X kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.11.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/052745-38 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Diana Viin ja Aiki Meister
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 27. septembril 2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel Riigi Teatajas asendada kaebaja ning tema elukaaslase nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.11.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) kontrollis X maksude deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul 01.01.2019–31.12.2019. Kontrollimenetluse tulemusena jättis maksuhaldur 17.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/052745-38 (edaspidi maksuotsus) rahuldamata X tagastusnõude summas 415,83 eurot (maksuotsuse resolutsiooni punkt 1) ning kohustas teda tasuma maksusumma 6210 eurot (maksuotsuse resolutsiooni punkt 2). Maksuotsuse kohaselt
deklareeris X 2019. aastal residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil (edaspidi FIDEK) 2079,16 eurot tulu, millelt peeti kinni tulumaks 415,83 eurot. Kontrollimenetluses selgus, et 2019. aastal maksti X pangakontodele sularahas sisse 32 250 eurot. Kuigi X sõnul ta osa raha päritolu ei mäleta, siis suuresti pärineb sularaha erinevatest allikatest ja 2012. aastaks kogunenud säästudest või 2010. aastast. Maksuhalduri hinnangul on tegemist muu tuluga, millelt on tulumaks jäetud tasumata. See järeldus tugineb järgmistel asjaoludel: 1) X 2019. aasta kulud oli suuremad deklareeritud tuludest; 2) puuduvad tõendid raha säästmisest ja hoiustamisest; 3) isik ei osanud selgitada sularaha päritolu ning antud selgitused on üldsõnalised; 4) väited vanade säästude kohta ei ole usutavad; 5) X igapäevased kulutused ületavad deklareeritud tulusid. Tegemist on muu tuluga, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, siis tuleb 2019. aastal pangakontodele tehtud sularahasissemaksetelt tasuda tulumaksu 6210 eurot (tulumaksuseaduse (TuMS) § 4 lg 1; § 12 lg 1; § 36 lg 1; § 44 lg 1).
2.X esitas maksuotsusele vaide, mille maksuhaldur jättis 21.01.2021 vaideotsusega nr 6-1/48013 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata. Vaideotsuses jäi maksuhaldur maksuotsuses toodud seisukohtade juurde, tuues välja, et X ei ole esitanud ühtegi tõendit raha päritolu ega ka selle kohta, et tegemist võiks olla varasemast perioodist kogunenud säästudega.
3.X esitas 22.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.Maksuotsuse andmisel rikuti põhjendamiskohustust ja kohaldati vääralt menetlusõiguse norme. Maksuhalduri järeldused on meelevaldsed ning põhistamata ja on arusaamatu, miks kaebaja ja tema abikaasa selgitused ei ole eluliselt usutavad ja usaldusväärsed. Kui maksuhaldur leiab, et mingi asi ei ole eluliselt usutav, siis tuleb need elulised asjaolud ka sisustada ja objektiivsete asjaoludega põhistada. Seda tehtud ei ole. Kaebaja selgitas maksumenetluses, et arveldusarvele pandud raha pärineb 8 aasta tagant ning füüsilisel isikul puudub mistahes finantsarvestuse või raamatupidamise kohustus. Isegi kui selline kohustus oleks ning kaebaja säästud oleks tuluna käsitatavad, siis on sellest ajast pärinevad maksukohustused või -nõuded aegunud ning möödunud on ka 7-aastane raamatupidamise säilitamise kohustus. Sel põhjusel ei ole võimalik tehinguandmeid saada ka kolmandatelt isikutelt.
4.2.Maksuhaldur rikkus uurimispõhimõtet, kuna ei tundnud huvi selle vastu, millega kaebaja 10– 8 aasta tagusel perioodil tegeles. Kaebaja seisukohast oleks olnud elementaarne, et ehkki ta ei mäleta konkreetseid tehinguid, siis uurib maksuhaldur raha päritolu süvenenumalt, et hinnata, kas säästude või tulu tekkimine tollel ajal võis olla reaalne. Maksurevisjoni käigus lasub maksuametnikul kohustus selgitada välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning seda maksuhaldur teinud ei ole.
