise otsustuse teinud.
16.Asja materjalidest ei nähtu kõiki RABi tegevusi, mida RAB on suhtluses kaebaja ning tema üürileandja ja töötajatega teinud. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik ka üheselt määratleda, kas RABi tegevused seoses kaebaja töötajate ja üürileandjaga toimunud teabevahetuses, mida kaebaja on praeguses asjas vaidlustanud, on käsitatavad menetlustoimingute või iseseisvate (teabe)toimingutena. HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt saab halduskohtumenetluses toimingut vaidlustada tuvastamisnõudega. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on aga isikul halduskohtus vaid juhul, kui kaebuse esitamine on vajalik isiku õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ning kaebeõigus ei ole muude normidega täiendavalt piiratud. HKMS § 45 lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
17.Üldjuhul saaks kaebaja vaidlustada üksnes sellist RABi haldusakti või toimingut, mis on adresseeritud talle endale. Kolleegium on varasemas praktikas pidanud võimalikuks vaidlustada menetlustoimingut eraldi ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta näiteks juhul, kui sellega riivatakse kaebaja informatsioonilist enesemääramisõigust sõltumata menetluse lõpptulemusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. juuni 2018. a otsus nr 3-16-586/29, p 12). Haldusorgani poolt isikutele antav teave ei tohi olla eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne, sest eksitav teave võib panna isikuid tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 2. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-22-15, p 14), avaldades sellega kaudset mõju isiku õigustele, kelle kohta käivat teavet anti.
18.Sõltumata sellest, kas kvalifitseerida RABi tegevus üürileandja ja töötajate teavitamisel menetlustoimingu või teabetoiminguna, ei ole kolleegiumi hinnangul eraldi tuvastamiskaebuse esitamine käesolevas asjas kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on palunud kohustada RABi kõrvaldama õigusvastase haldusakti või toimingu tagajärjed nii, et RAB saadaks kaebaja endistele töötajatele ja üürileandjale teavitused, milles ta lükkaks ümber varasemas teavituses esitatud info. Samuti, et RAB lükkaks meediaväljaannetes ümber seal varem avaldatud info kaebaja kohta. 6(7)
3-20-367 Halduskohus käsitas neid nõudeid kohustamisnõuetena ning tagastas need kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu põhjendusega, et kaebaja polnud sellise taotlusega haldusorgani poole pöördunud.
19.Kolleegium on seisukohal, et halduskohus käsitas kaebaja nõudeid saata tema töötajatele, üürileandjale ja meediale uued teavitused ekslikult kohustamisnõuetena. Kaebaja on palunud, et RABi kohustataks oma senistes teadetes esitatud informatsiooni ümber lükkama, sest kaebaja arvates on RABi esitatud teave olnud ebaõige. Kuna praegusel juhul ei ole isiku eesmärk saavutada haldusülesande täitmist, vaid haldusorgani toiminguga väidetavalt tekitatud ülekohtu kõrvaldamist, on tegemist õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudega, seega heastamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 5; RVastS § 11 lg 1; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 7. oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-1565/14, p 11). Heastamiskaebuse lahendamise käigus tuleb välja selgitada, kas haldusorgani vaidlusalune tegevus või selle tagajärjed olid õigusvastased. Seega hõlmab õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue praegusel juhul toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Sellest tulenevalt puudub praeguses asjas vajadus eraldi esitada tuvastamisnõudeid RABi tegevuse peale, mis puudutas töötajate ja üürileandja teavitamist. Kui asja sisulise lahendamise käigus peaks selguma, et RABi esitatud teave selle kohta, et rahvusvahelise finantssanktsiooni rikkumise vältimiseks on vajalik lõpetada kaebajaga sõlmitud töölepingud ja üürileping, oli õigusvastane, või sellise teabe edastamine ei olnud RABi pädevuses, saab kohus kohustada RABi varasemat ekslikku informatsiooni ümber lükkama (HKMS § 5 lg 1 p 5; RVastS § 11 lg 2).
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium kaebaja määruskaebuse, tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused ning saadab asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 230 lg 5 p 3 ja § 234). Halduskohtul tuleb välja selgitada, kas kolleegiumi tõlgendus, et kaebaja on soovinud esitada heastamiskaebuse RABi tegevuse peale, vastab kaebaja tahtele, ning teha seejärel otsustus kaebuse menetlusse võtmise kohta.
21.Kolleegium märgib veel, et nõustub ringkonnakohtu kriitikaga halduskohtu otsustuse kohta jätta RABi 27. jaanuari 2020. a vastuse p-de 2 ja 3 peale esitatud tühistamisnõuded kuni käesolevas asjas vaidlustatud määruse jõustumiseni menetlusse võtmata. HKMS § 120 lg-s 2 on sätestatud, et kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks, võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse. Halduskohus ei ole seejuures selgitanud, mil viisil takistas tal ülejäänud nõuete tagastamine RABi
27.jaanuari 2020. a vastuse p-de 2 ja 3 peale esitatud tühistamisnõuete menetlusse võtmist. Halduskohus oli varem kaks korda jätnud kaebuse käiguta ja palunud kaebajal nõudeid täpsustada ning kaebaja oli seda teinud. Seega puudus halduskohtul mõistlik põhjus jätta tühistamisnõuete tagastamise või menetlusse võtmise kohta seisukoht võtmata. Ringkonnakohus on märkinud, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks oleks otstarbekas tühistamisnõuetele lisada ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks juhul, kui kaebaja soovib ettevõtlusega jätkata. Kolleegiumi hinnangul ei ole tühistamisnõuetele kohustamisnõuet tingimata vaja lisada, kuna juhul, kui kohus peaks tühistama RABi
27.jaanuari 2020. a vastuse p-d 2 ja 3, millega keelduti kaebajale üürilepingu ja töölepingute jätkamiseks erandeid andmast, on RABil kohustus kaebaja taotlus uuesti lahendada. Kohustamisnõude lisamine võiks olla vajalik juhul, kui on alust eeldada, et haldusorgan võib jätta täitmata oma ülesande taotlus uuesti lahendada. Kolleegiumi hinnangul praegusel juhul selliseks eelduseks alust ei ole. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.