4.3.Maksuhaldur väidab, et kaebaja 2019. aasta sissemaksed arveldusarvetele pärinevad sama perioodi varjatud sissetulekust, kuid väidet ei ole tõendatud. Arveldusarvele raha laekumine tõendab, et arveldusarvele tehti rahaline sissemakse, kuid see ei tõenda raha päritolu ega saamise aega. Samuti ei ole maksuhaldur põhjendanud või selgitanud, millel põhineb väide, et sissemaksed pärinevad varjatud sissetulekust. Maksuotsuses ei ole kaebaja raha päritolu analüüs loogiline ja jälgitav ning puuduvad mistahes tõendid varjatud sissetuleku kohta. Kui maksuhaldur ei suuda tõendada või veelgi vähem põhjendada, milline on isiku väidetav varjatud tuluallikas, siis puudub ka õiguslik alus selliseid summasid maksustada.
2 (7)
4.4.Maksuhaldur on vääralt kohaldanud TuMS § 12 lg-t 1, kuna sätte kohaselt ei ole tulumaksu objektiks füüsilisele isiku arveldusarvele tehtud sissemaksed. Maksumenetluses kogutud tõendid annavad aluse järeldada, et kaebaja arveldusarvetele tehtud sissemaksed on sissetulek, mis pärineb aastatest 2012 ja varem. Pärast neid kaebaja selgitusi lasus maksuhalduril kohustus tõendada vastupidist ja et tegemist on TuMS § 12 lg 1 mõistes tuluga, mis on tekkinud kaebajal pärast 2012. aastat. Sel põhjusel ei ole asjakohased ka viited maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 56 lg-le 2 ja §-le 58 ning TuMS § 36 lg-le 2, kuna kaebajal puudub mistahes tulude ja kulude ning maksude arvestused tagasiulatuv kohustus enne 2013. aastat.
4.5.2012 kehtinud MKS § 98 lg 1 sätestas, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt pärast aegumistähtaja möödumist ei või selles asjas maksuotsust teha ega muuta või kehtetuks tunnistada selles maksuasjas varem tehtud maksuotsust. Seega ei olnud kaebaja tulu tekkimise perioodi arvestades antud juhul maksuotsuse tegemine seaduse alusel lubatava ning see on tühine. Seega on kaebaja tõendanud MKS § 150 lg 2 mõistes, et maksuotsusega määratud maksusumma määrati valesti.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Kaebus on alusetu ning tuleb maksu- ja vaideotsuses toodud seisukohtadele viidades jätta rahuldamata. TuMS § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Tulu mõistet TuMS aga ei ava ning § 12 lg 1 annab mitteammendava näidisloetelu maksustatavast tulust. TuMS § 12 lg-t 1 tuleb mõista selliselt, et üldjuhul maksustatakse kõik isiku saadud tulud tulumaksuga, v.a juhul, kui on tõendatud, et tegemist ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes või kui TuMS sätestab selgelt tulumaksuvabastuse. Seega üldreeglina kuulub füüsilise isiku kõikidest tuluallikatest pärit tulu maksustamisele ning vastupidist peab isik tõendama. Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist oleks erandiga ning kaebaja pangakontodele pandud sularaha summas 32 250 eurot maksustamisele ei kuulu. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud seisukohta, et tegemist on tuluga, millelt on tasumata tulumaks ning tulu varjamise kahtluse korral ei saagi maksuhaldurilt nõuda täpset versiooni ja kindlaid tõendeid selle kohta, millise maksustatava tuluga tegemist on.
5.2.Kaebaja tegi 2019. aastal sissemakseid pangakontodele kokku 32 250 eurot ning maksumenetluses ei tõendatud, et tegemist oleks tulumaksuga maksustatud või tulumaksuga maksustamisele mitte kuuluva tuluga. Maksuhaldur on põhjendanud, miks ta ei pea üht või teist väidet usutavaks. Maksuhaldur on maksuotsuses veenvalt tõendanud enda põhjendatud kahtlust kaebaja varjatud tuludest ning kaebajal tuleb maksuhalduri kahtluse ümberlükkamiseks esitada tõendeid selle kohta, et tegemist ei ole TuMS § 12 lg 1 tähenduses tuluga. Kui maksukohustuslasel ei õnnestu maksuhalduri kahtlusi kõrvaldada, esineb TuMS § 12 lg-t 1 arvesse võttes pigem eeldus, et tegemist on tulumaksuga maksutatava tuluga.
5.2.1.Kontrollitaval perioodil ületasid kaebaja kulud tema deklareeritud tulusid. Ehkki maksumenetluses väitis kaebaja, et tegemist on säästudega, siis ühtegi dokumentaalset tõendit kaebaja ei esitanud. Säästude olemasolu võimalikkuse hindamiseks analüüsis maksuhaldur kaebaja varasemalt esitatud deklaratsioone ning aastatel 2009–2021 oli kaebaja brutotulu 31 104,68 eurot, st deklareeritud tulu on väiksem 2019. aastal tehtud sissemaksetest. Sellega lükkas maksuhaldur ühtlasi ümber kaebaja versiooni säästude võimalikust pärinemisest enne 2012. aastat. Ajavahemikul 1998–2008 ei ole kaebaja tuludeklaratsioone esitanud ning samuti ei ole kaebaja tulu deklareerinud 3 (7)
maksustamisperioodidel 2013, 2014, 2016 ja 2017. Ka kaebaja pangakonto väljavõtete algsaldod viitasid sellele, et kaebajal varasemad säästud puudusid. Seega oli vastustaja hinnangul ilmselge, et kaebajal pidi olema püsivalt lisasissetulek.
5.2.2.Kaebaja versiooni säästudest summas 500 000 dollarit ei saa pidada eluliselt usutavaks, kuna kaebaja pangakontodelt nähtub laenude võtmine ja nende tasumine. Selliste säästude olemasolu korral oleks kaebajal puudunud laenuvajadus. Samuti oleks kaebaja saanud esitada tõendeid sellises summas dollarite konverteerimise kohta eurodeks. Seda aga kaebaja teinud ei ole. Seega ei saagi olla usutavad kaebaja väited säästudest dollarites ja nende säästude arvel sularaha sissemaksetest kontrollitaval perioodil. Ebausutav on ka kaebaja eriarvamuses toodud selgitus, et ta ei pidanud mõistlikuks hoida oma raha lihtsalt pangakontol. Selline selgitus kõlanuks usutavalt ehk 20 aastat tagasi, kuid mitte täna, kus pankade usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda ja kus krediidiasutustesse paigutatud hoiused on tagatud tagatisfondi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Seega on tegemist otsitud väitega, et varjata deklareerimata tulu.
5.3.Väär on kaebaja väide, et tal puudus mistahes finantsarvestuse ja raamatupidamise kohustus. Selline kohustus tuleneb MKS § 56 lg-st 2 ja §-st 58 ning TuMS § 36 lg-st 2. TuMS § 36 lg 2 sätestab maksumaksja kohustuse pidada arvestust tulude ja kulude üle viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed, ning kohustab hoidma dokumente. See kohustus ei ole piiratud ettevõtluse kulude ja tuludega, vaid laieneb kõikidele maksumaksjatele ja kõikidele tululiikidele. Seega peavad ka füüsilised isikud säilitama ja koguma tuludeklaratsiooni täitmiseks vajalikke andmeid. Seda on möönnud ka kohtud varasemas kohtupraktikas.
5.4.Nõustuda ei saa kaebaja käsitusega nõuete aegumisest. Kui uskuda kaebaja versiooni, et 2019. aasta sissemaksete aluseks olevad tulud pärinevad ajast enne 2012. aastat, siis pidi kaebaja seda ka tõendama, mitte piirduma paljasõnalise tõdemusega, et tema võimaliku tuluna käsitletavad nõuded on aegunud. Seejuures on maksuhaldur toonud välja, miks ei ole usutav kaebajal selliste säästude olemasolu ning nende hoidmine sularahas.
5.5.Maksuhaldur on piisavalt uurinud ja ümber lükanud kaebaja väited ning tõendamiskoormus on üle läinud kaebajale. Kaebajal tuleb tõendada, kust tema sissemakstud summad pärinevad. Tegemist ei ole negatiivse asjaoluga, mille tõendamine oleks välistatud. Samuti on ekslik kaebaja väide, et maksuhaldur peaks tõendama väidetavat varjatud tuluallikat ning selle tõendamata jätmine välistab maksustamise. Maksuhaldur ei pea täiendava tulumaksukohustuse määramiseks tõsikindlalt tuvastama selle allikat ja päritolu, vaid oluline on tuvastada tulu saamise fakt. Arusaamatu on ka kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole tundnud huvi kaebaja tegevuse vastu 8–10 aasta tagusel perioodil. Kui kaebaja hinnangul on tema varasemal tegevusel seos võimalike säästudega, siis tulnuks kaebajal seda ka selgitada ning tõendada säästude olemasolu, mille maksuhaldur maksuotsuses varasema sissetuleku analüüsile tuginedes välistas. Samuti ei ole tõendatud 6000 euro pärinemine Ylt.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et maksuotsus1 on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kohus nõustub maksuhalduri maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrolliaktis2 ning vaideotsuses3
Kaebuse lisa 1. Maksuhalduri esitatud maksutoimiku lisa 16.
Kaebuse lisa 2.
4 (7)
toodud seisukohtadega, neid siinkohal kordamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus aga järgmist.
7.Tallinna Ringkonnakohus selgitas füüsilise isiku tulu maksustamisega seonduvat 02.03.2020 otsuse 3-18-1539 punktis 11 ning alljärgnevad ringkonnakohtu seisukohad on asjakohased ka praeguse vaidluse lahendamisel. Ringkonnakohus märkis eelnimetatud otsuse punktis 11 järgmist: „TuMS § 12 lg 1 järgi maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. TuMS § 12 lg-s 1 on toodud mitteammendav näitlik loetelu tulumaksuga maksustatavatest tuludest, ent tulumaksuseadus ei sisalda tulu mõiste definitsiooni (vt Riigikohtu 14.11.2017 otsus asjas nr 316-336, p 14). Seega tuleb sätet mõista nii, et üldjuhul maksustatakse kõik isiku saadud tulud tulumaksuga, v.a juhul, kui on tõendatud, et tegemist ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes, sh juhul, kui tulumaksuvabastus on TuMS-s selgelt sätestatud. Seejuures ei ole isikul keelatud võtta enda pangakontolt sularaha välja, seda sinna panna või sularahas arveldada, sh igapäevaste tehingute tegemiseks. Samas tuleb arvestada sellega, et kui arvelduskontodelt nähtub sinna sularaha panemine summades, mis võib viidata täiendava tulu saamisele, peab maksukohustuslane arvestama sellega, et tal võib hiljem olla vajalik maksuhaldurile tõendada, et tegemist ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes. Olukorras, kus maksuhaldur on enda põhjendatud kahtlust veenvalt tõendanud, tuleb maksukohustuslasel maksuhalduri kahtluste ümberlükkamiseks esitada tõendid selle kohta, et tegemist ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes (vt ka MKS § 150 ja TuMS § 36 lg 2). Sellise kohustuse panemist füüsilisele isikule ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks. Seejuures ei ole füüsilisel isikul küll kohustust korraldada tulude ja kulude arvestust sellisel tasemel nõutava hoolsusega, nagu on see ette nähtud juriidilistele isikutele (vt ka MKS § 57), ent see ei vabasta täielikult füüsilist isikut kohustusest esitada dokumentaalseid tõendeid enda tulude kohta olukorras, kus see viitab võimalikele täiendavatele tuluallikatele. Kui maksukohustuslasel ei õnnestu maksuhalduri kahtlusi kõrvaldada, esineb TuMS § 12 lg-t 1 arvesse võttes pigem eeldus, et tegemist on tulumaksuga maksustatava tuluga. Seejuures ei kohaldu maksumenetluses samasugune tõendamisstandard nagu kriminaalmenetluses ning ka iga maksumenetluses kogutud tõend eraldiseisvalt ei pruugi maksuhalduri kahtlust tõsikindlalt kinnitada. Seetõttu tuleb maksumenetluses anda hinnang tõendite kogumile ning selle pinnalt tehtud järelduste elulisele usutavusele.“.
8.Kaebaja ei ole tõendanud, et 2019. aastal pangakontodele tehtud sularahasissemaksete aluseks olev raha oleks pärinenud aastatest 2012 ja varem. Kaebaja on esitanud üksnes paljasõnalise väite, kuid tõendeid selle kohta esitanud ei ole. Väited maksumenetluses selle kohta, et kaebaja tegi oma pangakontodele sissemakseid 2012. aasta ja varasemate sularahasäästude arvelt, muudab ebausutavaks ka see, et kaebaja ei ole maksuhaldurile ega kohtule selgitanud näiteks seda, mis põhjusel hakkas ta väidetavalt nii kaua 2012. aastal ja varem olemas olnud ja alles hoitud sularaha pangakontole kandma alles kontrollitaval perioodil, miks ei ole kasutatud väidetavalt olemas olnud sularahasääste ja võeti laenu, kui kaebajal oli tegelikult raha olemas. Asjaolu, et seda teevad paljud isikud, ei ole piisav selleks, et muuta kaebaja versioon sularaha päritolu ajast usutavaks. Et tegemist ei pruugi olla 2012. aasta ja varem kogutud säästudega, kinnitab ka asjaolu, et kohtuistungil möönis kaebaja ka ise, et ega ta täpselt ei teagi, mis ajast mingid säästud pärinevad4. Seega on kaebaja väited nii maksu- kui ka kohtumenetluses olnud ajas muutuvad. Kohtu hinnangul ei ole väide, et säästud pärinevad igal juhul aastast 2012 ja varasemast, usutav. Pigem peab kohus usutavaks seda, et aasta 2012 ja varasem periood valiti teadlikult ja põhjusel, et eelduslikult on selliste maksusummade määramine aegunud ning arvestades 7-aastast dokumentide säilitamise kohustust on võimalik kaebajal ka sellele argumendile tugineda.
Kohtuistungi helisalvestis kell 14:10:50. 5 (7)
9.Ka väidet, et osa arveldusarvele pandud rahast pärines elukaaslaselt, tuleb kaebajal tõendada. Kui kaebajale tekkisid säästud sularahas, siis järelikult andis elukaaslane enda panuse talle samuti sularahas. Eelduslikult on perekonnaliikmed sularaha saanud pangakontolt väljavõtmise teel. Samuti ei ole tõendatud seda, et elukaaslase antud raha oleks pärinenud elukaaslase vanavanematelt, kes 2019. aastaks olid surnud. Järelikult saaks kaebaja enda väiteid tõendada näiteks pereliikmete pangakontode väljavõtetega, millelt nähtub sularaha väljavõtmine, samuti tõenditega pereliikmete töötasu ja pensioni suuruse kohta. Maksuhaldur esitas kaebaja elukaaslasele korralduse teabe nõudmiseks5 ning sealt nähtusid järgmised küsimused: Kas Te olete Xle sularaha andnud? Kui jah, siis palume selgitada, millal ja mis summas Te Xle sularaha andsite. Kui Te olete Xle sularaha andnud, palume selgitada, miks toimus raha andmine just sularahas. Kui Te olete Xle sularaha andnud, palume esitada sularaha andmist kinnitavad dokumentaalsed tõendid (maksekorraldused pangakontolt sularaha välja võtmise kohta; muud dokumendid, mida peate menetluses tähendust omavate asjaolude välja selgitamisel oluliseks). Kaebaja elukaaslane vastas küsimustele 15.11.20206, tuues välja, et raha andmist ei ole dokumenteeritud. Ehkki kohus nõustub, et elukaaslaste vahel ei peagi sularaha üleandmist teineteisele dokumenteerima, on ka sellises suhtes sularaha andmist võimalik põhistada ja tõendada. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kuna elukaaslane pidi raha üle andma sularahas, siis eeldab sularaha üleandmine üldjuhul selle eelnevat väljavõtmist pangaautomaadist. Kaebaja ei ole väitnud, et tema elukaaslane saab töötasu sularahas. Samuti märgib kohus, et kui tegemist oli vanavanemate pärandiga, siis ka selle raha sularahas saamist oleks võimalik tõendada nt pärimistunnistusega, kus on pärandvara hulgas märgitud sularaha. Arvestades kaebaja väidet, et tema elukaaslane on üle 10 aasta töötanud audiitorfirmas7, siis pidi elukaaslane maksuhalduri nõude saamisel mõistma ka vajadust põhistada, et ta on elukaaslasele 6000 eurot andnud. Seega oli nii kaebajal kui ka tema elukaaslasel teada, milliste tõenditega oleks võimalik sularaha andmist tõendada, kuid seda ei tehtud.
10.Kohus nõustub kaebajaga, et raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus on 7 aastat, kuid see ei tähenda, et maksukohustuslane ei peaks suutma tõendada või vähemalt põhistada ca 9 aastat hiljem arveldusarvetele kantud sularaha päritolu. Seda kaebaja teinud ei ole. Seevastu on aga maksuhaldur maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrolliaktis teinud üksikasjaliku analüüsi ning esitanud tõendid selle kohta, et kaebaja väidetud ajast tal sellises ulatuses sääste olla ei saanud. Neid maksuhalduri järeldusi ei ole kaebaja kuidagi ümber lükanud. Maksuhaldur on põhjendatult hinnanud kaebaja varasemalt esitatud tuludeklaratsioone ning käitumist nt laenude võtmisel ning leidnud, et kaebajal ei saanud olla sellises ulatuses sääste aastal 2012, mida ta siis alles 2019. aastal sularaha sissemaksena pangakontole paneb. Olukorras, kus maksukohustuslase puhul on tuvastatud sularaha valdamine, mida on alust pidada selle maksukohustuslase varaks ja mis ei ole taandatav samal või eelnevatel maksustamisperioodidel deklareeritud tuluks, on põhjendatud lugeda see maksukohustuslase varjatud tuluks. Selline tulu on kohtu hinnangul võimalik (ning TuMS § 1 lg-st 1 ja § 12 lg-st 1 tulenevalt ka kohustuslik) maksustada tulumaksuga sõltumata sellest, kas maksuhaldur tuvastab vastava sularaha päritolu. Kui sularaha tegelik päritolu ei ole tuvastatav, on põhjendatud pidada seda „muuks tuluks“ TuMS § 12 lg 1 tähenduses (TuMS § 12 lg-s 1 sisalduv tulu liikide loetelu ei ole ammendav). Sel põhjusel ei nõustu kohus ka kaebajaga, et TuMS § 12 lg 1 ei kohaldu või et maksustamise välistab praegusel juhul asjaolu, et maksuhaldur ei tõendanud varjatud tuluallikat.
Maksuhalduri lisa 18. Maksuhalduri lisa 19
Kohtuistungi helisalvestis kell 14:19
6 (7)
11.Kohus ei nõustu kaebaja käsitusega maksuhalduri uurimispõhimõttest, kuna kaebaja on endale meelepäraselt jätnud uurimispõhimõtte kõrval arvestamata maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusega. Maksuhalduri uurimiskohustus ei ole absoluutne ning kooskõlas MKS § 10 lg-ga 3 ja §-ga 56 ei ole maksuhaldur kohustatud maksukohustuslase eest tõendeid koguma ja asjaolusid välja selgitama, eriti olukorras, kus asjaolud ja tõendid on teada üksnes maksukohustuslasele endale. Kohus nõustub kaebuse vastuses toodud maksuhalduri seisukohaga, et kui kaebaja hinnangul on tema varasemal tegevusel seos võimalike säästudega, siis tulnuks kaebajal seda ka selgitada ning tõendada sellisest tegevusest tekkinud säästude olemasolu. Sellise võimaluse maksuhaldur kaebajale ka andis, kui 21.07.2020 toimus kaebajaga vestlus8. Vestlusel jäi aga kaebaja napisõnaliseks, andes üldisi ütlusi või tuues välja, et ta ei mäleta pangakontodele pandud raha päritolu. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks aluse väitele, et 2019. aastal arvelduskontodele tehtud sularaha sissemaksed võiksid pärineda aastast 2012 ja varasematest aastatest.
12.Kaebaja käsitus maksusumma määramise aegumisest ei ole kooskõlas MKS-ga, kuna kaebaja ei ole suutnud tõendada, et tema 2012. aasta deklaratsioon või varasemad deklaratsioonid oleksid kajastanud valeandmeid ning nende esitamisel on varjatud tegelikku tulu. Jättes deklaratsioonides tulu kajastamata, võtab isik paratamatult riski, et kui ta seni maksustamata raha sularahas pangakontole paneb, siis tekib maksustamise hetk sellest asjast. Olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tegemist on tuluga, mille maksustamise hetk saabus minevikus, siis tuleb maksustamise hetkeks lugeda sularaha pangakontole panemise hetke ning maksustamisperiood arvestatakse sellest lähtuvalt.
13.MKS § 150 lg 1 sätestab, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslase poolt on maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Üldreeglina kuulub füüsilise isiku kõikidest tuluallikatest saadud tulu maksustamisele (TuMS § 12 lg 1), kuid sellest on erandeid. Kaebaja versioonid sellest, et tema pangakontodele pandud sularaha 32 250 eurot ei kuulu (erandlikult) maksustamisele, on vastuolulised ega ole leidnud kinnitust. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud seisukohta, et tegemist on tuluga, millelt on tasumata tulumaks, ning tulu varjamise kahtluse korral ei saagi temalt nõuda täpset versiooni ja kindlaid tõendeid sellest, millise maksustatava tuluga on tegemist. Küll aga on maksuhaldur piisavalt uurinud ja ümber lükanud kaebaja väiteid ja tõendeid ning seega on tõendamiskoormus kaebajale üle läinud. Kohus nõustub maksuhalduri vastavasisuliste põhjendustega nii maksu- kui ka vaideotsuses.
14.Kokkuvõtvalt ei anna kaebuse väited alust maksuotsuse tühistamiseks ning kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Maksuhalduri esitatud maksutoimiku lisa 6. 7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.